21. märtsil algas astronoomiline kevad kuid millal algab  meteoroloogiline kevad ja kas see on? Mitte loogiline kevad, ütleme siis nii, on,  hakkab viiest kraadist ja see, mis jääb ettepoole,  see on kõik varakevad. Ja ma usun küll, et temperatuuride järgi võiks juba öelda,  et on varakevad, muidugi ei tea, mida toob,  edaspidised ilmad toovad, mis tuleb, aga,  ja praegu hetkeseisuga on küll. Võiks olla juba varakevad. Öelge, kui te loodust tunnetate, kas te tabate kevade  kohaloleku ära ennem kõrval? Tegelikult rohkem tundega ja võib-olla ka silmaga siiski,  sest et kui ma ärkan üles mitte pimedas vaid hakkan ärkama  hämaras ja valges, see tähendab seda, et nüüd läheb asi tõsiseks. Teine märk on see, kui, kui prügikastide kõrvaleprükkarite  kõrvale tekivad künnivaresed. Kajakad hakib mõnikord see on ja, ja järgmine märk,  mis on juba väga tõsine, on see, kui mu kooli kõrval siin  üle laia tänava katuse peal. Hõikab hõbekajakas oma hüüdu, et siis hakkan ma pesitsema  siin ma olen tagasi nüüd see on minu koht. Siin askeldavaid kühmakluiki ei ole põhjust veel kevade  märgiks pidada. Nemad on olnud siin terve külma talve kuid millal  siis ornitoloogi kevad hakkab? Kes saab, kes teenib leiba, sellel on ju välitööde aeg,  selle järgi, aga kes vaatab niisama linde,  samal on sel ajal, kui linnud hakkavad rohkem liigutama ja,  ja hakkavad kevadmoodi käituma. Paljud linnud tegutsevad sõltumata sellest,  kuidas see ilm on või vähe sõltuvalt noh,  rongad ehitavad pesa praegu juba hulk aega noh,  kalju kotkastega on seesama lugu usu suurte kotkastega,  kes siin on olnud, meil loomulikult pulmalennud,  toimuvad või on toimunud juba ja toimuvad  nii kaljukotkal, nii rongal kui nende kantides,  kus nad elavad, käi ja siis Terve terve hunnik erinevaid rändlinde on tagasi tulnud juba,  tulid juba vahepeal tagasi soojema lainega,  aga siis vahepeal külm pileti saab tagasi. No lõokesed põldlõokesed näiteks juba laulavad  ka Tallinna ümbruses ka siinsamas lauluväljaku lähedal. Noh, kiivitajad on tagasi eelkõige see hakkab peale  nii-öelda Lääne-Eestist, Ida-Eestis on pilt teine,  muidugi. Kui linnud võivad juba kevadet nautida siis elu meres on  ilmselt Veel täielikus talveunes merebioloogide kevad on meil üsna kaugel. Või mis? Eks see kevad ükskord tuleb ka, aga praegu võiks küll öelda jah,  et siin on ikka ikka mõni nädalakene veel  või isegi kuu aega. Päris kevadel muidugi ei ole. Ikka kui on jää peal, siis noh, ega mere looduse jaoks on  täpselt samamoodi, et kevad hakkab siis,  kui jää ära läheb, et siis hakkab nagu aktiivselt kõik elu pihta. Praegu on veel selline kergelt puhke seisund,  kõik organismid, kõik taimed, loomad, kõik ootavad,  millal, millal, millal saab hakata arenema. Et kevade esimene märk ongi see nii-öelda see kevadine  veeõitseng ehk siis noh. Kõik väiksed planktoniorganismid hakkavad siin talvega kogunenud. Toitained veest kiiresti ära tarbima ja siis see on selline  esimene kevad, kevadine märk, meres on siis just see kevad,  õitseng on selline tähtis sündmus. Palju on räägitud globaalsest soojamisest. Kas need protsessid ka meie kevadet kuidagi mõjutavad? Ongi nii kevadvara? Kevad on meil kõige soojemaks läinudki Eestis  selle globaalse soojenemisega seoses, nii et aga see võlgneb  tänu sellele muidugi, et talv on enne kevadet nagu teada  ja see on soojenenud kõvasti ja siis saab kevad oma inertsi  kohe käima panna. Tähendab inertsist selles mõttes, et soe tuleb veel soojem,  päikesed. Kevadise. Päikesega see on täiesti tõestatud ja ma ei usu,  et, et. Midagi sellist sünniks meie silmade all,  mida nüüd varem pole nähtud, aga, aga. Lihtsalt see sagedus, et ikkagi lumi, mida on juba nirusti tulnud,  jääb endiselt nirumaks, noh ei meeldi meile,  aga nii tõenäoliselt juhtub. Kevadepõuad on ilmselt tugevamad. Seepärast, et kui lund ei ole, siis päike hakkab kohe maad kuivatama,  põldudel teatud mured. Sellised asjad on enam-vähem kindlad, et need sünnivad  lähemate aastakümnete jooksul edasi. Täna oleme jänedal ja uurime, mismoodi on võimalik looduses  saada informatsiooni ja seda muusikaks kirjutada. Ja Urmas Sisask on mees, kes sellega siin jänedal just tegeleb. Ütle, mis suhe sul loodusega on? No mul on kõigepealt see suhe, et ma olen looduses sündinud  looduses üles kasvanud. Looduses olen ma inspiratsiooni saanud, ammutanud ja,  ja ilmselt loodusesse ma kunagi oma kesta maha jätan ka. Mida see tähendab sinu jaoks see? Loodus tähendab kõik, mis on jumala poolt loodud,  ma pean seda silmas siis kõige mastaatsemat vormi,  see on siis universum ise, nii et kõik need taevatähed,  mida meiegi näeme, on ka ju loodus ja, ja see,  kus meie praegu siin oleme, see on noh, ütleme sellise  kutsume siis seda jäneda looduse, eks. Ütle, miks sa nendesse kõrgustesse pürib,  kui siin maa peal on ju ka nii palju elavat,  mida, mida on võimalik kindlasti muusikasse kuidagi panna. Kõrgustes on väga palju salapära. Aga mis on väga tähtis, on see, mida ma sain päris mitmete  kogemuste kaudu. Puudu on kõrgustes just seda ürgset energiat,  see energia, mille vanus tegelikult on 15 miljardit aastat. See on tema roll. Inimene on. Ütleme. Oma mõõtmete poolest üks tolm ainult siin universumis. Ja tema roll on olla. Universumi ga. Ühes rütmis. Ja ja kiita seda, mida tegelikult loodud on. Sest nii kaunist universumit Tema struktuuri poolest ja, ja oma armastuse poolest on  isegi nii end sättinud, et universum tahab,  et teda imetletakse. Nii et inimestele ma soovitan imetleda. Looduse kaudu. Universumi homogeensust. Oleme muusikalises tähetornis, kus Urmas isast peab  universumi teemalisi kontsertloenguid. Täna on siin 888. rühm. Võib-olla kui jääb meelde, et selline kuupäev nagu 31 mai varahommik. Soovitav oleks võib-olla öö läbi üles jääda,  sest kuna päikest vaadata, siis meie väikene üle Eesti koha  korisondi kohal midagi niisugust näha olla. Ja üks päris kenakene päikesevarjutus on meil tulemas. Ka mina ükskord metsa. Eksisin ära, aga väike vanker näitas põhja suuna  ja leidsin oma kodutee ilusasti. Tähistaevas on 88 tähtkuju, sama palju on neid  ka klaviatuuril. Hea silmanägemise korral võib tähistaevas eristada umbes  3000 taevakeha. Taevakaardil orienteerub sisask sama hästi kui klaviatuuril. Veel enam. Sisask arvutab välja perioodilise liikumisega  taevakehade sageduse ja toob need inimkõrvale kuuldamatud helid. Meie kuulmisulatusse Muut maa, kui ta liigub ümber päikese, siis tema heliseb,  toodi s noodil suurest oktavist 31 oktavit allapoole,  mida me siit ka tabelis näeme. Siin need triibud ongi, need oktavi. Ja siin on siis skeem, kus palun väga maa on sellel  heikõrgusel miinus 31 oktavit hüpoinfra helide skaalas,  aga noh, nende resonantse me võime siis tajuda nendel  muusika pillidel, mis on siis kuuldava helide sfääris orelii vi,  klaveri või ükskõik mis pillidel ja teades  ka heliargi ütleme, helikõrgus on 440 hertsi,  siis nende hertside kaudu siis jõudsingi kogu  selle kosmoseni välja. Aga ütle, millised sündmused sind on nagu võib-olla kõige  rohkem inspireeri mind on väga mõjutanud just see Leoniidide tähesadu,  mis ma 18. novembri varahommikul 99. aastal siin sadakond  astronoomia huvilistega erandkonnas otsisime taeva selgeks,  see meil õnnestus ja niimoodi saingi Maarika Järvile terve  suure flöödikontserti. Kuid terveid teoseid taevas siiski ei saa. Urmase sõnul saab ta sealt mõned noodid ja ülejäänu sünnib  juba erinevaid komponeerimist ehnikaid kasutades. Nii on sündinud suur hulk koori, klaveri  ja sümfoonilist, muusikat. Mida astronoomid sinu tegevusest arvavad? Kui ma esimest korda ma mäletan Serveerisin universumi muusikalise harmoonia  põhikontseptsiooni siis Tartu Ülikooli tudengid raputasid  peale ja ütlesid küll ei või olla, et ei,  see ei saa saa olla, mõni füüsikaõpetaja vaatas vist natuke nupust,  nikastan veidi, aga, aga kui nüüd nende Tartu füüsikutega,  noh ikka päris astronoomiaega ikka kokku saanud olen  ja ka Peep Kal, kellega ma 27 aastat olen koostööd teinud On seda teooriat päris heaks hinnanud ja,  ja mul on siin olnud ka nendel seminaridel,  mis me augustikuus iga aasta toimub õnnestunud  ka loenguid pidada ja, ja nende loengute kaudu on nendele  omaseks saanud. Just eeskätt ma mõtlen Jaan Einasto, kellega mul on viimasel  ajal väga tihe koostöö, et et universumil on tõesti olemas  oma kindel pasun. Universumi helid on sama vanad kui universum ise. Võrdluseks Austraalia aborigeenide pill. Iceritoo on helisid teinud kõigest 40000 aastat. Juba jaanuarikuu lõpupäevadest alates kostab siit  metsatukast händkakkude pulmalaulu. See armunud linnupaar on Peetrile juba vanad tuttavad  ja kolmandat aastat on neid siia ka pesitsema oodata. Andka on paigalind. Talvel elutseb ümbruskonna metsades, aga märtsi lõpus asub  paarike tõsisemalt pesa ehitama. Pesa, mis nende endagi teadmata probleemseks võib osutuda. Ega linnul iseenesest ju probleemi polnud,  lind tegi oma pesa sinna, kus ta Kõige parem koht oli hand ka seesama mis ta on siit neli,  viis meetrit kõrge lepa kand. Ideaalne koht tal seal pesa teha. Aga probleem tuleb sellest, et loodusrada on siin niivõrd lähedal. Ja looduskaitseseadus eeldab, et sellisele linnule tagatakse pesitsemisrahu. Ja, ja nüüd, nüüd siis on inimene siin oma murega edasi. Et linnule peaks selle rahu jätma. Rahvast käib kevadel väga palju siit mööda  ja iga kord lõpuks ikkagi, kui see rühm siit mööda tuld on. Läheb paanikas pesalt ära ja kahel aastal eelmine aasta  ja aasta enne seda kahest munast on järgi jäänud üks. Millest küll on lennuvõimeline poeg lõpuks  siis ilmale saanud. Aga, aga nüüd on jah, eelmine aasta sai siis proovitud  ka veel sellist võimalust, et noh, et pesitsus ajaks see  rada siit sulgeda, aga ega see väga hästi ei õnnestu  ja ega ta üks hea lahendus ei ole. Hankakule uue pesitsuskoha pakkumine on eksperiment. Asja õnnestumise tõenäosus ei oska veel keegi hinnata. Aga üks on kindel. Nüüd on linnupaaril valida ja ehk nad kolivad siit tiheda  liiklusega matkaraja äärest eemale linnule stressivabamasse kohta. Nii palju, kui mina näinud olen. Asjatundjatega rääkinud ja ja raamatust lugenud. Hand kak on veel selline rõngastusõpikutes igal pool  räägitakse välja, et, et selline lind, kes ründab pesa  juures kindlasti oma poegi kaitstes siin ei ole kordagi  sellist olukorda olnud ja lendavad nad siin ringi,  inimesi nad ei karda. Kas siis tõesti, et noh, et häda nii palju suur,  et teist pesakohta ei ole, et ta lepib sellega,  mis see on või on siis tõesti mingisugune juba sellel paaril  mingisugune kiiks juba peas, et, et noh Loodus kohaneb inimest. Kõhtluseta võib öelda, et handkak on Eesti kõige kartmatum lind. Pesa kaitstes ründab ta alati. Ta ei ole suurim. Kassikakk on suurem, aga parem. Händkakkudel on kolm poega viletsamatel aastatel,  kui toitu vähem, mõni sureb ja nii on pesa. Händkaku kohta, mis kirjanduses öeldakse,  ega ta ise pesa ei ehita. Ta kasutab siis. Varese ronga vanu pesi teiste suurte kulliliste pesi,  must toonekure pesa on pakutud välja pesa pesa kohana,  aga võimaluse korral siis temal on selline liigi omane just  selline kõrge kännu sisse kõrge kännu sisse pesa tegev,  kui seal on paras selline lohk et väga paljudes  linnumäärajates või sellistes, kus on ilusate piltidega linnumääraja,  siis on just pesa kohana pakutud sellist välja,  see on talle selline liigi omane. Ja noh, et kui tihti ta sedasama pesa kasutab tõenäoliselt  võimaluse korral alati ega neid sobivaid kohti ei ole väga palju. Hea pesakoha olulisem kriteerium on toidubaasi lähedus. Mõni läheduses asuv põllusiil näiteks põhiliselt sööb ta  hiiri ära, ei ütle ka laanepüüst ja saab hakkama  ka teede murdmisega, kui selleks tarvidus peaks tekkima. Händkakk ei ole meil väga haruldane, tekib küsimus,  on põhjust üldse antud. Probleemiga tegeleda, mis ma jändan? Mind jäi hing vaevama, tähendab, et. Et noh, üks asi on see, et, Et kui on üks seadus, siis see peaks olema selline selline,  et seda on ka võimalik täita. Tähendab sellistest seadustest, mis on ainult ainult paberi  peal ja mingit mingit praktilist võimalust neid täita ei ole. Mina ei oska arvata mitte midagi. Loodus elu, majapidamine tuleb inimese toimetamisesse sedasi sisse,  et ühe korraga sa avastada, et, et sa ei saagi enam teha,  kuna mingisugune inimese poolt kirjutatud seadus hakkab seda,  seda toimetamist keelama. Ja see on just seesama, sama probleem, et loodusraja  väljaehitamisega on hulka. Raha kulunud töö on korralikult tehtud. Asi leiab väga-väga intensiivset kasutamist ja,  ja korraga on see lind seal pesa oma pesaga seal raja ääres. Ja nii ongi. Matkaradu teeme selleks, et kaitsta loodust. Inimese valikute järgi lint teeb omad valikud. Ja nii tuleb leida mõlemalt poolt rahuldav kompromiss et  lind saaks pesitsetud ja loodussõbrast matka  ja avaneks võimalus linnu tegemisi aimata. Ise seeju. Need on ideaalsed kohad, kus sa tead linnu pesitseva lindu pesitsevavana. Ja näiteks ei ole ju vaja tulla kevadel seda pesa vaatama,  aitab juba sellest, kui sa siit tead, oled siit kuskilt  paarsada meetrit eemal, nii et lindu see ei häiri,  aga sa kuuled selle linnu ära. Ja inimesed, kes sellest siis lugu pidada oskavad,  need on väga õnnelikud, kui nad. Kui nad sellise koha peal olla saavad.
