Tinane raskus jalgades, pinased mõtted, tinane,  pilk, tee või tina, tina panema, tina anduma,  tinane taevas, tinane vesi, tinane maailm. Nii me näeme, mõtleme ja tunneme oma kehvematel päevadel. Ainult et mis tinane kas inglis või sea tinane. Tina kui kujundi puhul vastab sellele paremini seatina  ehk plii ehk blombum mis on raskem, pehmem  ja oksüteerudes hallim kui tavaline tina  ehk Inglistina ehk Stannum. Tavaelus me neil tihtipeale vahet ei teegi,  üks tina kõik, seda enam, et tihtipeale kasutataksegi hoopis  nende sulameid jootetina, millega mõned mehed kodus ikka  veel tinutavad, on sulam ja sulam oli ka näiteks Tallinna tina,  millest valmistati lauanõusid 16.-st kuni 18. sajandini 12  osa Inglistina, üks osa seadina. Aga enne kui me ise hakkame siin algkeemikute kombel pinaga sekeldama,  et kas saab ikka sellest kulda, vaatame,  kas on linnukesel muret. Näiteks. Suurel puukorpusel koputajal. Suur kirjurähn on meie rähnidest kõige tavalisem. Tihti näeme seda uhket lindu akna taha riputatud peki küljes lammutamas. Kuid talviti on rähni peamine toit siiski käbi. Seemned tore on vaadata, kui ta. Kuidas ta selle käbiga siis müttab, et ta kõigepealt läheb. Murrab selle kuskilt oksa küljest lahti siis see noh,  ta lööb nagu selle Katki selle käbi ühenduse oksaga, siis see käbi käbi kukub,  siis ta läheb, püüab selle lennult kinni. Lendab sepipatta, aga nii palju tal nagu hoidu ei ole,  et kui ta lõpetab söömise, et viskaks siis selle. Tühjaks söödud käbi maha. Siis ta läheb sinna sepipata, kõigepealt paneb  selle uue käbi omal siis niimoodi siia rinnad vahele  ja siis nokaga võtab, viskab selle tühja ära,  siis, siis võtab, paneb uue käbi vahele. Rähni sepikoja reedab puu all olev käbirootsude hunnik. Kui orav närib käbil soomused maha, et seemneid kätte saada,  siis suur kirjurähm urgitseb iga seemne ükshaaval käbi  soomuste vahelt välja. Kui suvel toitub ta eelkõige üraskitest keda ta  siis puu tüve tüvedelt koore alt leiab ja. Toksib vaikselt kuulata, kui need seal satuvad sabinasse  siis leiab üles, torkab oma. Pikk ja kleepuv keel selle keelega, siis püüab nad sealt  koore alt kinni ja ja, ja talvel on neid nagu raske leida,  siis on, on jah, see. Käbiseemned see tema suur toidus ja, ja kusjuures ta on väga produktiivne,  et ta Ta võib päeva jooksul oma sadakond käbi. Läbi töödelda ja, ja igast käbist kuni 100 seemet võib leida nii,  et 100 korda 100, mingi 10000 seemet päeva jooksul. Võib nahka pista? Enamus aastast on suur kirjurähn siiski lihatoidul  ja toiduks ei lähe ainult putuk. Rähnil on kõige oma heade omaduste kõrval  ka selline halb omadus, et. Kui see on pahe, et talle maitsevad teiste lindude munad  ja pojad ja, ja kui siin oli juttu Sepipojast, et ta pistab sinna Ei. Sepipatta siis prakku ja töötleb seda siis  siis ta võib sinna pista suvel ka. Siis mõne linnupoja ja ja siis seda seal töödelda. Selleks, et rähnid ei pääseks teistele lindudele tehtud  pesakastidesse omavoli. Soovitatakse pesakastidele paigaldada turva. Turvauks pesakasti puhul ei tähenda mitte raudust,  mis käib. Puhkude riividega kinni vaid, vaid siis seda,  et selle lennuava ümber siis lüüa, kas siis plekk või,  või tugev kumm. Sama suur auk sinna pleki või kummi sisse teha,  nagu see lennuava peab olema, aga aga lüüa see sinna augu ümber. Ja siis rähn ei, ei saa seda auku suuremaks teha,  sest plekist ta ei jaksa läbi lüüa ja kummi pealt põrkab  nokk tagasi, et saab paraja tünga. Rähnide oluline roll looduses ongi puudes auke õõnestada. Puuöönsused on tänuväärsed, katusealused paljudele metsaelanike. Ta on selline kahepalgne, et ühest küljest on ta lindudele  selline teretulnud kinnisvara arendaja, kes iga aastal  ehitab uue maja, ehk siis Toksib uue pesakoopa kuskile puutüvesse,  mis siis järgmine aasta saab? Saab teistele lindudele koduks, aga, aga samas meeldib. Talle ka toksida need pesakastide aukusid suuremaks,  et ta mahuks sisse, no miks tal sinna sisse vaja minna,  et no mul siin on kuldnokadele tehtud pesakast,  kus räht käib ööbimas, et hommikuti, mina lähen kepikõnnile,  siis tema On pistnud pea sealt august välja ja, ja vaatab,  saadab mind pilguga ja justkui loeks lehti,  et mis, mis ilmus uudist. Aastaid koduõues aktiivselt linde toitnud Peep Veedla sõnul  on suur kirjurähn söögimajade tihe külaline. Julgest külalisest akna taga on Peep lausa luuletuse kirjuta. Tänud luuletuse pealkirjaks mul rähni ametit. Rähn on sünnist saati usin, töötab nagu mingi masin. Ei ta otsi lõunast puhkust enda üle, tunne puhkust. Kevadel, kui tung on sees. Rähn on osav. Trummimees ning kui lähenemas suvi ehitustöö pakub huvi igal  aastal uue maja. Siis see puussepp, ehitaja, vanad, jäävad oksjonile,  lõunast tulnud lindudele. Suurem osa oma ajast rähn ei mõtle siiski majast. Revideerib mööda puid sanitariks mitmeid puid. Putukaid kui vähem leida sepikojas teenib leiba leivanimetus,  seal kannab käbi. Mis hulk seemneid annab? Veel üks töö, mis talle passiks saada uueks karmen. Kassiks sobiks rähn, kui keegi telliks loodusajakirjade modelliks. Kogunemise üheks produktiks. Sea tina kui mina nüüd aga tina kõvasti kuumutama hakkan  siis võib sellest tulla tea mis välja. Kas jälle uraan, kuld või lihtsalt üks pliiats? Juba vanad kreeklased, roomlased kasutasid papüürusele  ja vahatatud tahvlitele kirjutamiseks seadista. Pulkasid ja ka grafiidi peeti pärast selle kasutusele,  mis veel kaua-kaua ekslikult sead inaks. Plii on pliiatsi sees aga lausa kõrvaga kuuldav  ja tema tuuma nimetame me ka praegu tihtipeale pinaks. Kõiksuguste isotoopide ja tuumade tinade kõrval on aga  ka märksa ilmsemaid silmaga nähtavamaid imeasju näiteks üks  lendav või peaaegu et lendav imetaja. Lend Orav on haruldane tegelane, keda meil võib hea õnne  korral kohata vaid Edela-Eestis ning Alutaguse laantes. Viimati nimetatud kanti sammud seadsimegi. Tahtsime teada neid ökoloogilisi tingimusi,  mida on tarvis, et see esimese kategooria kaitsealune liik  saaks kenasti ära elada. Esmalt tuli aga raadiosaatjatega varustatud lendaravad välja peili. Nii Mihkel on sealkandis Nii järelikult ta on mihklimurra tee ääres. Nii siit siit sellega. On kõik, aga, aga nüüd mina? 305 mina peaks olema siin kuus, aga see saatja on ilmselt  oma töö lõpetanud. Nüüd tuleb nüüd tuleb see loom kinni püüda  ja ja, ja vahetada saatja ära. Kui me tahame kaitsta lendorava elupaika,  siis meil ei piisa sellest väiksest pesapuu ümbrusest ainult  vaid me peame vaatama natuke laiemalt tervikuna et need  liikumiskoridori oleks säilinud ühest sobivas metsast,  teise, kus elavad võib-olla teised lendoravad,  kellega nad peavad ka kommunikeeruma. Peale selle muidugi. Nad näitasid kätte meile terve rida uusi pesapuid,  millest meil ei olnud tegelikult nii väga aimugi siin selles noh,  näiteks ka sellises pisikeses metsatukakeses,  kus mis on loetud potentsiaalsed Puud, kus võiks siis õõnsused olla? Numbriga tähistatud puus elav lendorav Miina,  ent elamuga on lood kehvad. Nimelt murdis detsembritorm haaval ülemise osa ära  ning loomakese elamine võib üsna pea märjaks muutuda. Lendoravale sobib elamiseks eelkõige kuusega kõrvuti asuv  vanem haab, milles õõnsused sees. Aga neid pole just palju. Kui meil jäävad Metsa järgi ainult lendärava tarbeks sellised hästi vanade  uude ga väiksed tukakesed ja naabruses või läheduses ei ole. Sellist 50 60 aastast haaba. Kuhu siis tekiksid uued õõnsused, siis, siis me võime jõuda  nii-öelda ökoloogilisele. Lõksu, kus. Olemasolevad pesapuud saavad lihtsalt oma kas vanaduse läbi  või tormide katastroofide läbi otsa. Ja edasi järgmist sobivat õõnsust või pesapaik tuleb  lendaravatele otsida üsna kaugelt. Ja ja selle uue otsimise käigus võib juba see loom õnneks  võetud saada mõne vaenlase poolt. Lendorava looduslikud vaenlased on suuremat sorti kakud  ning eelkõige nugis. Eelmise aasta jälgimiste käigus ongi välja tulnud,  et paar lendoravat on jäänud landkakkude söögiks  ja saatja oleme leidnud siis andkaku räppetombust üles. Suuremad kakud on kindlasti üheks oluliseks vaenlaseks lendoravatele,  aga veelgi suuremaks vaenlaseks on nugised,  sest nugiste arvukus on hästi kõrge ja kuna  ka nugisejahi vastu erilist huvi ei ole,  siis me oleme ka eelmine ja tänavu aasta siin Lendorala  piirkonnas käivitanud nugiste arvukuse reguleerimise projekti,  mida siis rahastab jälle keskkonnainvesteeringute keskus ja,  ja see on siis Eestimaa looduse fondi kaudu korraldatav projekt. Miks on nii, et jahimehed ei taha väga nugisejahti pidada? Nugise jaht on keeruline ja nõuab päris palju kulusid. Kui. Arvestada, et noh, iga kilomeeter, mis sa autoga sõidad,  läheb bensiini, padrunid maksavad, koer peab olema,  kõik see varustus on, varustus on nagu vajalik. Aga nuks see nahk maksab 250 krooni. Kui arvestada, et enam-vähem niimoodi keskeltläbi kolm päeva  läheb ühe ühe nugisse leidmiseks ja küttimiseks,  siis siis ta on noh, niisugune. Et lendaravate eluaseme defitsiidile leevendust leida pani  Eestimaa looduse fond koos loodusuurijate seltsiga pead kokku. Keskkonnainvesteeringute keskuse finantseeritud projekti  läbi sai metsadesse üles sadakond pesapaku. Kahes neist elavad lendravad sees. Aga see ei tähenda, et teised pesapakud seisma jääks  sest õõnsusi on metsades napilt ja samas aitab see  leevendada konkurentsi sobivatele haavadele. Oonurme metsades on mitmesse pesapaku oma toidulao teinud värkkakud. Ühest sellisest saime kätte kirju menüü. Näed, siin on ühe. Karihiiresaba näed, siin on, siin on nüüd see värv,  kakk on söönud, neid järgi on jäänud sisuliselt ainult. Näed, siit on söönud nii, nii et on. On kalva ja aju välja võtnud. Siit siit saab vaadata nüüd kellega tegemist on. Siit me saame jälle teada ka veel ühe asja,  millised, millised pisiimetajad siin ümbruskonnas elavad. Sest ega neid ei ole toodud siia ei tea,  mis kauguse pealt. Noh, kui vaadata nüüd neid liike, siis ilmselt on toodud  siit lähikonna niitude pealt ja siis tagavaraks siia pandud. Kui raadiosaatja kaela riputamine info hankimiseks on üks  abinõu ning pesapakkuda panek teine siis lendarava loomuliku  elupaiga vana metsa allesjätmisest on loomakese kaitsel  kõige enam kasu. Ütlesin oma taiduri peaga, et äkki saaks suur kirjurähne  rakendada lendoravatele pesaõõnsusi toksima et kirjutaks  sellise projekti paar miljonit krooni või veel parem eurot  rähnedelalatusliku loengusarja pidamiseks. Eks Euroopa abile võib muidugi loota, aga ise peab  ka mees olema ja oma kätega tinast kulda valmistama. Hakkepuidust me teeme juba energiat. Taavi Ehrpais on metsaomanik, kes on viimastel aastatel  tekkinud raiejäätmeid metsaserva virnastanud. Kahe aasta jooksul kogutud puidumaterjal lastakse nädalaga  läbi hakkuri lõugade. Ma usun, et sellel nädalal need akkurid hakivad ikkagi ära  siin üle 1000 kantmeetri 1000 kuni 2000 sinna vahesse,  et endalegi on väikene katsetus, et olen nagu väga palju  just nagu väga noh, täpselt kõik mõõtnud nii-öelda töö  kõigepealt meeste töötunnid ära siis traktorikoormad palju  siis ühte koormasse mahub ja nüüd siis just et erinevad  erinevat kvaliteeti, seda aket, et osades kohtades me ei ole  tõesti võtnud ei välja, ei küttepuud, ei paberipuud tõesti  tüvi kaheks kolmeks ja on ta kõik seal hunnikus  siis teises kohas nagu siin selja tagagi on välja võetud,  ikkagi jäi jämedam osa küttest. Et see on nagu ikkagi kolmesena välja võetud. Ja siis kolmas variant on siis täiesti raielangilt kogutud  oksad kokku. Et siin tekibki nüüd seda hea võrdlus ja ikka,  eks ka kõigile meie jaoks on see niisugune uus teema  ja me katsetame seda asja alles. Majanduskriis on Eesti metsanduse raputamas täie jõuga. Puiduhinnad on rekordiliselt madalad ja nõudlus olematu. Hakkurisse minev puit on üks väheseid puidusortimente,  mida hetkel üldse müüa õnnestub. Müüa ei ole võimalik praktiliselt mitte midagi,  loomulikult on võimalik müüa hakkepuitu. Aga kui ikkagi? Kasepaberipuud nüüd hakata päris otse sellest akkurist läbi ajama,  eks ta natuke kripeldama jääb ja see hind ikkagi täna ei ole selline,  et saaks ütelda, et see on kasumlik ettevõtmine. Kui näiteks väojaama hakati paar aastat tagasi planeerima,  siis kõigil oli selline tunne, et kus nad küll sellise  sellise koguse materjali siit Tallinna ümbrusest kätte saavad,  siis täna arvan, olukord on selline, kus Eestisse võiks  vabalt veel tulla 10 taolist kombijaama ja kõigile jätkuks  seda ressurssi, et. Kui paberipuu ikkagi ära kaob, siis see on tohutu miljonit tihumeetrit,  mis jäävad ripakile nii-öelda, millega ei ole midagi muud  peale hakkepuidu ehk bioenergia. Hetkel on hakkepuidu pakkumine Eesti turul suurem kui nõudlus. Nii läheb ka Taavi metsast kogutud puit hoopiski taani. Niikaua kui meil oma kohalikud omavalitsused ei,  ei saa aru, et see on tulevik ja. Siis nii kaua ta läheb kindlasti ka Eestist välja,  et noh, natukene nagu Nõmme vedada kütet nüüd niivõrd  kaugele kõigepealt Pärnu sadamasse, sealt saada laevaga  Taani ja sealt omakorda veel. Mõnda kombijaama, et, et kindlasti oleks mõistlik see Eestis  ära kasutada. Taavi arvates võiksid olla piirkondlikud metsaühistud need,  mis koondaksid erametsaomanike poolt pakutavat haket  ja seisaksid kohaliku puiduenergia kasutamise eest. Metsaühistutel on väga suur roll selles,  et just nimelt, et kui, kui raielangid olid veel piisavalt  suured kokkuostjatel oleks huvi ka iga üksiku metsaomaniku  juurde tulla siis hakke näol on tõesti tegemist. Sellise alaga, kus oleks vaja just metsaomanikud koondada,  et ühiselt teha mingisugune kas siis metsakuivendussüsteem  korda võsast kas siis mitu metsaomanikku hooldavad oma  noorendiku ära või, või isegi ka keskealise metsa,  et, et kui täna me räägime, et paberipuud ei ole meil  kuskile panna ja suure tõenäosusega Aga ei ole seda ka lähiaastatel, et siis järjest muutub  tõenäolisemaks see, et meil hakkab tulema metsast kaks sortimenti,  on siis hakkepuit, mis sisaldab kõike paberipuud,  küttepuud, ja siis ainult palgimaterjal ja  siis vineeripakud, eks ole, kase näol. Firma United logers piirkonna juhi Raivo Narise sõnul ei  maksta Taanis hakkepuidu eest rohkem kui meil. Taani läheb hakke lihtsalt seepärast, et Eestis pole seda  sellistes kogustes kuhugi panna. Meie firma ostab hakket kokku põhimõtteliselt poole Eesti pealt,  et põhjast lõunasse läänepoolne osa. Et meie kogumisterminal on Pärnu sadamas ja,  ja sealt liigub meie poolt varutud materjal nagu Taani  kateldesse ja mis põhja poolt varume, siis müüme siin  kohapealsetele kateldele. Metsaomanike huvi müüa hakkepuitu on pidevalt tõusnud. Kui metsaserva virnastatud hakkematerjalist saab koorma täis  siis on hakkepuidutootjad huvitatud ka sellele järgi tulemas. Rekkakoorem, kui ta on virn materjalina siis on 30  tihumeetrit ja sellest saab siis ligilähedaselt 90,  puista kuupmeetrit hakkepuitu ja see olekski nagu selline  miinimum kogu. Äsja tööd alustanud väo elektrijaam Tallinna külje all on  saanud omamoodi Eesti bioenergeetika sümboliks. Hammendatud karjääripõhja rajatud elektri  ja soojuse koostootmisjaama ehitus läks maksma üle miljardi krooni. Aastapäevad tagasi arvati, et väojaam ostab küttepuidust  tühjaks kogu Põhja-Eesti. Me oleme arvestanud, et meil on 25 26 sellist suurt veoautot. Sadu autot tuleb siis ööpäevas aastas, oleme arvestanud  800000 pust, kantmeetrit on see umbes see kogus,  mis seal puiduaket läheb, projekteeritud on  siis 25 megavatti elektrit ja 68 69 megavatti soojust. Toomas Koovit kahtleb kombijaamade tasuvuses väiksemates linnades. Lisaks äsja valminud Väo ja Tartu kombijaamadele peab ta  tasuvaks veel ühe jaama rajamist Tallinnasse. Mujal pole lihtsalt soojusenergia kuhugi müüa. Kas saab, nagu aastaringselt on soojusele tarbijaid  või on ainult poole aasta jooksul? See, eks ta peamiselt määrab selle ära. Eesti maaülikooli metsatööstuse professor Peeter Muiste  tegeleb Eesti puiduressursi uurimisega. Tema peab mõistlikuks kuni viie jaama rajamist Eestisse. Mõistlik on niisuguseid jaamasid rajada Tartusse Tallinnasse,  kus nad juba ongi valmis saanud siis kindlasti Pärnusse  ja võib-olla üks nendest tulevikus ka kuskil Kirde-Eestis  näiteks Ahtnasse ja lisaks kindlasti ka Saaremaale,  mis on mandrist isoleeritud ja selleks, et ta autonoomselt  oma energiamajandust saaks korraldada. Peeter Muiste usub, et praegune puidu ülepakkumine möödub  peagi ja paberipuu katlasse ajamine on ajutine nähtus. Lähematel aastakümnetel kütteks kasutatava puidu kogus  ilmselt hakkab vähenema ja selleks, et olemasolevaid  ja rajatavaid puiduküttel jaamasid nüüd korralikult varustada,  siis peaksime kasutusele võtma nii raiejäätmed kännud,  võib-olla. Ja ja ei piisa sellest, kui me kasutame ainult seda  traditsioonilist küttepuitu Kombijaamadesse ja katlamajadesse tehtavad investeeringud  tasuvad ennast alles ära kümnete aastate pärast  ja siis on pilt meie metsades sootuks teine. Viimastel aastatel on puidutarbimine energeetikas olnud  suhteliselt stabiilne, pisut üle kolme poole miljoni  tihumeetri aastas, kasutamata ressurssi on vast veel üks,  poolteist miljoni. Aga iga järgnev tihumeeter, mis me kütteks sealt metsast  välja toome, läheb järjest kallimaks, sest need kohad,  kus, kus me puitu praegu välja ei too nad kas asuvad  tarbijatest kaugemal või, või siis nõuavad kallimaid tehnoloogiaid. Üheks põhiliseks küttepuueallikaks. Üks on hall lepp ja see tuleb valdavalt erametsadest  ja kui erametsaomanikud hakkavad oma metsi teistmoodi  majandama asendavad hallilepa kase, männi  või kuusega siis järelikult ka see ressurss hakkab vähenema. Teine aspekt on veel meie metsade vanuseline koosseis on  natuke paigast ära, meil on. Palju küpseid metsi ja kui järgnevate aastakümnete jooksul  see vanuseline koosseis läheb ka rohkem paika,  siis järelikult saame ka natuke vähem raiuda. Tunde 923.-st aastast hakati seatina lisama bensiinile. See vähendas mootorite detonatsiooni, need ei paukunud enam. Paraku hakkas nüüd pääsema pliiga loodusesse,  kuid plii on väga mürgine. Praegu On bensiin jälle pliivaba, kuid loodusesse satub  seatina ikka kasvõi püssihaavlite või kuulidega. Muide, kui praegu on sõjaväeliseks käskluseks üldiselt tuld  fojer agonn, siis tsaari ajal kasutati plii. Mina täna tinast kulda ei saanud kuid selle eest valan ma  ühe hästi suure kirp tirgu. Kord kalade püüdmiseks. Täpselt nädala eest tõmbasid kalamehed Anti Meikar  ja Viktor Savik Võrtsjärve t? Välja Eesti suurima, ligi 17 kilogrammi kaaluva koha. Videviku tunnil jõudis sündmus paika ka osoon,  et hiiglane jäädvustada ja asjaosalistega juttu teha. Kuidas siis õnnestus selline purikas kätte saada? Tavaliselt oli võrk ujunud ja tuli nagu tavaline kala,  aru ei saanudki, midagi suuremat on, kui augu all oli,  siis vaatasin küll, et midagi imelikku on. Kohe oli näha, et suur koha. Esimene mõte oli see, et nagunii läheb minema,  et selline suur kala tavaliselt kätte ei saa. Hiigelkoha leiab koha Võrtsjärve limnoloogiakeskuses asuvas järvemuuseumis. Kuna tegu on tõepoolest erakordse eksponaadiga Praegu teadaolevalt, mis on ametlikult mõõdetud,  kaalutud kalana, ta on kõige suurem looduslik,  meil omane kala mis Võrtsjärvest püütud on,  tundub hetkel kui sellele kalale nagu peale vaadata,  et, et siin natukene on anomaaliaga ka tegemist selles mõttes,  et nendel suurtel kaladel teinekord eriti kohadel juhtub seda,  et mao selline väljasopistus Sinna koguneb vesi ja, ja kuna see kõht esmasel vaatlusel  tundub üsna pehme olevat, et küllap on seal lisaks igale  suurele marjale ka ka siiski hulka vett,  mis, mis selle kõhu niivõrd paksuks teevad,  sest ta pikkusest ja kala enda sellisest suurusest lähtuvalt ei,  ei tohi. Nii raske veel olla, umbes 20 aastast kala näha soovijail  tuleb siiski pisut oodata, sest kõigepealt valmistatakse  sellest topis või mulaaž. Rekordkoha oli uudistamas ka kalateadlane Meelis Tambets. Uurisime temalt, milliseid vahendeid nii suure kala  kättesaamiseks vaja on. Kõigepealt on õnne vaja ja siis, siis on vaja,  et oleks võrk korralik. Sellest võrgu silma suurusest otseselt ju sõltub,  milline kala sinna sisse jääb, kui väga väike silma väikse  silmaga võrk hakkan, sinna ei mahu suur kala sisse  ja väga suure silmaga võrgust väike kala ujub jälle läbi  ja need teadmised tavaliselt ei kogunegi ühe inimpõlvega  need püügimeetodid, see võrgu jää alla panek  ja kõik see nõuab suurt oskust ja, ja riistu  ja väga paljud riistad, mida tänapäevalgi kasutatakse,  need on ilmselt juba aastasadu ja sadu vanad  ja ja kõik need meetodid kanduvad põlvest põlve edasi ja,  ja muidugi siis need kohalike olude konkreetsemalt tundmised,  et kuhu täpselt võrk panna. Ma usun, et kui võõras mees paneb Võrgu Võrtsjärve tema saak ja,  ja siin pikalt tegutsenud kalurite saagid,  need on ikka üksjagu erinevad. Tinakehaga kirptirk troopiliste suurkalade jääaluseks  püüdmiseks tinast köögi ja sööginõud olid kunagi jõukuse  tunnusmärgiks kuid nüüd arvavad mitmed ajaloolased,  et just need põhjustasid rooma riigi allakäigu. Ei pea olema teab mis prohvetit väita. Ka meie praegune tarkus saab tulevikus ümber lükatud  ja välja naerdud. Et meil aga paremat kusagilt võtta pole. Olgem tänulikud. Sellegi eest aitäh. U kolm. Osoo.
