Inimesel on valu ja vaev olla tark ja olla õige teha üksnes  tarku ja õigeid tegusid. Kas seente korjamine ja söömine kuulub nende hulka? Miks ma seene korjamise ülluses kahtlen,  kas vastus ei ole siis ilmne? Meie arusaamad sellest, mis on tark ja õige,  ei ole püsivad, vaid muutuvad ajas ja ruumis. Näiteks peeti pesadest munade korjamist aastatuhandeid igati  targaks ja õigeks tegevuseks ehkki linnumuna oli samal ajal püha. Nüüd me enam munast teab, mis pühadust ei näe. Aga munade korjamine on ikkagi häbiväärne. Pesa rüüstamine. Vastupidi, aga. Igasuguste kiikrite või kaameratega lindude vahtimine sobis  sajandi eest vaid vähestele veidrikele, kellel polnud mitte  tee midagi targemat ajaga peale hakata. Nüüd on see levinud ja auväärne harrastus. Ja vähe sellest, me ei vaata neid vaid ise,  vaid näitame ka teile. Täna televaatajad, vaatame koos teiega kõige väiksemat kajakat,  kelle nimi on väike kajakas. Väike kajaka vaatamiseks on meil vaja ujuvvarjet,  et läheneda kajaka kolooniale nii et me neid ei häiriks. Ja et me saaksime nende tegevust vaadata,  loomulikult. Väike kajakas on meil vähe levinud, haudelind nagu nimigi ütleb,  on ta väga väike ja kraatsiline kajakas. Oma ilusa süsimusta pea ja heleda keha ning ilusate punaste  jalgadega on ta tõeline iludus kajakate seas. Kuna ujuvvarje liigub aeglaselt, on mul piisavalt aega,  et näha ja tunda kõike, mis mu ümber toimub. Väike kajakas pesitseb kolooniates, mis asuvad enamasti taimestikurohketel,  järvedel või luhtadel. Vaatamata sellele, et kasvult on ta väike  ja tal puudu tarmukusest, et vajadusel oma pesa  ja kolooniat kaitsta. Ohu ilmnedes sööstab valjult kriiskav kajakate kamp seda  ohtu eemale peletama. Koloonia asub madalas vees enamasti mõne mätastiku vahel. Pesad on ehitatud mättale või siis veetaimede peale. Pesal istub ja munehauduv lind jälgib pingsalt  ka enda ümber toimuvat. Hoolimata sellest, et valvurid on pidevalt õhus  ja informeerivad valjuääliselt ümbruses toimuvatest muutustest. Poegi hautakse 20 kuni 21 päeva ja seda teevad mõlemad vanalinnud,  ehk siis valitseb väike kajaka pereelus selle koha pealt. Võrdõiguslikkuse lindude toidulaua moodustavad kõiksugu putukad,  mida veepinnalt leida võib, aga ka väikesed vähilised  ja kalamaja. Mina jälgin oma ujuvarjas, kuidas väikekajakas vee pinnal  olevaid putukaid sööb. Kuna putukad on veepinnal massiliselt, pole linnul nende  leidmisega suurt vaeva. Väikekajakaid kohtavad inimesed enamasti sügisel  ja kevadel, kui linnud rändel on, kuna, siis viibib neid  väikesi linnukesi meil kõige rohkem. Linnud saabuvad meile aprillis-mais ja lahkuvad sügisel,  augustist oktoobrini. Noored linnud varem ja vanemad hiljem. Kuna väike kajakas on väikesearvuline haudelind,  on ta Eestis kaitsealune linnuliik. Seekordne vee peal hõljumine lõppes ühe ilusa väikese kajaka  jälgimisega kes jäi minust sinnasama rahulikult oma pesa elu elama. Mida pikem nuga, seda suuremaid seeni saab sellega lõigata. Inimene ja nuga, need sobivad kokku nagu,  nagu inimene ja nuga. Veel mõnekümne aasta eest oli igal ontlikul meesterahval  pinsaku Frenci või fraki taskus ligend nuga. Just nagu praegu telefon. Proovime nüüd aga kiigata muinasaega, mil noa kaotamine oli  võrreldamatult suurem õnnetus kui praegu ilmajäämine oma telefonist. Täna oleme tulnud siia soontagana maalinna,  mis on Eesti muinasaja üks kõige tähtsamaid maalinnu. Aga esmalt, et siia jõuda, tuleb ületada see kraav. Selle kraaviga on seotud ka tegelikult üks omaette lugu. Milline see lugu on? See oli 1920.-te aastate lõpul, 30.-te aastate algul,  kui oli Eestis majanduskriis ja sel ajal siis,  et kohalikele tööd leida, siis organiseeriti seda kraavi kaevamine,  nii et praegu senigi vanemad elanikud seda nimeta jätavad  aeg-ajalt pätsu kraaviks. Ja see kraav muidugi muutis kogu seda loodust väga olulisel määral,  sest varem ümbritses soontagana maalinna täielik soo avatud soo. Nii et veel 19. sajandi reisikirjades on kirjeldatud,  kuidas oli veteväli, millest kasvas välja ainult kõva tihe  rohi ja üksikud pajupõõsa. Tänaseks on aga linnamäeni viiv rada teinud läbi totaalse muutuse. Siis, kui siit talud soosaare pealt ära läksid,  siis on hakanud loodus vohama ja tõesti pikad sirged ilusad  lepad on siia kasvanud ja moodustavad nagu omaette allee. Metsast välule jõudes avaneb peagi vaade soont agana maalinnale. Henriku Liivimaa kroonika põhjal teame, et see oli Läänemaa  üks tähtsamaid keskusi ja tema võim võis ulatuda välja isegi Pärnuni. Kummastav on aga siinjuures maalinna asukoht. Paikneb täiesti eris erilise koha peal keset sood oleval soosaarel. See soosaar on pikkuselt kusagil poolteist kilomeetrit,  laius 400 500 meetrit ja selle soosaare põhjapoolne ots. Sealt on leitud üks selline paekõrgendik. Ja sinna on nüüd kõvasti tööta tehtud, et sellest välja kujundada. Võimas ja uhke linnus. Maalinnadeks nimetati mõiste suuremaid ja tähtsamaid linnuseid,  mida leidus peamiselt Lääne-Eestis ja Saaremaal. Arheoloogilised väljakaevamised kinnitavad aimdust,  et esmalt kasutati soosaart pelgupaigana,  seda umbes seitsmendal kaheksandal sajandil. Järgnevalt on siia rajatud püsiv elupaik,  selline täiesti korralik linnus ja kaevamiste materjal näitab,  et kõige intensiivsem elutegevus on olnud siin 12. sajandil,  13 sajandi alguses. Osa leida siiski pärineb ka juba 11.-st sajandist. Ja leiumaterjali poolest on see siis üks selliseid rikkamaid  kohti Eestis. Huvitaval kombel ja sest on läbi, on kaevatud ainult 400  ruutmeetri suurune ala aga sealt on kokku saadud üle 4000 leiu. Ja see, need leiud on väga mitmesugused. On üsnagi palju selliseid, tavalisi töö ja tarberist on relvi,  on, On ehteid on mitmeid huvitavaid põllumajanduse ga seotud leide. Näiteks annavad adratera sirpide katked ja vikati aimu,  et sel samal soosaarel on tegeldud põllumajandusega. Samuti leiti jälgi koguni talirukist, mis pärines 11.-st sajandist. Tuleb tunnistada, et linnuse vallist üles ronimine nõuab  tänaselgi päeval pingutust. Siis sel ajal oli teekoht oli kindlasti madalam sellepärast,  et mööda teed veet, aeti ehitusmaterjali linnusesse,  aeti loomi linnusesse, nii et ta on pigem nagu täis varisenud,  et siit oli veidi madalam. Aga see eest oli selle linnuse kogu see tee,  mis väravate juurde viis, oli väga hästi kindlustatud,  nii et võis olla nii, et pikem teelõik, mis mööda jalamit  järk-järgult kõrgemale tõuseb, et see oli  ka väljaspoolt kivimüüriga kaitstud. Linnuse ümbruses ja õuel võib näha kummalisi augukesi  ja muhkusid. Esimene mõte viib metssigade juurde. Aga tuleb välja, et siin maal on tuhnimas käinud hoopis  teistsugused põrsad. Ehk siis metalliotsijate ja labidatega varustatud inimesed. Ma ei kujuta ette, mida hakkavad need inimesed peale nende  üksikute raudesemetega, nende nugadega noole lastega  sest need paari aasta jooksul pudenevad täiesti tolmuks,  kui neid kohe ära ei konserveerita. Samas on see Aga meie linnuse ajalugu tublisti hävitav  ja moondav tegevus. Kui aga linnuse möödanikku vaadata, siis praeguste teadmiste  kohaselt oli soontagana maalinnas 30 40 hoonet  ja elanike ehk 100 ringis. Ka nende tegevusalad on leiumaterjali põhjal tuvastatud. Nimelt on siin peale põllumajanduse ga seotud leidude saadud ka,  mis. Pronksi valajate tööriistu, töövahendeid,  jälgi, pronksi valamisest, siis on saadud siin sepade šlakki. Et tõenäoliselt on siin tegutsenud ka sepp  ja kindlasti muidugi sellised igapäevased kanga kudumised ja,  ja, ja muu muud puutööd ja kõik, mis tol ajal tehti. Teatavasti oli siin üks tähtis ülikusuguvõsa,  kes siin elas, kellele allusid ümbruskonna külad,  kes sai küla elanikelt andamit käik seda kogumas  ja see oli tema sissetulekuallikas. Rahvajutt räägib, et soosaarele oli võimalik saada ainult  veealussalateed mööda sest ta pakkus soo maalinnas olijaile  head kaitset. Seda me näeme ka 13. sajandi alguses. Kui me vaatame Hendrik Liivimaa kroonikat siia,  on ju saksa risti sõdijad teinud mitu sõja käiku  ja kõik need sõjakäigud on tehtud talvisel ajal. On tulnud siia täiesti süda, talvel tavaliselt peale jõule  juba 1210 tehti esimene sõjakäik ja siis märgitakse,  et siin ümbrus kaudu siis kogutak saaki ja saagiks saadi  4000 härga ja veist arvestamata hobuseid  ja teisi kariloomi. See on muidugi üpriski suur arv. Järgmine suurem sõjakäik organiseeriti soontaganasse 1216.  aasta talvel. Pärast üheksapäevast piiramist olid kohalikud sunnitud  haavatute suure hulga ning vee ja toidupuuduse tõttu alistuma. Aga ometi läbirääkimised siin kestavad ja kroonika järgi  siis alles 11. päeval lastakse linnusesse preester Gotfried  kes hakkab rahvast ristima, nii et tegelikult linnust ennast  ei vallutatud. Maalinna tipult vaadates võib maastikul märgata kõrgemat kohta,  mis meenutab valli. Ilmneb, et tegu on iidse merekaldaga. Täna on seal aga kuiv maa, mis kenasti piiratud kiviaedadega. Nüüd siin soontagana maalinna lähedal on näha  ka endisaegseid taluhooneid, kui palju neid talusid siin oli üldse? Siin oli kaks talu ja millal need talud siia täpselt rajati,  seda me ei teagi, sest meil ei ole päris täpselt teada see moment,  millal linnus maha jäeti. Iseenesest ei ole välistatud, et mõnda aega  ka pärast maa vallutamist siis elati veel linnuses,  kirjalikest allikatest on olemas 16. sajandi esimesest  poolest pärinev siis Läänemaa raamat ja selles on kirjas,  et siin soo saarel on kaks maalinna talu. Üks kuulus maalinna Mikule, teine kuulus maalinna madisele  ja mis on põnev, need on vaba talu pojad. Ja ühe perekonna pärimus ka räägib sellest,  et nende vanemad või nemad pärinevad muistsetest soontekanna  vanematest ja nende pere on siin elanud kaks,  kaks inimpõlve. Ja kui nüüd mõelda, et 16. sajandil olid nad veel vabatalupojad,  mis on see päris päris usutav? Viimane pere lahkus soosaarelt 1967. aastal  ja sealtpeale on võimsaid seinu murendanud aeg. Ent lausa füüsiliselt tuntav väärikus on soontekanal ometi  püsima jäänud. Kübarseen petab meid ära. Ta paistab välja üsna tõhusa suutäiena ühe jalaga lihana,  kuid toite väärtust pole tal õieti ollagi. Seega seente korjamine ja söömine pole sugugi ratsionaalne,  ehk tark. 100. grammis seentes on meile põletamiseks vaid kuni 50 kilokalorit. Nende korjamiseks ja valmistamiseks kulub aga märksa enam energiat. Samas annavad seened suppidele kast salatitele suurepärast  mõnusat lõhna ja maitset. Tunnete on mõnus. Mis on aga mõnus, see on ka miskit pidi tark  ehk ratsionaalne olgu see siis vastuvoolu aerutamine  või haavate valmistamine. Plastpaatide ajastul. Uus päev viib matkajad edasi Viljandi suunas  ja taas algab see küsimusega. Kas minna paremat või vasemat harupidi. Sven, ütle, kumba sa eelistaks. Vaata, vanad eestlased teadsid selle peale öelda,  et parem on alati parem, nii et mina läheks paremale. Ma ei tea. Mulle tundub, et see vasakule raudselt rohkem kala. Aga ega me kala pärast ei lähe, meil on eesmärk jõuda Viljandisse. Okei, teeme siis seekord niimoodi, lähme paremale. Matkajate vastu tundis soomaal huvi rekordiline arv,  erinevaid putukafauna esindajaid. Olid nendeks siis meie verd ihkavad sääsed  ja parmud või oma osa noolivad täpikliblikad. Liblikas leidis üles matkajate higistatud mütsi. Ja pika londiga manustab sealt soolasid. Liblika võtad ka kaasa? Jah? Minul on siin kaks kiili ja Terve soomelustik tuleb meiega kaasa. Soomaa on piirkond, kus väga palju maanteid ei leia. Seevastu on seal jõgedes ja rabades hulganisti vett,  mis on ka viienda aasta aja ehk üleujutuse pea süüdlaseks. Veepeeglist erinevaid peegeldusi jälgides poeb õige pea  hinge lummus. Kahjuks pole tänapäeval nii palju selle võlu nautijaid kui  muisse laol. Toona oli Tartu-Pärnu veete liiklus võrreldav tänase  Tallinn-Tartu maanteega. Kui Pärnus sõitsid meile vastu süstasportlased  ja Tori kandis oli jõe kallas palistatud peamiselt tavaliste  aerupaatidega siis siin Soomaal On muudkui üks haabjas teise järel. Ja olemegi jõudnud karuskosele ja minuga koos on Aivar Ruukel,  kes on juba väga mõnda aega tegelenud Habate ehitamisega. Ütle, millal see üldse alguse sai? Esimese sellise apeituslaagri me korraldasime 96. aastal  paar aastat ma olin siis tegelenud nende kanumatkadega ja,  ja kui siin sai esimestel aastatel need jõed noh,  enda jaoks ki selgeks ja läbi käidud, siis üsna paljudel  inimestel olid veel sellist ühest puust lootsikud,  nagu neid kohapeal kutsutakse või siis haabjad olid nagu igapäevakasutuses. Nüüd on need võib-olla taludes vähemaks jäänud,  aga, aga et päris paljudel huvilistel on see tänu nendele laagritele,  et et siis samas siin mingi paarteist aastat tagasi ma  tutvusin Jaan Rahumaaga, see oli siis tol ajal niisugune vanameister,  kes neid haabiad ehitas ja läbi terve Nõukogude ajad oli  neid natukene ikkagi teinud, et noh, sai teda palutud nagu  sellist kursust juhendama ja ja siis toimuski meil igal igal  suvel saagi soos selline laager, kus noored mehed said  siis vanade meistrite käe alla ja. Seda tööd ja, ja neid nippe, nagu siis endale selgeks Miks see Haabes just siin Soomaal niivõrd levinud sõiduriist on? Noh, ma arvan, et see üleujutuste Niisugune fenomen on selle üks põhjus, sest et kui on nagu  siinsamas karustuse, kas või on maja juures,  on. 30 40 senti vett õue peal, eks ju, siis kummikust ei pruugi  piisata ja Abiaga on nagu just mõnus liikuda sellises  madalas vees ka. Eks seda muidu on kasutatud nagu, nagu ikka paati kalal  käimiseks ja ja, ja mis on võib-olla siin soomlase l huvitav,  et ega talud on enamasti jõgede ääres, nii et kas  või selleks, et omavahel suhelda, üks seal külas käia,  seal asju ajada, siis veetee on olnud nagu ikkagi see  põhiline tee, et need. Maanteed on ju siin tunduvalt hilisem nähtus. Vanadel aegadel suutis haabjameister suvega kümmekond haava  või pärnapuust lootsikut teha. Tänapäeval võib oma kätega haabja valmistanud mehi aga kahe  käe sõrmedela üles lugeda. Haabja tegu on pikk protsess, see algab talvel puu valikuga  ja tipneb laotamise ehk parraste painutamisega. Igaüks sellega hakkama juba ei saa. Selgita natukene, mis ehitusjärgus see meie selja taga olev  Habja toorik on. No ta on tegelikult laotamiseks juba peaaegu et ette valmistatud,  et natukene võib-olla siit kabade juurest on veel lüüa. Ja see, see ühesõnaga selline toru või ütleme Toorik enne siis laotamist, et teda on nagu olemas. Ja tööriistaks on meil kinokirves, et selline natuke kulpi  meenutav ja sellega saab siis seest õõnestada. Aga lähme, proovime. Mis loomad, need kopad on? Sellised paksemad kohad jäetakse siia, et et kui nüüd ta noh,  tehakse pikad lõkked maha, vesi läheb sisse,  siis painutataks niimoodi aega misi laiali niisuguste lepapulkadega,  et paned järjest pikemaid pulk, ta küljed lähevad  siis umbes siia. Ja need kabad on selleks, et kui nüüd ta on laiali laotatud  siis tulevad sisse sellised kaared kuuse juurest. Ja ja kabades puratakse augud läbi ja siis. Köiega nööri ga saad need kaared siia kabada kinnitada? Kas ma võiks ka proovida? Kuldsete kätega töömees pole siiamaani olnud,  aga aga kui sa mind vähe juhendad, siis äkki. Karla astu son siit kätte. No aga võta, võta selle kaba juures, siis näeks,  et alt on ka veel liiga paks, et ta peaks ilus,  hoiame kinni, siis ta läheb ilusti. Ega jah, see viimane nokkimine on üsna nagu keeruline,  et kui on see sees tühjaks löömine, siis see on niisugune  päris väsitav ja jõudu nõudev töö. See on võib-olla üks teiselt poolt hea võtta. Habi ehituse järgi proovitud, läksime raudne jõe peale sõitu proovima. Igal paadil on hing ja iga paat on oma iseloomuga,  eriti haabjad. Veendusime selles, kui kahekesi vee peale läksime. Esmalt oli mure tasakaalu pärast, ent siis saime metalli  nimelise Haabersti käppa. Kas paned kõikidele oma Haabetele nimed või tulevad nad  mingi hetk iseenesest ja ega väga ei ole punnitatud. Pigem selle protsessi käigus ikkagi on tulnud  ja kui ei ole, need ei ole laotamiseks ikka tulnud,  siis võib-olla saab hiljem, onju. Ehkki algul tundub Habes püsti seismine ja sõudmine maailma  kõige ebastabiilsema tegevusega harjub sellega tegelikult  üsna kiiresti ära. Ja kui ühes kohas on juba nii palju erinevaid paate,  siis tuleb kõik need järele proovida. Omaette muljetavaldav on karuskosel asuv parvsaun,  püha müristus. Selle kerisele visatakse saunas olles puhast  ja külma jõevett, et seejärel jõkke karata. Seda võiks lähipäeval laotada, kui ilm ilusamaks läheks  ja ta on siin sellepärast just jõkke pandudki,  et et siis ta tõmbab nüüd vee sisse ja läheb pehmeks  või niisuguseks noh, niiskeks. Ja kui nüüd lõket ega ta väljapoolt kütta,  siis see vett täis puu, et on nagu paindub paremini. Nii et kui jõe kallast mööda käia või sõita  ja vaatad, et on mingi hull mahajäetud küla siin,  siis asi võib hoopis teistsugune olla ja ta tahab siin  ikkagi nüüd liguneda nädalapäevaks. Siin seisab. Vahepeal puhkenud vihma tõttu pidime lisapäevaks Soomaale  seisma jääma, meiegi edasi Viljandi poole läksime,  järgmisel päeval. Tuleb tunnistada, et kohati muutus, kus raudne jõgi  kohalikuks Amazonaseks. Ürgne ja puutumatu loodus seadis veeteele mitmeid takistusi. Näiteks tuli ühel hetkel pugeda selili paadi põhja,  et hiiglasliku jõkke kukkunud tamme alt läbi minna. Jõekaldaid jälgides oli näha loomade jälgi  ja kohati tundus, et inimene astus siinmail ringi terve  igavik tagasi. Kuna jõe tee muutus läbitamatuks, siis ühel hetkel  otsustasime jätkata teekonda Viljandisse hoopis maanteed mööda. Oleme Viljandi järve peale sõudnud ja üleval Kirsimäel käib  kontsert käima nimelt folgi kõige esimene päev. Aga meie ajame juttu siin kohaliku paadiehitajaga. Villu, kuidas ja. Millal tuli üldse mõte, et, et selline paat endale teha? No mõte oli juba ammu, aga tegelikult ei ole ta  ka esimene paat. Isal oli, isal oli ennem ka taoline. Aga? Sellel oli niisugune kurb lõpp sellel paadil,  et taheti ära ja uputati ära. Isa juhtus võrgupanijate võrgu peale, kellel ei olnud  registreeritud võrke ja eks maksti kätte,  siis siis oli isal uut paati vaja, siis koos isaga. Tegime. Mul on nagu puutöö hobi. Puutöö on kogu aeg meeldinud. Ta on hobi, on restaureerinud. Olen mööblit isegi. Ja meeldib ausalt öeldes seda paati ehitades. Kui ma teen elektritööd siis ma teen tööd. Aga kui ma ehitasin paati, siis ma puhkasin. Puhkasime meiegi, kui Viljandi järvel tiire tegime kindlale  maale naastes aga põrutasime edasi, tänas ilma jõe poole  sellest juba järgmisel korral. Omatehtud puupaat erineb tehase plastpaadist nagu  metsapuravik Selveri šampinjonist teiselt poolt. Mul endal on ju plastpaat ja seenigi ostan ma tihtipeale  just Selverist. Kuidas siis olla, et olla ikka see tark ja õige. Oskan vaid ütelda, et mõnel päeval aastas võiksime kogu oma  targaks ja õigeks olemise koos seentega sisse soolata. O kolm. Osoon.
