Valget aega on vähe, sest täna on niisugune ilm,  kus on lumi maas ja päike paistab. Seda tuleb üliharva. Palju seal? Palju seda üldse talvel seda valget aega on,  on. Kaks tundi ongi päevale ilusat valget aega. No nii Kus sa Mart toonud olen, ma tõin teid kuldsee ringile,  et pärast jõulusöömist natuke sporti saaks teha  ja jõulurahu nautida. Kuldset kuldne ring tuleb sellest, et seitsmekümnendatel  aastatel moodustati siia Räpina näidismetsamajandi  ja siis see meenikunna ja Ilo metsa kant sai hästi  populaarseks turismimarsruudiks, aga mis maja see nüüd on? Matkavann. Nii on, uks on lahti, muidugi, keegi on käinud  ka täna hommikul. Siin on isegi puud täitsa olemas, siis saaks ju pliidi  kütema panna ja teed teha. Aga siin on nniivõrd, okei, võib-olla ei hakkagi sinna raba  peale minema? Kukub päike kukub, Sa tahad, sa tahad juba viilima hakata  ja kuidas see on, et uks ongi kogu aeg lahti  ja igaüks võib tulla ja uks on lahti, igaüks võib tulla,  et seda nimetatakse igaühe õiguseks. Et igal Eesti elanikul on võimalus riigimetsas liikuda  ja kuna siin käib nii palju rahvast, siis on riigimets  ehitanud matkaonni, et igaüks saab siin ööbida. No vaatame siis rõmu peale ka, sest ega siin pikka seda  valget aega ei ole praegu päike särab kenasti. Jah, seda valget aega tõesti, talvel on väga  ja linnud hakkavad ootama. Kuule, ma tulen teile ette sinna kuskile,  ma võtan oma. Saame seal ees kokku, relva välja ja lähen vaatan,  ma kuulsin ühte, leevikesed on siin liikunud,  äkki saab mõne mõne toreda. Mõne toreda kaadri selles, lumiste okste peal on punased  linnud väga toredad. Seal see õnn paistabki, kuhu me minema hakkame,  jah, seal ta kuskil on, jah, jah, seal palju siin maatoit  mingi kaks kilomeetrit vist kuskil peaks olema kaardi järgi vaadata. No aga see läheb otse tee või teeb sealt  selle tiiru suurema ka või siin võib praegu taimene aeg,  praegu pääseb igalt poolt võime minna otse  või ringiga lava peal vist isegi, et kõige line parem aeg on  just silline kevad, kui, kui lumi on nagu ära sulanud  ja jää on veel nagu alles jah, üldiselt kõige ilusam raba  just siis, kui kui lund ei ole ja ta on jääs. Et siis sa näed kõike seda raba ilu, neid värve,  näed turba turbasamblaid oma erinevates värvides erinevaid rabataimi,  et kõige ilusam on ja et praegu me oleme natuke hiljaks  jäänud juba, et mõni nädal tagasi, kui oli,  oli külm ja, ja lund ei olnud. Veel oleks kõige ilusam aeg olnud. No leidsid ka kedagi Seal oli üks emane ja kaks isast punnpaabut,  aga nad läksid nii ruttu üle raba ära, väikestel lindudel  pole talvel raba peale asja jõudnud järele  või saapad lund täis. Natuke vaikus ja rahu, et kas siin üldse praegu kedagi nagu  kohata võib? Ma arvan, et raba servades vast on, vast on rohkem neid linde,  eks pärast mul on kaasas seemneid ja asju võib-olla pärast  meelitab mõne linnu kohale. Ma vaatasin, näed, niisugune tore, keeldus rant meil siin  Eestimaal eriti ei ole selliseid, mis edasi keerdu kasvavad. Aga siin üks on ja räägitakse vist, et nad kasvavad kõik  ühtepidi keerdu või on see huvitav, kas see õige jutt on see  igal juhul vastupäeva keerdu kasv? Aga miks nad niimoodi keerdu kasvavad, et ei tea,  mida põhja poole, seda rohkem neid pidi keerdu kasvama  Lapimaal on vist kõik männid keerdus. Kas mingit nagu taimi ja asju, neid võib äkki  ka veel midagi leida või marju vist praegu enam ei leia lume alt,  kui on hea jõhvika-aasta olnud, siis leiab ju jõhvikaid ikka  raba peal lume alt ja need on sellised mõnusad külmunud nagu  magusad veel ei ole, nad peavad talv otsa käärima nad läbi  päris võib-olla ümber on nikust, külmakoorikud,  seest mahlased ja siis nad käärivad. Et siis kevadel on, on juba kerge, protsent on  ka sees. Räägitakse ka, et karud, kes kevadel pohli  ja jõhvikat söövad pidid natuke peast segaseks minema. See on naljajutt. Lähme vaatame, vaatame, äkki. Äkki kohtab mõnda lindu veel? Kitsejälgi on küll. Seal on keegi toimetanud. Augu augu puurin. Need on jäänud viimase lume alla. Paari päeva tagused vist, kelle jäljed need on? Sammu järgi on kitsekes. On tulnud ja tulnud sealtpoolt kraapinud siit midagi,  huvitav, mida siis leida? Vaata. Kas sa äkki võinud, et on toitu, kukemarjalehed pole siin  võib-olla siit midagi või heinakest või? Aga kas sellel kitsel on siin vaenlasi ka  või ta saab siin täiesti rahulikult toimetada? Sik, see kõik on ju kuulda ükskõik kes, isegi kui hiir  kuskil lumes jookseb, on see on oleks see meile näiteks  mingi 20 sammu kauguselt kuulda, kui me vaikselt kuulasime,  ma arvan, et kitse sise ilmaga muidugi ohtu ei olegi  tuulevaikne ja kõik on kuulda. Ta jõuab sellise lumega nii kiiresti eest ära pageda. Noh, kes siit üle ikka käib, hunt võib-olla käib mõnikord  või hundikari, kes siin talvel ringi kondab,  aga ka siin, jah, loomadel ja lindudel, palju siia lageda  külma peale asja üldiselt on ikkagi rabaservades. Aga need rada on libedaks tallat laudrada,  inimesi ikka käib, inimesi käib raua peal,  siin on ikka see tõeline rahu, et see on tõsine jõulurahu,  siin. Veel ühed jäljed. Kelle jäljed on? Kärpist kärbikene. Näed looma kannab inimest ei kanna. Sedasi on kareldud, jah? Siin on see rabasaar on lähedal, ju ta siis  ja siis sealt rabasaarelt on tulnud ja. Otsinud. Miks ta nüüd niimoodi on, et aga ta on selline loom,  kes hüppab paaris hüppeid ja, ja tagumised jalad lähevad  esimest jälgedesse täpselt nii, et loomapikkus on umbes pool  seda hüppelikkust juba täpselt. Peab hüppama. Nojah, sest. See ongi see kavalus neile, et nad panevad tagumised jalad  esimeste jälgedesse, muidu nad ju koperdaksid igasugu  rontide ja asjade otsa oma tagumiste jalgadega. Ma nägin, üks jahimees, näiteks mul üks väga vahva nõks oli,  kuidas hundi ja koera jäljel vahetada, jah,  see on see joonlaud vahele. Selleks võttis kõrre ja siis, kui see jälg oli  siis kaks varvast ees. Esikäpa jälje järgi sai seda teha kaks siin  ja siis see päkk. Et siis nagu. Siit vahelt läks kõrs esimese kahe varba  ja äärmiste vahel niimoodi läbi, et ei lõiganud seda jälge,  vaid läks sirget läbi, siis oli hunt. Aga kui need olid nüüd natukene nagu rohkem ümmargused,  nii et tagumised paaris varbad olid kahel pool esimene,  siis oli koer. Aga üks pilt on nüüd see, mida me siis nüüd näeme. Aga kui me nüüd oleme tasa ja kuulame, mida me siit kuulame. Näiteks. Praegu on väga vaikne, eks siin rabas ongi vist suhteliselt  vähe seda ja üldse talvises metsas on tihased piiksuvad,  kui parvekaupa ringi liiguvad ja üksteisega suhtlevad. Leevikesed teevad oma häält ja mõnikord kostab ronk. Ega neid hääli talvises metsas palju ei olegi. Tegelt see ongi talvise metsa suurim väärtus. Vaikus. Kui loomade rajad käivad nüüd ristil hästi,  siis inimene ikka hoiab sinna selle laudraja peale,  et seal on nagu hea kindel käia, et ei kuku läbi. Eks inimene on harjunud, et ta teab, et suvel vajub igalt  poolt läbi, et suvel on kõige kindlam koht raud laudrada,  aga aga talvise ajal üldiselt seal mändide vahel,  kus me praegu tulime, et seal on turuainet seal küll kuskilt  läbi läbivaju, kõik on ilusti jääs, küll võib ju seda,  et siin lagedama raba peal on on selliseid laukakohti või,  või voolukohti, kus siis kus siis võib läbi jää vajuda,  aga, aga selleks tuleb siis vaadata ikka siukesi suuremaid mättakohti,  et siin. Matta lohkude, et siin võib-olla jää ja siin võib vahest  sisse vajuda. Aga üldiselt üldiselt ei ole, ei ole see oht eriti suur. Raba on alt soojem, nagu sa ütlesid. Seal on sama. Raba raba rabas tegelik on. Eesti rabades on tunduvalt rohkem vett kaks,  kaks ja pool korda rohkem vett kui kui Eesti järvedes,  nii et, et see on suur-suur veemass, mis meil siia jalge all on,  et on põhimõtteliselt sama kui, kui jääs olev järv,  et ta on alt sula ja, ja vesi, vesi liigub. Üks väike väike vahe lihtsalt on see, et ta on nagu,  kas käsi lase veel omavahel liikuda. Soojusvahetus ei toimi nii hästi. Jõulu jõuluaeg on, on otsa otsa korral, aga peaks natukene  nagu metsaelanike kostitama, ise olen mitu päeva vitsutanud. Ma võtsin kaasa küll lindudele midagi, sellepärast et siin  on niisugune tore koht ka, et võiks siia jätta ju midagi,  jäta midagi külakunstis. Aga nüüd peaks tegema mingi niisuguse koha,  kus lumi seda kohe täis ei saa ja samas lindudel peaks olema  vaadet ümbruses, et nad julgeksid tulla. Aga see, et linnud selle koha üles leiavad,  selles ma üldse ei kahtle. Nad on nii terava silmaga, nad näevad kohe,  et midagi on teistmoodi, üks mätas on lumest puhas. Kontrollivad kohale siia. Onniku. Selge ka see ilm, et võib-olla seda lund öösel ei tule,  et siis hommikused õhtune lindude sats võib-olla leiab  selle üles ja hommikuga on see siit. Ma usun laiali kantud juba ja kui kannabki lund peale  ja puhub lume alla need seemned, siis mis parata. Aga minu meelest see lindudele toidu toomine on hoopis  tähtsam isegi kui see, kui mitu lindu siit kõhu täis saavad. Aga see on ka selles mõttes kaval, et kui näiteks sina all  nagu pilti teed, et söödad ühe koha sisse  ja jääd siia kuskile varitsema, et see väike plaan mul oligi. Sellepärast siis muidugi tuleb selline koht leida,  kus sa mängid toredaid sammaldunud oksi,  kus veel linnud peatuvad enne et kus, kus nad poseerivad hetkeks,  enne kui nad toidu juurde lendavad. Alati, kui te tulete ja näete loomasöögikohti ja,  ja siis näiteks porgandid või kartulid või vili  ja need kõik neile meeldivad. Ja hea on, kui on mõni torn lähedal, saate ise tornis olla. Ja vaadata pinokkel muidugi on ka abiks. Aga kuhu seda panna lihtsalt siia maha? Jõulusöögi. Läheks vaataks ülesse ka või? Panite tähele, et see on kuuenurkne. Igal pool muudkui on, siin ei tule vaatamisest midagi välja,  muudkui aga istu onnis ja teed. Miks seda on neid nii palju, siin on seepärast,  et siin on juba ligi sajand aktiivselt käidud  ja siin on aktiivsed nii matkalised kui ka kui  ka ametimehed, siis. Onne teevad. Kõige parem on ikka teed teha sellisest ehtsast allikaveest. Sa ütlesid, et see on kuldne ring, jah, selle koha nimeks  või see laua, see on kuldne ring, see on  siis see nohipalu Ilometsa ja meenikonna. Mina arvan, et see on üks tulering, et tuled  ja matkad natuke ja istud jälle maha ja teed,  tule üles. Jah, nii see tõesti on, et siin on päris palju kohti,  kus saab siis lõket teha ja, ja nina soojendada,  aga talvel on see hästi vajalik. Jah, kui on nii külm kui praegu, siis on see asendamatu. Aga sa rääkisid ka sellest iga mehe õigusest või,  või mis asi see oli, ära diskrimineerimis igaühe õigus,  igaühe õigus naiste kohta käib samamoodi  või meeste kohta. Ja igaühe õigus on, see on Eestis päris päris uus asi,  aga Skandinaavias on ta siis väga levinud,  et just see, et igaüks tuleb ja, ja, ja saab olla  siis sellistes onnides ja lõhkekohtades. Aga ma arvan, et tegelikult võiks ju tuua  ka ühe sületöö puid. Kindlasti see ka, et, et alati on hea, et vaata,  kui me tulime, oli ka siin olid puud ees  ja ja me saime kohe kiiresti selle lõkke lõkke üles,  et kui kuivad puud juba siin ikka ees ees ootavad,  et, et siis kui, kui tuled külmade näppude  ja ja külma külma ninaga, et siis saaks kohe kiiresti tule,  tule üles ja ja ennast soojaks, et siis lähed tootkuurist  puid juurde. Aga ütle, miks see on niisugune kuusnurk. Miks see hea peaks olema? Kuus nurk on just sellepärast hea, et, et,  et kõik saaksid siin ringis ringis ümber ümber  selle lõkke koha alla ja samamoodi siin ringis saab  ka magada ilusti, et, et et siis on, siis on hea,  hea soe magada ringis ümber lõkke lõkke. Mis meil siin viga olla, ennast soojendada,  valv seal kuskil külma käes üritab linde pildistada,  et ega tal vist väga, väga hea ei ole, ma ei tea. Kui linde on, siis iga iga fanaatik unustab ära,  et ta külmas on. Toksis käbi, mis ta toppinud sinna männiprakku,  ma ei tea, kus ma ta pildi peale sai. Tal on seal sepikoda, kõik puu, mille siis seda käbi siin on lõkkeplats,  siin saab varsti küpsetada, kui vaja. Vaata. Päikeseloojanguks päikeseloojangu maja juures. Nii ta tundub olevat, vaatame sisse. Aga tuleks ja kohad sisse võtta, enne kui päikest loojuma hakkab. Noh, istume ja veel. Kuidas nad kutsuvad seda päikeseloojangu maja  ja jah, see päikeseloojangu maha, igaüks võib sisse astuda? Jah, kes võtme tasu enne unastab ja. Aga kuidas see on, kes hooldab neid, et see on nüüd küll  tasu eest maja, aga osad on sellised, kus on uks lahti  ja astu ainult sisse. Tähendab, see maja ongi tasu eest, sellepärast et siin  nii palju käiakse. Et. Kui need teised majad, neid saab lahti hoida,  sellepärast et seal käib natuke vähem rahvast,  aga siin, kui see kogu aeg lahti oleks, siis on oleks liiga  suur tunglemine ja seetõttu rahvas tahab seda,  et teile oleks garanteeritud, et kui nad tahavad tulla,  et nad maksavad enne mingi väikse raha, kui nad kedagi siit  enam välja peavad ajama, et väikse väikse raha eest  nii-öelda aastavad privaatsuse omale, kellel on need  sellised toredad majad, mõeldud on siin? No need on mõeldud inimestele, kes tahavad looduses käia  ja nagu sa näed, need on väga erinevatele inimestele mõeldud,  et eespool me näeme selliseid lõkkekohti  ja telkimiskohti, kes, kes mis on matkasellidele,  see maja on siin nendele inimestele, kes tahavad natukene  rohkem sellist luksuslikumat või igapäevaseat varianti. Peredele ja miks mitte siin ka jõuluõhtut veeta? Kui niisugused toredad majad on ja igaüks võib sisse astuda,  et keegi peab neid korras hoidma ja sellega tegeleb  riigimetsa majandamise keskuse mehed tegelevad sellega. Ei no sellist matkameest ma näen küll esimest korda,  kes uiska tegemata ja tuleb. Aga ta näiks ennast päris hästi tundvat. Päris hästi tal vist polnud, polnud kotte midagi muud panna,  kui usk. Kuule vall, ega ei ole aega midagi siin. Päike on loojas, lahkume väikse loojangu majast. Mul on palju palju tõsisem ööbimiskoht varus,  kui see päikseloojangu maja soovida. Et päikseloojangu maja on tänaseks vett natuke liiga tavaline. Kui juba metsa tuldi, siis ööbime ikka metsa tingi tingimustes. Näe ja lõheplats ja. Uus järv, järv alla panna jälle, võib-olla ma pole pidanud  uiska ära võtmagi üldse, et oleks järv otse saanud tulla. Kii. Ei olnud veel kiita. Mitte kordagi. Hea küll. See ongi meie tänane ööpaik. Mina siin küll ühtegi ööbimispaika ei näe,  kui aus olla aus olla, siin on ööbimispaiku kogu metsa alune täis. Seal, kus katus. Ja sellised lavad ongi, et sinna peale aga pannakse  magamismatt ja magamiskott ja jah. No proovime ära, mis siis ikka tuleb, tuleb. Noh, kas te otsustasite ära, et millise numbritoa keegi valib? No vaatame lõkkeplatsi järgi. Kuidas sind sebimine nüüd välja nägema hakkab,  siis? Põrand pea kohal. Mida sa veel tahad? Siin pole seda muret, et peaks hakkama kuuseokstest alustame tegema. Aga peab hea magamiskott olema ainult muud,  midagi praeguses olukorras vett tuleb teha lumest ja. Miks palju kiiremini saab, kui sa? Teed jäässe augu ja võtad, võtad järvest vett? Löön järve sisse augu ja. Saame teed teha ja keeta igast asju. Oh, väga hea, sul vesi juba lahti. Võta võtt, kas su. Kas selle jääb loomulikult? Aga siin on päris rabavesi ja ja. Ole. Noh, sellest peaks vist aitama. Vaikselt võtavad tuld need need head tõrvased männipakud olid. Need tulevad kaua ja tulevad palju sooja. Ja siis, kui see tuli suureks läinud, siis toome ilmselt  vist mingeid jämedamaid, pakkusid, on ju,  siis saab neid külg külje kõrvale panna,  siis saab selle öö lõkke teha, mis. Suured netid, kas selle võib vist ka tule peale panna või,  või on veel vara, pane ta natuke kõrvale soojenema,  et siin lumi sulab ära ja ei kustuta kohe lõket ära,  praegu on see alles õrn, paneme vast need. Küünlad siis ka siin valgustama seda olemist meil,  et ja jõulumeelejalutus. Ja endal ka tore astuda siin kui valgus. No vast võib-olla peakski lõkkest siis ühe osa süsi välja kraapima,  et see sinna kartuleid panna? Verivorsti juurde kartulit ka? Ega see niisugune tavaline matkatoit ei ole,  aga jõuluajal võib nii mõndagi teha. Tava tavaliselt tegelikult kartuli üldse matka kaasa ei võetagi,  seda nagu raske tassida ja just kehv säilitada,  see on meie tänane luksus. Jõuluajal ju võib luksust lubada, võib lubada,  ja verivorstid on ju ka just mitte väga traditsiooniline matkasöök. Kui oluline see söömine üldse selle matka juures on,  et see on väga oluline, eriti talvel, sellepärast et kui sa  oled näljas, võib tekkida kohe alajahtumine. Et, et üldse, kui, kui tunned, et sa külmetad  või tunned, et sa värised, siis on kõige kõige targem süüa  sellepärast et organism saab kõige rohkem kõige rohkem omal  energiat ikka söömisest ja, ja kaitseb külma eest. Just kui ta sööb, et. Et vahest on niimoodi ülepingutuse tagajärjel,  on, on tunne, et ei tahagi süüa, aga just matkal tuleb  poolvägisi süüa, seepärast muidu muidu võib tekkida  probleeme ärisega vorstid sisse ja ma arvan,  et kartulid ka juba on. Soojad on juba on, et ega siin kaua ei lähe. Saavad ühel ajal valmis. Ei olegi mingit vahet. Vorstid on täpselt sama. Samad kui kodus vorstid särisevad pannil. Aga aga tunne on teine. See jõulutunne nagu hoopis nagu omamoodi. Ja tegelikult on ju mets olnud juba. Juba väga ammustest aegadest, see, mis on rahvale olnud Nii nii kaitsja kui ravija kui toitja kui toit  ja et mets on mindud. Pakku vaenlase eest ja metsast on saadud oma elatist  ja ja räägitakse metsaraivast toimest, kuidas,  kuidas puud, puud ravivad end? Uurimustes on, olen ma lugenud, et üle pooltel eestlastel on  nii-öelda oma puu, kus nad siis käivad ja mina mäletan,  et mul oli kunagi Oma. Sellises suvises kodukohas maal, Lääne-Eestis selline suur  maha langenud kuuse juurestik, mis meenutas karu,  et mina rääkisin mõttes alati sellega või käisin ta juurest  läbi sa mind, kui sa endale selle ühe puu välja valida juba lapsena,  siis sa saad ka noh, vanainimesena selle  selle puu juurde minna ja kasvada sisuliselt koos  selle puu suvel kevadel sügisel metsas käia. Miskipärast talvel käiakse vähem. Kes siis on teistmoodi? Ei olegi, mets on vaiksem, mets on mets ja. Arvatakse, et on külm, aga, aga tegelikult kui omale  korralik magamiskott muretseda, siis on kõige parem ööbida  talvel värske, värske ja hea olemine, näiteks minu,  minu lemmiktelkimistemperatuur on kuskil miinus 10  siis midagi sellist, nagu meil praegu on. Et ma pole kunagi ennast nii värskena tundnud kui kuskil  miinus kümnese temperatuuri juures hommikul ärgates  ja kusjuures, kui hea on ärgata, siis seal on kohe klaar silmad,  kes laks lahti. Nüüd läheb ju nii hilja, nii vara pimedaks  ja nii hilja valgeks, et et ei teagi, mismoodi seda. Seda äratust teha, et kas teha hämaras, et siis,  kui valgeks läheb, juba liikvele minna. Või vaadata, kuidas äratus tuleb siis kui jumal,  juhata. Ma arvan selle. Praeguse aja peale võib ju lubada endale  ka kauem magamist. No eks see paistab, kui kui siin niisugune tihaste möll  hommikul käib siin meie lõkke ümber, siis,  siis mina lipsan küll varem välja. Näed oma külma ja tooma. Ei lähe.
