Aga nii on sul midagi selgust paremini. Me rääkisime selle Nigula, Nigula mehega ka,  et kui variant on, et siis võime sinnapoole minna. Okei, kuule, aga anna siis märku, kui midagi selge,  selgem. Täpsemalt selgub. Ja praegu on, mis seal on siis kolm tükki  ja kolm hunti. Täna me oleme siis helistanud, ühendust võtnud mitmete Aktiivsete hundiküttidega üle vabariigi,  et selgitada välja, milline on siis huntide liikumine olnud  tänase ööga. Oleme helistanud Jõgevamaale. Järvamaale. Läänemaale Pärnumaale. Ja pidev ühendus on meil olemas praegusel hetkel Rakvere  kandi jahimeestega. Vaatamata headele ilmastikutingimustele hunt täna öösel  liikunud ei ole. Üksikutes kohtades, kus siis värskeid jälgi on nähtud On Roela ja Kilingi Nõmmes tähendab Nigula kaitseala piirkonnas. Ja üks üksik hunt on liikunud Roela kandis. Mehed, esimene teine auto, võtke oma liputulid,  hakake vedama rihu suusajälge pidi, me tuleme teiselt poolt  vastu oma rullidega. Lipu põhimõte ja lõhna poolest lipu siis  siis hoitakse, tavaliselt hoiame eluruumides,  kus oleks nagu see inimese lõhn tal pidevalt juures  või siis millegagi immutatud, mis hästi selline mitte  looduslik lõhn on, et mis teda peletab, hoiab sellest  lihtsalt lipuliinist eemale. See värv ei ole tähtis, nagu ütlesin öösel  või ega tema ei tea, kas ta on punane või sinine,  see lipp. See lõhn on see, mida ta pelgab. Ja muidugi need vanemad hundid, kes on käinud juba korra  lipust lipust läbi, mingil põhjusel on need lipud  siis valesti pandud või on need maha vajunud lume  ja tuisuga et läbi käinud või lihtsalt tolude sunnil läbi läinud,  et on seal mõni mõni niisugune olukord olnud,  et ta lihtsalt ei pääse enam, et ta julgusest läheb  lipurivist läbi, siis tavaliselt peavad,  peavad need lipud riivist läbi käinud, hundid veavad,  veavad siis need nooremad endaga kaasa, et see on juba  halvem variant, siis on nooremad ka nagu lippudest läbi käinud,  siis väga raske on neid lippudes hoida. Öö jooksul võib ikka oma 60 kilomeetrit läbi joosta,  on vähegi normaalse ilma aga muidu 20 kilomeetri sisse  jäävad püsima. Soo sooraba ja nende üksikud saared, need hakkab kevadel  juba omaks võtma. Ega nüüd jääb üldse liikumist vähemaks, sest kevaded hakkab  paigalisemaks jääma. Ja sügis jälle moodustavad karjad ära, sest saagi  tagaajamiseks on tarvis ju rohkem neid kokku saada. Suvel ei ole karja se üldse suvel, suvel on puhta laiali lagunenud,  suvel on noored kutsikad, need otsivad endale uut ala hoopis. Sellepärast sügise on vahest üllatust, et vaatad,  et aasta nagu rahulik olnud ja sügise uued jälle juba peal. Nojah, isa, isa on ta sügisel või suvel üksik üksik  ja hoiab eraldi ja siis muidugi pesakond on ema hundi juures  ja siis hiljem. Lähevad kokku sügisel lähevad nagu kokku ja. Augustikuus, kui hakkavad nüüd kutsikaid õpetama,  murdma, õpetama, siis on juba selline, et  siis on need platsis, kes nendele kutsikatele  siis selle esimese kooli ära teevad. Tahkloom on ta kahtlemata vastane, samuti kuidas muntjaht hindama,  huvitav jaht, põnev ja, ja tihti ka tulemuslikus,  aga nagu kallis ja väga kallis ja just see See luure nagu jahimehed nimetada hundiluure see kindlaks tegemine,  kus ta on, see vajab väga palju. Raha noh, raha, arvestame ringi autokütusesse. Tavaliselt see. Jaht algab hommikul peale. Nagu valgeks läheb, hakkab üks kohutav ringisõitmine. Siis, kui on ta kusagil suuremas alas sees,  maastik on teada, kui annab poolitada seda ala. Kui annab masinaga, kui ei, siis jala või suuskadega. See võtab aega ja siis. Selle luure tulemus saab selgeks kusagil ütleme. 11 pool 12 12 siis on teada, et kas on lootust seda jahti  üldse hakata pidama üritama või? Eesti on nüüd Euroopa värava taga, ootame,  millal pääseme siin Euroopa liitu. Ma arvan, et Euroopa jaoks Eesti ei paku väga palju muud,  kui tema. Suhteliselt puutumatu loodus, heas seisus looduskeskkond ja,  ja see on endale oluline, nemad vaatavad meie poole. Me ei teeks neid samu vigu, mis nad on ise omadega teinud. Peale teist maailmasõda. Ja kui vaadata neid suurkiskjaid hunte, siis. Nad on murelikud, loomulikult saavad aru,  et siin on käinud küttimine, et inimene siin Eestis on  elanud nendega kogu aeg ja on hakkama saanud. Praegu aga on uued surved, uued. Majanduslikud. Huvid ja, ja nii edasi, et, et oleks kindel kaitse nendele  loomadele ja, ja kui Eestis enam-vähem on,  on üksmeel selles, et parem kaitse on arukas majandamine,  siis on see vaja nendele selgeks teha ja,  ja seda võib teha läbi liigi kaitsekorralduskava  ja mis on nüüd tegemisel ja, ja mis Eesti peaks kasutama selleks,  et argumenteerida, miks, kui palju meil on palju me võime lasta,  et populatsiooni oleks stabiilne ja, ja et asukond oleks  terve ja ja heas seisus olime, oleme palju kuulnud,  et, et hundid tulevad üle Venemaalt või Lätist. Et kui oleks siin vähe, järgmine aasta tuleb uued,  ei ole probleem, aga tegelikult see ei olnud selge,  ei olnud teada, andmeid pole, on ainult. Arvamused kohalikud jahimeeste jutud nii-öelda. Ja see võib loomulikult tõsi olla ja ilmselt on mingil määral,  aga see projekt on, on selleks mõeldud, et,  et just saada noh, paremini teada me ei saa väga palju teada,  võib olla. Aga, aga kindlasti rohkem ja teha seda süsteemselt,  kaasata. Riigi struktuuri Me ei saaks mitte iialgi panna  nii palju inimesi, kontrolli kontrollimasse piiri lõik,  et kas tuleb ja, ja, ja palju, nii et me oleme püüdnud seda  väga lihtsaks teha selleks, et ei oleks nagu noh,  koormus nendele lisaks. Ja oleme siis kohtunud nende olulisemate piirkondadega  piirkondades on siis oma kordonit Nendel on siis mehed, kes liiguvad piiril ja,  ja siis kokku kutsusime neid kokku, rääkisime põhimõtetest,  korraldasime selliseid lühikesi väljaõppeid nendel,  nendele, kus me oleme saanud. Näidata, kuidas eristada hundi koer jala jälgede jälgides ja? Ja karu ja ilves samuti. Loomulikult oleme palunud, suured sõrelised  ka oleksid üles märgitud. Enam-vähem need piirkonnad on, on viis Eestis Ida-Virumaa,  see Peipsi piirkond Võru, Valga, Pärnu ja,  ja seal, kus on teada, et on rohkem liikumisi  siis on isegi käinud selle kordani tasemel nende meestega rääkima,  kes tegelikult siis käivad piiri mööda. Fikseeriti hundijäljed, mis tulevad jõe kallast mööda,  tulevad koronisse sisse ja, ja hargnevad siin nagu,  nagu üks parimad läinud kaheks. Üks läheb nagu paremale suunda mööda jõe aru üles. Teine tuleb nagu vasakule. Seda ei ole kontrollinud või ei ole võimalik selgeks teha,  kas nad on tulnud Venemaalt või on nad ikkagi sellised  kohalikud hundid, mis mis selles piirkonnas liikuvad. Suure tõenäosusega nad on ikkagi kohalikud,  sellepärast et üle üle jõe ei ole jälge fikseeritud ja,  ja kui nad oleks ülejõe tuld, vast nad oleksid kuskil jälle  ka tagasi läinud. Aga see nüüd jälgede avastamine on olnud nüüd järjepidev iga  toimkonna varaga nädalas vähemalt paar korda on neid  värskelt jälle jälle tekkinud peale sest lund on sadanud  ja vanad jäljed kavad lume alla, siis tulevad ikka. Ja nii see kari siin liigub. Nii, aga mis puutub teistesse loomajälgedesse,  mis jõe ääres nagu on fikseeritud noh, rebast liigub. On avastatud ilvese jälge üle ülespoole jõge on täheldatud ka,  et, et üks ilves on korra päevas üle käinud  ja siis teisel päeval jälle tagasi tulnud. Mis puutub põdra ja teiste sõraliste jälgedesse,  siis noh, kitse on väheks jäänud. Põtru ikka liigub ja, aga jõe ääres ei ole neid nagu näha,  nad on rohkem nagu sisemaal ja jõgede ja ojade ääres,  kus nad saavad siis vett. Elu paigaldan. Nii et siin pool siin pool nagu ei ole tutra näha. Ei saaks vaid vähemalt praegu, et et on tõsine loomade  liikumine üle jõe Eesti Eesti poolele sees. Sellepärast, et noh, siis oleks ka jäljed näha,  kus, kus vähegi võimalik on üle tulla. Võib-olla suveperioodil on jah täheldatud,  et piirivalvurid on näinud, et mõni põder on üle jõe ujunud  ja talvel selliste segaste oludega, kus jää nõrk  või üldse ei ole, siin nad ei liigu üle. Iseenesest oluline informatsioon, ma arvan,  kui. Paljud tahavad võib-olla väita, et, et kui me kütime  nii palju, kui me soovime siin, et niikuinii tulevad üle,  et. Vähemalt sellise infoga ei saa, ei saa seda kindlalt väita. Kas. Siin lõuna pool Peipsi ääres on olnud midagi. VastNarva on nüüd täpselt siin jõe alguses,  Peipsi järve lõpus, eks, ja, ja küla küla otsas siin edasi  tuleb suured karulise ruubad. Siin loom liigub ainult üle tee subale ja tagasi. Et üle jõe. Liigun. Ma olen ka kogu aeg arvanud, et see See vahepeal eriti kolm-neli-viis aastat tagasi liikunud kõmu,  et kui kuidas hundid massiliselt tulevad üle Peipsi järve  ja üle Narva jõe ja mida siin Eesti jahimehed levitasid  ja Lääne ajakirjanikud võimendasid. Millest tulid need hirmujutud, kuidas suured hundikarjad  tulevad üle Peipsi järve kogu aeg ja inimesed on hirmul  ja see oli nüüd selge liialdus ja, ja eks seda näitas natuke nüüd. Tänane piirivalve kordonis käik ka. Aga ma ei arva küll, et nüüd ühe aastaga oleks võimalik see. Loendus loendusandmete põhjal piiril väga põhjapanevaid  järeldusi teha selle migratsiooni kohta,  aga midagi siiski. Loomulikult. Iga liik või iga populatsiooni muudab mingil määral oma areaali. Aga. Ütleme, et suure arvukuse korral siis Ütleme, et nende, see individuaalterritoorium võib muutuda,  aga see ei muutu mitte niimoodi, et, et see hundikari on  nüüd kolm aastat olnud ühel territooriumil  toitumisterritooriumil ja siis ta äkki rändab 100  kilomeetrit eemale ja võtab endale teise territooriumid. Niisugune asi on välistatud, ta võib seda territooriumi  vaikselt muuta, vaikselt liikuda, suurendada seda  territooriumi olenevalt ütleme et toidu hulgast,  aga mitte ta ei rända ühest, ühest paikkonnast mauhti,  teise. Sigimisperioodil ja jooksu ajal kogunevad hundid teatud kohtadesse. Ja siin on näiteid ka viimasel ajal, et näiteks Alampedea kaitsealal,  kus lasti nüüd 98. 99. aasta vahelisel talvel sealt ümbrusest  ja lasti hunte maha ja neid hukkus teedel  ja Ei jäänud neid nagu kevadeks järgi või vähemasti selleks ajaks,  kui. Lumi sulas, aga kevadel me leidsime ikkagi hundipesakonna  einar tammuriga, kohast, kus nad on palju aastaid järjest poeginud,  nii et, et ma usun, et et järjest olulisemad on hundi  püsimajäämisele siiski ka kaitsealad, kus jaht on piiratud  ja ei ole nii intensiivne ja enamasti nad asuvad  ka ju suurtes massiivides ja loodusmaastikes,  mis hundile sobivad. Mängiks läbi nüüd selle. Selle võimaluse, et kui hunt nüüd täieliku kaitse alla pandaks,  et, et mis siis, mis siis võiks toimuda siin meie,  meie? Ühiskonnas nii looduses kui ka ütleme, et noh,  inimeste ühiskonnas Tähendab on teada, et et hunt, et soodsatel,  soodsatel tingimustel ja, ja vähese häirimise juures võib  hundi arvukus küllalt kiiresti tõusta. Seda on näha just just nimelt nende. Arvukuse aastate hinges nende arvukuse kõikumise juures,  et ma usun, et kui hunt praegu praegusel hetkel täiesti  täiesti rahule jätta ja, ja mitte teda küttida,  siis, siis see arvukus võiks tõsta, tõusta päris kiiresti  mitmekordseks ja mis tagajärgi see kaasa toob,  tähendab, ütleme suurkisketest hunt on hunt tähendab,  tekitab üldse kõige suuremat konflikti inimesega sellepärast  et hundi se Toidu toiduspekter on väga lai ja ja hunt on võimeline  murdma ka ka meie suuremaid koduloomi. Aga? Tähendab ütleme, et see Ma arvan, et see kujuneks nii välja. Et huntide arvuks võiks tõesti alguses väga,  väga kiiresti, küllaltki kõrgele tasemele tõusta  ja ja. Ja siis. Ja siis. Hakkaks kohe tunduvalt tunduvalt vähenema tähendab nende  saakloomade saakloomade arvukus. Ja kui Ja kui saakloomade arvukus, arvukus on juba madal,  siis, siis kindlasti tekiks ka ütleme, et. Hunt huntide niisugused ründed koduloomade,  koduloomade vastu ja lõpuks lõpuks tähendab mingil hetkel  võiks see tasakaal saabuda, eks ole, kui kui nüüd,  et hundiarv hakkaks jälle alla minema, ilma küttimiseta. Aga, aga noh, see on siis sellise hinnaga,  et, et meil ei oleks, meil oleks väga väike,  väga väike arvukus, ütleme, et uluk sõralis  ja samas oleks, ütleme, et need ründed koduloomadele  sagenenud ja tähendab, tähendab see, vii meid. See ei ole nagu minu meelest võimalik ja see ei ole üldse loogiline,  et hunti saaks kaitse alla, tähendab Eestis Eestis panna. Euroopa Liidu poolt on hunt tõesti rangelt kaitstavate  liikide nimekirjas, kelle kaitseks tuleb luua isegi  vastavaid kaitsealasid. Ja sama kehtib ka Euroopa nõukogu kohta Euroopa nõukogu Berni konventsiooni kaudu kaitseb ka hunti rangelt. Aga ma arvan siiski, et nendes läbirääkimistes euroliiduga,  mis meil on alanud looduskaitse teemadel õnnestub läbi rääkida. Eesti Eestil õnnestub seal läbi rääkida teatud leevendused,  see tähendab, ma usun, et me võime hunti jahti jätkata aga  kindlasti peame me täpselt teadma oma hundipopulatsiooni  seisundit ja dünaamikat ja me ei saa lihtsalt euroliidust  paluda leevendusi. Tuginedes mingitele umbmäärastele väidetele? Tähendab ütleme, et kui võtta nüüd puhtalt jahinduse ja,  ja jahimeeste seisukohalt siis siis see,  see keskkonnastrateegia poolt välja pakutud 20 30 hunti  Eesti kohta. Mina arvan, et see oleks üldse, see on nagu miinimum minu  arvates miinimum, kus üldse see hundipopulatsiooni Eestis  häda pärast säiliks. Aga, aga et, et hunt Ma arvan, et jahimehed, enamus jahimehi vähemalt on huvitatud,  et hunt ja ka teised suurkiskjad meil säiliksid,  säiliksid ka nagu jahiloomana. Ja ja et Et oleks võimalus, tähendab küttida hunte igal aastal ikka  mingisugune arv siis, siis see Number peaks olema mitu korda suurem. Ei taha seda numbrit välja öelda, aga, aga võib-olla? Ma ütlen ikkagi, võib-olla 100 ringis. Siis saaks küttida ka. Normaalsel arvul hunte Eestis igal aastal. Ja täpselt sama kehtib ka teiste suurkiskjate kohta. Jahindus on kindlasti huvitatud, et säiliksid  ka ilves ja karu säiliksid jahiloomadena. Täpselt samamoodi nagu hundi puhul, peame me põhjendama oma seisukohti. Mis puutub ilvesesse, ma arvan, et kindlasti. On ka ilvese jaht põhjendatud ja ilvese tekitatud. Noh. Mitte kahju, aga Ilvese mõju näiteks kitsepopulatsioonile on  tuntav ja tugev, aga lihtsalt inimene ei näe ilves  nii tihti. Ilves on. Liigub väiksemas piirkonnas ja on rohkem varjatud. Aga, aga mis puudutab karu, siis on ka nii,  et ma usun, et kui me ei ole läbirääkimistel selles mõttes  Eesti riik ei suuda oma positsioone kaitsta,  et euroliit keelustab karujahi, siis ikkagi euroliit annab  alati võimaluse. Küttida üksikuid isendeid, kes on hakanud Kahju tekitama no näiteks mingile mesilale  või selliste üksikisendite küttimist. Euroliit lubab. Kui see üksikisend seal ütleme, et karu puhul käib seal  karja murdmas või, või mesilaid rüüstamas. Et see võib-olla võtab nii kaua aega selle ühe ühe  konkreetse loa välja välja lunimine, et selleks ajaks on  karujaht näiteks läbi juba või, või karu on magama läinud? Ei, et kas see on lahendus, tähendab, et,  et jääda jääda nagu lootma nende või noh,  nende üksikute konkreetsete isendite peale. Ma arvan, et ma arvan, et mina näeks seda ikka,  et. Karu peaks olema meil samamoodi jahiuluk. Loomulikult peavad kõik need suurkiskjad olema täiesti range  kontrolli all, neid peab, neid peab hoidma,  tähendab. Selle minimaalse ja maksimaalse arvukuse lubatud arvukuse vahel. See on selge. Põhiline on ikkagi see, et euroliidu surve looduskaitse  tõhustamiseks on väga tugev ja, ja see on tõesti viimaste  aastakümnete kõige suurem press meile olnud  nii riigi tasandil kui ka allpool, et kaitsta oma loodust  ja väärtustada nii et ma usun, et, Nõuded ei ole sugugi mitte rumalad ja kordan veel,  et kui me oskame põhjendada oma suurkiskjate laskmise vajaduse,  siis ma usun, et me selle leevendusega saame. Ja kui me põhjendada ei oska, siis ma arvan,  et me ei tea ka piisavalt, et et kiirustada nende loomade laskmisega,  nii, et jõudu tööle teadlastele ja eriti jahindusteadlastele  ja veel kord väga meeldiv, et näiteks. See paljuräägitud migratsioon on võetud lõpuks  ka uurimise alla, et vähendada neid emotsioone  ja saada konkreetseid teadmisi. Hundi arvukust saab reguleerida täielikult normaalse jahikorraldusega. Ja hunt on jahimaa üks osa. Kui on võetud jahimaa rendile seltskonna jahimeeste poolt  siis peab arvestama sellega, et, et seal sellel maal elab  nii hunt kui siga kui rebane kui kits, kui puder. Ja kõik need loomad kõikidele loomadele peetav jaht on  omaette elamus. Ja mitte mingil juhul ei saa üle tähtsustada ühte  või teist liiki, kõik kõik jahid on, on huvitavad. Ja ulukite optimaalselt arukese tasa tasandil hoidmiseks. Ilmseks peab pidama kõiki jahte mitte üle tähtsustama ühte  või teist uut liiki.
