Pindala. 480. Kuus ruutkilomeetrit. Riiklikus. Kaitseala rahvusvahelise tähtsusega märgala miljonite  rändlindude peatus ja sulgimispaik. Valge põsklagled on kantud ülemaailmsesse punasesse raamatusse. Just võimalus siin Matsalu rannikul rahulikult toituda  ja koguda jõudu rände jätkamiseks kallutab  selle liigi elu ja surmavaelausi elu kasuks. Matsalu on ka sadade tuhandete lindude kodu. Siin tuuakse ilmale ja kasvatatakse järglasi. Rohustik on kaitseala südames. Ta hõlmab ligi 4000 hektarit madalaveelisest Matsalu  siselahest ja tungib peale vabale veele kiirusega 100  meetrit aastas. Kõrge, paiguti nelja meetrine ulatuv roog vaheldumisi vaba  veelaikudega pakub kaitset ja toidust rohkearvulisele linnuperele. Inimesele on tee siia suletud. 1963. aastal valis esimene kühmnokk luigepaar oma koduks  Matsalu roostiku. Nüüd teatakse, neid pesitsevad siin vähemalt 52 paari. Ka kühmnukluik on kantud punasesse raamatusse. Nii arvuka luigeasustusega paiku kui Matsalu ei ole palju Üldse on Matsalu linnustikust 58 liiki kantud punasesse  raamatusse neist pesitsejaid 27. Saab lõplikult valmis ajaks, mil tuleb siit,  kus poegadega lahkuda. Sinna on veel palju aega. Seni tuleb ikka ja jälle pesa kohendada ja täiendada  sest iga veetõus ja suurem lainetus ähvardab hukuga habrast  roovartest ja vetikatest ujuvehitis. Sarvikpütt on Matsalus haruldane. Lauke on Matsalu lahel rändajal loendatud korraga üle 60000 linnu. Enamikule neist on laht vaid toite ja puhkepaigaks rändel. Kuid mitte kõigile. Paljude kodu on siin Matsalu. 4000 hektarit on suur Kasari jõe luht. See on üks suuremaid Eestis. Pesitsus ajal on luhatasandikud ainult lindude  ja loomade päralt. Hiljem heina ajal tuleb inimene luhtadele oma osa saama. Selleks ajaks on enamik pesitsejad siit juba lahkunud. Roopumad veeäärne kiviklibu ja 2900 hektarit rannaniite  moodustavad pideva vööndi Matsalu lahe ja Väinamere ääres. Rannaniidud on olnud. Inimesele karja ja heinamaadeks sellega on pidanud,  siin pesitsevad linnud. Leppima kui paratamatusega ja kohanema. Seda ka nüüd. See eest aga on roopuhmad ja rannikuklibu alati olnud  tiivuliste piiramatuks pärusmaa ks. Nagu mujalgi Väinameres taganeb merika Matsalus aegamööda  andes vabaks maad. 50 erinevat saart ja laidu teataks olevat kaitsealal. Nende vanus kõigub 30-st 1700 aastani. Suurus mõnekümnest ruutmeetrist paarisaja hektarini. Vaatamata suurusele ja vanusele on igaüks neist oma  elanikega omaette maa suletud süsteem. Kooslus, milles valitsevad aegade jooksul välja kujunenud suhted. Inimesele on juurdepääs siia suletud. See tähendab reservaatide ja osalise inimkasutuse kalade  ümber asetsevad kaitsetsoonina kultuurmaastikud. Niisugune territoriaalne kaitse koos aktiivse  kaitseteenistusega peavad garanteerima vajalikud normaalsed  elutingimused ja puutumatuse nii Matsalu asukatele kui läbirändajatele. See kõik ongi nii ja samal ajal on kõik hoopis keerukam. Ainuüksi Kasari jõgi vahetab aasta jooksul seitse korda  Matsalu lahe veed välja. Kõik Matsalu lahte suubuvad jõed läbivad intensiivse  põllumajandusega rajoone. Iga põllutaimest mööda läinud gramm väetist kantakse jõgede  vahendusel paratamatult Matsalu lahte. Grammidest saavad kilod kilodest tonnid. Nii kannavad ainuüksi Kasari veed Matsalu lahki,  mitte neli täis lastis rongitäit superfosfaati aastas. Üle väetatud lahevees vohavad rohevetikad,  võttes veel eluks vajaliku hapniku ja lämmatades kõike elavat. Kuidas teha nii, et kogu põldudele külvatav väetis jõuaks eesmärgini. See on kultuurtaimeni, aga mitte siia. Matsalu lahte. Teadlastel ja majandusmeestel tuleb sellele veel vastus leida.
