Kui mul on janu, siis ma ei mõtle sellele,  et mul on janu vaid võtan külmkapist mahlapaki  või lasen kraanist vett. See on lausa iseeneslik toiming, millega ei kaasne mind  mingeid kõrgeid targutusi. Kui ma nüüd aga tark tahan olla, siis järeldan ma  niisugusest iseeneslikkusest seda, et kui inimesel on vett,  piima, õlut, kal ja teed kohvi vabalt võtta  siis ta ei taipagi õieti seda kui kõikehõlmav,  kui otsatu on tema janu. Pidev janu on inimese lahutamatu osa ja mitte ainult inimese  kogu elus, loodus vajab olemasoluks vett. Veel enamgi. Just veest kõik elav peamiselt koosnebki. Väheke üle vili keerates võiksime lausa väita,  et elu polegi muud kui veesümbioos mõningate teiste  vähemtähtsate keemiliste elementidega veetarkus siduda  enesega muid aineid, nõnda et vesi saab lihaks  ja luuks. Või siis ka sulgedest ja säutsumisest koosnevateks olenditeks,  kes. Männileivikesi võib pidada omamoodi linnumaailma nomaadi rahvaks. Salkadena rändavad männileivikesed hulguvad talviti ringi  just nii palju, et külmunud marjadest jälle kõht täis süüa. Tänavu on männileevikesed meil liikvel küll tema on ju  selline invasioonilind, kes iga aasta ei pruugigi sattuda  või noh, teinekord satub mõni üksik, aga on mõned head invasiooniaastad,  kus, kus nad teevad selliseid suuremaid rändeid ja,  ja noh, tänavu on üks selline suhteliselt hea aasta,  kus on, on nähtud ka ikka nii paarikümne pealisi parvi  ja muidugi meil, kui nad nüüd liiguvad, siis eelkõige marjapuudel,  et et seetõttu ta ka asulat se se satub,  et. Et talle marjad talvel on nagu üks üks selline toidus,  mida ta just meilt siit nüüd. Männi leevike pesitseb meist põhja ja ida pool. Kui talvist toidunappust pesitsemise alal kätte ei tule,  veedab see lind oma talve Siberi või põhjala metsades. Männi levik on selline tundra metsatundra  ja ja taiga lind. Vaikselt ta seal pesitseb kuskil laantes. Okasmetsades põhiliselt ka kasemetsades. Ja eks ta siis meile kuskilt sealt. Kas siis Soomest või Venemaalt satub? Käärima läinud marjad, mida männileevikesed pugivad,  hakkavad linnukestele pähe ja jommis peaga männileevikesi,  on igal talvel liikvel. Peep Veedla tõmbab männileevikeste pummeldamisega paralleeli inimmaailmast. Nad on apla isuga, et, et neid pihlakamarju Ahmivad omale rohkem sisse ja need lähevad käärima,  siis neil pugused, et see teeb kergelt peauimaseks. Sama on ka sinisabade kohta jutt, nii et et kui inimeste  maailma nüüd ümber mõelda, et teame, et sageli põhjanaabrid,  käivad meil pummeldamas, et siis võib natuke  nii kerge huumoriga öelda, et ka männileevikesed  ja sidisabad käivad meil pummeldamas põhjanaabrite meile. Meile need linnud ülearu tihti ei satu. Aga kui keegi silma männileivikeste parve pihlakal võib  rahulikult foto haarata ja neile ligi astuda. Seda, et männileivikesed inimest nähes lahkuvad,  reeglina ei juhtu. Männi levik on jah huvitav liik selles suhtes,  et et nagu lausa rumal, julged mitte lihtsalt julge,  vaid, vaid vaid rumal julge, et sageli inimest tuleks karta. Rootslased on teda jah, rumal peaks nimetanud,  seetõttu, aga ta lihtsalt on selline hea  ja usaldav, et nagu põhjamaalased sageli on. Keila jõgi saab alguse loosalu rabas ja voolab üle 100 kilomeetri,  enne kui jõuab siia Keila Joani. See on Eesti kolmas juga oma võimsuse poolest ettepoole  jäävad Narva ja Jägala joad aga väljanägemiselt vaata et  Eesti ilusaim aastatuhandetega on jõgi uuristanud sügava kanjoni,  milles voolab kärestikuline jõgi. Joal on kõrgust kuue meetri kanti, laius ni 60 ringis. Keskmine vooluhulk on kuus ja pool kuupmeetrit sekkuni  sekundis millest aga osa on suunatud elektrijaama turbiinile. Maailmas on enam kui 45000 hüdroelektrijaama,  mis annavad umbes 20 protsenti kogu elektrienergiast. Teab kui roheliseks pole niisugust energiat,  et pidada, sest tamme rajades lõhutakse ökoloogiline  tasakaal ja takistatakse kalade pääsu ülesvoolu. See jaamake siin on siiski üsna omal kohal  sest siin ei olegi kunagi kala. Endale läbipääsu olnud, tõsi, see võib tekkida. Vesi närib pae astangud kiirusega 10 sentimeetrit aastas 10 aastaga,  niisiis meeter sajandiga 10 ja lähebki vaid mõnikümmend 1000 aastat. Kui astangut enam ei ole siis võivad ka Kohila kalamehed  püüda lõhe kala lausa oma õue pealt. Ainult natuke kannatust. Kalapüügist tuleb juttu ka mani ja saare peal,  aga kõigepealt peame sinna pääsema. Kui vees vabandust, õhus on rohkelt vee,  kolmandat olekut, auru ehk udu siis võib juhtuda,  et manilaiu asemel satume hoopis pagan teab kuhu mõnele Läti  saarele näiteks. Talvine elu väikesaartel sõltub suuresti ilmast. Kui meri on vaba, saab mandrile paadiga,  kui jääs, siis jalgsi või autoga. Kui aga ilm on heitlik nagu täna, ei tea iial,  mis ette tuleb. Manija saar on siit kõigest 800 meetri kaugusel. Aga kuidas me kohale jõuame, seda ei tea keegi. Kohalike meelest ei ole ilm ilmselgelt nii kehv kui mannetu  mandrimehe jaoks sest jääl käib suisa tihe liiklus,  kes marsib meie kombel jalgsi, kes kasutab liikumiseks kelku,  mootorsaani või isegi jalgratast. Jalgrattaga riba ei ole, talvel ei ole jää peal sõita,  niimoodi ei ole, ei ole kategi terve talve läbi rattaga  ja aga kelk või mingi muu vahend ei oleks mugavam. Tõuke kelk on ka, jah, kui peale on lund peale ei olnud,  siis tegi seal siis siin tõuke kela. Ahah. Ja iga päev käite praegu rattaga üle siit? Jah, pühapäeva üksinda. Aga kui vesi vaba on kuskilt vahelt, kuidas  siis üle saab? Paadiga aga post jõuab iga päev kohale ja ainult jääolude  tõttu on korra üks päev on toomata selle aasta. No siin on parem teenindus kui mandril, siis. Jääl kohtab ka prominentseid tegelasi, öeldagu  siis veel, et võimuesindajad rahvast kaugel on. Kus te siis lähete? Suurima. Vaatame jah, kuidas talvel saarel elatakse? No vot, me oleme Pauliga praegu posti järgi,  Tõstamaa. Meil on istungi vabad nädalad Tallinnas ja  siis peab nagu rahva hulgas olema. Ülehomme läheme ühe mehega silmaarsti juurde. Ilm ei peleta eemale siit saarelt? Ei tead, sporti saab ju saarel ka teha. Mul on täna juba kuus kahju roogu lõigatud ja. Ja siis pärastlõunal jälle Pärnus ja jälle valijad ja. Ööseks jälle taha koha oma koo siia saarele. No vot Kõike head. Ja ongi jääväli ületatud ning saar siinsamas. Meile on vastu tulnud manijal turismitalu  ning loomi pidav Ülle Tamm kes on ka meie teejuhiks saarel. Saime lõpuks üle. No nagu siilitudust, jah, jah, päris tihe liiklus oli,  et selline ilm vist ei sega kedagi. Töö tuleb teha, kõik toimetamised tulevad,  ega halvad ilmad on siin igapäevane sõber. Aga kui tihti seda juhtub, et üldse ei saa mandrile? No nüüd on meil imepärane hõljuk, ega meil nagu ei tohiks  enam seda juhtuda. Et kui häda käes, siis ikka saab. Aga ega seda häda ju nii väga ei tule ka. Igalühel on ju varutud hulk toitu ja ega see ei ole nagu linnainimene,  et igapäeva eluosa on kolm korda selveris käia  või mis iganes poes, et et kord piima ja  siis leiba. Siin on kõik olemas. Sadamast sisesaare poole astudes jääb esimesena teele  Heleene ja Nikolai Kösteri kodutalu. Ja te olete Kihnust pärit, kaua te siin manial juba elanud olete? Et koos vanematega, siis kunagi sai tuldud siia. Naise naise võtsite ka Kihnust kaasa. Naise võtsite ka Kihnust? Ei võtnud. Ronisid ise ka? Tänaseks on Helju ja kolla koos elanud nii kaua,  et aasta algul peeti kuldpulmi. Perenaisel on parasjagu käsil leivategu. See traditsioon on siin peres samuti poolsada aastat. Vana leiva valmistamiseks kulub poolteist päeva. Kõigepealt. Tee hommikuni tere hommiku. Sega jahu, juura. Ja parajamaks läheb. Nii nüüd sõtku. Aga kartul käib ka siis leiva sisse, seda mina ei ole varem kuulnudki. Ei ole. Aga kus see leivategimise traditsioon teil on Kihnust kaasa võetud? See käib ikka tunde järgi, ega mingit kirja pandud retsepti  ju ei ole. Ei. Side õppis minu käest täna aasta hakkas tegime. Kas vahel juhtub, et läheb aia taha ka see leivategu? Ikka juhtub ka, jätame leivataigna kerkima  ja ahjupatside ootused küdema ning uudistame seni talvise  mani ja teisi tegemisi. Et mani ja asukad on tugevate Kihnu juurtega,  siis loomulikult leiab saarelt ka memme,  kes Kihnu seelikuid ehk körte koob. Ja mitte ainult ei koo, vaid ise kasvatab  ka lambaid ise pügab neid ise, väärib lõnga  ja remondi tööriistu. Mitu seelikut ühe lamba pealt saab? Ühe seeliku Ga saab seeliku kilo villa, läheb seelikusse  või kilo lõnga. Muster, mida te praegu koote on teistsugune kui see,  mis teil oma seljas ja sed sõltuvad. Siin on väga vähe punast. Punane on noorema inimese Ja piduseelik. Ja kui vanemaks läheb, pidul enam ei sünni,  siis sünnib iga päev kodus ka selga panna. Kihnu seelik vanaks ei lähe ju. Pöörab teise külje peale ringi, siis elus. Kui siit poolt mustaks läheb tolmu täis ja Arutada lahti alt värgli pealt ära ja pöörab ringi. Et peab, peab pooleli. Teine sitsiseelik, mis all on, see korjab  selle mustuse külge ja ongi puhas, jälle teine külg. Aga kandjaid on siis ka veel nii palju, et tööpuudust ei ole,  kurt kandjad on nii palju, et ei jõua neid teha. Nii palju. Lapsed ütlesid enne ikka kui kudusin,  kui lapsed, nooremad, kellele sa kuju, neid,  ega meie neid selga enam ei pane. Nüüd soo, ma tahan pikemat seelikut, kihlastel on kõigil pikemad. Nüüd tuleb jälle hakata uuesti kuduma. Ega ma ei oma ja. Ka ei oleks kudunud. Seeliku tellimuse annab sisse ka meie teejuht Ülle. Tal endal ei kipu käsitöö jaoks aega jääma. Laudatäis loomi nõuavad oma osa. Siin on küülikuid, parte, lambaid ja kelmika välimusega šoti mägiveiseid,  kellest noorim sündis täpselt vabariigi aastapäeval. Loomi ongi saarel rohkem kui inimesi. Talvel on. 30 ringis inimesi. Ja tehakse ikka. Ka talviseid niisuguseid vaikseid, vaikseid,  tubaseid, töid, no kellel loomi ole, teevad käsitööd. Mina olen nagu ei, ei ole Kihnu verd, mina olen massakas siis. Siis minu osaks on loomapidamine, mulle lihtsalt meeldib  loomi pidada. Ta on nii nunnud. Käsitööd, mina ei tee, ma proovin oma villa kõikidele pähe määrida. Et nad teeksid, aga muidu mehed käivad kalal ikka alati on  käinud iga ilmaga läbi aasta talvel ka. Ja naised teevad oma käsitööd. Sa oled siin saarel elanud nüüd umbes paarkümmend aastat. Kui hästi põliselanikud omaks on võtnud. Ma arvan, et päris omaks ei võeta mind kunagi,  massakas jääb massakaks. Aga ma ei ole sellega ammugi leppinud. Et ma olen selles mõttes saarlane, et ma elan saarel,  aga ma ei ole manialane. Õiged manialased on mitte mandri, vaid Kihnu juurtega. Side Kihnu a on praegugi väga tugev. Kihnu on surnuaed ja Kihnus on ka kirik. Ja kõik sellised tähtsad toimingud tehakse ikka seal  sest sugulased on Kihnu ja Kihnu ga on ikka siinse siinsel  kogukonnal väga suur ja tihe side. Iga päev helistatakse kordi telefoniga, uuritakse värskeid uudiseid,  et mis Kihnus on olnud ja kuidas siin on olnud  ja ja side ja infovahetus käib väga kiirelt,  sõltumata interneti olemasolust. Et kuigi Manija on siin mandri külje all,  on ta ikkagi pigem nagu osakene kiht Jah, seda küll, seda kindlasti. Aga aga siin on lihtsalt veidi kergem selles mõttes elada,  et tõesti manner on nii lähedal, et sutsti üle  ja sutsti tagasi ja no hõlpsam hõlpsam liigelda. Aga aga noh, lihtsalt vanad jäävad vanaks  ja ei ole ka kohta tegelikult, kuhu siin noortel peale oleks tulla? Noored ikka on läinud ära linna ja põlvkondade viisi  ja nende lapsed on juba linnas ja tagasi ei tule siia keegi. Ma arvan, ta tühjaks ei jää kindlasti. Aga seda sellist põlvkondade tihedat ja,  ja kirevat elu, nii nagu Kihnus praegu seda siin ilmselt ei ole,  sest seal on nagu kogu aeg kõik põlvkonnad esindatud,  pisikesed lapsed vudivad rahvariietes ringi  ja ja vanad memmed toimetavad ja nad on kogu aeg nagu ühises  elu rattas. Aga meil see päris nii enam ei ole. Kui turist tunneb maniat ennekõike suve järgi,  siis Ülle ise hindab ülejäänud kolme aasta aega märksa rohkem. Suvel on kõik roheline, ilus, lopsakas, palju inimesi. Päike. Meri on soe, kõik see on selline särav pool,  aga siis, kui tulevad juba pimedad augustiööd,  siis kaovad ära. Need külastajad kaovad ära, sugulased vaikselt. Ja tuleb selline vaike, kus siis tulevad merel need tormid  ja kreisid ja ja. See on nagu see aeg, mis minule väga meeldib,  aga talvel, siis on jälle selline aeg, kus on küll pimedus,  meil on lund vähe üldiselt. Ja, ja ta Ka hästi vaikne periood. Minu jaoks on veel hästi mõnus see, kui on kuskil siin  laudas või loomade juures ja käib selline mõnus  krõmpsutamine ja heina närimine. See on selline kohtuvalt rahustav muusika kõrvadele. Hakkabki osooni seekordne ringkäik manijal otsa saama. Aga enne veel kui vahtra talu ahjusooja leiba maitsma lähme,  viib peremees meid merele jää alla pandud kalavõrke kontrollima. See vana püügimeetod kannab igapäevaelus mutipüügi nime. Elukolina kalamees siitsamast Manija külje alt 18 kilose  lõhe välja tõmmanud kolla peab neil päevil leppima märksa  kesisema saagiga. Tavaliselt on võrkudes viis-kuus ahvenat,  ent seekord ei saa mees sedagi. Ennem oli see õnnetus, kui sa ilma kalata merel tere tulid,  aga nüüd nüüd igapäevane taks. Tühja tühja kott. Kodu. Selline asi võtab vist igasuguse tuju ka ära kalal käia. Kuule näed isegi. Kaua kaua sa? Sebid neid. Ei saa panni peale ka. Kui kala pole, siis. Kaua see tühja merd traalid. Seisu see hakkab koera tuitama. Kas sellist noorem andmed? Need lähevad paljud ära läinud juba Soome. Aga seal kuulus see niisamasugune mäng ka. Seal seal hakkavad ka ära lõpetama, seal tuleb niisamuti  töötuid ka. Ei tea? See saare elu ei ole ju päris õige saare elu,  kui kala enam ei ole. Ei ole jah. Mitu päeva saad, püüa kotikese käib niimoodi. Rühmal pole enam auku ka tee koomale tõmmataÕnneks. Ei pea kolla siiski naba päris vastu selgroogu pingutama,  sest isegi kui meri nälga jätab, siis naine mitte. Leivategu on lõpule jõudnud ning aeg soojad,  pätsid ahjust välja võtta. Mai õhtu on küll hea. Kaua nad nüüd ahjus küpsesid? Minu. Kaks tondi ja kuigi küttepuid tuuakse mandrilt  ning leiba valmistab perenaine täiesti tavalises ahjus ei  tähenda see järeleandmisi leiva headuse leib on ühtlaselt  läbi küpsenud, koorik hoiab end sisu küljes kinni  ja maitsegi on just õige, mitte liiga hapu  ega liiga magus. Siin talvisel ajal vist leib ongi põhiline toidus nüüd kui  kala ka ei ole Ja iga nädal teete ühe leivateo. Ja niimoodi juba päris noorest saadik Jah, sest tart, kui ülema hakkasime meie 50 aastat. Leiva maitse on selle 50 aasta jooksul muutunud ka. Aga enamasti tuleb ikka välja ilusti. Enamasti tuleb alla. Kuigi oma leib maitseb poepätsist paremini,  tuuakse suvel, kui ahju kütta pole vaja leiba,  hoopis poest tuleb odavam. Pealegi arvab peremees, et ega töö tegemisega üle pingutada  ka maksa. Muidu muidu läheb liiga kiireks, kurat, surnu pea hakkad karbama. Aga seda mõtet pole olnud, et läheks saarelt üldse minema  kuskile paremasse. Vahest on ka? Niisugune mõte küll, aga kus sa lähed, kus parem mine,  kus Tori pärast. Ka töö, kas. Muidu oleks vägev eleta küll ilmas olnud,  aga see ju kimbutab liiga palju. Täes jõin kord suure januga otse maantee kraavist,  nüüd aga pelgan juua jõe vett. Et voolab läbi Keila kohila kiisa kurtna  ja nii edasi ja jää on ka kohati nagu kollakas. Seepärast võtan hoopis taskust pudelivett. Kui pudelivesi umbes tosina aasta eest müügile tuli,  arvasin, et see on üks suur lollus ja et mina teda küll  jooma ei hakka. Et see on lollus, arvan ka nüüd, ainult et ostan  ja joon maksan tema eest sama palju kui nafta eest. Justkui elaksin Kuveibis. Maailmas juuakse aastas ära 135 miljardit liitrit pudelivett. Miks. Eks me oma sisimas ikka pelga kõike looduslikku algselt  ja tahame, et kõik, mida kasutame, oleks kontrolli all. Et kaslased vett kardavad, on üldteada. Aga miks ronivad lõvid magama lausa puu otsa? Kas nad tõesti pelgavad, et just une ajal saabub üleilmne veeuputus? Aafrika lõvide kuningriik on päris arvukas. Igal juhul elab siin kümneid tuhandeid lõvisid. Aga selle suure lõvikuningriigi sees on üks väikene hõim. Nimelt puu otsa ronivad lõvid ja nende arvukus jääb vaevalt  mõnesaja piiresse. Ja neid puu otsa ronida, armastavaid lõvisid,  võib leida ainult siit Lääne-Ugandast kus me praegu oleme. Ja põhjatansaaniast kõige parem koht, kuhu ennast sisse  seada enne puu otsas elavaid lõvisid vaatama minekut on majakene,  mille ukse peale on kirjutatud puu otsa ronivate lõvide maja. Õhtul lõkke ääres istudes kuulsime, kuidas eemal lõuna pool  alustas lõvipraid oma võidumarssi. Möirgamine paisus ja taandus, täites aeg-ajalt kogu  sündmuste taeva alusel selge pilt. Lõukoerte jaht oli õnnestunud ja pidusöök kohe algamas. Järgmisel hommikul suundusime möirgajaid otsima lootuses,  et nad pole oma saagi juurest kaugele läinud. Põlenud savannis kasvavad suured viigipuud näisid olevat  kõik ülisobivad lõvidele puhkamiseks. Kulus tunde ja lootus hakkas kaduma. Siis äkki märkasime eespool ühe puu ladvas kükitavaid kaeluskokku. Küll nemad juba teavad, kust võib saaki leida  ja ehk on ka lõvid oma saagi läheduses. Sõitsime lähemale ja seal nad olidki puu täis,  lõvisid. Tõeline loteriivõit. Seadsime auto puu alla ja veetsime lõvide seltsis kogu keskpäeval. Kuigi nad tegid näo, et meie oleme nende jaoks tühi koht,  jälgisid nad meid hoolega. Vahepeal tikkus neil uni kallale ja siis lasti jalad rippu  ning silmlooja lõvid ja täisvatsad kinnitasid öise jahi edukust. Lõpuks ütlesid emalõvide närvid üles ja nad üritasid  märkamatult koos oma kahe pojaga jalga lasta. Nägime neid vilksamisi eemaldumas. Meie sõitsime minema, lõvid aga jätkasid oma lemmiktegevust magamist. Maailmas pole vist küll rahulikumat looma kui täissöönud lõvi. Milleks rabeleda ringi, kui kõht on täis? Leiva luusse laskmist võtavad lõvid nii tõsiselt,  et kulutavad selleks kuni 20 tundi ööpäevas. Neid võib jaheda ilmaga näha lösutamas lausa keset lagedat savanni. Palava päikese eest peidavad nad ennast puuilusse. Epideviisiks sobiks loomade kuningale igatahes kõige paremini. Söön ja magan. Lõvi on Savanni kõige võimsam kiskja ja seepärast hõlmab  tema toidukaart enamasti suuremaid loomi. Ugandas on lõvide menüüs tähtsal kohal sealne kõige arvukam  antiloop Ugandakool. Jaht käib ka topidele, vesivooludele ja impalatele. Kõikjal Aafrikas on üheks lõvide lemmiksaagiks pühvlid  ja knut. Ühe murdmisega saab hulga liha, kõrges hinnas on veel  sebraliha ja tüügasseapraad. Lõvid ründavad ka noori kaelkirjakuid, kuigi teavad,  et pojale appi tulnud vana kaelirjaku täpne jalahoop  kustutab tema eluküünla. Ja küllap on niigi selge, et ei täiskasvanud elevandil,  jõehobul ega ninasarvikul pole mingit vajadust lõukoera karta. Videvikud on Aafrikas üürikesed. Päevavalgus asendub kiiresti hämarusega ja hämarus sügava pimedusega. Minu arust on see kõige sullim aeg. Aafrika on omamoodi nõiduslik. Ja selles nõiduses on süüd nende maastike ürgsusel  ja selle loomariigi vägevusel. Hiina vanasõna ütleb, et ära anna näljasele kala,  vaid kingi õngi õpetab püüdma. Kui aga inimesel pole nälg, vaid hoopis janu  siis ära vala tema klaasi täis vaid kingi talle mõni selline raamat,  mis leevendab tema.
