Me arvame endid nägevat maailma sellisena,  nagu see on kuid siiski näeme teda vaid nii,  nagu oskame ja tahame. Neil harvadel puhkudel, kui meilt langeb tarkuse  ja tahtmise taak, kogeme aga maailma kui ilmutust. See võib täita meid ülevustunde ja hardusega kuid  ka hirmu või lausa õudusega. Meie saade ei ole täismõõduline ilmutus ning  selle vaatamine ei peaks olema ka eriti,  et õudne. Inimsugu on loonud metamaailma tsivilisatsiooni,  mis ühtpidi kaitseb meid kole suure kõiksuse eest. Teistpidi aga on vabatahtlik vangla, millest me ei oska  ega tahagi enam välja tulla. Ometigi me teame, et just praegu ja just siinsamas on olemas  ka teistsugune tegelikkus. Suurem ja vägevam mistahes tsivilisatsioonist. Suure kaaga kosmos, suure hooga ookean, müstiline mets,  milles elavad olevused, kes meie teada seal enam ammu ilma  elama ei peaks. Piilume sinna. Aprilli lõpus leidis üle pika aja kinnitust habekaku  pesitsemine Eestis. Viimased kindlad andmed. Selle suure kakulise pesitsemisest on pärit 116 aasta tagant. Habekaku 100 aasta tagune pesitsemiskroonika on üsna kurb lugemine. Enne 1840 viiendat aastat on Tartu lähedal üks lind lastud jälle. 21. aprill 1859 on teada, et Kastre metsas Võnnu kihelkonnas  on ju siis on pesa leitud kahe munaga vanalind,  Emaslind on lastud topis sooloogiamuuseumisse viidud,  munadki kollekteeriti. Järgmine teade siin täpset aega pole küll teada,  aga 1000 862874 vahel. Siis on jälle sealtsamast kastremetsadest üks pesakond. Üles leitud ja maha lastud topised on Tallinnasse  loodusmuuseumisse viidud. Ja siin tõesti järgmised, samamoodi tol ajal ikkagi looduse vaatlemine,  linnuvaatlemine käis püssiga enamasti ja lasti maha  ja need, mis kogudesse jõudsid, need on siis hiljem kindlalt  ära määratud ja, ja leiuandmed on teada,  et sellisel moel üleüldse on jah mitte ainult  selle abekaku, vaid ka väga paljude teiste linnu liikide  imetajate liikide info üldse meieni tänaseks jõudnud. Habe kakk on tüüpiline taigalind kelle peamine levikuala  jääb meist ida ja põhja poole. Kui teda Eestis kohata se siis reeglina inimtühjades,  metsamassiivides. Öise eluviisiga kakkude pesitsusterritooriume otsitakse  kakkude huikamisi kuulates. Habekakk on suur lind, kuid hääl on tal vaikne. Üks põhjus on ka muidugi see, et teda hääle järgi üles leida  on peaaegu võimatu sest ta on küll hästi suur kakk,  ta jääb oma suuruselt ainult tibakene alla kassikakule. Kassikaku hääl kostab ju vaikselt ööl kilomeetrite taha väga  kõva häält. Aga habekakk jälle teeb sellist hästi madalat. Niisugust pumpamise moodi. Häält siugust. Pikka jada, see kostab ainult paarsada meetrit. Habekakk on küll haruldane ja teda kohtab harva,  kuid see-eest on linnu määramine lihtne. Mis talle iseloomulik on, ta on hästi suur pea  ja kui teda niimoodi veel külje pealt õhtuämaruses näeb,  profiilis see on niisugune tunne, nagu oleks talle keegi  panniga näkku löönud, et niisugune lapik et väga iseloomulik  kehakuju ja profiili tõesti linnu saab ära määrata  ka siis. Kui suurt muud enam ei näe, aga hästi iseloomulik on seda nägu,  et, et suur pea suur lai nägu. Heledal taustal on ümber silmade siis kontsentrilised,  ringid, tumedad ringid, kollased silmad ja noka all noka  ümber on siin must laik ja silmade ja noka vahelt läheb kaks  sellist heledat pool kuud, et kui ikka näkku näeb teda hästi,  siis on kindlalt võimalik hästi lihtsalt see liik ära määrata. Muidu rahuliku ja flegmaatilise olekuga habekakk võib oma  pesa juures olla inimesele lausa ohtlik. Pesa juures on see lind teadaolevalt suhteliselt agressiivne. Nii et, et kui juhuslikult pesa ligi sattuda,  siis vanalinn võib suure tõenäosusega rünnata  ja kui selline suur elukas ikka küüned ees kallale tuleb,  siis võib inimene ka väga tõsiselt kannatada saada. Poolnaljatades öeldakse, et Põhjamaade õige kakuuurija on  ühe silmaga. Arendame väheke seda ühesilmalise kakuuurija teemat. Et kas õige paleontoloog peaks olema iidsetest kivimitest  laiaks litsutud käega? Õige parasitoloog ussidest näritud näoga. Õige saatejuht aga kandilise peaga, mis paremini  televiisorisse mahub? Oh ei, õnneks siiski mitte. Aleksei Turovskit vist pikalt tutvustama ei pea,  ta on soo, parasitoloog ja soosemiootik. Lihtsamalt öeldes mees, kes teab loomade kohta kõik  või vähemalt peaaegu kõik. Aga tema suurimaks hobiks on kivistised ja neid me tulimegi  Pakri poolsaarele otsima. Lisaks rändavad Aleksei taskusse ka mõned pisikesed  graniitkivid kaktuse pottide tarvis. Kikui te leidsite paar huvitavat kivistist. Aga ma ei ole kindel, et mina neid leidsin. Mul on selline tunne, et nemad leidsid mind  ja neid on selliseid. No kasvõi seesama, kasvõi need, need on,  selliseid on praegu siin päris päris palju. Need on suure kihvti kaitsealuse panga tükid  ja loomulikult siin on üüratult palju igasuguseid kivistisi,  kõik need täpid Siin on fusuliinid kindlasti ja no mis me,  mis me räägime, te näete, kes siin on? Näete see kii, jah, ma praegu tõstsin ta ülesse  ja siin on käsijalgse koja. Karbi poolik käsijalgsed Brahipoodid Brahi poodid väga  huvitavad molluskite sugulased, kuid päris molluskid nad  siiski ei ole. Praegu on Brahipoode mõnisada arvatavasti  ega ma täpselt ei tea meredest ja ookeanidest  ja ainult soolases vees. Neid on päris kindlasti mõnisada, võib-olla 1000 ringis. Liikja, kuid omal ajal nad valitsesid ordoviitsiumis  ja siluris. Ja noh, Eesti on eelkõige silur, loomulikult enne seda  Ordovitsium enne seda kambrim. Ka need kihid on Eestis olemas ja kuidas veel,  Eesti on kihiline, kusjuures vanemad kihid lähevad lääne poole,  eks ole, rohkem üles maa poole. Iga koolilaps seda teab. Aga kas need konkreetselt on nüüd merelainete poolt siia? Just nimelt kõik need kivid on mere poolt toodud  ja sellepärast ma luban endale siin mere kaldal leitud asju. Võta hobi korras, see on hobi, ma seda rõhutan. Ja, ja, ja ei väsi rõhutamas. See tähendab, ma tohin tegeleda ainult selliste objektidega  ja tegeleda nii, et see paleontoloogilisi Aspekte ei riivaks, ei kahjustaks näiteks meil on seal päris  pankronnik seal looduses kohapeal naturaalselt in situ on kivistisi. No ma ei tea. Maailm täis, eks ole, neid ei tohi võtta hobi korras. Aga kui ma leian huvitava kivistise. Ma tänan. Keda ma tänan, kas juhus nas on igav? Kas ma tänan nii-öelda, avaldan kiitust endale,  et näe, tubli poiss ja ilmaga tulid õigesse kohta  ja palun ja sinu jõu. Ma usun, et ma tänan jumalad ega ma täpselt ei tea,  ütleme ausalt, aga vahest mul on selline tunne,  et, Igal juhul tänu ma olen talle igal juhul võlgu. Eesti on kivististe poolest maailmakuulus,  ütleb Aleksei. On sadu täiesti võimalikke tuhandeid liike,  kelle teaduslik nimetus sisaldab mõistet sõna Eesti Estonia  on isegi suured taksoonid. Alamvõimkonna Estonia pora kõlab uhke, väga uhke,  väga uhke. Nii, siin on väga ilus kivi, selle ma võtan kaasa  ja panen kaagtuste juurde. No seega, noh, need sellised jah, tasapinnad jah,  täiesti sirged tasapinnad, nad on tegelikult monokristallide  tahud ja see on päevakivi. Suuremate kristallidega päevakivi omadus täiesti kindlate nurkadega,  eks ole, kristallid väga ilus kivikene, aga kuna see on graniit,  siis siin on kindlasti ka. Huvi loomade ja looduse vastu on Aleksei Turovskil olemas  olnud nii kaua, kui ta ennast üldse mäletab. Kindlasti aitasid sellele huvile kaasa ka vanemad. Aga mul on kindlalt meeles, kuidas isa ütleb,  vaatas seda mardikat ja see oli suur hiilas porbulane noh,  sitasitikas suur must. Vaata, kuidas ta Käib? Ta on täiskasvanud. Ta on väga väike, aga ta on täiskasvanud  ja ta teab, kuhu tal on vaja minna. Mulle sai see nii selgeks, sest see oma kuulekaastus tõesti  väga kindlalt ja. Me keerasime ta, eks ole, tee pealt kõrvale,  aga ta läks ikka sinna. Ta teadis, kuhu tal on vaja minna, on täiskasvanud  ja see oli nii põnev. Kuidas aga tekkis huvi parasiitide vastu? Turovski arvab, et samuti lapsepõlvest, mil toodi kord koju  ilus suur kohakala Ma olin arvatavasti siis kuskil kaheksa-üheksa aastane  ja minu ja Hoidja tädi Heleene. Ütles Alja, ta nüüd kutsus aljaks. Alja tule. Ta missugune ilus kala, missugused ilusad silmad  tal on ja ole ettevaatlik, tal on väga teravad hambad. No ühesõnaga, Helene abiga ma tegin selle,  tõesti oli suur kohe kala suu lahti ja seal suu laes  ja hammaste vahel rippusid. Nii pikad valged mehikesed. Üks-ühele nagu inimese kujuga mingisugused asjad. Kerekene kaks teis niisugust jalga nagu ma ei tea,  vaim. Ja siis võttis väike Aleksei nõela ning hakkas neid mehikesi  kala hammaste küljest välja koukima. Järgmine samm oli koos emaga nimeka sooloogi Villem Voore juurde,  kus poiss oma uudishimulikele küsimustele põhjalikke  ammendavaid vastuseid nõutas. Nii palju siis parasitoloogia huvi algusest. Nüüd on näha, et see on torujas eksole, ja siitpoolt,  noh, on teine selline koht ja see keskosa on täidetud  mingisuguste muude asjadega. Aga loomaskelett koda, eks ole, ise on siin lihtsalt  torujupina ja vaat see on pelemniit. Need on siis olnud peajalgsed molluskid,  nii nagu kalmaari tindikalad, argonaudid,  nautilused ja loomulikult kaheksajalad, kes meie ajal elavad  ja neid vahest nimetatakse mere esiloomalisteks. No loomulikult jutumärkides, nad on nii targad  ja huvitavad ja edukad, evolutsiooniliselt  ja ökoloogiliselt väga edukad. Rühmad, kuid nad on väga ürgsed ja väga paljud peajalgsete malluskite. Suured, suured grupid, terved klassid surid välja erinevatel aegadel. Ma ütlen teile päris ausalt Mind ärritab. Katastroofism kui noh, evolutsiooni käigus aset leidnud  suurte väljasuremiste peamine või, või domineeriv,  rõhuv või vaata et ainus, eks ole, seletav hüpotees tuli  meteoriidia pooki prantsus vastu maata ja kõik saurused  ütles ja surid korraga välja, jama. Kogu aeg sureb liike ja kogu aeg tekib liike  ja nii on olnud alati evolutsiooni käigus  ja mõnel perioodil liike tekib väiksema kiirusega ühe  ja sama aja perioodi jooksul tublisti vähem,  kui sureb välja. Kui kivististe juurest sammuke kõrvale astuda  ja küsida Aleksei Turovski käest, kes on vanameistri  ja lemmik loomaliik siis tuleb kõhklev vastus tiiger  või hüään. Aga kes on Turovskit kõige enam üllatanud? Loomulikult, kõige rohkem mind on üllatunud loomad sellega  et nad jah, võtavad otsuseid vastu ja see,  kuidas nad seda teevad. Loomulikult, see on antropomorfism, mida ma praegu kasutasin. No kas tõesti loomad võtavad otsuseid vastu  nii nagu inimesed loomulikult ma ei saa seda väita,  selge, see inimene on ainusliik, kellel teadaolevalt. Nõudis minu tähelepanu täiesti konkreetselt šimpansilikul  nii nagu nad seda teevad, eks ole, ja kui ma  siis tulin tema juurde ta vaadates väga püüdlikult,  ega teised temast vanemad, eks ole. Šimpansid ei näe, mida ta praegu teeb, näitas mulle välgumihklid. Ja siis pani põlema. Sedasi ma näitan, kuidas ta seda tegi kuskil peal mul üks  välgu mihkel ja siinsamas näete. Ta hoidis ühes välgu mihklit, siis tõmbas põlema  ja hoidis klapi alla. Vot nii pikalt. Andis mulle tähendab, pakkus mulle ta ei andnud mulle,  ta pakkus mulle. No ja ta tahtis loomulikult Martertehingud. Selge see, ja siis ma pakkusin talle tatli. Kaks. Ei huvi, lõpuks ma ei mäleta kolm või neli tatlit,  eks ole, vot see oli tema meelest, eks ole,  valuutakursi kohaselt enam-vähem välgu Mihkli vääriline. Selline ettepanek ja siis ta andis mulle välgu Mihkel tatlid  ja siis andis mulle täiesti kindla märgi ära mine ära. Oota mind. Oota. Jooksis Ta tõi kuskil peidikust teise Tegelikult veel hämmastavam oli see, mis, Paari nädala võrra hiljem leidis aset meie kaubandus  nii-öelda suhetes nimelt ma andsin talle mõned tatleid  ja siis võtsin välja viigimarja ja ta andis mulle tatlid  tagasi viigimarja vastu ja kurss oli kuskil kaks  või kolm tatlit ühe viigimarja vastu. Midagi niisugust on hämmastav. Aleksei Turovski võib rääkida lugusid loomadest ilmselt lõputult. Temalt on ilmunud mitmed raamatud, kuhu mees on ise  ka pildid joonistanud. Ja õige pea on valmis saamas looma muinasjutt lastele umbes  selliste piltidega. Ma tean, et ka suurepäraselt ju joonistate Ma olen joonistav sooloog, kui sooloogid joonistasid. Karl-Er r joonistas ja Darvin joonistas ja ma ei taha ennast  nendega võrrelda, nad on lihtsalt hiigeltipud,  eks ole? Minu eriala, st, mis klassikalisel sooloogiaajastul  loomulikult pidid joonistama, kuidas siis teisiti. Ja ka praegu igal sooloogile soovitan joonistada hakkate  asjadest paremini ja kiiremini aru saama. Mis loomaga te ise ennast võrdleksite? Kui hingede Ränne on olemas, no siis emkumb, kas ma eelmises elus olin  kass või saan kassi ks? Järgmises elus toredad targad, tublid loomad minu moodi. Läinud nädalal vahtisin Roomas tahutud kive,  milledest sinna on püstitatud antiikseid,  varemeid sain ma neist ilmutuse. Oh ei, ma käitusin õige eestlasena kolosseomiski,  kuulutasin, et vägev ju küll aga ikka mitu sajandit noorem,  kui näiteks meie Keava Võnnumägi. Praegusel. Plamaal asub terve hulk muinaslinnu, mida meie esivanemad  ohu korral kasutasid. Külastasime neist kolme hästi tuntud Varbolat  ning Keava taguseid linnamägesid. Me oleme täna siin Varbola linnusel. Ain Mäesalu, millised olid siia selle linnuse rajamise  looduslikud eeldused üldse? Muinaseestlased nad alati väga tähelepanelikult tundsid  ja jälgisid loodust ja valisid välja kõige sobivama paiga,  kus oleks võimalik võimalikult väikeste kulutustega  võimalikult head kaitseehitused rajada. Ja ega siin Kandis eriti palju selliseid künkaid ei ole,  aga siin pakkus kindlasti väga head sellist alust. Kõrgem. Looduslik küngas. Peale selle oli baassiis, läheb. Oli võimalik saada ehitusmaterjali. Ja võib-olla ka sellest tingituna on see linnus hämmastavalt suur. Ta on üks Eesti üks suuremaid linnusid üldse. Kui arvude öelda, siis seda õuepinda on hinnatud kahe  hektari suuruseks. Aga võttes juurde ka valli aluse ja või vali välisküljelt. Viis hektarit, nii et ta on hämmastavalt suur  ja kogu see ringvall. Kui me kõnnime mööda seda ringvalli, siis me mõõdame Ikkagi päris pika maa maha kusagil 585 meetrit umbkaudu. Arvud näitavad ilmekalt, et Varbola puhul on tegu mitte  ainult Eesti, vaid ka Läänemere ühe võimsaima maalinnaga. Selle põhirajatised püstitati 12. 13. sajandil. Hoolimata korduvatest katsetest ei õnnestunud vaenlast. Sel linnust vallutada Hendriku Liivimaa kroonika annab aimu,  et Varbolased olid ka head diplomaadid. Kellele taanlased kinkisid tolleaegse sõjatehnika  tippsaavutuse kiviheitemasina? See muidugi mingil määral sai taanlastele isegi saatuslikuks,  sest kui 1222 üritas Taani kuningas hakata Saaremaad ära  võtma ja hakati Saaremaale kivilinnust ehitama,  siis tulid saarlased siia Varbolasse, vaatasid,  kuidas üks kiviehitamasin välja näeb, läksid koju tagasi,  ehitasid 17 masinat järgi ja hakkasid taanlaste linnust piirama,  seal piirasid niikaua ja väga edukalt piirasid,  kuni taanlased alistusid. Linnuses ringi vaadates võib näha hulganisti künkakesi,  90 sellist kõrgendiku tähistavad ahjuvaresid. Selle pealt on arvatud, et Varbola maalinnas võis omal ajal  elada kuni tuhatkond inimest. Vee saamiseks rajati õuele üks toonaseid suurimaid kaevusid. Muinaslinna rajades tuli muistsetel arvestada mitme asjaoluga. Kindlasti oli oluline asend kaubateede suhtes. Kuigi Varbola jäi toonastest teedest veidi kõrvale. Kui nüüd mõelda seda, et selle valli ümbermõõt on  siis pea 600 meetrit ja 10 meetrit, on see kõrgus. Kas võib hinnata, kui palju seda pinnast tuli teisaldada kive,  kõike muud, et selline rajatis üldse teha? On tehtud umbkaudseid arvestusi ja on üks selline arv,  mis on ka arheoloogia kirjanduses välja pakutud,  et siin oli vaja kusagil 32000 hobusekoormat materjali. Varbolast linnulennult paarikümne kilomeetri kaugusel aga  asuvad Keava tagustes mets ides kaks võimast kantsi. Viikingi ajastul oluliste teede sõlmpunktis asunud Keava  linnamäel on oma koht muistsetes Vene kroonikates. Kõige varasemad kindlustuse rajati siia juba  viiendal-kuuendal sajandil, ent põhiliselt kasutati linnust  pärast üheteistkümnendat sajandit. See on üks selline pikem seljandik või oos,  kuidas me seda nimetame, mis oli spetsiaalselt välja valitud,  millel on juba kahel küljel juba looduslikult väga kõrged  ja järsud nõlvad, nii et talle oli vaja kunstlik vall  püstitada siia lõunaotsa ja siis teisel poolt põhjapoolsesse  otsa ja nagu me näeme, me olemegi praegu  selle lõunapoolse valli peal, mis on. Suures osas on ju ta omal ajal siia kuhjatud,  nii et tegemist on päris võimsate kaitserajatistega. Kea või linnuse pindala pole kuigi suur,  tema pikkuseks on 80 ja laiuseks kuni 30 meetrit. Nende näitajate poolest. Ta Eesti keskmiste või isegi väiksemate linnuste hulka. Siit sai siis. Vajadusel pelgupaika minna. See on üks väga huvitav detail, mis arheoloogilistel  kaevamistel välja tuli. Tegemist võib olla jah ühe varu väljapääsuga. Isegi võiks öelda, et salakäiguga, mis siin on olnud kasutusel,  siis linnuse lõppjärgus Kõik on läinud valli alt läbi ja ta oli tõenäoliselt  ka pealt siis kaetud. Nii et kui tekkis vajadus, võis järsku mööda seda käiku  minna salaja päris linnuse jalamile. Meie aastatuhande algul Keavas väljakaevamistel osalenud  arheoloogid sattusid kõrval olevas verevainu soos palju  vanema leiu peale, kui seda linnus ise on. Täiesti juhuslikult tuli turba seest välja üks kasetohu  siis valmistatud tee, tähendab olid võetud kasetahupalakad,  need ilusasti laiali laotatud ja neid oli kohati mitmes  kihis koos roigastega. Esialgu arvati, et see on teekate võib-olla linnuse ajast,  kui siin linnus veel kasutusel oli, aga radioaktiivse  süsinikuproovid näitasid, et tegelikult on see tee  aastatuhandeid vanem. Ta on viienda aasta 1002.-st veerandist enne Kristust. Mis otstarve sellel oli, miks seda tehti? See kahjuks jäi veel esialgu selgusetuks. Keava linnamäelt oleme jõudnud Keava Võnnumäele. See ei ole tegelikult väga tuntud koht, mis pärast. Üksi linnamägesid mida, mis on arheoloogidele teada saanud  suhteliselt hilja. See oli nimelt alles Keava linnamäe kaevamiste perioodil. Kui siis kohalikud Elanikud pakkusid välja, et ka siin võib olla üks linnamägi. 2002. aastal, siis arheoloogid käisid ka esmakordselt siin ja. Üllatus oli suur, sest ta juba väljanägemise poolest on ta  tõesti ehtne. Muistne linnus. Kaevamistel tehtud söeproovid andsid tunnistust,  et Võnnumäe algus ulatub kolmanda kuni neljanda sajandini enne. Kristust taolisi varaseid linnuseid on Eestis teisigi,  mille Kultuurikiht ja leiuaine, see on suhteliselt vaene,  ent mis annavad alust ka uutele teooriatele,  et isegi üks arvamus Võisid olla kasutusel mitte niivõrd linnusena,  kuivõrd sellise spetsiaalse Kultusliku paigala või siis teatud pidustuste,  teatud ürituste läbiviimispaigana. Kas nende hulka kuulus ka Keava? Siin ma arvan, meil vist Eesti arheoloogide arvamused lähevad. See annab Keava Võnnumäe avastamine aimu sellest,  kuivõrd lai tööpõld on arheoloogidel Eestimaal veel ees ootamas. Praegu teadaolevalt 132-le linnusele tuleb umbes iga viie  aasta tagant üks juurde. Igal juhul tunnistavad need, milline oli toonaste eestlaste Ja looduse omavaheline suhe kindlasti omaaegsed inimesed oskasid. Looduses palju paremini näha neid pinnavorme,  mis võimaldavad siis rajada omaaegseid kindlustusi,  mis võimaldavad paremini ka endal siis looduses elada. Ja seejuures on väga oluline kindlasti ka see,  et nad tundsid loodust, oskasid loodust paremini kasutada,  aga kindlasti ka austasid loodust ja ei püüdnud vägivaldselt  nii kergesti loodust muuta. Päeval toimuvad üle Eesti muinsuskaitsetalgud kuhu on  oodatud ka kõik osooni vaatajad. Hiljem leiab aset muuseumiöö de viisi all. Öös on asju. Mulle seostub see Heiti Talviku õhtulauluga. Kes küll pühkis kullapuru punetavalt pilve pangal? Kes õiemustrid muru hõberoheliselt kangalt ära küsi,  pimedas ju helkimas näed aknaruutu koju nüüd. Sest öös on asju, mille külge. Tark ei puutu. O kolm. Osoon.
