Kui mõni inimene on eriti tüütu, siis küsime temalt,  ega ta ei ole parasjagu väga oodatud kuhugi mujale. Kui tõesti ei ole, siis ei jää muud üle,  kui ütelda otsesõnu, et tõmba uttu või aura ära. Ühtpidi on see muidugi ebaviisakas, aga teistpidi on lausa  füüsikaline tõsiasi, et tasapisi, kuid järjekindlalt aurame ära,  me kõik. Kui ma hingan prilliklaasi peale Muutub klaas uduseks. Klaasil kondenseerub minu seest tulev veeaur. Miks ma pilgutan silmi? Silma, munadel olev vedelik aurustub ja ma niisutan neid  laugude liigutamisega. Kui ma tõmban selga kilekoti, muutub minu keha ruttu niiskeks,  ilma et ma otse higistaksin. Ma lihtsalt aurun. Selle ilmingu nimi on teadagi insensiibel perspiratsioon  käigus minust aurustub ööpäeva jooksul nii liitri jagu vett. On seda palju või vähe, kellega võrrelda? Jõehobu aurub kindlasti rohkem. Aafrika ürglooduse raskekaalaste seas on jõeobul kindlasti  eriline koht juba ainuüksi selle poolest,  et tema elu on seotud veega. Mitte ainult jõgedega, vaid ka järvedega. Jõeau tõepoolest veest täielikult sõltuv suur imete. Kui jõehobu päevaplaan on esmapilgul tõesti lihtne  ja lausa rutiinne siis pere ja karjaelu ei ole seda mitte. Jõehobud on karjaloomad ja kari koosneb tavaliselt kuni  paarikümnest emasest ja noorloomast, keda karjatab  ja valvab puid. Igal karjal on oma riviir kas siis lõiguke jõest  või tükike järve kallast, mida pull kiivalt valvab  ja kaitseb. Iga sissetungija peab arvestama raevuka vasturünnakuga  ning võitluse ga elu ja surma peale. Pahura loomuga jõe hobupullidele näib konkurendina  ka nende valduses sisenenud paat, mida siis täie jõuga rünnatakse. Oma valdusi tähistab pull sõnnikut laiali pritsides. Sõnnikulaotajana toimib seejuures propellerina ringi keerlev saba. Selle tegevusega saab korda aetud kaks asja. Territoorium saab tähistatud ning jõge toitainetega  rikastatud kodu paigaks valivad jõehobud endale liivase  või kivise põhjaga piirkondi, sest erinevalt pühvlitest  mudas neile mütata ei meeldi. Päikese vastu on neil kasutada oma kreem. Nende nahanäärmed eritavad punase värvusega lima,  mis kaitseb looma nõelava kiirguse eest. Ega keegi ei tea täpselt, kas jõehobudele meeldib teiste  sügavas vees rohkem ujuda või põhjas kõndida. Igal juhul suudavad nad väga osavalt hingates oma ujuvust  reguleerida ning vajadusel kas pinnale tõusta  või põhja vajuda. Vee all suudab jõehobu olla viis minutit. Ja siis veel on jõehobu ainus maismaaimetaja,  kes paaritub vees. Eks ta õige ole, kuival maal oleks Emasloomale kolmetonnine  kosilane lausa eluohtlik. Kuival ajal kogunevad jõehobud vahel kuni sajapealistesse rühmadesse,  kus kõikvõimalikud tülid on väga kerged süttima. Vähe on neid paksunahalisi, kelle kehal poleks haavaarme. Jõupuu kihvad on nugateravad ja kasvavad kogu elu. Vanadel pullidel võivad need olla kuni poole meetrid. Pikkused neid kihvu kardavad kõik ja sellepärast pole  täiskasvanud jõehobudel ka looduslikke vaenlasi. Kui jätta kõrvale haigused. Suuruse poolest jagab jõehobu Aafrika loomade seas savanni  ja metsaelevandi järel kolmandat-neljandat kohta laimokk ninasarvikuga. Mõlemad loomad võivad kasvada ligemale kolme tonni raskuseks. Suur kere nõuab palju toitu. Vana testament kirjeldab viiendal-kuuendal loomispäeval  loodud hiigelkoletist Pehemoti, kes olevat söönud mägesid  ja joonud jõgesid pääle. Vene keeles kannab jõehobu tänaseni pegemoti nime. Tänane pehemot piirdub aga siiski taimtoiduga  ja mõne ümbri jõe vee. Aafrika jõgede järvede ääres on kõikjal näha sügavaid radasid,  mis suunduvad sisemaale. Need on jõehobude tallad, teed rajad, mis viivad söödamaadele. Jõehobu lemmiktoit on värske rohi ja seepärast eitavad neid  loomi inimeste hooldatud murulapid, kus säärast rohtu leida? Oma laia suuga teeb jõeobu sama head tööd kui uskvarna muruniiduk. Ühe ööga sööb jõehobu keskeltläbi 45 kilogrammi rohtu  ja tatsab kokku kuni 10 kilomeetrit. Ikka ja jälle muudetakse jõehobu Aafrika kõige ohtlikumaks loomaks. Ohtlike loomade täpset edetabelit on muidugi väga raske  kokku panna kuid selge on see, et jõehobu on ohtlik loom  ja tema teelt on parem eemale hoida. Esmapilgul mõnus paksuke on väga umbusklik  ja satub kergesti paanikasse. Kui inimene seisab ees teel, mis viib paksunahal,  st tagasi kodusesse veekogusse. Jõehobu suudab arendada kuni 35 kilomeetrist tunnikiirust  ja seejuures veel parajaid jänesehaake visata. Jõehobu eest ära jooksmine ei tule praktiliselt kõne allagi. Seepärast seisavadki väga paljude Aafrika veekogude ääres sildid. Hoidu jõehobu ees. Tigeda elukana kuulsust võitnud jõehobul on aga varuks  ka teine külg. Nimelt on mitmel puhul vaadeldud ja filmitudki,  kuidas jõehobu on tanud, päästa krokodill  ja ohvriks langenud antiloope. Nad on kiskja minema peletanud ja hädasolijat oma ninaga  kaldale nüginud ning vahel ka valvesse jäänud,  et krokodil uuesti ei läheks. Mitte meelde, kui. Sauna taha tiigi äärde jalutab jõhker jõehobu on targem  sealt ära aurata. Palju rohkem, kui meid armastab jõehobu vett. Kuid ikkagi on tal ükstapuha sellest, et just eile oli  ülemaailmne veepäev. Mitte selles mõttes, et kogu inimkond pidanuks paastuma  ja üksnes vett jooma, vaid veest mõtlemiseks  ja kõnelemiseks. Mulle annab see põhjuse näidata veel kord suurepärast  raamatut vesi, elu alus ning ajada avalikult parasjagu auru  ehk udu. Seda enam, et täna on üleilmne meteoroloogiapäev. Igal ainel on kolm põhiolekut tahke vedel  ja gaasiline. Veeaur on põhiline gaas, millest koosneb meie planeedi atmosfäär. Vett on seal üleval taevas, nii 12900 kuupkilomeetrit  ehk enam kui 500 Peipsi järve. Aur on ümber maa, justkui tekk mis hoiab temperatuuri 16  kraadi peal, kui seda tekki ei oleks, oleks temperatuur  miinus 17,8. Atmosfäär on meile väga vajalik asi, aga vahel  ka tulinaks. Eriti siis, kui tahame mõttetult või mõttekalt vahtida kosmosse. Kuid praeguse astronoomia aasta puhul me seda just ju tahame gi. Seoses sellega pöördub pahupidi üks tavapärane suhtumine  ja nüüd me nõuamegi avalikult, et maha valgus,  elagu pimedus. Päeval paistab päike ja poolmaast on valgustatud. Ent valgust leidub ka maakera öisel ehk kukla poolel. Lausa nii palju, et on hakatud rääkima valgusreost. Astronoom Tõnis Heinmäe, mis asi see valgusreostus on ja,  ja miks ta halb on? Valgusreostus on kõige üldisemalt see valgus,  mis satub tähistaevasse või üldse taevasse  selle asemel, et valgustada maad. Kui tõsine see probleem on, kuivõrd see teie tööd näiteks häirib? Astronoomidel on see valgusreostus tõesti päris suur  probleem ja ja, ja isegi hoolimata sellest,  et astronoomid üritavad oma vaatluskohad valida niimoodi,  et seal oleks võimalikult hea siis see astrokliima stabiilne  atmosfäär ja head tähekujutised, siis, siis  ka sellistes kohtades tegelikult juba see valgusreostus  natukene hakkab häirima ja mõnes kohas päris palju suisa. Ja noh, Eestis ei ole siin midagi kiita. Et. Taraveres Tartu Observatoorium on, on tõsises valgus  reostuse piiramisrõngaselt. Tartu näo on sellised suured valgusreostuse allikad ja,  ja siis seal kagu suunal on Elva. Et, et just niisugused magusad vaatlemissuunad on,  on tegelikult väga tõsiselt valgustatud ja,  ja üsna kõrgele taevasse ulatub see valguskuma. Tänavavalgusti on isegi kääbus tähega võrreldes  kujuteldamatult väikese võimsusega ent tähed asuvad  nii kaugel, et maale paistavad nad väga nõrgana. Mida nõrgemate tähtede poole siis vaatlustega minna,  siis seda rohkem leiab neid huvitavaid objekte,  mis ei ole mitte päris tavalised tähed, vaid millegi poolest huvitavad. Eriti huvitav ja just nende nõrkade tähtede puhul on  astronoomide töö kõige rohkem häiritud, sest taeva taust  ja taevafoon muutub niivõrd heledaks, et need nõrgad  täheised ei paista sealt välja üldse. Ka kõige suuremate paremate teleskoopidega. Öised tänavad mõjuvad turvalisemalt, kui seal on valge. Seda isegi astronoomide jaoks. Häda on hoopis selles, et tänavaid valgustatakse liiga palju. Täiendav valgustuse hulk või valgustatuse hulk,  et see ei anna tegelikule turvatundele midagi juurde,  küll läheb selle peale päris arvestatavalt energiat  siis siis elektri arvelt ja, ja see Liiaga valgustus. Lõpuks lõpetab oma tee seal taevas atmosfääri ajudes ja,  ja taevast siis heledaks tehes. Te olete seda probleemi nüüd aastaid uurinud,  kas olukord läheb pigem hullemaks või paremaks,  et ühelt poolt ilmselt valgustid tuleb juurde. Teisalt võiks ju arvata, et tehnoloogia areneb  ja nad muutuvad kuidagi ökonoomsemaks. Jah, valgustid muutuvad kindlasti ökonoomsemaks. No päris hõõglamp on väga. Väga väikese efektiivsusega seal on täiesti. Tavalises hõõglambis on neli protsenti kogu energiast muutub valguseks,  kui need valgustid Lambid muutuvad efektiivsemaks siis siis valgust. Endid, kus sees on, need lambid on väga erinevaid ja,  ja neid tihtipeale noh, selline mulje jääb,  et paigaldatakse ka noh, täpselt niimoodi nagu  kus siis jumal juhatab. Et pannakse, paigaldatakse sellised valgustid Millised parajasti kätte satuvad? Probleem leeveneks, kui valgustuse planeerimisel kaasatakse  asjatundjaid ning kasutataks selliseid valgusteid,  mis suunavad valgusvihu ainult maapinnale. On võimalik ka valgustite väljalülitamisega lahendada seda  valgusreostuse või, või siis valgustuse peale kulutatava  energia probleemi, et on palju selliseid piirkondi,  kus ei ole valgustatust vaja öö läbi näiteks väga paljud  parklad kaubanduskeskuste juures mingite ühiskondlike  hoonete juures, kus on väga tugev valgustus Need on sisuliselt inim ja autotühjad juba juba enne südaööd ja,  ja selles selles mõttes valgustatakse seal täiesti tühja seda,  seda põrklat, kui on täiskuu, paistab talvisel ajal taevas,  noh siis meil on väljas parajasti noh, nii valge,  et, et tera silmaga inimene saab ajalehte lugeda. Et ja tegelikult sellisest valgustuse, st see on üks luks,  on see valgustatus. Et sellest ühest luksist valgustatusest piisab täitsa,  et, et niimoodi rahulikult kõndida ja et,  et näeb tee peal olevaid takistusi. Tõravere vaatluskuplite vahel jalutades räägib Tõnis Eenmäe,  et astronoome ei kimbuta mitte üksnes nähtava valgusereostus. Hädas ollakse ka muudel lainepikkustel. Nii segab raadiovaatluse mikrolaineahjudest. Mita internetist ja muudest taolistest allikatest pärit  taustakiirgus maapealsetest hädadest on Priit kosmoseteleskoobid. Just neile võlgneme tänu erakordselt selgete  ja lummavate kaadrite eest, mis meil tähistaeva kohta on. Fantastilisi fotosid tähistaevast on teinud  ka taevapiltnik Raivo Hein. Ent temagi on valgusreostusega hädas. Kui me räägime taeva pildistamisest, siis,  siis tõesti jah, see valgus, reostus on üks hull asi,  et selle vastu peab võitlema ja väga palju raha kulutama,  et, et, et. Sellest lahti saada, teie teleskoop ja tehnika on siinsamas  Tallinna külje all püsti, et meil Eestis  siis olukord nii hull ei ole, et siin pilti teha ei saaks. Pilti teha ikka saab. Siinsamas laagri külje all on tõesti natukene olukord parem,  et, et siin seda väga suurt fooni nüüd ei ole taustal,  aga, aga kui te vaatate siia ümber, siis siin on tänavalaternad,  siis siin on korrus majad ja siit mõni kilomeeter eemal on  ka laagri suured kasvuhooned mis siis heidavad eriti  pilvisel ilmal väga suurt valgusmüra taeva poole ja,  ja see on näha just pilvede pealt, kus ta tagasi peegeldab,  nii et kui on öö ja kui ei ole täis kuud,  siis on siin ikkagi valge, sellepärast et,  et see valgus peegeldub pilvedel kõik tagasi,  kuigi nad väidavad, et, et see tehnika on jõle vinge  ja ei ole uus, mis nüüd tänavaid valgustab,  siis, siis selle peale ei ole absoluutselt mõeldud,  et need valgustid tegelikult ei valgusta mitte ainult alla  ehk tänavat vaid ta valgustab ka üles, sellepärast et tal ei  ole mingeid katteid ega varje ees, et ta,  et ta. Varjestaks nüüd selle taeva ära, selge taevas on inimese üks  põhiõiguseid ja, ja kui me räägime siin suurtest linnadest metropolidest,  eks seal Ameerikas või ükskõik kus mujal siis,  siis seal on niimoodi, et inimene elab terve oma elu ära  ja ta ei ole elu lõpuni üldse selget selget taevast näinud. Ta on näinud kuud natukene, eks läbi selle udu,  aga ta ei ole tähti näinudki elus samas teine kontrast oli Hiinas,  Mongoolia piiri ääres, kus ma viibisin päikesevarjutust  vaatamas eelmise aasta suvel ja ja seal oli niimoodi,  et, et kui sa taevasse vaatad, siis sa võid pikali kukkuda  selleks et see on niivõrd niivõrd eriline vaatepilt,  et, et meie inimesed ei olegi seda näinud. Sa näed linnutee ära ja sa näed ka sellised objektid,  mida tavaliselt silmaga ei näe. Näed sa tavaliselt palja silmaga ära. Aga kui me siin Eestis räägime, siis jah,  et noh, igaüks teab, kes on nüüd Tartu maanteelt või,  või Narva maanteelt linna sisse sõitnud,  siis hakkab Tallinna kuma juba kilomeetreid  ja kümneid kilomeetreid eespoolt näha olema  ja ja, ja linna seest on ikka muidugi väga raske üldse  taevast jälgida Tallinna linna sees, sellepärast et see  valgustus on täiesti läbimõtlemata. Inimesed ehitavad ja projekteerivad ja, ja teevad ilusaid asju,  aga nad ei mõtle selle peale, et et valgusreostus on  samasugune reostus kui ükskõik missugune muu. Mul on Saaremaal vana talu koht ja nüüd,  kui ma olen seal palju viibinud viimasel ajal,  siis ausalt öelda ma imestasin ise Tallinna inimesena,  kui ilus ja selge taevas seal metsade vahel on. Ja kui sa vaatad seal üles taevasse, siis ma võrdleks seda  isegi sellesama Hiina kobikõrbega. Loomulikult meie see atmosfääri segav mõju on natukene  suurem kui seal. Aga linnutee on sealt ilusti korralikult näha. Ja, ja kui sa samal hetkel vaatad taevast samadel Olukordadel siit Tallinnast, siis sa seda linnuteed ei näe. Nüüd te olete ka ettevõtja, teate hästi,  mis asjad maksavad usutada Eestis kunagi võiks võimalikuks  saada see, et me hakkame tõesti tänavavalgusteid välja vahetama. Usun küll, selleks, et esimene samm on selleks juba et minu  tegevuses loodud nüüd Keila linnavalitsusega koostöös  ehitame me sinna uut observatooriumit vanasse veetorni ja,  ja kogu selle projekti üks tingimus oli ka see,  et, et Keila linn selle asja juures peaks  siis mõtlema ka tänavavalgustusele ja valgusreostusele  ja Keila linn oli väga lahkelt nõus selle peale mõtlema ja,  ja selle päevakorda tõstma, kui me selle Observatooriumi selle ükskord valmis saama. Selle nädala lõpuni saab igaüks valgusreostuse hindamisel  ka ise kaasa lüüa. Ülemaailmne projekt Clobat nit kaardistab inimeste vaatlustulemused,  mis täiendavad satelliidifotosid. Selge ja reostamata. Tähistaevas ei ole oluline mitte ainult astronoomidele  ja fotograafidele, vaid igaühele. Tegelikult astronoomia ka silguse tähistaeva tutvustamisega  tegeledes on. Minule küll jäänud mulje, et inimesed tegelikult tunnevad  päris suurt huvi selle vastu, et, et mis seal,  mis seal taevas öösel paistab ja ja tulevad väga-väga hea  meelega näiteks avalikele vaatlusõhtutele vaatama  teleskoobiga tähistaevast või ka noh, kes meist ei oleks selge. Öödel ise tähistaevast vaadanud ja, ja, ja imetlenud  ja mõelnud võib-olla selle peale, et kes meie siin oleme  ja kus kohas, et ma arvan, et, et see on üks üks põhjus miks  pärast seda tähistaevast on vaja, et see annab meie enda  tunnetusele juurde mille osa me oleme ja  kus kohas. Universumisse vahtides sugeneb minusse universaalne mõte sellest,  et kõik siin ilmas muutub, vahetab seisundeid  ja olekuid, et isegi kivid auravad pikapeale ära. Vee auramist on inimene õppinud kasutama  ja ta muudab auru elektriks. See masin siin töötab, vastupidi, muudab elektrit auruks  ja auru kohvi. See masin pole aga midagi ühe puu kõrval. Suurem puu muudab aastaga auruks 100 kantmeetrit vett. Puid saab aga ka muud moodi ära kasutada. Rein Reitel on metsaomanik Põlvamaal, kes on oma metsa  majandamist korraldanud nii et mets kui keskkond säiliks  ka turismitalupidamiseks. Elamisväärne keskkond eeldab mitmekesist loodust ja,  ja huvitavat loodust, see tähendab seda,  et et hea on, kui soo vaheldub kõrgemate küngastega  ja siin seda nüüd seda vaheldusrikast metsa on hästi palju ja,  ja veesilm siin ja soo seal ja männimets ja,  ja segamets. Metsade keskel asuv käbliku talu alustas 20 aastat tagasi jahiturismiga. Tänaseks moodustavad jahituristid vaid osa külastajatest. Endine jahindusjuht Rein Reitel jõuab ise jahile väga harva. Meelepärasemaks peab ta metsloomade toitmist  ja jälgimist. Ma saan enda kodu lähedal metsas käia, ma saan looma näha. Ja, ja siis, kui ma tahan ja ma saan mõne loomaga  ka lausa nagu tuttav. Et see on nagu eriline suhe ja ei näe nagu vajadust. Loomi jälgida siis läbi püsisihiku ainult. Sigadele kõige parem on ikka. Kaer ja ja hernes ja, aga noh, hernes on nagu Liiga liiga hea maiusroog talle, et, et käib sellest Kaera kaeras praegusel hetkel küll, aga nagu näete  ega seda vanad kartulit, mis siia on toodud,  ega ta nii väga ei tahagi. Oma metsas korjatud, siin naaber. On õue õuealal on mõned suured tammed ja  siis ta ütles, et, et, Nad hakkavad juba nagu käest ära minema,  hiired on ärid, neid aga, aga midagi midagi veel on. Kuidas torud sigadele lähevad, see peaks küll maiuse. No ma arvan, et mais ja hernes on ikka suurem maiuspala,  kui, kui see tõru tõru on natukene kibe või mõrkjas,  aga nad jah, söövad vahelduseks küll. Maiustavad nagu. Rein on tähele pannud, et jahikire rahuldamiseks kasutavad  kütid üha enam fototehnikat. Praegusel hetkel see fotojaht baseerub ka headele aparaatidele,  tehnikale, mis nüüd on võimalik ka kätte saada ja,  ja sealt tuli ka kvaliteetpildid igasuguselt amatöörilt. Nii, nii et see on jah, niisugune huvitav trend  ja hästi loodussõbralik trend. Kes sul siit huvitavamad külalised olnud on siin sööda peal. Noh, metsloomadest on olnud need külalised ujutanud ikka ilves,  karu ja, ja hunt, võtke, on läbi käinud tegutsemise jälgi  hundil on nagu olnud viis aastat tagasi,  aga, aga ise ma teda siin ei ole näinud. Praegusel hetkel. Neli neli, kitsa käib siin, keda ma nüüd näost näkku tean. Jälgijan nagu rohkemgi, aga, aga sead, metssead. On nagu praegusel hetkel on nagu jahihooaja lõpp  ja on rahu saanud ja on jäänud nagu kinni. Kinni siia söödal. Nad saavad iga iga iga päev saad siin kuskil. Pool kotitäit, kaera ja natukene ka vanu kartuleid. Käbliku talu aasta ringi mahub peale turistidega tegelemise  ka metsamajandamine. Ma tean juba, et kuidas ma pean oma töid  ja asju planeerima ja ega see Turisti vastuvõtmine ei ole ju nagu eesmärk omaette,  eesmärk on siin toimida. Suhteliselt normaalselt. Ja ilma paanikata nii nagu vana Maamees ikka ikka oli, et, et talvel teha jah,  kütte, Mõtepuid ja. Ja, ja oma tarbeks uta metsa. Talu ümbritsevast metsast on pärit ka puit,  mis on talu taastamiseks kulunud. Puidukasutus on mul olnud võib-olla intensiivsem just ainult  oma tarbeks, sellepärast et nende puhkemajade,  rajatiste ja hobusekoplite tegemiseks läheb  nii latt vaja kui välja äärest maha võetud okslik puu,  mis läheb taladeks. Peenpalk, mis läheb russiks ja, ja ka metsakuiv on minu  interjööris hästi tavaline. Sa oled oma külalistemaja ehitamisel kasutanud hästi palju  selliseid jändrikke puid ja selliseid, mis esmapilgul tundub,  ainult et sobiks ahju lükata. No ma ütleksin veel, et isegi mitte ahju,  sellepärast et kes neid jõuab katki panna ahju suu on  nii väike, aga nad on noh, ikka oma ümbermõõdult hästi  kopsakad ja, ja okslikud ja mühklikud ja no neid,  ma olen jah, kasutanud naturaalkujul postidena  toetuspostidena taladena, mis sellest männist tulevikus  saada võiks? No selle sellest männist, tal on kaks aru ja,  ja need on looklevad aru, mul on kasutatud peenemad Trepi käsipuudeks ja ja okslikumad on. Kas kasutatud toepostideks? Aga sinu jaoks selline puidu maksimaalne kasutamine on oluline. Kindlasti ma arvan, et puit on nii ehe meie ehituses ja,  ja temaga nüüd nagu väga arutult võivad ringi käia hästi  suured metsaomanikud, kellel nagu öeldakse,  kama-kaks, et kas 10 või 100 tihumeetrit siia  või sinna saata, seda rahas tehtud siis natukene rohkem  või natukene vähem. Ta teeb lihtsalt selle ära ja ma arvan, et seal on nüüd nagu  selle unikaalsuse tähtsus väga väikeseks jäänud. Endisel veski kohal taastatud käbliku talu hooneid rajades  on pererahvas sulandanud kogu hoonestuse reljeefse,  maastiku ja metsa rü. Need hooned sisuliselt paiknevad. Nendes kohtades, kus oli vana talu müürijupp Õppe või aluskive ikka näha, nii et me üritasime minna seda teed,  et. See vana tarku ja vast ka otstarbekus oleks  ka meile oluline selles mõttes, et me ei kahtleks selles,  et nad tegid midagi väga valesti, sellepärast et kui ta Toimis sellel ajal, küll ta siis toimib ka nüüd. Metsa kasvatamise ja talu taastamisega peab olema pikka  meelt ja usku, et sinu töö on ka peale sind vajalik,  leiab Rein, kes on viimased 23 aastat käbliku talu taastanud. Igale Eesti inimesele antud täpselt nii palju,  see tähendab sünnist surmani. Ja ja, ja algul seda aega nagu sa ei väärtustada,  mida see. Ajapiir hakkab ette tulema, seda rohkem seda hakkad. Väärtustama, ja sa hakkad väärtustama vaikust,  Sa hakkad väärtustama võib-olla seda puidu eripärasust  ja tema sobivust ja seda, et, et sinu tegevus annab sulle  rahuldust oma eesmärkide saavutamisel ja see lõpuks kui su  aeg on nagu läbi Sa annad selle asja üle  ja see jääb sinu poolt looduna võib-olla päris pikaks ajaks  veel teiste jaoks kasutusse. Selle saate käigus olen ma auranud nii 20 30 milliliitrit  mis toob mulle suhu füüsikalist filosoofilised värsid. Olen vaiki, ma või jauran, mõtlen tarkusi  või pläran tasapisi aina auran, kuni auran päris ära. Sublimeerun, kondenserun otsatumas ilma pajas,  kuni lõpuks, oh sa jeerum, taevast jälle alla 100. O kolm. Osoon.
