Nüüd. Mardi ja Kadri vahel on kõige pimedam ja porisem aeg  eestimaises aastaringis. Eriti kurvaks teeb see, et praegu pole loodusest mitte  midagi võtta. Karuki on kurvastusest magama keeranud. Kevadel saab lasta puudest mahla lõikuda,  õisi ja ürte, teesegudesse. Suvel noppida muulukaid mustikaid, siduda saunavihtu sügisel,  korjata seeni ja pähkleid. Talvel koguda suusakilomeetreid, luuavitsu  ja jõejääd kasvõi. Kokteilide jahutamiseks. Praegu aga. Siiski siiski hilissügisel ja varakevadel,  kui maa peal pole lund ega roht, taimi saab edukalt korjata seda,  mis siis kõige paremini välja paistab. Prahti, plastkond, konteinereid, tühja pudeleid,  siidiplaate rahakotte, hõbelusikaid, naistepesu,  ükskõik mida miks ikka mõnu pärast? Muidugi on väga mõnus ka niisama tagaselja kiruda kõiki neid,  kes loodust reostavad. Aga uskuge, prahi kättesaamine ja kotti ajamine pakub  tõelist naudingut. Küll ma olen tubli. Muide, inimene pole ainus loom, kes metsa alt igasugust jama korjab. Seda teeb ka üks koerlane, kellest 100 aasta eest polnud  meie metsades veel haisugi. Sõna otseses mõttes. Kuule, Kährik on just ära läinud siit. Kui käärik on alles ära läinud, siis tal peab olema paras  hais järel. Kährik on selline loom, kellest, mille erilise heldimusega  ei räägita. Pool sajandit tagasi meie metsadesse lahti lastud  paarikümnes Perspektiivsest karusnahaloomast on tänaseks kasvanud mitme  1000 pealine kährikute vägi, kes siin ennast väga mõnusalt tunnevad. Novembri lõpus on kährikutel alanud taliuinak. Mismoodi see kährikul see talveuni on, et selline koht ju  sobiks talle põhimõtteliselt pikutamiseks. No vaata, nemad on, lähevad taliuinakule lähevad paarikaupa,  tähendab, et ema on isane koos sellepärast et nad peavad. Juba lume all, teinekord, kui on suur lumi oma asjad ära toimetama,  sellepärast et ajastatakse niimoodi, et pojad peavad sündima  praktiliselt sel perioodil, kui lumi hakkab sulama ja,  ja siis ilmub välja mitmesugust sobivat toitu lume alt,  eriti raibet. Nii et tema hakkab siis juba saab, ütleme,  et piisavalt süüa ja ka ja ka poegi, toit. Nad, pojad sünnivad kuskil juba, jah, aprilli lõpp. Mai algus. Kärik kasvatab oma pojad üles sellistes urgudes,  sageli on need vanad rebasurud, mägraurud,  kändude alused, kivivared ja, ja headel aastatel on  tegelikult tal üsna palju poegi. Tal võib olla kuni 14 poega, on. Täheldatud Eestis ühes pesakonnas vanemad hoolitsevad nende  eest ligikaudu kaks kuud. On see imetamisperiood pärast seda tegelikult? Kui hakata vaatama, mismoodi? Kähriku pesakond laiali läheb siis praktiliselt,  et kesksuve, ütleme, juuli augustis on kährikupojad liiguvad  juba iseseisvalt ja kuna nad võrdlemisi niisugust armetut  toitu ise otsima, siis üsna sageli satuvad nad teele,  eriti kui tee peale jäävad autode alla põrkuvad need linnud,  paljud putukat jäävad eriti konnad ja, ja,  ja siis on need esimesed teele jääjad ongi  siis kähriku. Metsasanitaris kutsutakse meil hunti, kuna hundid kütivad  nõrgaks jäänud loomi, kes nii ehk naa oleks loojakarja läinud. Tegelikkuses peaks aga metsasanitari tiitlit kandma kährik  sest tõelise jäätmemajanduse korraldamise on kährik metsas  oma kanda võtnud. Kus on natukene lõhna, kui te viskate praegu  või paberi siia maha lähete ära, siis homme ei ole mitte  koristanud ära mingisugune prügimasin, vaid tegelikult  käärik on selle pintsli pistnud. Tema on ka jälle niisugune huvitav segatoiduline liik,  ta sööb praktiliselt kõike. Ja ma olen mõned eksperimendid vaadanud,  et seal on olemas kõik tinapaberid, kommipaberid,  siis on need vorsti kutisiini katted, alumiiniumsinklid kõik otsas,  et täpselt nagu kajaka räppetomp, see on ikka lausa  dekoratiivne vaadata. Kährik on üks koerlastest ja kaugelt sugulane  ka meie kodusele koerale. See on ka üks põhjus, miks kährik on lihtsalt kodustatav. Seda võimalust ei ole jätnud kasutamata loodusfilmide  tegijad ja paljud esinduslikud filmid. Kährikutest on sündinud filmimeistrite kodus sirgunud  kähriknäitlejate osalemisel. Ega teda võiks ju kodustada, aga noh, ei ole sügavat mõtet. Sellepärast et miks teda ei ole ka kodustatud lemmikloomana  sest pojad näevad suhteliselt ebaesteetiliselt välja,  aga vanaloom on tegelikult väga ilus, sümpaatse väljanägemisega,  hea karusnahk ja vanasti oli see ka hästi moes. Kährikunahksed karvamütsid ei ole enam moes  ja nii ei tunnegi inimene kähriku ja tema. Raha vastu enam erilist huvi. Ainukesed, kes looduses kähriku elu kallale kipuvad,  on hundid ja huntide toidulauast võivad kährikut teinekord  suure osa moodustada. Me suhtume käärikusse kehvemini, kui ta on ära teeninud. Miks, sest ta on meie jaoks rohkem poliitiline kujund kui  reaalne loom. Nõukaajal, 37 aasta eest pidi ajakirjas pioneer ilmuma Helvi  Jürissoni luuletus mäge, maja. Kährikud tulevad mägi majja, Mäger ise aga peab jääma käima  kohtu vahet, sest kohtunikuks oli vana karu,  kes ei saanud aru. Lehekülg luuletusega võeti ajakirjast välja,  rahva sekka jõudsid need värsid aga Joel Steinfeldi laulu kaudu. Käärikust sai vaenlase vaene ja kuju. Jäidki koerad majja, seadsid ennast sisse,  omakorda tõid veel sõpru korterisse. Kui meie suhtumine käärikusse kujunes läbi allegoorilise  lasteluuletuse ja kunagise migratsioonipoliitika  siis mõningaid loomi me pelgame instinktiivselt. Näiteks olendeid, kes lendavad pimedas öös aga ei ole linnud. Selle looma nime sees on sõnahiir kuid tegelikult on  nahkhiir palju lähedasem primaatidele inimahvidele kui närilistele. Ja veel. Kui käärikud. Võtsid ära mägralt tema maja, siis nahkhiired lõid üle  inimeselt meie poolt liiva kivisse kaevatud piusakoopad. Ma küll pingutan, aga uskuge, mul pole sugugi lihtne  lihtsalt heast peast hakata nahkhiiri armastama. Võib-olla ehk Vorhesteri kastmes. Aastakümneid oli pealamp ja küünal Piusa koopa külastaja põhivarustus. Olen isegi siin niimoodi uudistamas käinud. Ent just selline kontrollimatu turism sai ohtlikuks  nii koopas, pesitsevatele, nahkhiirtele kui  ka külastajatele endile, nii et koopat tuli ehitustöödeks sulgeda. Nüüd on tööd lõppemas ja kohe saame teada,  milline olukord on pesakoobastes praegu. Kunagisest klaasiliivakaevandus est sai pärast sulgemist turismiatraktsioon,  mida külastasid kümned tuhanded inimesed aastas. Ent liivakivist võlvid ei pakkunud mitte üksnes silmailu,  vaid olid ka talvekorteris tuhandetele nahkhiirtele. Väikesed looduskaitse all olevad loomakesed lendavad siia  talvituma ka välismaalt. Teada on tõestatud, et nad lendavad üle 100 kilomeetri  kauguselt kohale, aga aga teadis nahkhiirt. Liikumisulatust ka nende liikide puhul, kes on nii-öelda  paiksed liigid, kes talvituvad meil siis võib see olla  mitusada kilomeetrit, ikka üle 300 kilomeetri. Nii et Piusa koopad on kindlasti. Mitte ainult Eesti tähtsusega talvitus paika,  vaid ka naaberriikide nahkhiirtele on see oluline paik. Kuidas üks nahkhiir sellise koopa üles leiab,  kui ta nüüd 100 kilomeetri kauguselt hakkab lendama,  kuidas ta teab, et just siia tulla? No see on küll teatud määral Müstiline ja saladuslik, et kuidas ta ikkagi leiab,  aga, aga no arva, ta on, et nahkhiirtel peab olema teatud  omavaheline suhtlemine. Kuidas siis nii-öelda need isendid, kes,  kes juba teavad seda head talvituspaika,  saavad seda infot edasi anda noorematele teatud käitumine. Võib olla selle taga. Niinimetatud parvlemine, et, et nad mitte ei lenda oma  varjupaika kohe otse sisse, vaid enne sisselendamist hulk  aega tiirutavad, mida siis võivad märgata lähedal olevad  teised liigikaaslased ja, ja saada aru, et see on oluline  koht nahkhiirte jaoks. Siin piusal kujunesid probleemiks turistid,  kes hakkasid neid nahkhiiri häirima. Võiks ju küsida, et miks see, miks see probleemiks on,  et okei, ärkab seire talvel korra üles, teeb silma lahti,  jääb uuesti magama tagasi, mis temaga ikka juhtub? Nojah, aga meil on sellised nahkhiireliigid,  kes kõik on putuktoidulised ja talvel nad reeglina ei toita. Nii et nad peavad kogu talvitusperioodi läbi saama nende rasvavarudega,  mis nendele on kogunenud sügiseks. Ja talvitusperiood on päris pikk. Meil siin. On on see võib-olla septembrist kuni maikuuni. Nii et siis. Lihtsalt kui nahkhiir ärkab piisavalt sagedasti ta kulutab  oma rasvavarud ära ja, ja võib, võib lihtsalt hukkuda,  kuna ei venita kevadeni välja. Paljud matkajad on öelnud, et käisime jah,  eks ole, aga nahkhiiri ei seganud. Tegelikult see nahkhiir vist on nii aeglase ärkamisega,  et ega inimene ise ei pruugigi aru saada,  kas ta nüüd häiris seda hiirt või mitte. Ja nahkhiire talveuni on väga sügav, seda nimetatakse tarduneks. Tema kehatemperatuur on ümbritseva temperatuuri tasemel,  see on siis umbes kaks-kolm või neli kraadi siin koopas. Ja sellisest seisundist ülesärkamine võtab aega. Veerand tundi kuni tund, aga teada on see,  et isegi kui koopast külastab üks inimene tekitab ta oma  sammudega sellist kõminat, mis teatud nahkhiired ikkagi üles  äratab ja juba hullem variant on see, kui käib kaks inimest  ja kes omavahel kõnelevad. Aga kui käib terve rühm? Inimesi siis see on täiesti. Nahkhiirtele vastu näidustatud, kui palju  ja mis liikidest nahkhiiri siin piusal üldse leidub? Siin on leitud kõik Eestis talvituvad liigid,  keda on siis seitse liiki, aga regulaarsed talvitujad on  siin viis, nende arv kokku siin Piusa kaitsealal on olnud  üle nelja ja poole 1000. Aga peale 2000 esimest aastat on toimunud arvuks langus  rohkem kui 1000 looma võrra, nii et. Mina arvan küll, et selle põhiline põhjus on see,  et siin lihtsalt see kontrollimatu külastamine läks liiga  suureks ja avaldas juba populatsioonile täitsa mõju. Nii tunnistati koopad varisemisohtlikuks  ja eelmise aasta kevadel keelati neisse sisenemine poolteist  aastat ja 3,7 miljonit krooni hiljem ootavad koopad taas külastajaid. Tõsi, siin varem käinu leiab eest hoopis teistsuguse piusa. Enamik koopaavades on kinni müüritud, uudistama pääseb vaid  turvaliselt vaateplatvormilt, mis meie külaskäigu ajal alles  hoogsalt kerkis. Praegusel hetkel viibime siis selle muuseumi kaubastiku vaateplatvormil,  kuhu siis inimesed saavad sisse tulla ja siit  siis seljatagused tavad kolm ava jäävad avatuks  ja sinna saab minna sinna sisse esimeste võlvikaarte alla,  et seal sees käia ja siis kaugemale nautida lihtsalt vaadet,  mis siis üritatakse natukene nähtavamaks teha,  siis valgustusega. Pikkade ringkäikudel on ikkagi lõplikult kriips peal. Ma ei tahaks öelda, et nüüd lõplikult peale,  eks see kas on lõplikult pealt, selgub hiljem,  et laseme sellel koobastikul nüüd seista niiviisi ühtlasemal  režiimil ja vaadata, kas see lagunemine,  liivakivi lagunemine jätkub või ei jätku. Kas neid võlve on siin kuidagi tugevdatud  ka või on lihtsalt kõik ülejäänud avaliselt kinni pandud? Sulgeti siis need kaugemat avad, mis olid lahtised,  pandi kinni, aga need, mis siin nüüd on näha,  need on nüüd siis krohviga üle tugevdatud. Just need avad, kuhu siis inimesed saavad alla minna. Kui nüüd siin muuseumi koopas on suurem osa avasid kinni  pandud siis see tähendab seda, et siin mikrokliima muutub,  enne see oli suhteliselt ebasobiv nahkhiirtele,  talvel läks väga külmaks, kuigi siin iga talv oli no  neli-viis nahkhiirt ikka siis siis nüüd on arvata,  et talv käredate pakastega ei saa nii mõjule enam koopasse  ja siia võib nahkhiiri juurde tulla rohkem. Looduskaitse jaoks ongi üks raskemaid tegevusi see,  kus on hästi tugevad esindatud liigi huvid  ja samas ka inimeste huvid, et inimesed tahavad näha  ja liik tahab elada. Et, et siin siis vaatame, kuidas see õnnestub. Mõlemad korralikud. Kokku panna. Aga mis te, mehed, arvate nüüd pisakoopad ei ole looduslikud,  need on kunagi inimese rajatud, siis on nahkhiired need üle võtnud. Et kummal siis nagu suurem õigus nende koobastel on,  kas, kas nahkhiirtel või inimestel? Noh, nii raske küsimus, et selle üle võib alati vaidlema jäädagi,  et kumb siis enne maa peal selle koha peal oli,  kas mingi liikloom taim või inimene, eks ole,  noh, eks need võrdsed õigused siin aga peaks nagu inimene  aru ka saama, et liigile peab ka jätma elupaiga ikkagi,  mitte kõike enda järgi tegema. Nahkhiired on looduskaitsealused, loomad. Ja kui neid kuskil on palju, siis on see neile oluline koht,  mida tuleb kaitsta. Me ei saa suhtuda nendesse niimoodi, et et see on meie  tehtud koobas, minge minema, otsige endale ise üks koht. Sest samas on alati tuleb meeles pidada seda,  kui palju elupaiku on inimkond oma elutegevusega võtnud  loomadelt ära. Eelmise sajandi keskel, kui siin veel liiva kaevandati,  on teada, et siin oli ainult mõni üksik nahkhiir. Kui nad siis said ilma nende koobasteta hakkama,  miks nad tänapäeval enam ei saa? Küllap ikka tol ajal nad käisid ka koobastes  ja maa-alustes talvituspaikades, sest palju liike on,  kes ainult maa-alus maa-alustes kohtades saavadki meie  kliimavöötmes talvitada, aga eks siis olid nendel teised  maa-alused talvituskohad, on teada ju, et, Tol ajal olid palju paremini säilinud näiteks mõisad kõikide jääkeldritega,  mis võisid olla nahkhiirtele palju olulisemaks talvituspaigaks,  kui kui nad praegu on, sest paljud nendest on lagunenud. Piusa koobastesse pääsevad nahkhiired edaspidi koopa katusel  oleva hiigelsuure sissevarisenud lehtri kaudu,  mis nahkhiirte jaoks on ideaalseks ukseks,  kuid seiklushimulisi inimesi loodetavasti oma ohtlikkusega peletab. Ent lisaks kõige kuulsamale muuseumikoopale on Piusal veel  koopaid ka selliseid, milles käigud madalad  ja neis käimine seetõttu nahkhiirtele eriti ohtlik. Sellistest paikadest peaks tulevikus soovimatud külastajad  eemal hoidma, selgitavad sildid ning loodusvaht. Tulevikus pääseb piusakülastaja täpselt nii kaugele kui mina praegu. Kui hetkel on mu selja taga pimedad koopaavad,  siis pärast avamist on kõik need võlvkaared välja valgustatud,  nii et taskulambi ja küünla võib rahumeeli koju jätta. Looduskaitse on kahe näoga asi. Ühtpidi me hoiame loodust justkui vaid looduse enese pärast  lausa religioosse hardusega. Teistpidi aga on sellel ka väga praktiline ülesanne,  et me oma sita sisse ära ei upuks. Loodusel on üüratu enesepuhastusvõime. Juba mõnekümne 1000 aastaga sööb ta olematuks kõik Egiptuse püramiidid,  New Yorgi Tok kiot, kallavered ja sellest prügikastist pole  mõtet rääkidagi. Väga hämmastav, mismoodi suudab loodus ennast süüa läbi  prügimägede kuid veelgi imetlusväärsemad on need paigad,  kus on täiesti ürgset, puhast loodust ja saab istuda maailma  veerekese peale veerekese pääle. Veerekese peale. Soome Lapimaal Inari järve äärest sõitis usooni meeskond  edasi Finnmarki maakonda Põhja-Norras. Teel põhja muutus maastik üha karmimaks ja kaunimaks. Kõlab veidi uskumatult, ent Finmarki pindala on pisut suurem  kui Eestil, ehkki inimasukaid on seal umbes 70000. Põhjapõtrade arv aga ilmselt ületab inimeste oma mitmekordselt. Maakonna ja ühtlasi Euroopa põhjapoolsemaks kohaks peetav  nordCup asub aga Mageroia saarel, mis on suuruselt võrreldav Hiiumaaga. Mandrit ja saart ühendab ligi seitsme kilomeetri. Pikkune tunnel, ent saarele kohale jõudes lummavad üha uued  fjordid ja järjest metsikumad vaated. Olemegi jõudnud siis osooni saatega Euroopa põhjatippu minu  ees ja ümber igal pool on nordkapp. Oleme 307 meetri kõrgusel kalju otsas ja nagu näha,  on siin ümberringi ainult pilved taga, seal on Barentsi meri  hästi sügav ja külm. Igal aastal käib siin erinevatest maailma otstest kokku  umbes 200000 turisti. Ja nagu te näha ja kuulda võite, on palju välismaalasi  ka täna siia kogunenud. Ilm on muidugi vapustavalt külm, aga ega maailma lõpus  midagi muud paremat ei ootagi. NordCapi kaljul viibides võib kohata turiste igast maakera paigast. Esmakordselt sai Euroopa avalikkus sellest paigast teada  aastal 1553, kui seda märkas inglaste ekspeditsioon,  mis otsis sealtkandist laevateed Hiinasse. Hiljem on NordCupi külastanud inimesed hakanud tähistama  maailmalõppu jõudmist šampanja ga ja Kaviri söömisega. Uuemal ajal võib aga šampus edukalt asendada  ka vodkaga. Ja jäädes täpseks, tuleb öelda, et tegelikult asub Euroopa  põhjatipp mitte nordkapis vaid hoopis paigas nimega Knitski löden. Ent kuna pilvisel kaljuplatool suuremat uudistada polnud,  siis viis meid tee edasi. Kaluri külla nimega Jesver. Teel kohtasime arvukalt suveperioodiks vabaks lastud  põhjapõtru ning tursa kuivatusreste, millede väiksemad  vennad ootasid ees ka Jesveri sadamas. Kese hou oldis teist pillige. Linnusafarite korraldamisega tegelev Ruune on umbes 130  inimesega Jesveris olnud kaks aastat ent huvitaval kombel  satub sellesse külla maailma lõpus mitmeid inimesi,  kes paika nähes otsustavad sinna elama jääda. Nii töötab kohalikus kalatsehhis näiteks mitu leedulast. Kalamehi endid jääb aga esveris üha vähemaks,  kuna pealekasv puudub. Ruune tõdeb, et üha enam lahkub inimesi sellest  romantilisest külast suurematesse linnadesse  sest seal näib olevat rohkem võimalusi. Mis aga köidab tema arvates juurdetulijaid? Compination of te peopl, her. Tänu ruune lahkele abile õnnestus ka osooni linnusafarist  osa saada. 1,7 ruutkilomeetri suuruses linnureservaadis käib  suvitamas umbes kaks miljonit lindu. Liike on mitukümmend. Arvukaimalt on esindatud lunnid, kes välimuselt meenutavad  pingviine paarilistele truudlunnid, kaevavad oma pesa kuni  meetri sügavusel maa sisse ja munevad sinna ainult ühe muna. Samuti võib linnualal kohata alke lõunatirke veetallajaid  ning meilegi. Tavaid kormorane, kes muuseas suudavad sukelduda kuni 40  meetri sügavusele Loomulikult võib reservaadis jälgida kajakaid,  merikotkaid ja palju muid linnuliike. Ent näha õhus korraga. Sumas kümneid tuhandeid lunne on vaatepilt,  mida on võimatu kirjeldada. Samas ei pruugi seda ilu kuigi kauaks jätkuda,  sest norrakail mõlgub meeles Barentsi meres asuv nafta,  mis võib kohalikku keskkonda tundmatuseni muuta. Kohalikega kõneldes selgub, et globaalne kliimamuutus on oma  lõivu nõudnud ka niivõrd kaugel põhjas. Nimelt on üleilmne soojenemine tinginud selle,  et kalad ja nende järel ka linnud suunduvad üha kaugemale  põhja poole. See aga tähendab kaluritele raskeid aegu. Meie külaskäigu ajal juuli lõpus oli tegu veel polaarpäevaga,  ent polaaröö kestab sealkandis novembri keskpaigast kuni  jaanuari lõpuni. Järgmises saates aga kulgeme mööda Põhja-Norra rannikut,  käime ära Alta kanjanis ning seejärel võtame suuna  Kilpisjärvile ehk kohta, kus tundra läheb üle tundruks. Kui kott on prahti täis ei tohi kokku sattuda keskkonnainspektoriga. Inspektor usub üheksal juhul 10-st, et tõite oma prahi kaasa  kodunt ja tahate selle metsa alla jätta. Aga see teebki prügikorjamisest tõeliselt põneva,  lausa ekstreemse harrastuse. Et kes kelle üle mängib, inspektor minu või mina inspektori? Osooni tänane tarkusetera Ükski heategu ei jää karistamata rahatrahviga kuni 300  trahviühikut ehk 18000 krooni. Taas saame kokku nädala pärast. Esmaspäeval 20, null viis. O kolm. Osoon.
