Kellad keeratud suvi läbi. Kui rusikas silmaauku sobib tänasesse päeva hüpergeniaalse  oma pooleteist sajandi eest kirjutatud luuletus minu  tagasihoidlikus tõlkes. Juncker Schmidt. Suvi läbi ilmad külmad, halla helgeib vasta,  Junger Schmidt end käsirelvast tahab maha lasta. Pea nüüd ogar küll kord kena aas taas õitseb sulle. Junker Schmidt. Ma annan sõna. Suvi tuleb jälle. On kuus nädalat kestva hingede aja viimane nädal. Sügis trend näeb praegu ette sügavmõttelist ohkamist maailma  kõduvuse üle. On aeg panna salmikute vahele värvilisi puulehti,  neid aga, mis sinna ei mahu. Need viime kompostihunnikusse. Mis on sügis? Kas tõesti üksnes surma ja kaduvuse aeg? Või on sügises ka palju kevadet? Üldiselt on kevad aeg, mil tõmbab hirmsa jõuga kellegi  või millegi poole. Kõik ühineb ja viljastub, eks ole. Mõnedel elusolenditel ei toimu see aga kevadel,  vaid nad lasevad oma armuhüüdudel kajada sügiseses metsas. Näiteks Valeri. Valeri Jerbatõ loodusfotograaf, kes on Eesti esinduslikemate  põdrafotode autor. Kuid põtrade pildistamine ei ole Valeri jaoks pelgalt läbi  objektiivi sihtimine, vaid pigem aktiivne suhtlemine  selle kõige otsesemas tähenduses. See on siis nagu kõige tavalisem suhtlemishääl,  et sellega nad siis kõik omavahel suhtlevad,  need põdrad ja, ja kui praegu niisugust häält üks,  teine loom kuuleb, siis ta tuleb julgemalt see peale lihtsalt,  et kui tahad ikka niisugust head looduspilti saada,  siis peab see loomaga kontakti kuidagi leidma ja,  ja sellepärast ma olen tänavu aste proovinud  ja see üllatavalt küllaltki hästi, ta nagu toimib see asi. Põder on küll Eesti metsade suurim loom,  kuid suures plaanis põtra pildi peale saada pole sugugi lihtne. Põhjuseks peab valeeri seda, et pildimehed ei leia põdra,  aga ühist keelt. Jah, võib-olla, et olekski see samane, et kui metsas  jalutame ja palju fotograafid ongi kohe loobunud,  et nad ei oska selle loomaga lihtsalt suhelda,  et vaata, põdev jookseb eest ära ja kohe loobuvad. Ah et läkski minema, aga, aga kui ongi niimoodi,  et näeme, et see põdev seal nüüd hakkab ära jooksma  ja siis peaks kohe tegema nii kaks ninahäälikut niimoodi. Põde, ütleme, et ma olen üks kaheksa 10-st,  reageerib sellele vahele, kas jääb seisma  või siis või vaatab tagasi ikka ja siis on ikka võimalus see  pilt veel ära teha, tähendab et. Ja siis kui see loo muidugi väga paaniliselt ei põgene,  siis on, aga kui ta väga kiirem jookseb,  siis noh, soovitavad teha. Ma olen ise ka proovinud, seda tehakse nagu hirnumist,  et et et see käis niimoodi, et alguses nagu kõrge meli  ja siis nagu langeb see niimoodi. Et siis kindlasti jääb seisma peibutades on võimalik põtraga  keset metsa poseerima meelitada. Kuid siiski enamik valeerifotosid on sündinud kindlates kohtades,  kus põdra ad käia armastavad. Oleme siin põdra soolaku juures ja nüüd on üks koht,  kus see põdra, aga kohtumine võib kergemini seda. Jah, see on üks tõeline koht küll, kus seda võtta võiksime näha,  tähendab et, et see on jah, nagu meie mingi maiustus on,  põdal on nagu sool, et tuleb väga hea meelega siia  ja ja eriti siis kevade poole, kui põdral sarved kasvavad,  siis tal on just vaja seda soola ja siis ta on päris. Ise kasutab eriti magus aeg, pötrade peibutamiseks on septembrikuu,  siis on põtradel jooksuaeg. See aeg, kui soolakute juures indleva põdralehmana häälitsev  Valeri loodab saada fotosid tõelistest trofeepullidest. Kuskilt edasi võiks olla siis see hääl nüüd,  kui kaugel Põder kuuleb, seda põde kuuleb seda päris hästi,  viimati ma siin pühapäeval käisin väljas,  et siis ma kuskilt kuskil võib-olla mingi üle kilomeetri  hakkas mulle vastama, tähendab, et, et siis oli aga hästi  vaikne õhtu. Ja tavaliselt, et kui praegu ütleme selle põdra al kuskil on  juba peidpuut olemas, tähendab, et ega ta  siis ei taha vastata, tähendab siis on tal juba tegemist  olemas ja ega ta ja siis, et teda provotseerida,  nagu siis. Et siis ma olen kasutanud ka vaatan,  kõige parem resultaadi on andnud ka sees,  kui ma teen ka, siis ka samas kohe teen isa häält,  et et kui ma teen siin praegu ema häält ja,  ja, ja siis teen ka isa häält, siis isa kuskil mõtleb,  et näed, konkurent juba tuleb, et ma jäin hiljaks,  et siis ta torma jagu kiiremini. Isa hääl on siis natuke teistmoodi kui ema seal,  et niimoodi. Aga siis ütleme, kui me teeksime nagu, siis  selle päris vana, mis ma poen, pood, teeme nii. Oma häälega põtrade armumängu sekkumine ei pruugi alati  mitte ilusa looduspildiga kulmineeruda. Üldse ta põdeda, agressiivne loom, et, et et kui ta,  kui keegi hakkab seda häält järgi proovima,  siis mina ega silmapilgus, kui ma lähen kuskile,  siis ma jälgin koha, et kus ma nagu peitu saan pugeda,  tähendab, et et ta on täitsa ettearvamatu loom,  et et kui seda siin propageerida, seda üldiselt,  seda noh, nagu peibutust, et, et siis kindlasti tuleb  sellega ettevaatlik hästi olla, et, et ei ole  nii mõtet nii väga jumalalt kohe kellelegi peale minna  ja noh, et see enesekaitse peab ikka kindlasti olema mõeldud  läbi hästi, et kuidas sa saad tema eest pakku minna. Tähendab, juhtumid on ka. Jah, mina olen nüüd sealt elus või isegi tunnistada,  et ma olen elus vist paar korda puu otsas olnud,  et. Uskumatult kiiresti, et kui selline väike vaba mänd on,  et saate ise aru, et kui kiiresti sinna vaba männilatta võib minna,  tähendab, et jah, et ma olen paaga ta tõesti olnud  ja siis põdra agressiivsusen, kohe saab sellest aru,  et et kui ta ajab ju kava tuvi ja siis ajab pea alla  ja tõmmab ka nende pea ligi, tõmbab kõrvad,  et siis on ta kindlasti juba agressiivne juba  ja siis temaga enam nalja ei maksa teha,  et siis pole mul lihtsalt järgi anda igal juhul,  et tagem annab ikka järgi. Puu otsast tuli inimene alla pooleteist kuni kahe  ja poole miljoni aasta eest kui ta seal üldse oligi. Võtkem seda kui kujundit tuli alla ja hakkas tegema rumalusi. Loomad rumalustega ei tegele, nende elu on lihvitud  äärmiselt otstarbekaks. Vaadake, mida mina teen, riisun loodust. Looduse seisukohast on see täiesti tarbetu  ja mõttetu tegevus. Lehed võiksid jääda sinna, kuhu nad langesid. Mina riisun nad kokku, miks. Juba koguja ütles, et kõik üks tühi töö ja vaimu närimine  mina noogutan takka, aga ikkagi kogun kõik sügislehed ühte hunnikusse. Järgmises loos teevad kalamehed rõõmuga seda,  mida õigeks peavad. Tervitus teile, Tauno Tanel-Aahti ja Raul Jõe. Forell on äärmiselt kaunis kala kuid ka väga maitsev. Kas mul on liiga inimesekeskne suhtumine loodusesse? Küllap ongi, aga paremat pole minul inimesel mitte kusagilt võtta. Sellesama kivimüraka taga saavad juba õige pea varju  väikesed forellihakatised. See kivi aitab rikastada vett hapnikuga ja aitab suunata  voolu niimoodi, et sirgeks kanaliseeritud jõelõigud taas  looklema hakkavad. See kivi on tähtis ja selliseid kivisid on siia Vodja jõkke  need harrastuskalamehed juba sadu tonne veeretanud. Paneme siia nüüd ühe juurde. Forellidel on kudeala, kuhu tehakse üksikuid pesi,  et see, kuhu ta täpselt teeb, see on ta enda vaba valik ja,  ja me tahame luua nagu põhimõtte kudeala,  mis on tema eripära, on see, et seal on vool kiirem,  seal on vesi madalam ja seal on sobiv pinnas. Et ta saab sinna selle pesa teha. Muidugi, see on siin alles pooliku aalma,  siia panen veel pesakive juurde, natuke paneme taha  ka sellise väikse väikse toestuse, näed,  kala juba jookseb peal, keegi kiire silmaga märkas,  siis siis meeldib, et no neid kohe kutsub,  selline kiirem vool ja palju siia neid pesasid mahub siis. Siia ikka mahub, sõltub jälle sellest, palju kala on,  eks ja, ja see on nagu selline iseennast taastootev protsess. Et kui ei ole kudealasid, ei saa kalu ka olla,  eks ju, kui ei ole kalu, siis, siis ei ole kudealades kasu,  nii et me nagu saame ühe poolega aidata ja loodame,  et, et see aitab nagu kalade koha pealt kaasa natuke. Et iga järgmine aasta on natuke rohkem kudejaid,  kes tuleb ja saab siia pesi teha. Põhimõtteliselt. No kui võrrelda mõne teise jõega, kus on analoogse suurusega  nii-öelda kudematt olemas, siis kümmekond pesa võib siia  küll peale ära panna, vist. Odja jõgi on Pärnu jõgikonna ülemjooksu jõe forellide lastetuba. Igasügisese kudemängu tulemusena kehab siinne vesi kevadel  väikestest forellimaimudest. Siin saavad kalad rahulikult kasvada ja jõudu koguda,  et siis juba allavoolu täiskasvanud suguvendade juurde naasta. Olgugi et jõefrilli kudemine toimub ligi meetrise  läbimõõduga kruusasel lapil, on loodushuvilised selleks  sügiseks pea 10 korda suurema kunstkoelmu valmis ehitanud. Aga kas me täna hakkame siia midagi juurde  ka tooma? Kive? Siia me toome juurde pesakive, mis tekitavad seda kohalikku  turbulentsi ja, ja, ja pakuvad kaladele kudemis ajal varjet kus,  mille abil neil on, on võimalik seda koerad paremini omaks võtta,  julgemalt toimetada siin. Pluss me teeme taha sellise väikse kividest tõkke,  et, et hoida seda Kudemati pikemat aega töös, sest muidu paratamatu on see,  et alati kalad kui pesa teevad, siis nad mingi osa kruusa  liigutavad allavoolu minema, õigemini pool liigutab. Et siis võib-olla 10 aasta pärast oleks see. Matsin kadunud, et natuke aitab seda ära hoida,  see tagumine kividest muuli moodi valli moodi asi,  mis sinna ette tehakse. Algselt oli siin veerenn, siis me vooderdasime nii-öelda  suurte kividega ära kaldad, et kiirenenud vool ei põhjustaks  kalda erosiooni. Pluss tegime ette sellise tugevama koha ka,  mis praeguse veeseisu puhul pole näha, aga kõrgem madalama  vee puhul kiirendab siin peale olulist voolu. Ja ja kohati ka natuke rikastav vett hapnikuga. Siis järgmine asi oli see, et me panime siia koelmumaterjali,  milleks antud juhul on kruusasõelmed. Väidetavalt on kõige parem fraktsioon kuus kuni 24,  see on siis millimeetrites ühe kivi läbimõõt mis,  mis kaladele kõige paremini sobib. Kruusasõelmed on peenikest liiva täis ja see takistab  hapnikurikka vee jõudmist hauduva marjani. Sellepärast riisuvad mehed rehade ja harkide abil  liivakruusast välja. Suurte saakide pärast siin ei käida. Aga ma olen alati ütelnud seda, et mitte kunagi ma ei saa  raha eest osta päikesetõusu või kitsemetsikamist  või kalasulpsu, seda turu pealt või kuskilt tiigist ei saa osta. Ja me käime põhiliselt ikkagi seda püüdma. Mitte mitte kala kala on teisejärgu aga on selles poriidis  siis midagi erilisemat ka ikka kui haugis  või särjes ahenas. Nüüd nagu enamus selle peale ei mõtlegi,  on kuidagi sinna nagu pühendatud. Tud ja see on nagu loomulik osa, et, et ei,  ma käin kõike muud ka püüdmas, aga. Ta on lihtsalt selline. Atraktiivne püük esiteks ja, ja teiseks,  ega teda nii palju ei ole ja kui sa tunned,  et sa oled tema jaoks midagi teinud, siis noh Hea on vahest võtta siis, et võibolla see on  ka meie aidatud kalamain siit kord, see on jah,  hea tunne, kui näed kuskil jõe peal, kus on mingi koelmu  töid tehtud, et ah need kaheaastased, maimud ujuvad seal. See on tänu sellele võib-olla, et me oleme seal koelmupole  midagi teinud. See on tore tunne, väikest kala näha ongi,  on kõige mõnusam. Kui palju te siia jõe peale inimese tehtud kunstkoolmeid  rajanud olete? Nüüd konkreetselt selle jõe peal on see kolmas et esimene  aastal 2002 nimega õunapuu koelmu, kaks aastat tagasi sai  traktoristi koelu tehtud ja see on nüüd ristimata veel,  et et võib-olla näiteks kuusealune koel mu sobiks,  kui pilti vaadata või midagi sellist. Ja on võetud need eelmised koerad kasutusele ka? Jah, on ikka siin on, vist on materjali küsimus hästi palju,  et, et seda kõige paremat loodusliku õige fraktsiooni kruus  on väga raske leida. Me oleme kasutanud killustikku ja sellega on olnud niiviisi,  et esimene aasta kala pole tavaliselt omaks võtnud,  aga kui sinna tekib elu peale juba, siis teine aasta on  kõikidel nendel olnud pesad peal. Lisaks inimestele askeldab forellijõgedel sageli  ka kobras. Vette langetatud puud on kasulikud  nii kaua, kuni nad ei takista oluliselt veevoolu  ning ei muutu liigse lämmastiku ja fosforiallikaks. Odjajõe rikkuseks on mitmekesine elustik. Siin kindlasti on forelli nii-öelda saakloomi,  kes on nüüd voida kohta ei ole päris kindel,  kas siin lepamaimu meil on, aga, aga meil on,  on siin väikest särge ahvenad, viidikaid esineb  ja muidugi voda. Vodjas on tegelikult kõige rohkem forelli ennast,  sest paraku ta on ka väikest viisi kanni peal,  nii et oma oma järelkasvu sööb ka hea meelega. Kindlasti üks üks huvitav liik, kes on ka eurodirektiiviga  kaitse all, on võldas, keda samuti esineb täpselt  samasugustes elupaikades nagu forelligi kiirevoolulises  või enam-vähem kiirevoolulises jões kruusasel-kivisel põhjal. Ja, ja oleme näinud siin ka haugi näiteks,  nii et põhimõtteliselt kui on ühel liigil hea,  tavaliselt on siin üsna mitmel liigil hea. Aga siin konkreetselt on siis tegemist ühe vana koelmuga. Jah, et siin peabki nagu ütlema, et kui me räägime  looduslikest koelmutest, siis siis kuivõrd jõgi on kanaliseeritud,  siis siis looduslik on, on ka selle koelmu kohta raske öelda. Aga ta on looduslik, selles mõttes, et ta on isetekkeline,  siin on muidugi jälle inimese kaasabil, siin on vana koolme koht,  kust on, on sõidetud läbi vankritega ilmselt  ka traktoritega. Ja see on põhjustanud seda, et, et seted on pidevalt minema  uhutud ja on paljandanud jõe põhjas olev kruus,  siin on juba tegelikult natukene seda sellele looduslikule  koel mule on, on inimeste poolt lisatud väikseid,  selliseid lisanüansse, mis mis ütleme sellistes looduslikes  jõgedes on enamasti alati olemas, need on,  need on varjupaigad siin, kui nüüd natuke ringi vaadata,  siis näeb kive suuremaid ja väiksemaid ja,  ja see ongi üks koht, kus on forellile nii varjepaik,  peidukoht kui ka toidu hankimise koht. Kivide kivide peal elutseb palju Bentost,  kes on, on just sellisele forellijõele väga iseloomulik. Et, et näiteks kirpvähilised mitmed muud tegelased,  kes, kes kinnitavad just kividele forell neid sealt haarab. Aga kas sina oled näiteks varasematel aastatel siin  forellide kudemist jälginud, et, et nihuke see välja näeb? Olen näinud küll ja see on üks tõsine pulmapidu,  kus kalad ei pane mitte midagi tähele, mis ümberringi toimub. Vesi laksub, keeb, on suuremaid ja väiksemaid,  kõik on koos, nii et hästi-hästi. Ülev vaatepilt, ma ütleks. Maailma igal inimesel peaks olema isiklik kompostihunnik,  milles ta segab toidujäätmed, puulehtede,  lillevarte, sõnniku ja armastusega. Parim on laudseintega kast, milles küljelaudade vahele  jäetakse umbes sentimeetrised praod. Et õhk saaks läbi käia põhja pole vaja teha. Siis pääsevad vihmaussid, kakandid ja muud olendid maapinna  seest komposti ja vastupidi. Komposti sees sünnivad sisemine kuumus ja kuumus. Kuumus on ladina keeles maa, muld. Tegelikult pole huumust mulla sees rohkem kui 20 protsenti  parimaski mullas. Eesti põllumuldades on seda aga üks kuni kolm protsenti. Huumus ei ole lihtsalt lagunemisprodukt,  vaid ta on lähteainetest palju keerukam asi. Huumuse tekkimiseks pannakse komposti sisse vahel juuretist  just niisamamoodi nagu leivataigna või õlle tegemisel. Huumuse tekkimist uurib mullateadus ja kompostimine ise on  nii teadus kui ka kunst. Põlismetsa, kuhu me nüüd läheme, on see kunst ilma  õppimatagi selge. Osooni seekordne matk on meid toonud siia järvseljale  uudistama ürgset metsa ja Eesti kõige kõrgemaid. Ja meie teejuhiks siin on Heino Kasesalu,  Heino kui inimesele on kõik võimalused loodud metsas käimiseks,  kuivõrd hästi Eesti inimesed neid kasutavad. Noh, kasutamine sõltub sellest, kuidas keegi tahab. Kes tahab, leiab ikka võimaluse, aga ega kedagi ei saa  sundida kohustada neid kasutama. Siin on korralik õpperada olemas, laudtee ka,  lähme aga uudistame. Järvselja õpperada kulgeb. Kolme poole kilomeetri kestel läbi erinevate metsatüüpide  mööda laudteed pea 20 hektari suuruses ürgmetsas kõndides  hakkab silma nii mõndagi sellist, mida. Tavalises metsas ei kohta, siin on siis üks näide sellest nüüd,  kuidas metsakuivendus? Mõjub puude kasvule nimelt ligikaudu 120 aastat tagasi,  siis kui järvseljal hakati tegema metsakuivendus oli siin  peaaegu lage soo siirdesoo üksikute mändidega  ja kaskedega. Aga nüüd on siin nii enam-vähem kolmanda poniteedi puistu. Seega täiesti tootlik metsamaa Eestis võib-olla on järvselja  kas ainuke või üks neist vähestest kohtadest,  kus on säilinud veel niisugust puutumatut,  looduslikku metsa ja sealjuures väga erineva erinevate  kooslustega puistusid. Nii et selles suhtes, et omal ajal siia pemetskond rajati  nagu tol ajal nimetati Kastre Peravalda Seal üheks peamiseks põhjuseks selle bemetskonna koha  valikul oligi just see et kuna see piirkond oli varem väga  raskesti ligipääsetav, teid siin ei olnud  või oli väga vähe. Ja seetõttu siin metsa raiuti tunduvalt vähem kui paljudest  teistes nii-öelda rohkem asustatud piirkondades. Ja seetõttu olid siis need metsad siin suhteliselt hästi säilinud. Ja teiseks, muidugi suhteliselt väikesel pindalal oli väga  palju tüüpilisi Eestis esinevaid metsa kasvukoha tüüpe  peaaegu kõik Eesti metsa kasvukoha tüübid,  välja arvatud võib-olla kuivad nõmme alad  ja niisugused paealad, alvarid olid siin järvseljal sellisel  väikesel territooriumil olemas. Eesti metsanduse hälliks hüütaval järvseljal uurivad  kohalikku loodust lisaks metsameestele ka putukateadlased,  linnuteadlased. Ja seeneteadlased eeliseks on see, et inimene pole  siinkandis Viimase 80 aasta jooksul oma kätt põlismetsa arengule vahele pannud. Elu on üks selline lõpmatu ringkäik. Kui kaua läheb üldse aega, enne kui nendest maha langenud  puudest nüüd uuesti saab muld ja siis hakkab siit jälle uusi  puid võrsuma. Nojah, see on jälle erinevatel puuliikidel tugevasti erinev. No üldreeglina meie okaspuud mänd ja kuusk,  need kõdunevad tunduvalt aeglasemalt. Aga lehtpuud kass kaab kapärn. Nende kõdunemise tsükkel on tunduvalt lühem  ja juba seal kolme-neljakümne aasta pärast need mahalangenud  lehtpuutüved noh, on praktiliselt muutunud huumuseks  ja annavad juba siis noh, toit nagu piltlikult öeldes uuele metsa. Siin mõned puud on nüüd päris paralleelselt maha langenud. Kuidas selline asi metsas saab juhtuda? Juhtuda sai see nii, et lihtsalt torm lükkas need pärnad  siia maha. Kuid samas Juure mätas Kuikive jäi veel mullaga ühendusse osa juuri  nii-öelda töötavad edasi. Ja nüüd siit sellest mahalangenud tüvest on aja jooksul  välja kasvanud niisugused pärnavõsundid või sisuliselt juba  noored pärnad. Ja nüüd, kui aastakümnete möödudes see tüvi täiesti nagu  vajub maha, muutub uumuseks siis ongi jälle niisugune olukord,  et siin põlismetsas, kus inimene ei ole midagi teinud,  on järsku noored, pärnad kasvavad reas. Jääb niisugune mulje, nagu oleks neid istutatud tegelikult  mingit istutamist siin pole toimunud vaid loodus ise on  niisuguse väikse sürpriisi siia teinud. Salapärase põlismetsa kõrval, kus uudistamisväärset palju on  järvselja tuntud ka oma rekordpuude poolest asuvad ju seal Eesti kõrgeimad puud, kuid enne, kui nendeni jõuame,  tuleb üle vaadata üks sealse kanda. Sümboleid kuningamäng, millel vanust umbes 370 aastat. Mahu poolest on too kuu samuti suurim, tervelt 11 tihumeetrit. Uurisime Heinolt, kus kohas too vägev mäng. Oma nime on saanud. Võib-olla teda on hakatud kutsuma kuningamänniks eelkõige  selle poolest, et ta on siin teiste puude hulgas nagu kuningas,  vana ja küllalt suur. Kuid võib-olla on siin ka väike sümboolika omaaegse ülikooli  asutaja Gustav Adolfiga. Teatavasti Gustav Adolf 1632 Asutas Tartu Ülikooli ja. See puu hakkas siis ligikaudu samal ajal kasvama,  et on siis Tartu ülikooliga nagu üheealine. Kui peale vaadata sellele kuninga männile,  siis meenutab see korp sellist krokodilli nahka kergelt. Jah, ta meenutab ja tegelikult metsanduses ongi niisugune  termin kasutusel vanade mändide kohta, et on kaetud  krokodilinnakse korbaga. Tähendab, mida vanem on see puuaastatelt,  seda kõrgemale siis ulatub see nõndanimetatud krokodillinahk. Aga kus need oksad siit altpoolt on jäänud? Nad on looduslikult laasunud, tähendab, vanad puud ajavad  oma oksad maha ja mida vanem puu üldiselt,  seda kõrgemini on ta laasunud, nii et see on täiesti nii. Looduses seadusepärane nähtus. Meie teekond viib aga vana kuningamänni juurest Eesti  kõrgeima männi poole ja pärast seda ootab veel kõrgeim kuusk  kõik ühes ja samas metsas. Meid vaidlusi on nüüd lõpuks siis selgunud,  et see on siin Eesti kõige pikem mäng on nüüd üsna  nii autoriteetsete isikute poolt täpselt üle mõõdu kõigist  neljast ilmakaarest ja tema kõrguseks on saadud  siis 43 meetrit ja natuke peale. Ja praegu teadaolevalt Eestis teist nii kõrget Mändi ei kasva. Nii et see peaks olema siis mänd number üks Eestimaal. Mis saladus peitub aga selle taga, et mõni puu kasvab  tunduvalt kõrgemaks kui teised puud ehkki nad kenasti  kõrvuti asuvad. Kui puu kasvab heades valgustingimustes,  siis ta kõrguses kunagi ei saa niisugust. Taset saavutada vaid ta peab olema noores eas teiste puude  poolt vahistatud, et ta võra jääks kitsamaks  ja siis ta selle kasvuenergia, nagu kasutab  siis kõrguse kasvuks. Nüüd oleme siis jõudnud Eesti kõige kõrgema puuni üldse. Siin võib öelda, et üks poolsada aastat tagasi oli siin  päris ilus kuusepuistu, kus siis teiste hulgas kasvasid  ka need rekordkõrgusega puud. Aga aeg on oma töö teinud, kuusk on juba üle oma vanuse piiri. Ütleme, kaks poolsada aastat võib siin keskmiselt öelda  nende vanemate puude kohta. Ja sellest tulenevalt on siis väljalangevus on suur igal  aastal siit. Tuuleheite ja tuulemurru tagajärjel langevad jälle mõned  mõned puuhiiglased välja ja seega on nüüd,  tänaseks on sellest, kunagisest uhkest puistust on jäänud  sisuliselt arvik kus siis ainult üksikud kõrged puud veel kasvavad. Noh, sellele vaatamata Ta on praegu siis olemasolevatel  andmetel Eesti kõige kõrgem kuusk siin kõrgusega 44 meetrit  ja natuke peale. Nii et ikkagi on see Kõrgus veel siin praegu väga-väga tubli. Noh, karta võib, et siin lähemal jaatel aastakümnetel see  puistu jääb veel hõredamaks, kui ta praegu on. Aga siin pole midagi teha, sest kõik elusolendid maailmas  alluvad neile seadusepärasustele kunagi sünnivad  ja kunagi tuleb ka neil surra ja anda maad nii-öelda uuele põlvkonnale. Sünnitakse kuigi tuleb surra ja armutakse pettumust,  et rotsiks mõnd ilu, hämmastavalt peent ja kurba hing leiab,  ilma et ta üldse otsiks. Need on Eesti luule ühed geniaalsemad read Artur Alliksaarelt. Kui proovida neid siduda sügisese kõduneepoolest kompostihunnikust,  võib üks kalamees leida mõnd vihma, sõnniku  või kõduussi hämmastavalt peent ja kurba,  peaaegu, ilma, et ta üldse otsiks. See muide oligi tänane osooni tarkuse ära. Järgmisel esmaspäeval võite leida osooni täiesti  ilmaotsimata 20 null viis. Eesti televisioonist. O kolm. Osoon.
