Suurest paugust sünnib aine munast koorub tuvi. Tütarlapsest sirgub naine. Kevadest saab suvi. Miks me seda suve nii kangesti ootame? Kas selleks, et teha heina, kasta kapsaid,  kaevata kaevu, katta katust. Eks selleks ki? Aga veel enam, et teha tegemisi, millest kohest tulu ei tõuse. Peesitada päikese soojas püüda põnevaid putukaid käia  käimata paigus ja näha nägemata asju. Üks selline paik, mis tasuks selle suve rännukavadesse võtta,  asub Võru ja Põlvamaa piiril. Võru ja Põlvamaa piiril asub üks põnev ning salapärane paik,  kus kirjandus ja loodus on omavahel väga tihedalt põimunud. Oleme Pokumaal. Pokud on Edgar Valteri looming või õigemini looduse looming,  kellele Edgar Valter nime andis. Kevad on pokudega tutvuse sobitamiseks parim aeg  sest lopsaka suvetaimestiku seest ei paista nad enam  nii hästi välja. Siin maastikul torkavad. Silma suhteliselt lühikese aja vältel, mismoodi Edgar Valter  enda jaoks nüüd avastas? No eks ta oli tarnamäed, ta ei näinud siin  ja seal varemgi, aga ta ise on rääkinud,  et et ühel päeval, kui ta Pöörismäe talu oma kodutalu  lähistel jalutas, et siis ta märkas kümmet konda pokut. Ja, ja noh, talle tundus nagu seal oleks kokku saanud kaks perekonda,  kes omavahel vestlesid, et niivõrd elav oli see tunne,  et nad võiksid elusad olla. Ja siis ta läkski koju ja, ja visandas need pokud paberile  ja mõtles, mis võiks olla nende nimi. Ja, ja, ja suhteliselt kiiresti tuli see sõna pokuku,  mida minu teada Eestimaal varem kasutatud ei ole. Raamatust alguse saanud pokundus on nüüdseks saanud  ka reaalsuseks. Kaks uhket hoonet ootavad külla kõiki, kelle Edgar Valteri  loomingu vastu huvi on. Need külastuskeskuse hooned näevad ka nii uhked välja,  et teist sellist Eestimaalt ei leia. Milline nende saamislugu on? Kõik põhineb ju tegelikult Edgar Valteri pokuraamatul. Idee luua Pokumaa poku raamatu ainetel tuli tegelikult poku  raamatu esimeselt kirjastajalt Ulvi kuuselt. Ja aastate jooksul on see idee siis paisunud  ja paisunud ja arenenud. Ja nüüd oleme me jõudnud selle hetkeni, kus Pokumaal on  olemas juba pokukoda. Ja tõepoolest, see pokukoda meenutab nagu kahte kõrvuti  seisvat pokut. Nii et see on ka just nagu looduses Test välja kasvanud. Et isegi need katused meenutavad ju pokude pokukuubesid. Ja omakorda loodus on inspireerinud Edgar Valteri loomingut,  et kõik on, kõik on niimoodi käsikäes. Just täpselt sellepärast, et, et polgudki erinevad Tavalistest muinasjututegelastest selle poolest,  et neil on nii-öelda looduslikud prototüübid,  et nad on tõeliselt olemas, saab käega katsuda  ja paitada ja mida iganes. Kogu see pokutemaatika on ennekõike vist suunatud lastele,  et kas täiskasvanul siin ka enda jaoks midagi põnevat leida on. No meie kogemus ütleb, et täiskasvanud on päris vaimustatud Käigus siia poku kotta. Sest ka meie maja mööbel on eriline. Ja Edgar Valter on kunagi. Kirjutanud ja joonistanud sellise raamatu,  nagu kuidas õppida vaatama? Ja sellest raamatust Me oleme püüdnud kinni pidada ja, ja siin hoones näeb  siis ka sellist mööblit, kus on võimalikult vähe inimene oma  käega kaasa aidanud, vaid pigem on see selline ehe  ja looduslik. Et siin näeb nii üraskite käike kui rähni toksimise jälgi. Mööblis. Näeme suuri pakusid ja pahkasid. No kõike, mis looduses olemas, juba. Jättes selja taha pokukoja ümber oleva hooldatud parkmetsa  jõuame päris metsa, kus parasjagu käib kõva ehitustegevus. Taamal on näha, et Pokumaa ei ole veel sugugi valmis,  milline ta tulevikus peaks hakkama välja nägema. No praegu me olemegi Padasoome talukohas. Et siia metsavälule peaksid siis tulema pukotare ait,  suitsusaun ja veidi eemale metsaga metsaküün  ja kõik täpselt nii nagu poku raamatus. Kui raske seda projekti on läbi viia olnud,  et Edgar Valteri instruktsioonid vist ja tema nägemus  sellest Pokumaast olid ka küllalt detailsed. Jah, ma arvan, et see on väga hea, et need instruktsioonid  olid detailsed ja et nendest on ka kinni peetud. Ma arvan, et Edgar Valter oleks praegu väga rahul,  kui ta kõike seda näeks. Edgar Valterile siinsed metsad meeldisid siit,  ammutas ta inspiratsiooni ja tahtis seda  ka teistega jagada. Mis tunne tal joonistusblokk käes, mööda metsi kolades võis olla,  sellest saab aimu Pokumaa matkaradadel. Karadasid on siin Pokumaal päris palju valida,  millisele me täna lähme? Täna lähme me matkamängurajale, mis on siis inspireeritud  Edgar Valteri raamatust, kuidas õppida vaatama,  et Pakumaal just tulebki õppida vaatama? Pokumaal tasub jälgida ka neid pakke. Et siin on siis juhised. Et Pokumaa matkamängurada algab siit ja kõigepealt tulebki  suunduda allika juurde ja sealt leiame esimese postkasti,  kus siis antakse juhised järgmise objektini. Hästi tähelepanelik. Allikas, see on siin ja ka esimene postkast on siin peidus  ja siit saab siis ülesande ja, ja ka ühe tähe,  mis tuleb meelde jätta. 175 hästi pikka sammu teed mööda, edasi jääb vasemat kätt 10  sammu kaugusele kivist vaal. Peidik on vaalast kolm sammu lääne. Nii ma. Siis hakkan lugema ja üks-kaks-kolm. 160, vist on praegu mul kama sassi jäänud. Lapsesammuga juba võiks 175 ära olla. Mööda juba ei tulnud, aga täitsa õiges kohas. Ja nüüd tuleb siis natuke vaadata. 161 162 163 164 65 166, seitse kaheksa üheksa 70. Ahah, siin ongi järgmine kast. Ja kivist vaal ka täitsa olemas. Samas stiilis lookleb matkarada metsal ka edasi. Siin tuleb leida pannkook, seal harf, taamal aga hoopis üks  selgel juuksed peas püsti. Et Eestimaa metsades ka kaelkirjakuid elab,  mulle lapsepõlves ei räägitud. Seda toredam on üht sellist elukat eest leida. On päris pikk aeg seeni ka kaela. Ja kes on juhtunud lugema Edgar Valteri raamatut metsa  pühapäev siis tema teab, et Eestimaa metsades võib  ka teisi loomi kohata. Kes tegelikult siin siia ei sobi? Kui lihtne või keeruline üldse on metsas  selle pilguga ringi käia ja, ja näha selliseid asju. Tegelikult see sõltub ikkagi inimesest endast,  ega sellest, et kas sul on aega, et Pokumaal me soovimegi  õpetada ja näidata seda, et. Tuleb lahtiste silmadega ringi käia. Pokumaa ei ole koht, et kus saaks lihtsalt läbi rutata  või tormata, et siin peaks võtma endale aega vaatamiseks. Et kõik, me oleme ju lapsena vaadanud taevast  ja püüdnud seal ära arvata elukaid erinevaid. Olles ohutult möödunud krokodillist, peatume hetkeks  tulevase metsaküüni juures, kus pokuraamatust tuttav Puko  loomade jaoks heina ja oksa vihtasid hoidma. See loodusrada on siin nüüd selline mänguline,  kas see tähendab, et tavalisest matkarajast eestlasele enam  ei piisa? No see sõltub nüüd jällegi inimesest, et on neid,  kes on loodusega rohkem tuttavad, aga on neid,  kellele tuleb just järk-järgult suunata neid loodusesse. Et matkamängurada on just selline mängulisem. Aga meil on olemas ka Pokumaal taimeõpperajad,  et kaks taimeõpperada üks on siis suur taimeõpperada  ja teine on väike taimeõpperada. Et seal saab inimene ise käia ja lugeda taimede kohta  ja nendega tutvust teha. Kas see seos nüüd raamatumaailma ja päris looduse vahel  paneb see lapsed ka looduse vastu rohkem huvi tundma,  siin rajal? Mina usun küll nii et see on, et juba see,  kui lapsed lähevad koju ja joonistavad neid,  kukkusid ise, et siis nad siis nad saavad aru,  kes need pokud on, on, on ka loomulikult lapsi,  et kes ootavadki siin Pokumaal ringi jooksvaid pokusid. Et siis tuleb jälle võtta appi fantaasia seisatada  ja vaadata, et ahaa, näe, seal liigutas vist liigutaski keegi,  et kas seal mitte ei ole kellegi väikse poku käsi  või nina. Et see on kõik tegelikult meie enda teha. Matka lõpetuseks tuletame aga veel kord meelde,  kes need pokud siis sellised on. Botaanikud ütlevad pokkude kohta, et need on tarnad,  tarnad kuuluvad lõikehinnaliste sugukonda  ja tarnade perekonda. Eestisse on tarnu registreeritud, et üle 70 liigi  ja vaid neist kaks luht ja mätastarn moodustavad selliseid  mättaid ehk pokusid. Mätas moodustub siis niimoodi, et emastaime ümber kasvab  palju tütartaimi. Et need võsundid jäävad nii väikeseks, et nad moodustavadki,  mättad. Ja mida vanem poku, seda suurem ta on. Huvitav on ka see, et kui varemalt enne poku raamatu  ilmumist taimemäärajates kirjeldati, et mätastarna kohta,  et ta kasvab mätastena või moodustab puhmikuid  siis peale seda on ka taimemäärajatesse ilmunud kirjeldus,  et mätastarn moodustab pokusid. Et selline huvitav tähelepanek. Aga kuidas nendel kahel taimel siis vahet teha? Et mätastarn on lehtede poolest rohekam ja luhttarn rohkem  hallikas roheline ja samuti saab teha vahet lehetupe järgi,  et mätastarnal on see mustjas, punakas, aga luhttarna helekollane. Nad kasvavad siin päris vee sees, kas neile meeldibki  selline märgümbrus? Ja on ju poku raamatuski kirjeldatud, et pokud on alati  seisnud kusagil lodus jalgupidi vees ja seal  nii tihedalt, et oli hea üksteisega juttu puhuda. Oma saamahimus ei suut ma jätta uurimata,  kas k kui ei ole eesti keeles varem tõesti midagi tähendanud  ja leidsin murdesõnastikust, et Põlva ja nõo kandis oli  Pokuoinas Saareste sõnaraamatust, aga Kanepi kandis oli poku  madal istepink. Järi sõnad muutuvad, sünnivad ja kaovad keelest,  niisamuti nagu liigid loodusest. Eesti keeles on koos oskus ja murdesõnadega üle miljoni sõna  umbes sama palju, kui maailmas on leitud erinevaid putukaliike. Aga enamus putukatest on seni veel avastamata  nii maailmas kui ka Eestis. Eestis on seni tuvastatud üle 10000 putukaliigi. Paarkümmend 1000 ootab veel leidmist. Ževalski hobuse ja tarvini vintide kõrval ootab avastamist  ka korsatsi kirp. Oma koduaiast ma teda ei leidnud. Ehk pesitseb ta siin presidendi kaunis roosiaias  või siis Vaida lähedal lilleorus. Viimase 40 aasta jooksul on maailmas kanda kinnitanud  ökokogukondade liikumine. Paljudes peetakse oluliseks nii materiaalset kui  ka vaimset ökoloogia. Eestis alustas juba 17 aastat tagasi tegutsemist lilleoru kogukond. Kuidas ja miks kokku tuldi? Lilleoru sai alguse 90.-te alguses ja joogatreeningutest  ja seltskond inimesi, seal oli mitukümmend inimest,  kes siis Ingar Villido juures käisid joogat õppimas just  sellist sisemist joogat ja siis said sellest niivõrd innustatud,  et tundus midagi nii ainulaadset ja huvipakkuvat  ja arenguvõimalusi pakkuvat, et siis sealt tekkis ühine mõte,  et luua selline õppimiskoht. Liller on selline, ütleme selline õppimise  ja elamise keskkond. Et kuhu inimesed tulevad võib-olla kõige esimesena iseennast  tundma õppima ja iseennast muutma, sisemisi tarkusi õppida. Lilleoru missiooniks on inimese teadliku arengut toetavate  õpetuste jagamine ja rakendamine. Seepärast korraldatakse lilleorus ka mitmeid kursusi  ja üritusi, millest võivad osa võtta kõik huvilised. Millistest õpetuste est aga ko gukonna liikmed lähtuvad? Teadmised, mis meil siin on, on pärit erinevatest  traditsioonidest ja toodud nii-öelda füüsilisele tasandile  arusaadaval tasandile. Meil on siin teadmiseid. Põlis Ameerika indiaanlastelt Tiibeti erinevatest katustest  on siis Tiibeti Butism või siis on näiteks. Siis India erinevatest allikatest nii-öelda need peen  ehk vaim, teadmised. Siis on meil siin teadmisi. Mis on tulnud juba meist enestest tänu sellele,  et me tegeleme nende asjadega, siis on võimalik teadmised  ka otse saada. Vestluses on teadmiseid kindlasti kusagilt veel,  ma usun. Aga kõik, nad on siin praktiliselt kasutatavad. Ingvar Villido sõnul pole oluline mitte uskumine,  vaid kogemusest tulenev teadmine. Vaimse keskkonna kõrval on tähtis ka füüsiline lilleorus,  kasvatatakse mahepõllunduslikult ravimtaimi  ja maitseaineid ja sakraalehitiste kõrval on seal koha  leidnud ka savimaju ning läheduses kerkib ökoküla. Tegelikult algusest peale oli õige mitmetel mõte,  et kolida elama ka siia lähedale, et kui me juba sellist  ühistegutsemise õppimise paika loome, et  siis võiks ju ka elada linnast väljas ja siin lähedal. Aga neid võimalusi alguses ei olnud ja ei olnud seda kohta,  kus elada. Esimesena tegelikult sai ehitatud siia elumaja  10-le inimesele, see on selline ka kogukonna põhimõttel  tehtud maja, aga peredega inimesed sinna ei mahtunud  ja tahtjaid oli rohkem. Siis sai hakatud mõtlema küla rajamise peale  ja see võimalus siia kõrvale seda küla teha,  siis tekkis kuskil 2004. aastal. Põhimõtted on meil sellised, mis võimaldavad. Siin kohalolijatel ja kohalkäijatel näiteks süüa,  tarbida, viibida sellises keskkonnas, mis on võimalikult looduslik. Võimalikult naturaalne, et välistada mitmesuguste selliste  ainete ja võimaluste kasutamist, mis võiksid mõjutada mitte looduslikult. Kunstlikult ja ökoloogia printsiipi võib vaadata hästi laialt. On see siis ruumis asu, paiknemine, asukoht,  erinevad ilmastiku mõjud, silmale nähtamatute jõudude mõjud  või on see siis toitumine või hingamine või mõtlemine. Aga põhimõtteliselt võiks öelda niimoodi,  et kõik ökoloogilised printsiibid rajanevad siin ühel  lihtsal sellisel asjal. Muuda ennast ja maailm muutub sinu ümber. Ja üks ökoloogilise printsiibi põhimõte,  mida me siin selles vallas ehk sisemises maailmas rakendama  on taiplikkus. Teadlikkus. Ma tean, mida ma teen. See teeb inimese targa või see on inimese omadus ole tark. Oma sapi sapian. Lilleorus näeb ka hiiglasliku elulilleparki. Paljudes traditsioonides esindatud elule sümboliseerib elu  ja selle algust. Ta andmeil meil siin selle sümbolina sellepärast et. Esiteks on väga oluline teada Et elu omab teatud geomeetrilist algust et elu on mitte  ainult geomeetria füüsika bioloogia, vaid  ka midagi enamat, et teda on vaja hinnata. Ja see sümbol on hea selles mõttes, et. Mikrotasandil toimuvad protsessid kajastuvad  ka makrotasandil ja on see kujund siis mikro  või makro, teda saab ka praktiliselt kasutada erinevatel eesmärkidel. Ja see elulill, mis siia on rajatud, on,  ma arvan, et maailma suurim liller on selles mõttes nagu  täiesti avatud, et siia võib tulla igal ajal,  siia võib ette helistada, võib ka lihtsalt õue peale ilmuda  ja leida keegi, kelle käest küsida, mida,  mismoodi ja ja tutvuda nende asjadega, mis meil siin on ja,  ja paluda ka siis kommentaari seletust. Ja selles mõttes on kõik teretulnud. Muidugi. Jällegi see inimene, kes tuleb siia, näeb,  mis siin on ja see avaldab talle muljet. Ja siis ta otsustab tavaliselt selle mulje järgi,  kuid. Uskuge, see, mis siit välja paistab, ei ole kaugeltki see,  mis Lilleoru tegelikult on. Lille on pigem nagu selline sisemine sisemine osa. Üks võimalus oma silmaga toimuv järgi katsuda on sel  nädalavahetusel 30. mail lilleorus tasuta tutvustuspäev,  kuhu on oodatud kõik huvilised. Kas ka putukad küsivad endilt, et kes ma olen,  miks ja kuidas seda ma ei tea. Me teame putukatest üldse vähe ja ei suhtu nendesse  ka eriti soojalt. Kärbsed ja sääsed. Pikad ja prussakad, puugi, põdra, kärbsed,  riidekoid, kartuli, mardikad, vaarao, sipelgad,  herilased, parmud, ämblikud peavad nad kõik siin ilmas olema. Milleks liikidel pole looduses muud mõtet kui lihtsalt  olemas olla. Kõik teistsugused tähendused annab neile inimene. Mina hindan putukaid seetõttu, et nendega saab kala püüda  aednikud seepärast, et nad tolmendavad õis taimi. Osa inimkonnast peab aga neist lugu lausa kulinaarselt. Tõesti, tõesti, paljudes tõukudes on valku kolm korda rohkem  kui sea või loomalihas. Putuka ilm on täis imekspandavaid, moondeid,  metamorfoose mitut erinevat elu ühe elu jooksul. Tõsi, moondeid tuleb ette ka inimühiskonnas. Kui Eestis tekkis taas eramets ja eramaa,  siis osade omanike suhtumine looduses käijatesse muutus tunduvalt. Metsaradadel ja kallastel liikujaid on sõimatud. On neile koeri kallale hurjutatud, on lastud püssi. Õnneks on võimalik ka teistsugune metamorfoos,  et erametsa tulemist ei keelata, vaid sinna lausa kutsutakse. Kuulete. Ja Eesti rahva, mille. Eestlased on küll metsarahvas, kuid üha enam eelistame me  teha metsaretki sinna, kus on selleks tähistatud rada  ja esmased puhkerajatised. Kui palju tegelikult on neid inimesi, kes  kes kardavad metsa, aga samas, et see huvitab. Ega nad, nad ei julge sinna minna, neil neil neil puudus see  pädevus ja, ja loodusrada ongi see, mis,  mis tagab selle. Ühest küljest ta. Ta juhatab inimesed turvaliselt loodusesse,  teisest küljest on on ta ka loodusele parem  ja turvalisem kui näiteks raudrada on, siis see koormus on palju,  palju väiksem, et kindlasti on loodusradadel väga oluline roll. Mart Reimann on õppejõud ja matkajuht. Mardi sõnul on markeeritud matkarajad ja puhkerajatised  tulevikus üha olulisemad sest nende inimeste osa,  kes omapäi mööda metsa matkavad, väheneb pidevalt. Meil on kohti, kus on see puhkerajatiste võrgustik väga hea,  näiteks Kagu-Eesti ja noh, see on ka seetõttu,  et seal on lihtsalt kohalikud metsamehed olnud läbi aegade  niisugused hästi suured entusiastid ise ja neid kohti arendanud,  et on kohti, kus ei ole traditsiooniliselt kohalikud  metskonna tegelased olnud nii aktiivsed puhkereaatite arendamisel,  seal puhkereatiste võrgustik on päris hõre. Enamasti seostuvad igaühe õigusega puhkerajatised riigimetsaga. Erametsakeskuse toel on ehitatud puhkerajatisi  ka erametsadesse. Andi ja Olev kuivegei ehitasid kolme ja poole kilomeetri  pikkuse matkaraja oma talumetsa. Kus sul see idee üldse tuli teha oma metsa,  selline avatud matkarada? Oh elu sunnib, et, et jah, ega ainult magamis inimestele  öömaja andmisega, jah, pole mõtet, et magada saab igal po. Aga aga, et lihtsalt tahaks nagu näidata seda ilu,  mis siin metsas on, et noh, nii kahju on seda ainult endale,  et, et hea, kui teised ka näeksid. See on linnu ja loomavaatlustorn, nii et siit aku mõlemaid  nii loomi kui linde siin vaadata. Et ümbrus on avarust, on, Et, et loomi on siin juba igasuguseid nähtud alati võta  jänesesse lõpetuseks. Vust jätkub. Enamasti on erametsadesse rajatud matkarajad seotud just turismitaludega. Matkarada võib olla üheks turismitalu atraktsiooniks. See on rakulka, nii kui väiksed poisid lasevad sõrmede vahelt. See on nüüd suuremal kujul rakulka. Aga kust sa selle idee peale tulid, et siia selline  laskeriist üles panna? Poeg mõtles selle asja välja. Et midagi peab põnevat olema, kas sellega saab sihtida  ka või saab ikka, no katsu pihta saada millegi siis. No puud on püsti, seal võib-olla läheb järsku. Ei läinud mööda. Kuula, kes käis. Männilarm küljes kohe. Täpne laskur. Kipitalu matkarajast mitte kaugel avati mai alguses laulu  ja tantsuga Miku metsapark, kus saab lisaks metsaretkele  tutvuda ka vanade metsandustöödega. Metsarada, minust on rohkem selline, et mul on mingid kohad  ja ma lähen loen sealt ja ja saan targemaks,  et ta noh, et, et keegi ei käi minuga seal koos,  aga me üritame siin pakkuda kompleksset seda,  seda teenust siiski, sest ta on mõeldud tavakülastajale kui,  siis ka turistidele, et miks mitte ja pargis ta nagu pakuski  teenust peale, et inimene saab rohkem teada lihtsalt,  kui ta liigub siin koos giidiga või, või kellegi asjapulgaga koos,  kes natuke rohkem teab, eks ta noh, ta nagu näeb pildi taha,  et mis siin on mingil muul aastal, miks ta niimoodi kasvab,  miks on need kivid, miks on siin need puud  ja kuidas see kõik võis olla? Võib olla, sellepärast mina ei ole metsamees,  ma ei oska metsa teha, minu mets on siin selline,  et see ei ole majandusmets, ta on just nimelt selline,  mis ei kõlba ei põllumajanduses ega majandusmetsaks,  aga ta niimoodi käi, et, et on üks ilus asi inimestele  vaadata inimestele, vaadata siin neid lilli,  mis järjest praegu kevadel tärkavad, tutvuda nendega näidati  ka oma lastele ja, ja, ja lastelastele, et  ehk sealt tuleb natukene tuleb, tuleb mõnigi inimene  siis tagasi rohkem looduse juurde niisuguse päris asjade juurde. Kui on valida, eelistavad matkajad riigimaad eramaale. Seal võib olla kindel, et keegi ei tule liikumist keelama  ega tule ette kohtumisi omandit kuulutavate siltidega. Samas igaühe õigus lubab ka eramaal liikuda. Põhimõtteliselt sa võid käia igal pool, nii,  et sa ei tekita sellega omanikele kahju ja  mis on veel Eestis natuke erinev kui Põhjamaades,  et meil on just see, et sa võid käia päiksetõusus kuni päikeseloojanguni,  et see on nagu pärit Mõisaajast, kus, kus olid talumehed, võisid mõisametsa minna  päiksetõus päikseloojanguni, Põhjamaades seda öist piirangut  ei ole. Aga mis on siis Eestis ka avatud  siis 24 tundi kõigile on siis kallasrada,  see on ka tulnud väga ammustest aegadest,  et kui kellelgi juhtub veekogul mingisugune probleem,  et siis ta saab igal pool randuda kohe ja et ta ei pea  uppumishädas siis otsima kohta Randuda võiks Eestis on siis igaühe õiguskogum  siis nii seadustest kui ka lihtsalt eetilistest tõekspidamistest. Osades Põhjamaades on kogu iga õigus seadusena sätestatud  aga on mõned riigid, kus ta on, samamoodi siis,  et ta on nii selliste eetiliste tõekspidamiste kogum  mida pole vaja seaduseks teha, kuna probleeme pole veel olnud,  kõik austavad, kõik tunnevad seda ja on on  siis riike jah, kus ta on läbi ja lõhki. Seadus. Mardi arvates on erametsadesse rajatavad matkarajad väga  teretulnud kuid Mart tuletab meelde, et pidev raja  korrashoid on palju aega ja raha nõudev ettevõtmine. Üks asi on see, et rajatis teha, teine asi on teda hooldada,  et kui on teinud mõni kohalik külaselts või omavalitsus Ja ka siin keskkonnakaitse liinis on kiki rahad  ja projektipõhiselt teha on kerge. Sa tead, palju sul investeering on seda rajatiste teha,  aga saseda sa ei tea kunagi, palju sul läheb raha  selle korrashoidmiseks, et mõni seisab väga hästi,  mõne rajatise puhul piisab ühest piduseltskonnast,  kes sul selle kõik laiali lammutab ja sul tuleb praktiliselt  uuesti üles ehitada. Suvi, see on pidu nii putukatele kui ka inimestele. Ma usun, osooni vaatajad oskavad suve nautida niimoodi,  et jõed jäävad voolama merre. Metsad mühisema ja põrnikat põrisema. Lõpetame vanarahva värsivaraga. Kui suvi ükskord otsas oon ja väljas vihma ladistab  siis telekas on taas osoon ja natuke ka. Vladislav. O kolm. Osooni.
