Me viibime päikesesüsteemi kolmandal planeedil maa paremale  meist jääb metsatukk, mis koosneb puudest,  mis ei murdunudki detsembrikuise suurlumega. Need puud läbisid loodusliku valiku ja terane vaatleja võib  oma silmaga näha, kuidas seal toimub. Evolutsioon. Meist vasemal on samuti mõned puud, mis on kohandunud elama  just selles pinnases ja selles naabruses võime häbenemata ütelda. Evolutsioon. Mis on meie taga, mis on meie ees, õigus,  evolutsioon. Oleme astunud globaalse üleilmse evolutsiooni sisse  ja välja me sellest enam ei pääse. Olen täna natuke pidulikum, sest sellel nädalal,  täpsemalt neljapäeval tähistab kogu evolutsiooniline  avalikkus Charles Darvini kahesajandat sünnipäeva. Tarvini põhiidee oli loodusliku valiku olemasolu looduses. Sellele ehitati evolutsiooniteooria ja sündis tarvinism,  mida osa inimkonnast veendunult kaitses. Teine osa sama kirglikult tümitas. Ameerika piiblivööndi koolides on tarvini õpetus keelatud  ka praegu. Miks. Kõige lihtsamalt selgitades ega see värk meile ikka ei meeldi. Me tahaks mõtelda, et looduses on igal asjal igal puul  põõsal loomal oma mõte, tähendus ja eesmärk. Ka evolutsiooni tahaksime me näha kui arengut,  mis toimub mingi kõrgema kava järgi, on sihipärane  ja liigub ikka paremuse ja täiuslikuma poole. Tarvinism väidab aga, et mingit eesmärgipärasust ei ole,  kõik muutub lihtsalt niisama heast peast mingi valiku järgi. Et jumalal polegi loodusesse asja, vähemalt  traditsioonilises mõttes ja suvaline amööb on looduse silmis  samaväärne kõige kõrgema imetajaga, olgu see  siis inimene või ilves. Mina rumaluke eelistan siiski Ilvest ja ka teile ei näita me  nüüd amööbi. Ilves on küll meie metsade kõige arvukam suurkiskja,  kuid kohtumine temaga looduses saab osaks vaid väga vähestele. Kuigi ilveseid on meil meil nagu võrreldes teiste  suurkiskjatega rohkem nähakse neid ikkagi selgelt kõige vähem,  et ta on ettevaatlikum ja tal on Ta on väga hea kuulmine ja, ja nägemine ja ta hoiab  inimestest rohkem eemale kui, kui näiteks,  kui näiteks hundid, et hunte nähakse mitte harvemini kui ilveseid,  kuigi neid on noh. Mõned mõned korrad vähem. Kui hundid ja karud satuvad aeg-ajalt ka kultuurmaastikele  toitu otsima siis Ilves metsas naljalt välja ei tule. Ilves on vast meie meie nendest suurkiskjatest. Kõige-kõige rohkem metsa armastav liik, et  ega ta väga palju välja tulla ei taha, et kui,  siis, kui, siis, kui ta tuleb välja, siis,  siis vast selleks, et ühest metsa massiivist teisi liikuda  ja ega ta isegi isegi jahipidam. Ise ta eriti seda põldu ei kasuta, et kui,  siis ikka kuskil põllu servades vast kitsejahti võib pidada. Et hundid näiteks võivad tulla ikka lagedale. Ja põldudele ka ja sile. Kavad üle lagedate põldude aga lasi metsa metsaloomad rohkem. Ilves on toidu suhtes snoob, toiduks läheb värske liha  ja saak peab enda murtud olema. Metsa all vedelev, raibe. Ilvesele kulinaarset huvi ei paku. Tugevalt täiskasvanud ilvesed ei külasta kunagi raipeid,  nad võivad niisuguseid kohti külastada, kus raipeid maha  pandud on, aga siis pigem selleks, et leida sealt  mingisugust mingisugust elavat looma, ikka,  et seal käivad ju rebased ja kährikud ja niisugused,  et see huvitav koht lihtsalt. Noh, ilvesed külastavad üldse sageli niisuguseid Erinevaid söödakohti. Sest need on niisugused loomade kogunemiskohad,  kus, kus võib näha kitse ja kährikut ja ja ükskõik teisi  teisi loomi ja võib lihtsam olla ka saaki püüda seal siis. Meil on ilveste peamine saakloom, metskits. Kuskil hinnatakse 55 65 metskitse vahel aastas ühe  täiskasvanud Ilvese kohta ja meie andmed näitasid ka,  et kuskil üle 60 natukene tuli see aastas. Ilvesed on metskitside kõige tõhusamad arvukuse reguleerijad. Meie metsade 800 ilvest jõuavad kaks korda rohkem kitsi  küttida kui meie 15000 jahimeest kokku. Meil mingi 800 Ilvese ringis vast on. Korrutada 60-ga 48000, siis või et see on päris korralik kogus,  noh, võimalik, et see päris nii suur ei ole  ka need noored ilvesed, et need murravad  siis mingil määral vähem teiste väiksemate saakliikide arvelt. Koprad, rebased, kährikud tuleb natukene vähem. Võib-olla 40000 mida murtakse, et see kitsede arvukus meil  metsades peab ikka päris suur olema, et see kannatab  siis 40000 aastas ära murda. Et selle salapärase kiske tegemistest rohkem aimu saada,  on ilvestele pandud. Kaela raadiosaatjaid. Kokku on Eestis kaelustatud kuus ilvest. Neist kolm viimast on saanud kaela GPS saatjad. Satelliitide abiga määratakse iga nelja tunni tagant. Ilvese asukoht ja läbi mobiilivõrgu jõuab kord ööpäevas  Ilvese marsruut seirajate arvutisse. Kokku on kaelustatud praegu siis meie uurin projektis nende  GPS GSM. Kokaelustika kolm ülvest ja neist siis praegu üks annab,  annab nagu. Emotsioonid kahel on need patareid tühjaks saanud,  nende kohta on meil info olemas. Aga praegu toimib üks, mis sai 2008. aasta 28. veebruaril kaelustatud,  siis seda me jätkamegi praegu aktiivselt ilveste püüki,  et meil on neid kaevusid veel, mida aega panna. Kõige olulisem info, mis ilveste jälgimisest saadakse,  on ta koduterritooriumi suurus. See teadmine on oluliseks abiks Ilveste arvukuse määramisel. Kõige esmane info on seda vaadata, et kui,  kui suurel territooriumil nad liiguvad. Selle info me oleme nagu enam-vähem nende isendite kohta  kätte saanud. Mitte küll päris aastaringse info, kuna patareid saavad nagu  varem tühjaks, et aastaringseris täis ei saa,  aga aga põhiline info tuleb ja selle järgi võib öelda,  et, et see suvine territoorium on neil küllaltki väike. Praegustes tingimustes võib-olla, kus ilvese asustustihedus  on küllalt suur ja metskitse asustustihedus  ka küllalt suur. Et kindlasti kui pilvesid oleks hõredamalt  ja metskitsi ka hõredamalt, siis nende territooriumid  oleksid ka oluliselt suuremad, aga siin kuskil võib arvestada,  et isase Ilvese territoorium sellel alal,  kus me oleme neid jälginud, on mingi 15000 hektarit 150 ruutkilomeetrit,  siis. Tallinna linn on pindalalt sama suur kui ühe ilvese territoorium. Kui Tallinn oleks ilveste käes, siis mahuks siia elama  ainult üks isasloom. Tarvi ning suurteost liikide tekkimine pole eesti keeles  veel välja antud, kuid õnneks on erinevatele liikidele  pühendanud oma tähelepanu mitmed Eesti autorid. Näiteks teostab kahe liigi võrdleva analüüsi Ott Tarder  tuses luts ja hüljes. Luts on libe nagu hüljes küljest, teisest küljest,  milleks üldse hülgega vaja lutsu võrrelda? Lutsu on luts ja hüljes, hüljes ühest ja  ka teisest küljest. Tõe huvides ütelgem, et arder eksib. Tegelikult on luts palju libedam kui hüljes  ja karvu tal ka ei ole. Ühine on aga see, et nagu hüljes ujub vahel kalameeste mõrdadesse. Nii võib mõrda sattuda ka luts. Võib, aga ei pruugi. Tartu külje all Käreveres avaneb Emajõe luhal vaatepilt,  mida kohalikud juba aastakümneid näinud pole. Üleujutatud luht on pakasega kinni külmunud,  moodustades hiiglasliku jäävälja. Selle keskel voolab laisjalt Emajõgi ning jõe kaldal,  raiub Andres. Eelmisel päeval pandud lutsu mõrdasid jää alt välja. Mõrda kättesaadav. Siis tuleb lihtsalt trassist kinni võtta  ja sikutada. Ja kinni kuskil seal. Võitluses terava jääserva ning mõrda hoidva traadi vahel  jääb seekord peale jää. Traat katkeb ja vetesügavuses olev mõrd on jääkamakate vahel  vangis või liugleb sootuks allavoolu minema. Andres loodab, et ehk on teise mõrva juures rohkem õnne aga  paraku tabab seda sama saatus. See tuli siit ainult üks tellis välja, et kas seda juhtub  sageli sageli juhtu juhtub siis, kui on hästi suur vesi,  nagu sellel aastal on, siis tuli äkki külm peale  ja ja siis jõgi hakkas jäätuma, läks põhjani  ja jäätus see kivi ära ja nööri ära ja siis mõrd läks koos  jääga kuskile allapoole vette, seda vist mõrda see aasta  enam kätte ei saa. Et saab, et paraku ta niimoodi on. Miks neid mõrdasid üldse siia jääääre peale pannakse? No ikka kala saada, praegu on lutsupüüdmise aeg,  kuna luts on selline talvise eluviisiga. Tal on kudemis aeg, jaanuarikuus, õigemini hakkab läbi saama,  siis ta liigub siin ja tahab toituda. Toitub tavaliselt teistest kaladest, ta on tursaline mere kala,  tulnud siia meie mageveesse elama. Ja siis ta tahab süüa, siis me paneme sinna mõrra sisse  väikse kala tüki, kas latikast või millegist muust  ja siis ta tuleb seda. Tuleb seda sinna püüdma sööma ja läheb sinna mõrda sisse,  siis me saame asjad kätte. Liigub kala palju. Kahjuks peab ütlema, et vähe liigub sellel aastal,  et ei tea miks seda kala lutsu vähe on teised kalad muidugi puhkama. Tsu on ka vähe olnud. Varem on neid utsesid hästi palju ja suvel  ka mõned liikusid, aga see aasta lutsuga on kehvad lood. Lutsu mõrraga püük toimub seire eesmärgil  ja eriloaga tegevusel hoiab silma peal Eesti loodushoiukeskus. Uurime kalateadlaselt Meelis Tambetsilt,  miks Lutsu Emajões nii vähe on? Lutsu nii vähe ei olegi, see arvukus käib üles-alla,  sõltub ka natuke õnnest, ma arvan, et küllap me oleksime  saanud selle lutsu kätte, aga aga, aga hoopis hullem,  täna läks kaks mõrda kaotsi, aga aga me siin tegeleme sellega,  et et jälgida, et see püügi viis kui niisugune päris kuhugi  ajaloo prügikasti ei kaoks. Ja, ja siis üritame hoopis selle. See püügiviis enam majanduslikku tulu ei too nagunii eriti ja,  ja ta on rohkem vana vanade traditsioonide alles hoidmiseks. Meetod ja seda Seda ei tahaks allavoolu lasta. Kas need teadmised on praeguseks säilinud  ja hakkavad need juba koos kaduma? Teadmistega ongi selline lugu, et nad ikka kipuvad ruttu kaduma. Vanadest kalurite suguvõsades on säilinud. Aga mida aeg edasi, seda, seda rohkem neid kaob ja,  ja, ja sellega kaob ka osake Eesti. Kultuurist võiks isegi öelda ja, ja vähemalt oleks hea,  kui nad ei kaoks jäljetult, saaksime nad kuidagi. Ent mis kalamees Andres selle iidse ja väheproduktiivse  püügiviisi juures paelub? Kala oleks ju palju lihtsam poest osta. See ei ole see, mis kama püütud on, panevad vanad omapuudu,  püütud kalapanni peal on hoopis hoopis teine tunne  ja kuna esivanemad eluaeg püüdnud siin sajandit,  siis tahaks neid traditsioone ikka jätkata,  miskitki moodi ja seda lutsupüüki kõigepealt,  et talvel selline köögi lahti on, jää august püüki  või jää alt püüki ja tahaks ikka jätkata,  et riskite siia veel järgmise mõra sisse panna. Kartus läheb, läheb jälle allavoolu ikka riski,  mis siis ikka, teeme uue mõrva ja paneme jälle sisse kunagi  kala kätte, saame seda selle võrra suurem rõõm jällegi. Kuidas see siis käib, paneme siis trossi dele taha ilusti kenasti? Minema põgeneks kuskile suur kala sisse tuleb. Ei juhtuks samamoodi nagu eelmistega ja. Ja siis. Paneme talle kivi ka siit raskusega ta, mis ta põhja viiks. Ta jääb siis niimoodi vastu põhja väljuma? Jah, ta läheb põhja, siis see vool viib selle otsa sinna allapoole. Sirgu. Ja selleks, et kala siis selle suudme üles leiaks,  läheb sööt sisse. No selle mõttega see pandud sinna on jah. Nii kaua see otsib kuskil sisse pääseb sinna. Kas see luts seda tüüpi kala, ta sööb peaaegu kõike. Luts on kõige sööja küll, jah. Mis see kõige parem söögi eelistusi? No tema sööb neid molluski ja teisi väikseid kalakesi siin  ahvenaid särgi kisapoegi vad, mida kätte saab,  neid ta siia sööks. Suure kala pihta ei hakka, see hammaste,  ta on ise väike kala, küllaltki ei ole väga suur. Muidugi, väidetavalt mingi kõige suurem vist kas 16 kilo  või mingisugune kinnipüütud siit. Aga mina pole näinud siin üle üle kolme kiloseid küll nud. Hoia seda korras otsa mis talle praegu söödaks läheb. Praegu on üks väike lihatükk, et ta saab liha,  liha ka. Aru sina ei sega. Niisiis ühe pujusse nööri külge paneme selle söödatüki talle. Iga kinni ja karu, sina ei saa seda ju. See sinu jaoks. Ka ühest tükist piisab siis. Peibutus talle ega siit kõhtu täis ei saa,  sellepärast see süüa. Te olete talle. Kuule karu, sina ei saa seda. Kontroll käib siis korra päevas või kui tihti seda lootust  ikka rohkem öise kala on, et siis hommikul peaks nagu  vaatama tulema. Siis kas on või ei ole? Et päeval ta ilmselt jah, ei tüki sinna mõrda nagu eriti minema. Väidetava peal magama koguni. Nii see sisselaskmine siis käib. Sisselaskmine on selline, et võtame siit ta kinni  ja siis võtame selle kivikese ka kuskilt kinni ja. Ja siis läheb ta sinna Emajõe poole. Samamoodi hopsti. Ja nüüd jookseb ta sinna lahti niimoodi et see suve jääb  allapoole kivi otsa tagumist otse põhjas. Siis läheb nüüd kala ootama, seal. Kuna tuleb, et öösel ta lihtsalt liigub siin  ja kuna seal vastaskallas on selline liivane  ja tema väidetavat käib liiva peal nagu marja välja puistama,  kui see kudemis aeg on, siis ta liigub selle liiva kalla  juures ringi ja siis tuleb ka seda toitu otsima,  siis saab need siit kätte, et peab vaatama  siis kus on nagu liivakallas või selline kruusapõhi,  et seal ta nagu üritab olla siis. Vana raha räägib niimoodi. Külma vett armastav luts on ablas kala. Sestap pole lutsumõral ka tiibu, mis kalade ujumistee  takistavad ja nad mõrrasuudmesse suunavad. Näljane loom ujub mõrda vabatahtlikult peibutatuna,  seal ootavast söödast. Pigem selline Tallinna kala, just jah, talvel saab teda  sellise mõrvaga püüda, suve teda sellise mõraga püüda ei saa,  et suvel väga harva, kui ta jääb võrku siin odapüügiga  ikkagi suht harva, aga talvel on nüüd jah,  on neid liikunud. Arvesti sai ikka päris päris palju, nüüd aga nüüd viimasel  ajal väheks jäänud. Isegi ei tea, mis põhjusel see on? Aga neid siin ema ees on, et ma arvan, see aasta üks  kümmekond tükki oleme küll. Ära. Püüdnud siin kogu koos suve ja kevadega hästi magus kala,  sest temast saab väga head sülti teha näiteks silt  ja siis räägitakse, et maks tal on küllalt suur maks ees  kaladega teiste kaladega võrreldes on ta maks väga maitsev  ja väga toitev ja kasulik pidavat olema. See on vitamiin hästi pere sees, nii et ootame siis,  kuna nüüd siis Hommikul kala kätte saame. Niisiis, tuleme järgmisel hommikul kaema,  kas seekord näkkab paremini. Selgub, et me pole ainsad, keda maiuspala lootus jõe äärde  on toonud. Taamal närib ilmse mõnuga üht puuoksa Andrese  vana tuttav kopraMikk. Loom on söömisega nii ametis, et ei pane inimeste lähedust  tükk aega tähelegi. Nüüd tõmbab ka Andres oma püügiriista välja,  et näha, kas ehk selles miskit söödavat leidub. Üks luts on tõepoolest mõrras, nii et päris asjata pole tuldud. Küllap on söödaks jäetud lihatükk kalale moka järgi olnud. Miks lutsule just selline toit meeldib? Üks põhjus ilmselt on see, et Luts suure osa oma Jahitegevusest saagi otsingust selle juures kasutab  haistmismeelt väga tugevasti ja siin Emajõe süsteemis  ja Peipsis ja ja siin on Lutsud üldse väga paljud on praktiliselt pimedad,  neil on ühed kala parasiidid. Rikuvad neil silmi ja nad suurt ei näegi. Mõnel nägemine päris kadunud, mõned tugevalt kahjustatud ja,  ja siis Luts väga palju oma elus. Juhindub lõhnadest ja see, kuidas ta selle mõrra üles leiab  põhiliselt siis lõhna järgi. On see sööt ka seal vajalik. Ja, ja, ja luts paistab alt ka niisugune rahulikumat sorti kala,  et mõrvas ta toitub ka hea meelega, kui paljud kalad kuidas  kellelgi stress avaldub. Mõnel inimestel mõni hakkab stressi korral rohkem sööma,  mõni, mõni mõnel kaob söögiisu, näiteks haug,  ajab mõrras, oksendab veel tal. Sees oleva toidu välja, aga luts on vastupidi. Kui ta juhtub mõrda, kus on palju väikest kala,  siis ta ahmib ennast sõna otseses mõttes  nii täis kui vähegi võimalik. Milline see Lutsu eluring üldse on, vist on  ka pisut erinev, kui, kui selline enamik alu. No Lutsu eluring jah, miks teda nüüd talvel püütakse,  ongi see, et on talvel aktiivne, see on seotud tema  kudemisega ja mitte ainult kudemisega, vaid kudemise eelsete  ja järgsete liikumistega. Koguneb koelmutele pärast kudemist jälle hakkab aktiivselt toituma,  et et lutsu kohta ongi teada, et kõige aktiivsem toitumisaeg  ongi peale kudemist, noh, lutsu puhul ongi võib-olla see  ka väga huvitav, et võrreldes teiste siin Eesti Mage  kaladega teised ikka keset talve ei koe,  et Luts koebki jaanuaris-veebruaris just praegu väljas on. Kohati 15 20 kraadi külma ja tema tema just oma aktiivsuse  tipul ja ta on selline jaheda külma lembene kala. Lutsul on niisugune huvitav nähtus. Esineb veel nagu suviuinak, et kui vesi läheb suvel palavaks,  siis luts hoopis uinub ja muutub passiivseks. Luts vist oli ka vana rahva hulgas väga väärtustatud kala,  et küllap see püük on ka selle pärast oluline veel au sees hoida. Jah, lutsu hinnatud kogu aeg siin meie kandis  ja ja nagu siin. Kalamees Andres ütles, et, et eriti hea on tal maks  ja ja, ja meenutab tursamakse oma maitseomadustelt. Ühesõnaga igati igati väärt kraam. Lutsuga läks, nagu läks, ei keeda ma tarvi juubeliks lutsu sülti,  vaid praen hoopis lesta. See koleda väljanägemisega värskelt uriinilõhnane kala on  kulinaarselt väga maitsev. Nagu luts, armastab ka lest jääkülma vett. Põhjus on selles, et algselt olid lestad arktilised kalad,  kes elasid jäämeres. Kui jääaja lõpul tekkis suur Balti paistnud Läänemeri,  jäid tohutud hiidlestad siia vangi ja evolutsioonierusid  sellisteks pisikesteks peletisteks. Aitäh tarvinile, kes aitab meil niisuguseid asju mõista. Mõni teine mees aitab meil mõista muid asju. Mitte küll oma kopsakate teooriate, vaid oma muusika  ja eluviisiga. Sul on sama amet, mis Jeesus Kristuse, sa oled uus Jahtle,  ütle, kas sinu arust saab seda maailma veel paremaks teha,  kui ta on või ei olegi selles mõttes? Seda ei oska öelda, kas seda paremaks saab teha. Ka nagu maailma paremaks Inimest õpetama, kuidas parem olla. Nii et ma arvan, et ikka maailma ei saa paremaks. Tuli ilma näe. Võisid meelitada? Kas see harmoonia, mis su lauludes on kuidagi  ka maja töös? Tegemise juures mängus eks ta ikka on seotud kõik elutee  peal siis nagu lohutus. Võtad kirve kätte ja vaatas seda palki. Kas see palk hakkab siis kohe midagi rääkima? Tühja ta nüüd nii väga räägib, aga. Eks ta vaatab, kuhu ta sobib ja kuidas nad omavahel kokku lähevad. Niisugune. Askeldus see palk, maja ehitamine on selline meditatiivne tegevus,  et see on üsna nüri töö, kui kõrvalt vaadata,  toksib nagu rähk palka. Ja samas vaim lendab ringi ja. Toimub igasuguseid asju siin. Inimese sees. Majade uute ja, ja ka vanade, mis sa oled kokku pannud. Mingit hinge oled üritanud taibata või otsida. Ma püüan alati seda Seda nagu koha hinge, siis, kui hakkad tegema lepitama ju  seda kohta, et sa hakkad sind midagi tuuseldama  ja teisipidi keerama ja see käib kõik kuidagi niimoodi. Kõik. Kuidas sa nagu? Iseloomustaksid nagu enda suhet kogu selle ümbrusega,  mida sa tahad näha ise tervikuna. Nagu sa räägid. Kas see olegi selline asi, et kui sa Kui sa tuled metsa, mis on veel terve ei ole haigeks tehtud ja. Sandistatud siis on, siis tunned ka ennast pärast tervelt? Ja kui lähed niisugusesse haigesse metsa,  siis on päris. Võib-olla väga valus, endal ka? Aga aga samas võib ka sealt leida juba siin mingeid üksikuid  väikseid kooslusi, mis tekitavad me väga suurt sellist. Kas elamust või kuidas seda öelda. Aga seal pigem ma tajun seda elu seal, et see on elu meile,  meie, meie ilmas on ju kõige suurem väärtus minu arusaamise  järgi üldse see, et et me nii-öelda selle elementide pimedas  raevus oleme elus, tunneme teineteist, tunneme,  saame vaadata puud, teisi inimesi, loomi,  linde. Et me oleme võimelised võimelised fikseerima seda  ja kuidagi. Nagu kõik on kõige jaoks Ma tean, et sa oled lähemalt lindude ostu huvi tundnud. Sa hoiad ka praegu binoklit igaks juhuks taskut. Kinokrit ei ole, aga, aga vaatan ikka. Tunnen huvi, teinekord kaotan nagu meelemõistuse ära  ja läheb mõnel linnul metsa järgi. Tunnen suurt rõõmu, kui näen midagi eelmine aasta trehvasin  esimest korda elus jäälindu, see oli siuke täielik elamus  pooleks aastaks rõõmu. Vähemalt vaatate isegi surmani. Niisugusest asjast, kas sa üllatud metsas tihti? Mõne asja peale küll. Mille peale sa viimati üllatasid? Saaremaal oma selle vanaisa krundi peal. Seal on niisugused suured kivid metsas ja seal peal on  niisugune väga huvitav sambla elu, nii et see oli tõeline üllatus. Kui ma sinna esimest korda sattusin ja käin neid  spetsiaalselt vaatamas ja püüan, kui seal metsatööd  või midagi natuke ka tehakse, siis ma püüan,  et see jääks alles kõik. See on mu jaoks väga tähtis, et seal on selline omaette maailm. Mis asi see on siis, mis tänapäeval on nii paljusid meie  seast loodusest lahutanud ja ja loodust kartma pannud ja? Ja linlaseks teinud, mis asi see on siis? Sa arvad, et see on usk ja mis ta on, muud on,  see on ju ta on ju täiesti irratsionaalne,  jaburus, see, see laienev majandus ja kõik see,  see, see värk, sellest ei ole lõppkokkuvõttes midagi tolku. Absoluutselt. Söö teeb targaks. Juba suudangi tuua ma ise näiteid loodusliku valiku kohta. Mida kaunimaid lilli me aasalt nopime, seda koledamaks  lilleaas muutub. Püüdes aina suuri kalu merest muutuvad kalad väikeseks. Mida targemaid mõtteid ma mõtlen? Ütlen seda lollimaks, need lähevad.
