Ja jehoova jumal laskis maast tõusta kõiksugu puid,  mis armsad olid pealtnäha ja millest hea oli süüa  ja elupuu keset aeda ning hea ja kurja tundmise puu. Kõiksugu. Puid ja põõsaid siin on elupuu on ka lausa elupuu allee aga  hea ja kurja tundmise puud ei ole ma leidnud kõige suurema otsimisega. Oo ja ei ole see ikkagi eeden, ei ole ma veel paradiisis. Elupuu, mis sageli segunes ilmapuu mõistega oli maailma  müütides olemas juba ammu enne piiblit. Sumeritel oli selleks kiškin, mille juured ulatusid  ookeanide sügavusse norralastel ga. Saarepuu, mis toetas kogu maailma hindudel viigipuu mitmetel  Siberi rahvastel lehis eestlastel suur tamm. Päris kindlasti ei olnud müütiliseks elupuuks,  aga see puu, mida me praegu elupuuna tunneme,  sest see puu toodi Euroopa, kas Põhja-Ameerikast alles 16. sajandil. Me oleme temaga kenasti kohanenud, aga omaks on võtnud  ka näiteks metskitsed, kes närivad elupuuvõrseid meeleldi. Ehkki nendes on eeterlikke õlisid. Metskitsi närivad omakorda hea isuga meie arvukamad,  suurkiskjad, ilvesed. Kui aga kitsesid käepärast pole, söövad nad  ka rebaseid. Rebaseid on meil laialt. Inimesed tunnevad rebast, kanavargana kanapraadi saab aga  rebane endale harva lubada. Enamasti tuleb läbi ajada vaid hiirtega. Rebane on hiirte püüdmisel tõenäoliselt Eestis kõige osavam,  ütleme, et ehk kodukass pääseks sinna lähedale. Talvisel ajal võib rebast sagedamini näha. Talviti hakkab Reinuvader oma punases kasukas paremini silma  ja toidu otsimine külmaga ajab rebase rohkem liikvele. Lume peal on ta kaugele näha kilomeetri taha  ja teda ajab praegu põldude peal ikkagi nälg  ja toidubaas tähendab, et rebane on oma olemuselt. Pisiimetajates toit ja hiired on tal põhitoit,  põlduruhiir ütleme, juttselghiir, mida põllul iganes on. Praegu on hiiri tal hea püüda, sellepärast et eelmine aasta  oli hiirerikas aasta rebasepesakonnad suured  ja kui me nüüd tähele paneme, meil oli see sügisene  ja talvine suurvesi, praegu on jäätunud väga suured  põllualad on üle ujutatud lausa ja seega on hiireurud. Vett täis ja nad on tõrjutud suurelt osalt alad välja  kõrgematele põntadele, kuivadele, põldudele ja,  ja hiired lähevad ka sinna, kus süüa on eriti rapsipõllud,  kus on hästi palju pudened maha rapsiseemneid  siis tegelikult hiirte arvukus, asustustihedus on  nii kõrge, et rebane praktiliselt iga teise või,  või isegi iga järgmise ründega saabki hiire kätte. Kuid rebaste jaoks ei ole kõik aastad vennad. Hiirevaestel aastatel on rebastel tükk tegemist,  et endale ninaesine kindlustada. Suure hädaga läheb kindlasti sellepärast kui on ikkagi nälja  aastat toitu ei ole siis nagu märkisin, ta seab isegi,  võib isegi kari hiiri süüa tappa, neid talle meeldib  kindlasti see väikse kigina. Ta teeb peenikest häält, ta kõiki selliseid kenasti oma  esikäppadele surnuks siis natukene pureb  siis põlastavalt sülitab välja, aga kui tal ei ole süüa,  siis ta sööb ka raibet, aga muidugi värsket liha  ja ütleme, et värsket raibet sööb ta ika. Rebane on territoriaalne loom, rebase koduterritoorium on  aga väikese looma kohta uskumatult suur,  ulatudes kuni 10 ruutkilomeetrini. Kui ei ole jooksuaeg, siis sageli ühel territooriumil  toituvad noh, ühe pesakonna kutsikad ja ise pesakonna  liikmed siis seal agressiivsuse puudub. Kui tulevad sinna, ütleme, et pesitsusajal tuleb võõras isend,  siis kahtlemata seal on üsna palju purelemist,  haukumist, kärinat ja löömist, nii et, et  ega keegi väga oma lähiterritooriumil teisi teisi isendeid  lasta ei taha. Kui muidu pöönab rebane, kus juhtub, siis poegade  kasvatamine toimub kindlalt nelja seina vahel. Uru juures harjutavad kutsikad ka esimesi murdmisharjutusi  ema toodud saagil. Mul ei ole õnnestunud leida ühtegi pesa,  mis oleks lageda taeva all küll mäger võib põõnata lageda  taeva all tehtud sellist lesilates, kuid  nii mäger ja isegi kährik on rangelt urgudes pesitsejad. Ja kui ei ole korralik urg, siis kähriku on küll vähem,  kõige vähem uruga seotud, ta võib kännu alustes juurealustes  kuhilates kuskil kuskil tuua, pojad aga rebane kindlasti  poegade ajal poegade sünnitamiseks otsib,  endale sobiva puru kraabib ja kui tal juhtumisi tuleb  sünnitus peale, et ta võib põõsa alla ka sünnitada,  jah. Aga siis ta kraabib uru ja veab pojad  ka kaitsvasse urgu. Et rebasel on alati mingisuguste urgudega seotud poegade kasvatamine. Rebane on pisiimetajate poolt kardetud kiskja,  kuid samas ihaldatud saakloom suurkiskjatele. Ilves on paljudel puhkudel isegi spetsialiseerunud. Ja noh, üks väga huvitav situatsioon, mis ma kunagi jälgisin,  jälgede järgi oli see, kus üks ilus mätas oli,  kus hiir oli siis söönud krõbistanud rebane oli hiilinud  sinna juurde ja teisel pool kraavi oli siis sedasama passind  ka Ilves ja kui rebane oli sinna jõudnud,  siis muidugi Ilves ründas kahtlemata rebast  ja tal läks muidugi nii õnnetult, ta kukkus tagamise otsaga  kenasti vette, aga ja siis kiiresti muidugi kaldale,  aga ma ei ole nii pikka rebase esimesi hüppeid näinud,  et, et see oleks selle piimane rekordi ka ära teinud,  see oli julge, julge, 10 meetrit oli kaks esimest hüpet,  siis läks vaiksemaks. Prantsuse maadeuurija Jar. Kes nimetas Kanada Kanadaks ristis ka selle puu ladina  keeles Arbor ehk elupuuks, sest indiaanlastelt saadud  selle puu lehtedest keedetud keedis päästis tema  ja kogu laevameeskonnas korbuudist. Eesti keelde on elupuu tõlgitud saksakeelsest Lebens aumist. Saksamaal hakati seda puud ka kalmistupuuna kasutama,  sest lõunapoolsemalt kasutusel olnud küpress neil hästi ei kasvanud. Muide elupuu kuulubki küpresside sugukonda  ja peale kõige muu on ta veel okaspuu, ehkki sugugi ei torgi. Linnud teevad oma pesa elupuu võradesse väga hea meelega. Putukate kohta ei oska ma sedasama ütelda,  sest mina ei ole siit leidnud kalale minekuks ühtegi kooreüraskit. Tõsi, ega ma pole ka eriti otsinud. Ma olen üldse kehvavõitu putukaott ja mõned mehed on  selle asja peale palju osavamad. Me oleme keset lumist talve putukaid otsimas,  kas see ei ole mitte mingi vastuolu, selle? Sugugi mitte. See meile tundub, et putukate elu on piiratud suvega. Tegelikult on talvine aeg putukavaatlusteks täpselt sama  põnev aeg kui suvine kevadine või sügisene aeg,  sest putukaid võib leida aasta ringi. Muidugi ei maksa minna välja siis, kui on miinus 10  või miinus 20 kraadi temperatuurid siis me ei näe mitte kedagi. Meil tasub välja minna siis, kui on temperatuur  nii nulli lähedal. Pigem isegi olgu ta pilve all, olgu selline kergelt sombune,  võib-olla. Aga kus on tunda, et nüüd on,  kõik on selline parasjagu sula ilmale läinud  siis tasub vaadata lume peale. Ja siis me võime leida sealt hästi põnevaid,  hästi mitmesuguseid. Urmas Tartesest paremat teejuhti putukamaailma Eestist  naljalt ei leia. Eesti tuntuim putukapildistaja on kraavipervedel veetnud  nii pikki tunde, et teab täpselt, kust ja  keda leida võib. Meie vestluspaigas kõigub termomeetri näit kahe  ja nelja külmakraadi vahel. Ehk teisisõnu on täpselt nii külm, et poleks ime,  kui kedagi nägemata koju tagasi peame minema. Pärast mõningast maapinna takseerimist on siiski esimene  elukas leitud. Pisike ämblik koob kellegi saapajälje põhjas flegmatiliselt võrku. Kiiret ju polegi kuskile, sest mutukas võib terve talve  ka söömata mööda saata. Nende jaoks mingi probleem, Nad ju on ka säästu režiimil,  kõik, kõik need talve tegelikult kogu selline kõigusoojas  elu on üks säästulisim elu sest ju kõige suurem energiakulu  koht on ju meil sooja hoidmine kehas. Ja need, kes sooja ei pea hoidma, nendel on ju see kulukoht  ju null. Ja kujutame ette näiteks oma enda elu,  kui me ei peaks talvel maksma küttearveid üldse. Ja kui me maksaksime oma toidu eest, mis me poest ostame,  10 korda vähem. See on ju päris mõnus oleks niimoodi inimesena elada aga  meie maksame oma lõivu püsisoojasusele, mis tähendab seda,  et meil peab olema süüa rohkem 10 korda kui nendel  tegelikult isegi rohkem vahel selles mõttes,  et kui on selline puhkeseisund, siis nende energiatarbe on  ikka no ütleme peaaegu et nullilähedane. Aga kas on mingisugune miinimum ka, millest allapoole enam  ellu ei jää, et miinus 20, miinus 30? No selline külma taluvuse teema on nüüd natuke keerulisem  teema selles mõttes, et loomulikult sellist aktiivset  liikumist nüüd ikkagi madalamal temperatuuril kui siin,  ütleme noh, praegu on meil siin, näitab siin augus meil  miinus 3,1 kraadi. Üldiselt alla selle ikkagi naljalt kedagi liikumas ei,  sellisest väikesest maailmast ei näe. Siis nad jäävad oma tarnemusse, jäävad siis  puhkeseisunditesse ja siis on muidugi erinevaid mooduseid,  kuidas külma üle elada. Ja kõige parem moodus ongi niimoodi lume ise talvega lume  all on ju temperatuur palju soojem kui lume peal  ja seal ei lähe peaaegu kunagi nii külmaks kui minus 10 viis  seal ikka nulli lähedal, võib-olla paar kraadi külma ka,  et seal sellist ärakülmumisohtu suurt väga ei ole. Nüüd teine moodus nad siis oma verd sünteesivad ained,  mis siis alandavad vere külmumistemperatuuri. Selliste väikeste loomade, mitte ainult väikeste loomade  üldse elusorganismide külmumisel. Kõige suuremaks probleemiks on asjaolu, kui rakkudes on vaba vett,  mis hakkab külmumis moodustama jääkristall. Siis jääkristallide teke lõhub ära elusate rakkude koed. Ja see on tavaliselt pöördumatu protsess,  miinus 20 ei ole väga suur probleem sellisele meie talvisele  putukale küll, et kui ta on ikka saanud rahulikult ette valmistada,  siis ta elab selle üle. Aga muidugi kõige üllatavam on ju fakt selle koha pealt,  et kõige sellised külmakindlamad putukad ei tule üldse siit  meie külmast ilmast vaid tulenevalt kusagilt savannist. Sest seal on temperatuuri muutus ööpäevas kõige suurem  ja kõige kiirem. Putuka enda kehatemperatuur on vaid kraadi murdosa võrra  ümbritseva keskkonna temperatuurist kõrgem. Selleks vajalik energia on talletatud rasvkehasse. Putukanukul on talletatud varusid nii palju,  et ta võiks üle elada lausa kaks talve. Niisiis ei morjenda neid ka see, kui kevad mitme kuu võrra hilineb. Ent milliseid putukaid talvises looduses näha võib? Meil on talvel võimalik leida põhimõtteliselt kolme eluviisi,  harrastavaid, putukaid. Kõigepealt on meil suur hulk selliseid putukaid,  kes talvituvad valmikuna ja niipea, kui temperatuur on seal,  siis ikkagi nulli lähedal, mis võimaldab liikumist sellistel  kõiges ojastel loomadel, nagu putukad on. Siis nad tulevadki välja ja ukerdavad ka lume peal täitsa  nii tavapäraselt mitmed margikad jooksikud on üks selline  hästi tavaline putukarühm, keda me võime leida. Ja muidugi talveputukate ja lumeputukate klassika on  kõikvõimalikud hookannad, ised need hästi tillukesed mikroskoopilised,  kõigest seal millimeeter, paar pikad. Tegelased, kellel ei ole tiibasid, aga kes on tõesti seal  lume kristallide lumehelbeste vahel ronimas nagu sellises  kenas lumelabürindis või lumest kristallpalees võib  ka niimoodi nimetada. Ja neid on võib-olla kõige suurem tõenäosus alati leida,  sest nad on tõesti sageli arvukad. Ja siis need teist tüüpi tegelased on sellised putukad,  kes on oma valmiku elu seadnudki talviseks ajaks. See võib tunduda hästi niiöelda kummaline ja,  ja kentsakas ja arusaamatu, aga nii see on. Ja meil on nagu kõige tuntumad sellised putukad  siis ka kaks sellist põnevat looma, üks on talikoonlane  ja teine täpselt analoogse elustiiliga. Putukas on talikärbes. Täpselt nagu talikoonlanegi on nad mõlemad tiivutud,  Nad ei lenda. Aga selle eest on nad võimelised väga kiiresti lume peal  liikuma isegi siis, kui on temperatuur nulli lähedal. Nad on täitsa, ütleme niimoodi, paarkümmend sentimeetrit  seal mõnekümne sekundiga läbi minna on täiesti nii-öelda  tavapärane nende jaoks. Ja mis on kõige kummalisem, selle juures ongi asjaolu,  et talvel nad ka paarituvad. Tõsi, nad ei tee seda lume peal, vähemalt  ka talikoonlaste uurijad ja talikärbeste uurijad ei ole  kohanud neid lume peal paaditamas. Kuid nad munevad talv läbi, seesama talvekärbes muneb korra,  siis lähevad jälle vaaritoad, jälle munevad. Aga muidugi, siis meil on rääkimata ka veel kolmandat  nii-öelda tüüpi siis talveputukad. Ja siin on võib-olla just nimelt sellised putukad,  kes siis küll kesktalvel väga harva võivad sattuda juma  peale tulevad võime kohata. Aga just nimelt siis, kui läheb. Soojaks ja kevadilmad hakkavad tulema ja on ikka näha,  et nüüd on õhus kevadet. Siis me eelkõige võime leida mitmesuguseid libikaröövikuid. Jällegi need, kes talvituvad röövikuna nagu näiteks  kevadkaruslased või siis rõhukedrik, sellised kõige  klassikalisemad lume peal ringi ukerdavad putukad,  neid liike on muidugi rohkem, aga nemad on nagu kõige tavalisemad,  kõige tüüpilisemad. Ja nemad on mõlemad sellised karvased tegelased. Urmas Tartes ütleb, et tegelikult ongi sellised karvased  putukad esimesed kevade kuulutajad. Ent mis neid siis lumele ajab, kui energiavarud võimaldaks  veel mõnusasti vedeleda? Kui on, kui selline nullilähedane ilm Siis peale putukate jaksavad ju kasvada ka kõikvõimalikud  parasiidie ja eelkõige seened. Ehk siis, kui on selline sompus, ilm, lund ei ole  siis muidugi suurt putukaid saab hukka ka tõenäoliselt  selle läbi, et nende kehad hakkavad mitmesugused  siis parasiidid kasvama. Siin arvatakse küll, et nad tulevadki välja  selle jaoks, et oma siis karbadesse kinni jäänud seeneeosed  hävitada ja selleks on siis päikesevann päikese käes. Multraveet kiirgus on see võlusõna, mis siis peab neid päästma. Ihu eest hoolitsemine võib aega võtta nii kaua,  et päikese käes soojenev putukas sulatab lumme lausa augu. Tervendavad päikesevannid pole siiski ainus põhjus,  mis putukaid lumele ajab. Lume peal on lihtsam levida ehk siis lennata edasi anda  teise paika lume all on ikkagi tunduvalt raskem,  pealegi ei ole võimalik lume all ju orienteeruda. Ma kujutan ette, et see selline lumevaip on selline päris ilus,  ühtlane hajuti ja seal on all tal selline suunataju täiesti  võimatu ju endale kindlaks teha, kus päike paistab  ja kust ei paista. Eks talve jooksul ju siia lumepinnale kukub  ka erinevalt söödavat pean silmas näiteks õietolmu kusagilt,  mis on siia kuskilt puude otsast käbide otsast kukkunud. Ja üks õietolmutera on sellisele väikesele tegelasele,  no vähemalt. No vaatame paari kuu söök ja. Kindlasti sellist töötavat leiab siit ka lume pealt ainult  inimese silm muidugi seda ei näe ja ei taju,  sest see on ikkagi hästi teistsugune maailm. Selles mõttes, et näiteks siin sellise pisikese lumekribu  jaoks ei ole vahet siin üldse, kas ta lumes Üles või allapoole tema raskusjõudu praktiliselt ei ole. Tema jaoks on palju olulisemad näiteks viminevusjõud ja,  ja muud sellised nii-öelda molekulaarsed tõmbejõud. Niimoodi nad siis. Siin käivad ja saavad väga hästi hakkama. Harilik elupuu elab kuni 400 aastaseks aga nendel elupuudel  siin on vanust juba üle 70. Kõrgust on neil No ma ei teagi, aga mõõdame ära. Võtame selleks ühe sobiliku täisnurkse kolmnurga 45  kraadiste nurkadega, mille puhul vastas ja lähiskateti suhe  ehk maakeeli Dangens on täpselt üks Lähen puust just  nii kaugele, et näen loodis aluse puhul diagonaali pidi puu latama. Mõõdan ära puu kauguse oma silmast ja liidan oma silma kõrguse. Nii see on 7,8 meetrit. Eks ma niimoodi arvasingi, aga nüüd ikkagi hea kirja panna,  et aastal 2009 puud just nõnda kõrged. Sellest saab üks läbimistisportlik pärimuse ne. Meie vanavanemad ronis täiesti selge peaga puude otsa  ja mõõtis nad ära. Pärandkultuur pole ainult see, mida me pärime vaid  ka see, mida me pärandame. Linnainimesena satun mina tervisespordiradadele  ja kelgumägedele suhteliselt harva. Aga täna oleme tulnud siia Ebavere Hiiemäele,  et uurida, mismoodi käivad kokku Hiiemägi  ja tervise. Spordi arendamine. Eestis pole vist tuntumat Hiiemäge, kui ebavere. Väike-Maarja külje all asuva 146 meetrise mäega on seotud  palju rahvajutte nina arhiividesse pistnud. Kohalike sõnul hakkab pärimusega seonduv olles praegu välja  tulema ning lugusid on kogunenud sadakond lehekülge. Kõige. Ikka sellest linnast, mis on peidus siin. Selle mäe sees, et ristriitlid tulivad ja tahtsid see ära  tappa kõik inimesed ja vana jumal siis päästis neid sellega,  et linn vajus sinna mäe sisse. Jetakse ka, et see ebavere nime on tulnud. Sellest, et siin on ohverdatud neiu nimega epa. Et selline ja see veri oleks tähendanud siis  selle Noore neiu pa verina ta on Uku mägi ja Taara mägi,  see on ka tuntud ja nii et väga palju legendid räägivad,  et ikka Daarava Juku pahandas ära, kui Väike-Maarja kirik  ehitati ja, ja siis ta lendas siit minema. Üks on siis, et ta lendas minema Saaremaale,  aga meil on ikka kohalikud variandid ka,  et ta ei läinud sugugi kaugele. Ta läks siinsama Antu Antu Ugurimäele ja teine räägib siis,  et ta oleks läinud lebavere külasse ja siis seal tegutsenud edasi. Ehk et kui, kui inimesed enam siin ei saanud käia ohverdamas,  siis nad kolis siin väga lähedal teistesse kohtadesse  ja need kohad on meil ka alles veel. Kuivõrd populaarne see Ebaveremägi on rahva seas olnud,  mis tegevusi siin tehtud üldse? No kui vaadata ümberringi need suured laiad pandivere põllud,  mis meil on siin see on selge see, et siin on olnud väga  palju rahvast, kes on need aletanud ja teinud põlludeks  ja hoidnud seda mäge. Selle mäge, see oli nii tähtis koht. Siin ei tohtinud murda, siin hoiti, siin käidi aga see  käimine nendest inimeste poolt, see oli nagu nähtamatu,  meie üldse ei näegi palju jälgi nendest. Need rajad, mis moodustasid sellest, et inimesed käisid siin  olid sellised väiksed nagu meie võime näha praegu siin väga  kitsad meenutavad rohkem võib-olla mingi põdrade põdratrepid  või loomade raiad, kus loomad on metsas käinud. Ja mööda neid siis inimesed tulivad siia üles ebaveremäele. Me oleme nüüd jõudmas Ebavere mäe tippu. Millised on need loodusväärtused, mis siin on,  tegemist on ju Natuura alaga ja teisest küljest  ka maastikukaitsealaga. Siin on taim taimkatte poolt, nii see on. Naturall läheb kahe taime tõttu. See on kaunis kuldking ja karvane marjalep. Et tegelikult ei ole need taimi siin uuritud,  nii et see on uurimata ala. Samuti on uurimata samlad samlikud, kuna siin on väga palju  vanu puid. Uurimata on ka putukat, ma arvan, et kuna siin on  nii palju vanad puud ja linnused, käivad siin palju  nii selle tõttu siin peab olema nendele toit  ka see on kõik uurimata. Ehkki mägi on maastikukaitse all juba 59.-st aastast,  siis natuuraala mõistes on ebaveres veel terve lai tööpõld ees. Samas on tegu taas kord kohaga, kus püütakse leida tasakaalu  looduse hoidmise ja looduse kasutamise vahel. Nõnda on endised kitsad rajad suusatajate tarbeks laiendatud. Mäele on peetud valgustus ja novembris avati nõlval moodne suusakeskus. Tänapäeva suusataja tahab niisugust ettevalmistatud rada,  et nagu vanasti käidi lihtsalt metsas suusatamise,  niisugust asja eriti ei kasutata tänapäeval. Ja muidugi seoses olmehoone Valmimisega on siis kasutus tõusnud, et on noh,  et inimestel on võimalus siin puhata ja saunas. Käia ja teed juua ja et on nagu inimlikumad tingimused. Väike-Maarja vald peab mäge tähtsaks ja on teinud ebavere  tarvis üsna hoogsaid plaane. On leitud, et et väga sobiv koht oleks siin Ebaveremäe. Nõlva all rajada selline jaanipäe. Pidamise koht ja, ja siis ka väike, suvelava  ja ja siin ka ütleme, maastik võimaldab nii-öelda  pealtvaatajatele nõlva peale pingid teha ja. Ja, ja ma usun, et sellest võib üsna kena asi tulla. Peale muu on siin olemas ka matkarada, sellel mäel. No just nimelt, et, et ei ole mõtet ju rahvale inimestele  huvitavaid paiku väga killustada, et kui on üks tõmbekoht tekkinud,  et siis oleks mõistlik ju samas piirkonnas võimalikult  rohkem erinevaid üritusi läbi viia. Rohkem üritusi tähendab ka suuremat külastajate hulk. Ala kaitse-eeskirja järgi on seal lubatud kuni 50 osalejaga  rahvaürituse korraldamine. Samuti ei tohiks seal arendada massiturismi. Viimane on aga suhteliselt ujuv mõiste. Nii on ka raske ennustada, kui suure külastajate hulga tooks  kaasa ebavere-Hiiemäe tippu plaanitav vaatetorn. Mind teeb võib-olla murelikuks seda, et,  et uue torni rajamine on valla arenguplaanis sees. Kui võiks olla kindel, et inimesed ainult kasutavad valla  poolt rajatud, rajasid siis ei oleks nii palju mured. Aga tegelikult praktikas ikka näitavad, et,  et on võimatu ohjeldada neid inimesi nii,  et nad ei käi. Siis selles ürgseks metsas metsa all, teine mure on,  et see ala siin üleval, kuhu see torn tahetakse ehitada,  siia tippu ta on ikka väga pisike. Et kui vaadata need mõõdukavad tornidel nüüd mujal siin ei  ole väga palju ruumi ja see tähendab ikka,  et meie peame jälle natukene puit maha võtma,  et me saame oma masinad siia ülesse, et seda torni siia püstitada. Mihelson ja teised kohalikud inimesed tegelevad hetkel  aktiivselt pärandkultuuri objektide kaardistamisega. Siin on jällegi tasakaalu leidmise koht. Üks äärmus oleks ju see, et teha mäele võrkaed ümber  ja näidata siis aia tagant inimestele. Et, et seal on midagi, aga, aga ma arvan,  et see pole ka päris see, et selleks, et asjast osa saada,  tuleb ikka asja sees olla. Ebavere puhul on tunda, et kui erinevad osapooled ühise laua  taga 11 ära kuulavad on suurem lootus, et kõigiga arvestatakse. Kuidas teile tundub, et saab tervisesporti arendada ja? Loodusega kooskõlas seda teha. Mina ja meie seltskond on selles päris kindel. Et me oleme kõik natuke natuke usulised ja natuke rohelised  ja natuke patrioodid, natuke sportlased ja Ei ole millestki nii kinni, et ei saaks kellegi läbi. Kui on, ütleme probleeme või erimeelsusi siiani tekkinud,  siis see on, see on pigem just sellest meie nii-öelda Erinevast. Ajaloopärandist tingituna ja võib-olla informeerimatusest  või teadmatusest või mis iganes, et, et ma arvan,  et me oleme täna jõudnud just sellesse etappi,  et et on vaja inimesi kõigepealt harida. Ja ja kõik see kultuurilugu selgeks rääkida  ja taustad selgeks teha ja siis on võimalik täiesti  normaalselt edasi minna. Üks vana memm kunagi ütles, et mina alati mõtlen,  et kuidas tehti 200 aastat tagasi ja, ja  siis ma mõtlen, et kui mina nüüd niimoodi teen,  et mis see tähendab 200 aasta pärast, et ma arvan,  et see on selline väga hea, lähte. Koht, kui räägime pärandkultuurialade kohta Mina valmistasin vahepeal tagasihoidliku leinakimbu,  et mälestada lahkunud või juba peaaegu lahkunud talve. Kadunukesest halba ei räägita. Ja tõepoolest oli üks ilus täismõõduline  ja tubli aastaaeg. O kolm. Soo.
