Ümbritseva maailma määratlemine ja liigitamine pole  inimesele üksnes lõbu ja lust, vaid lausa elu küsimus. Kui ma ei saaks aru, et Osvald on oinas,  Silver Siga, Malle Maduuss peeter, aga parteilane,  siis ei oskaks ma ennast ka nende eest kaitsta. Ning see kuri maailm pistaks minu ilm, süüta inglikese  lihtsalt nahka. Koos mu ingli saba ja sarvekestega. Inimkond on tõeline supermääratleja, kes on liikide  arvestamiseks ja nimetamiseks loonud teadusharu,  mille nimi on nomenklatuur. Mitte parteiline, vaid botaaniline või soloogiline. On minulgi aeg viia koduaias läbi üks kevadine inventuur. Nii vaatame imetajad maailmas umbes 5400 liiki,  Eestis 68, siin aga kass. Orav rott, hiir, mina kokku viis liiki tubli seitse  protsenti Eesti imetajatest linnud maailmas umbes 10000 liiki,  Eestis nii 375, siin aga tihane rohevint mustast. Mis teder? Teder ei klõbise minu aias, vaid hoopis televiisoris. Tetrede kevadist kudrutamist rabas kilomeetrite taha kuulda,  kuid kümnete pulmalistega tedremängus pealtvaatajana osaleda  pole sugugi lihtne. Nad alustavad märtsis ja mängivad. Vähemalt üksikud isendid kuni kuskil juuli alguseni välja,  noh siis on juba muidugi mäng loid ja emaslinnud enam seda  mängu ei külasta. Nii et, et see põhiline mänguaeg jääb pigem aprilli teise  poolde mai algusesse. Ja sõltub sellest, kui aktiivselt emaslinnud külastavad mängu. Mängu mõte ongi tegelikult võitlemine. Sellepärast et seda tüüpi areenilindudel,  nagu on Teder, nagu ma juba korra mainisin,  et nad emaslind ei saa mingit kasu isaslinnu territooriumi,  olgu see suur või väike. Ja seetõttu ainukene, mille alusel ta saab valida  selle enda jaoks kõige parem on tegelikult  siis isaslinnu enda omadused, põhiline on isaslinnu käitumine,  tema agressiivsuse. Kui agressiivselt ta käitub emaslinnuga,  kui pealetükkiv ta on ja teiste isaslindudega siis,  et kui aktiivselt ta püüab teisi tõrjuda oma territooriumilt,  aga omavahel, siis, Nageledes või, või lausa vahest aktiivselt kakeldes pannakse  mingisugused territooriumi piirid paika ja need ei ole  kindlasti mitte kogu sesooni jooksul püsivad. Üks oluline asi on, mida ka jälle tihti arvata,  et tedred mängivad kogu sesooni jooksul oma territooriumidel. Hoiavad neid kaitsevad neid siis paraku on küll nii,  et need, kes kevadel hooga alustavad ja sellist väga  aktiivset suguelu elavad, väsivad juba poole kevade peal ära  ja lahkuvad mängudest, nii et tegelikult mai teises pooles  neid kõige dominantsemaid kõige tugevamaid enam mängus ei ole. Aeg-ajalt võib tedre mängudes kohata tedre kuningaid. Tegemist ei ole sinivereliste tetredega,  vaid kahe sarnase liigi, tedre ja metsise ristand järglastega. Tere, kuningad on tegelikult siis ristandid,  eks ole. Tüüpiliselt metsise kana ja tedre kuke vahel. Ja kaua arvati, et nad ei ole võimelised ise enam pärast  järglasi saama. Aga isaslinnud siiski on. Emaslindude puhul pole õnnestunud tõestada seda,  et nad suudaksid poegi saada. Tedre kuninga ilmumine pulmaturniirile on tedre,  kukkede ja kanade jaoks paras peavalu. Kuke peksab tedre kuningas oma positsioonidelt minema  ja ega tedre kanatki veidra välimuse ja riiaka iseloomuga  kuningast väga huvitab. Emaslinnud tihti väldivad selliseid tedre kuningaid. Kuigi nad tänu sellele, et nad on suuremad kui tavaline  teder On nad ka dominantsemad, nad suudavad teised isaslinnud  välja tõrjuda nendelt kesksetelt positsioonidelt nende  kaaluvahe on ju selline, et. Normaalne Tedre Kukk kaalub kuskil 1,2 1,4 kilogrammi,  noh, heal juhul 1,6 kilogrammi võib-olla tedre kuningad  kaaluvad tihti üle kahe kilo isegi kuni 2,6 kilogrammi  ja selline lind on juba oluliselt, et tugevam  ja suudab ennast paremini kehtestada. Tedrekuningate veres voolab ka metsise verd kuid metsise  mängudes tedrekuningaid ei kohta. Edre kuningas metsise mängus oleks kindlasti mõttetu tegelane,  sest siis oleks see kehaproportsioon väga tugevalt metsise  kasuks ja ta lihtsalt tõrjutaks nii-öelda ilma erilise  kakluseta niisuguse rinna kontakti meetodil sealt mängust välja. Kes see tedre kuningas siis ikkagi on Teder  või metsis? See looduse liigitamine ei ole sugugi lihtne. Näiteks on bakterite puhul DNA nii sassis,  et me ei saagi neid tihti liigiliselt eristada. Keerulised on asjad ka sootute või kahesooliste liikide  määratlemisega kellede hulka kuuluvad näiteks vihmauslased. Eestis on neid 14 liiki ja kõigi nendega saab suurepäraselt  kala püüda ka selle sõnniku ussiga. Kalu on maailmas nii 25000 liiki, Eestis 73 kuni 76. Täpsest arvust ei saa me kõnelda, sest asjad ei ole  nii selged. Kui veel mõne aja eest peeti näiteks jõe  ja meriforelli eraldi liikideks, siis nüüd peetakse neid  üheks ja samaks kalaliigiks. Oma aiast ma ühtegi forelli kahjuks ei leidnud  ja sestap minge nüüd sinna, kust saavad hakatuse Kesk-Eesti  kuulsaimad forellijõed. Kui Norra nimeline riik on tuntud oma fjordide kala  ja kõrgete hindade poolest siis Norra nimeline küla  siinsamas Eestimaal võib uhkustada Eesti suurimat Allikatega suuremaid allikaid on siin 30 ringis,  väiksemaid nii palju, et keegi pole võtnud vaevaks neid  kokku lugeda. Kuigi maaparandustööde tõttu jääb siinsete allikate  hiilgeaeg minevikku, on Norra oostriku allikad siiski Eesti  vee rohkeim. Lätte piirkonda. Päris palju vett voolab päris palju. Konkreetne allikas, mille ääres me oleme Vilbaste uurimuse. Alusel voolas siit enne maaparandust 330 liitrit vett sekundis,  et seda on päris palju, millest praegu on järgi ainult 130  liitrit sekundis, aga sellegipoolest on ta üks stabiilsemaid  allikaid üldse, et temast saab alguse üks. Süütelase vooluga jõgi, kuivõrd ümbruskaudsed,  talud ja majapidamised siit oma tarbevett saavad tarbevett ikka,  enamasti on kaevud, et tänapäeval keegi ei käi enam suure  vaadiga vett vedamas, aga endise aega. Veeti küll allikatest vett ja veeti üle rabade üle taliteede hobustega,  et on neid aegu olnud, kus sed allikad on väga tähtsad olnud  inimeste jaoks. Millises seisus need allikad üldse on, te ütlesite,  et siin maaparanduse käigus on see veevoolu hulk kõvasti langenud,  aga kuidas taimedele ja loomastikul? No paistab, et nad on siin kohanenud, sellepärast et Endla  looduskaitseala valitseja on siin tublit tööd teinud  ja ja nagu näete, siingi on laudteed, et inimesed lihtsalt  ligi pääseksid, et ma arvan, et loodus teeb oma töö  ja kõik on kohanenud. Ja loomadel on siin hea olla, et ma arvan,  et sellest loodus kohaneb, ei ole hullu. Mis taimi siit leida võib? No konkreetselt siin selle allika ääres nagu siin enamus  allikaid on lubjarikkad ja vesi on väga selge  ja läbipaistev Siis on lubjalembesed taimed lubikas, pääsusilm,  sooneiuvaik on on kohati ka massiliselt,  kasvab siin selle allika. Oostriku allikast saab alguse samanimeline jõgi,  mis omakorda toidab veega Põltsamaa jõge. Oostriku veesilmast üle tee asub aga Valtri kaev. Selle Valtriga on seotud päris palju legende,  mida rahvas mäletab. Et keegi mees Valter Peter oli siis, kes see nüüd teab, mitmed pärimused on erinevad. Sattus siia survelisele põhjaveele ja kas tema nüüd üritas  kaevu kaevata või, või tema kaevas kraavi,  kes see nüüd enam kindlaks teeb, aga igatahes ühe legendi  järgi olla tema sellest välja purskavast,  veest. Uppunud seda vett oli olnud nii palju, et oli ümberkaudsed  heinamaad üle ujutanud, teise legendi järgi ta vedanud ise  härgadega selle kaevu uuesti täis, et seda veevoolu peatada. Aga rahva pärimus ka räägib, et veesurve hääl oli  nii suur olnud, et oli kostnud Norra mõisad  ja sealt oli saadetud peomehed 12 paari härgadega  siis kaevu täis vedama. Mõned kilomeetrit eemal asuv mõis võis endale kaevu  kinniajamist lubada, sest nende endi õuel voolas allikas,  mis arvatavalt oli Eesti veerohkeim. Esimesed andmed Norra mõisast pärinevad 16.-st sajandist,  mil Rootsi kuningas kunagi Saksa ordule kuulunud mõisa ära kinkis. Pidi ka olema Rootsi kuningal, mida ta kingib see tähendab seda,  et enne seda pidi olema siin oma talupojakond  ja omad majapidamised, kuhu sa mõisa rajada,  nii et ütleme, tegelikkuses siin on, ütleme,  see elanikkond ja asurkond on tunduvalt varasemalt,  kui, kui siis pidi olema, mida, mida kinkida rootsi  kuningale vääriliselt, nii nagu me praegu seda näeme,  seda mõisahoonet. See on siis 1000 700 üheksakümnendad, kui mõis on noringite käes,  kelle käsul ehitati see sellisel klassistlikul kujul,  rajati peahoone, tiik ja talv, tõllakuur  ja teised abihooned. Ja kanalite süsteem, mis siis kõik selline toreduslik pidi  nende jaoks olema ja selle ehitamiseks on  siis väidetavalt siin Poola sõjavangid, kes need hooned  ehitas ja tiigid kaevas, need on kõik käsitöö tehtud  kohalikud talupojad ilmselt olid siis need,  kes pidid hoolitsema selle eest, et kõik söönuks saaks. Kui nüüd kujutada ette, et hakata käsitsi kaevama sellist allika,  järve ja selle tagust allikate süsteemi siis ilmselt pidid  siin ikka enne mingid allikad olema, enne kui nüüd seal abidas,  siis maasse lüüakse. Ja otsustatakse, et seda hakatakse tegema. Need allikad olid siin enne ja allikad on siin  ka pärast meid. Allikad ei kao, ei kao siit kuhugi. Ja nüüd selle hoonekompleksi ütleme, hoonete asetuse  planeerimine on ka olnud väga oluline, et, See peahoone härrastemaja ja, ja siis tõllakuur  siis nende. Nende fassaadid ja paigutus on, on siis sätitud nüüd  selle allikatiigi suhtes selliselt, et need allikas  siis peegeldub see hoone siluett. Kui siin on see allika tiik, sealt on vana Veski väljavool,  eks ole, et siis kui härrad siin jalutasid,  siis pidi neil olema seda kõike väga uhke  ja kena vaadata. Sulev Ojamaale kuulub allikatiigist üle tee asuv vana talukoht,  nii et paiga saatus on mehele hingelähedane. Koos mittetulundusühinguga Järva arengu partnerid  plaanitakse kohalike valdade kultuuripärand kokku koguda  ning virtuaalkaardile kanda. Lisaks virtuaalsetele tegemiste le kavandatakse  ka reaalseid. Mis sellest härraste majast ja tiikide süsteemist saab,  seda ilmselt peab. Peab nagu aeg näitama, aga see, mis puudutab nüüd mõisa Kõrvalhoonet ehk siis tall tõllakuuri siis selles osas on  nagu on, on siin plaanid ja mõtted olemas,  et siia selline looduskeskus luua, mis oleks nooreallikate  põhjaväravaks ja selle idee nagu see mõte  ja eesmärk on selles, et luua see tasakaal  selle puutumatu looduse või siis ka inimeste poolt rajatud  nende allikate, eks ole noh, igal juhul vaatamisväärsused  ja inimeste jaoks väga olulised objektid,  see keskus peaks siis olema selline, mis aitab inimest  koolitada ja, ja aitab suunata inimese mõtteid. Leidmaks tasakaalu loodusega, et see peaks olema sobilik. Paslik paik mõtluse pidamiseks. Pigem kui me räägime mõisakompleksi juures olevatest tiikidest,  mis on inimkätega kaevatud ja veskitammid,  mis on rajatud ja siis need võiksid ikkagi jääda selliseks,  nagu nad on kunagi kavandatud, ehk siis Peavad need vaated peavad olema avatud inimestele,  et inimesed saaksid seda. Seda nautida ja sealt oma energiat ammutada. Ja näha ka seda, seda muistset inimeste kätetööd. Allikate juurest leiab ka mitte nii mõistset kätetööd nagu  ma oma võhikliku küsimuse peale varsti kuulen. Siin on nüüd päris looduslik purskkaev. Ei looduslikust, on asi kaugel. Ma võin sulle saladuse reeta, sest selle on tegelikult geoloogid,  puurinud ja, ja see on puhtalt inimtekkeline allikas  ja ta on umbes 20 aastat vana. Nii et see on meil selline. Tema on uus, tema ei ole meil ei pärandkultuur ega,  ega, ega midagi sellist. Ütleb seda, et maapõues vähemalt vett jagub,  sest kui 20 aastat ikka sellise tempoga voolab. Jah, aga praegu on ta ikkagi üsna hea survega,  et ilmselt see praegune kevadine suurvesi mõjub  ka sellele sellele survele, et praegu on selline haruldane pilt,  kus ta nii hästi purskab, et muidu ta on umbes poole väiksem. Seegiallikas annab oma panuse oostriku ning  selle kaudu ka Põltsamaa jõkke. Pisut kaugemal metsas leiame aga ühe hoopis isevärki jõe. Siin taamal voolab nüüd jõgi, mis algab ei kusagilt. Kuidas selline asi võimalik on? Jah, see on nüüd teist tüüpi allikas, kus me varem käisime. See ei ole mitte tõusuallikas, vaid see on langev allikas  ja tõenäoliselt on seal siis maa-alune jõgi  või siis põhjaveekihid, mis ilusti Voolavad lihtsalt paekihtide vahelt välja. Siit tema hakkabki, ei kuskilt. Mõne meetriga on juba päris selline, nagu näete,  ka see on väga veerikas. Ja, ja aasta ringi on siin veevool 220 liitrit sekundis. Et, et ta selline ongi kogu aeg, sõltumata sellest,  kas on suur vesi või on või on süda suvi. Kõige maagilisemad maastikud ja salapärasemad allikad  ootavad meid aga retke lõpus. Kristallselge oja kaldal kasvavad puud võiksid kaunistada muinasjutufilmi. Vesi ise on aga tõepoolest nii läbipaistev,  et mets jätkub ka allpool veepinda, kus vette langenud puud risti-rästi. Põnevaid mustreid moodustavad. Osad allikad on siin nüüd oja põhjas lausa? Jah, ja need on, neid on neli kokku. Et üks on seal ülalpool jõge, mis on tegelikult on ta nime  poolest Võlingi oja. Aga kui nüüd vaadata, siis annab jõe mõõdu välja. Aga need kolm allikat, mis meil nüüd siin ümber on,  on nimetatud Gustav ülbaste järgi tuntud looduskaitse. Ja koopa ja allikate uurija Vilbaste et tema tema auks  nimetati siis need allikad ja need allikad on umbes  sügavusel 2,2 meetrit, kuna me asume siin. Endla looduskaitse alal siis need laudteed,  mida pidime siia allikateni ilusti puhta jalaga jõudsime,  on siis Endla looduskaitsekeskuse tublide tööliste poolt  tehtud mitte ainult inimese pärast, vaid  ka looduse säästmise pärast on need laudteed siin? See loodus, kui ümberringi vaadata, on tõepoolest  nii kaunis, et väärib igati. Tasub tulla, aga, aga võiks jätta koju pudelid  ja muu sellise rämpsu, et tulge ikka hea meelega ja. Ja loodust nõutu. Maailma elus looduses on määratletud poolteist miljonit  erinevat liiki, aga pooled umbes arvatakse olevat veel seni  määramata ja kokku kui üldse liiki, nii kolm miljonit. Eestis on määratud 24000 erinevat liiki. Pooled neist on putukad, kümnendik aga erinevad taimed  ja nendest sadakond on puud. Kaske on Eestis neli liiki. Arukask, vaevakask, sookask ja madal kask. Kaskede juurde tüürisin ma oma jutuga sellepärast,  et suured arvud tegid mu suu kuivaks. Küllap oleme kõik näinud, kuidas kaselt mahla võetakse. Aga kuidas varuda mahla 600-lt puult korraga,  seda vast mitte. Jaoks seostub kasemahla võtmine selline ämbrisse vaikselt  tilgutamisega ja sinul on see asi üsna tööstuslikult. Metsasnojah. Nagu näha, võib. Üsna-üsna tööstuslikult jah, meie kogused on ju oluliselt suuremad,  kui, kui tavalise Varu ja kogused sel aastal, noh, kui hästi läheb,  siis loodame varuda üle 30 tonni. Ando Eelma on Harjumaa metsaomanik, kes on parimatel  aastatel üle 60 tonni mahla oma kaasikutest varunud. Kevadine kaseveteaeg ei alga kalendripäeva täpsusega. Ando uurib loodus märke, et mahla õigel ajal jooksma saaksid. Märgid on jah, looduses ikka olemas ja nüüd on mul kogemusi  ka juba päris palju. Minu jaoks üks kindel märk on kõigepealt,  et valmistuda, et kui lumi hakkab täielikult ära sulama  ja teine on see, et kui esimesed sinililled hakkavad paistma  selle noh, selle koha peal, kus ma siis mahla kavatsen  varuda siis on, on õige aeg. Kui tavainimene on harjunud mahla laskma 100 aastaselt õuekaselt,  siis mahlakaasikus algab kaskede töömehe iga palju varem. Hea on, kui see diameeter on ikkagi noh,  20 sentimeetrit või noh, alates sellest,  nagu see puu siin see on ikkagi miinimum tegelikult kuigi noh,  puud vahel valmistavad üllatusi, et mõni üsna peenikene puu  annab vahel väga hästi mahla ja ja teinekord jäme. Aga kui tal on mäda süda, siis ei anna midagi. Kas kaskedega on nagu lehmadega, et üks lüpsab paremini kui teine? No vist on jah, et neil on mingi täitsa kohe tõsiselt,  et pealtnäha ei saa üldse aru, et, et oleks vahet,  aga noh, ja kõrvuti täiesti võrdsed kased annavad väga  erinevalt mahla. Peab vaatama, et voolik ikka alles jääks ilusti. Ühekaupa muidugi ei ole mõtet käia, see kisub viltu,  aga praegu näib kaks ikka kätte ja. Siis peale kahte-kolme nädalat, siis on käed põlvini nagu korillal. Ja kas siit võib väikse lonksu võtta ka iga kell? See on hea, et sul kopp kaasas on. Täitsa hea maitsega. Ma arvan küll, käib sul siin teisi manulisi  ka või? Kui te ei ütle, kus praegu ei käi aga on käinud,  et mul on mõned kohad, kus, Oli väga selline nähtav koht ja seal ikka varastati päris  palju kohe. Metsa all laiali olevat kanistrid tühjendatakse suurtesse mahutitesse. Pärast filtreerimist laaditakse mahlamahutid rekka peale  ja harjuma kiduratest. Kaskedest pärit mahla ootab ees Itaalia reis. Kui Põhjala rahvad on harjunud kevadeti kasemahla jooma,  siis Itaalias valmivad meie mahlast loodustooted. Suhkrud on, on täiesti tähtsusetud, et kasemahl sisaldab  äärmiselt vähe doosi 0,1 protsenti ainult muud ainet,  siin on kasu aminohappeid, kasulikke ja niisuguseid  vitamiine ja mineraalaineid. Hästi noh, väidetavalt sellise hea koostisega On tõesti kosutav ja tervislik, noh, ma olen alati öelnud,  et see on ka ju hästi kulunud ütlus juba,  et noh et kui, kui ta kasel kased lehte ajab,  et siis teeb tõenäoliselt ka inimesele head Arktilise neste nime all turustab Itaalia farmaatsia firma  meie kasemahla apteekides üle maailma ja  selle eliksiiri joomist. Januga saavad endale lubada ainult väga rikkad inimesed. Kunagi müüdi kolmeliitrises purkides kasemahla  ka meie poelettidel. Ando usub, et see aeg võib üsna varsti korduda,  kui poest on võimalik taas kasemahla osta. Ma olen isegi muidugi mõelnud ja, ja plaanitsenud seda,  aga kõigega ei jõua tegeleda. Aga nüüd on tekkinud Mingisugused koostööpartnerid ja, ja noh,  on üsna suur lootus, et et juba järgmisel aastal oleks,  oleks ta võib-olla Eesti turul olemas. Kasemahla on vanarahvas säilitanud hapendatuna keldris,  mis oli hinnatud janu kustutaja heina ajal. Märksa moodsam viis on kasemahl plastikpudelit s külmutada. Nii on võimalik naturaalset mahla aasta ringi juua. Aga kui sa oled nüüd samast metsast nagu aastaid võtnud seda mahla,  kas see pidev aadri laskmine puu tervise peale ei hakka  määral ikka jah, et noh, üldiselt kui, Kui niimoodi massiliselt mahla koguda, siis,  siis on seda soovitatav teha tegelikult ikkagi enne enne lõppraiet. Noh, viis aastat, umbes. Ja ja no umbes viis aastat jutti võib seda teha,  et siis hakkab saagikus langema mõnikord isegi varem. Ja, ja noh, eks. Nende avade kaudu puud saavad ikkagi nakkust ja,  ja ja tekivad, tekivad kahjustused puidul. Kuna meil siin see varumine on ka sertifitseeritud mahe  siis peab eriti jälgima, et puude heaolu ei kannataks väga. Ja sellepärast Me võtame suhteliselt tagasihoidlikult seda mahla. Aga noh, on räägitud Isegi kahe paarisajast liitrist puu kohta. Aga noh, minul kindlasti see on ikkagi kordades väiksem see,  see arv Igal aastal sulgeb Ando kõik 600 kuni 1000 mahlapuud  väikeste punnidega. Sa kasutad korgipuust tehtud koerke, et miks sa  siis sellist kasest noaga voolitud punni ette ei löö. Ma arvan, et see on isegi parem, sest ta annab järgi,  kui puu kasvab, kui me ikka puust korgi ette lööme,  siis see on nagu oks, sealt siis see puit peab  selle punni ümber kasvama, aga selle ta lihtsalt surub välja. Kui puu on selline terve ja elujõuline, siis sellised avad  kasvavad paari aastaga kinni. Ma arvan, et kas siingi enam praktiliselt noh,  vähe ikkagi on, aga see ongi ka puu ei ole võib-olla väga,  väga tugev. Et muidu ta oleks pidanudki juba kinni kasvama. Mahlasaak oleneb eelkõige eelnenud talvest. Korraliku külmaga varane ja pikk talv paneb kevadel mahlad  sorinali jooksma. Mõnel aastal tuleb kuivemast kohast, näiteks tuleb mõnel  aastal paremini ja märjemast kasvukohast tuleb mõnel aastal paremini,  aga noh, ikkagi arukask. Kui liikidest rääkida annab reeglina rohkem mahla. Aga ma olen ka sookaasikust saanud päris hästi. Et ei saagi nii-öelda, et, et pigem isegi rohkem mõjutab see aasta. Lisaks aru ja sookasele saab mahla lasta  ka maarja kasest. See pidavat eriti kallis kraam olema. Maarja kask ise on suhteliselt kidura kasvuga  ja noh, ma praktikas olen näinud lihtsalt kidura kasvuga  puust ei tule palju mahla. Sest Maarjakase mahla võiks ju müüa kui erilist eksklusiivkaupa. Ja miks mitte? Võib proovida? Ei, siiski ei liiguta, ma juba nii lootsin. Sügisel leidis üks vanaproua vihmaveetünnist niisuguse niidijupi,  mis liigutas viis selle Tartu ülikooli zooloogiamuuseumisse. Sealt saadeti Saksamaale spetsialistidele  ja nüüd tuli hiljuti vastus. Tegemist on täiesti uue seni maailmale tundmatu jõhvussi liigiga. Paraku unustati sügisel proua nimi kirja panna. Armas proua, võtke Tartu teadlastega ühendust  ja teie nimi raiutakse teaduslukku. Muide, eestlasi on umbes poolteist miljonit maailmas  avastamata liike, samamoodi poolteist miljonit. Kasesalust Kogretiigist, kiviaiast suitsusaunast avastame  uued liigid, uue floora, uue fauna. Milleks meile uued liigid, mõni rumal küsib ikka selleks,  et me Eesti riigis elu oleks liigiriku.
