Kui ma siin maamuna peal jalutan risti ja rästi üle mägede  ja merede läbi savannide ja džunglite ja tõusen isegi  selle jäätunud künka otsa võin ma kõikjal enda ümber näha  puid ja põõsaid, linde ja loomi, putukaid  ja vetikaid. See on nähtav loodus. Aga kõikjal minu ümber ja isegi minu enese peal käib vilgas elu,  mida ma palja silmaga ei näe. Kõige pisemate elusolendite bakterite jaoks olen mina  justkui emake maa. Kroovide maailm on sama suur kui meie päris maailm. Imelikule küsimusele sobib veel imelikum vastus. Pisilaste maailm näib olevat suurest maailmast veel palju suurem. Kui suur just sellest pole aimu ka mikrobioloogidel. Erinevate bakteriliikide arvuks pakutakse 100-st 1000-st  kuni 10 miljonini või veel enamgi. Bakter on kõige vanem, kõige lihtsam ja massilisem eluvorm. Peotäies mullas on miljoneid baktereid piimatilgas sadu tuhandeid. Bakter on meie kõikide ürgne esivanemate tõttu peaksime  temasse suhtuma suure lugupidamisega mitte temaga kogu aeg võitlema. Baktereid on väga, väga palju, aga nende väiksese tõttu me  neid ei näe. Karud on bakteritest üksjagu suuremad, aga neid on jälle  väga vähe ja seetõttu ei ole ka karude vaatlemine just  igapäevane asi. Ida-Virumaa metsades inimasustusest kaugel Alutaguse  põlislaante varjus asub üks laudadest kokku klopsitud onn majake,  mis esmapilgul mitte millegi poolest silma ei torka  ja milleni jõudmiseks tuleb head kilomeetrit märga metsateed  mööda marssida. See on Eesti esimene loodusturistidele ja just  fotograafidele mõeldud loomavarje mis on kuulsaks saanud  suurte kiskjate eeskätt karu pildistamise võimalusega. Ja miks just see koht? Selle kohaga nüüd oli selline lugu, et olid mõned kriteeriumid,  mis, mis meie arvates oleks pidanud olema täidetud. Ja üks oli, et oleks elamistest kaugel. Teine, et ligipääs oleks suhteliselt vilets,  et ei satuks juhuslikud inimesed siia. Ja kolmas, et, et ta oleks sellises kohas,  kus ka need loomad armastavad viibida. Ja konkreetne koht täitis need nõudmised,  kuidas see inimene, kes sellisesse varjasse tuleb,  peaks käituma kuigi ennekõike vaikust vast  ja ega mida vähem siin väljas viibida, et kui tulla kohe  varisse sisse ja ja seal toimetada, et siis  siis häirib kõige vähem seda kõrvalist keskkonda,  sest et et see varje iseenesest on suhteliselt Statsionaarne ja ja ta loomad, kui nad ära harjuvad,  siis ei sega neid. No iseenesest see idee, et meelitada suuri kiskjaid endale  toiduga ligi võib ju kõlada hirmutavalt,  eriti kui sa oled öises alutaguse metsas,  et et kas on ka oht reaalseks kokkupuuteks  või mingiks konfliktiks. Alguses, kui, kui sai siin seda kohta ette valmistada,  rääkisime läbi ka külaelanikega. Ja tuli see teema ise tõstatasin selle teema üles,  et noh, kas on probleem ja põhiargument oli see,  et inimesed ütlesid, need karu on kogu aeg siin olnud. Et see, et ta nüüd kuskil siin metsas käib  või käib ta laiamaa taga, et see on täpselt sama  ja siin ei ole eesmärk niivõrd neid lisasööta neid loomi,  kui, kui võid aju. Ajutiselt nagu ligi meelitada, et et nad aeg-ajalt siit läbi käiks. Seekord on metsaelanike menüüs kohalikust lihakombinaadist  toodud lehma ja seasisikonnad aga ka vili lindudele  ning vanade kändude sisse peidetud seapekk. Ikka selleks, et fotograaf parema pildi saaks. Keda siin lisaks nendele karudele veel näha on? Kes siit igapäevased külased on kährikud muidugi rongad  maakotkast maakotkas, kes keda pole, kui lumi maas oli,  siis kui putka varja, ehitamine alles käis,  siis need töömehed nägid praktiliselt iga päev noori. Merikotkad on läbi astunud. Automaatkaamera on pildistanud veel muidugi rebaseid,  sookurgi ja muidugi üks selline suursündmus oli siin meie  kõigi jaoks. See oli hundi undi külaskäik. Just siin tudu loomavarjes nägi Bert maikuu alguses elus  esimest korda karu. Metsaasukaid on aga kõiki huvitav jälgida  ja nii võib teinekord rohkem nalja saada hoopis ronkade  ja kährikute tegutsemist vaadates. Minu arust näiteks seda kährikute käitumist on kihvt vaadata,  et nad tulevad ja purelevad omale ja agelevad  ja siis mingil hetkel nagu. Siis nad kõik nagu kangestuvad suunad pilgu kuskile suunas,  söö, nuusutavad, tõmbavad õhku ja siis mingil hetkel  siis kõik panevad ravina põsetass laiali,  siis võib nagu aimata, et järgmine hetk on kuskil karu  astumas välja nagu ühe korra oli niimoodi,  et kui ma istusin siin puitkassis, kährikud olid seal sööda  peal ja. Ja siis mingil hetkel tirinal nagu hakkasid kõik järsku  suure hooga putka suunas jooksma nagu alguse ei saanud aru,  et mis asi see nüüd on. Ööre nii väga siis paeluma hakkas, siis oligi hetke pärast  tuli karupõõsastest järgi, neile aga on kontakte  ka olnud. Siin varjas istudes, et kas loomad  selle varje vastu huvi ei tunne. Alguses meil algas sellega kohe. Et, et meil siin oli tõrva katusel ja rongad kiskusid  tõrvapapi laiali esimestel päevadel ja, ja,  ja on ikka kuulda küll, et kährikud näiteks tule st üks sööb  siit minu arust isegi siit varje alt läbi,  et vahest on nagu kuulda, kus mingi Robin käib mööda seda varjet,  et ma ei olegi täpselt aru saanud, varja see on nagu üsna  kummaline istuda, kui sa nagu kuuled, et midagi mingi mingi  mingi tegelane on Varre korral ja madista  sest täpselt aru saab, kes see nüüd on ja  mis nüüd järgmisel hetkel juhtuma hakkab. Udu metslooma varjes on loodud kõik mugavused looduse pildistamiseks. Sven Zatšeki jaoks on varjes loomade varitsemine  igapäevaseks tööülesandeks. Proovime ametit, meiegi see varje siin iseenesest tundub. Ühe fotograafia varje kohta äärmiselt luksuslik  ja mugav, et, et sul on neid kogemusi mitmesuguseid. Mida sa sellest arvad? Kuule, see on kõige luksuslikum, kus ma olen käinud selles mõttes,  et siin on vets. Ja siin on narid ka, et on küll niimoodi selliseid varjed,  noh Norras olen näiteks käinud, kus on vets küll nii-öelda  eraldi ruumis selline noh, robustsem sellepärast et on kotkavarje,  et seal ei ole see lõhna probleem üldse määrav. Aga, aga loomavarjates ei ole jah. Ikkagi pead oma pudelisse asja ära ajama,  et ei ole mingit sellist, lähed teise ruumi sõprade silma  alt eemale ja saad rahulikult oma asjad ära ajada,  et, et sellist luksust pole nagu mujal näinud jah. Aga praegu, meil vist põhimõtteliselt algabki see kõige  magusam aeg, et enne pimedaks minemist. Just just see on see õige aeg, kui loom hakkab liikuma  ja ja hakkame vaatama, mis meil toimuma hakkab  ja võtame viimast, võtame viimast. Praegu, mida rag näha on. Praegu need rongad siin teevad häält, eks ju,  aga, aga keegi ei ole veel julgust kokku võtnud  ja maandunud, et. Et ei, ei paista jah, praegu me siin kedagi nüüd siin  puurattade kohal tiirlevad ja ja sööt on olemas,  et eks eks paistab, kas nad tulevad. Ootame kolmekesi varjes ja loodame, et targad linnud puude  kohal ka rahunevad. Lõpuks nii ka juhtub. Ütleme on teistele lindudele nagu väga heaks märgiks,  et kui rongad on maas, siis on õhk puhas,  näiteks kotkad väga juhendavad selle järgi,  et kui ronk on maas, siis ta ei hakkagi uurima,  et siis võib minna. Sven sinu jaoks ei ole siin varjes praegu istuda,  sugugi mitte esimene kord. Kuule, sul on õigus, jah, sest sellel aastal otsustasin ma  siin oma jaanipäeva veeta ilma lõkke ja šašlõkita. Ma tahtsin just küsida, et kuhu sa lõkke? Ei lõket ei olnud, jah, aga liha oli. Nii sealpool varjet kui siin pool varjet,  enne siin ma sõin ja siis seal ootas liha  siis karu, kuigi mul vahepeal tundus juba,  et ta ei tulegi, sest et ma lugesin siin seda logiraamatut ja,  ja seal oli kirjas, et meestel seal oli niimoodi pool üheksa  kell üheksa karu juba väljas ja mina siin 10 läbi istusin  veel tühjade kätega. Aga siis siis pool 11, lõpuks nägin suur isane siiber as  natuke tagaplaanil, niimoodi mõtlesin, et oh,  ongi karu, nüüd ei tohi mingeid lollusi teha,  on ju? Ei hakanud kaamerat näppimagi üldse,  aga siis hakkas jaanipäeva saluut pihta ja karu astus tagasi metsa. Siis ma mõtlesin, et ei saa ju olla selline õnn,  et et karu tuli ja karu läks ja ma lihtsalt istusin tühjade kätega. Jah, ma kuulasin saluuti, onju mõnusalt siin lõketki ei olnud. Aga siis ta tuli ikka tagasi 10 minuti pärast  ja siis ma sain küll võimsa elamuse. Saate filmimise ajal oli 2010. aasta jaanipäev tudu varjas  igatahes veel broneerimata. Meie aga lõpetasime selleks korraks varitsuse  ja jätsime öise metsa oma pead. Sven seekord siis ikkagi ilma karuta. Mida teha? Aga õnneks tegid rongad meile head pidu ja väike rähna  külastas meid. Karude huntide, lõvide, krokodillide ja teistegi  suurkiskjate suhtes tunneme me nii hirmu kui  ka aupaklikkust sest aastatuhandete vältel on nad inimsoo  arvukust üksjagu piiranud. Palju rohkem on aga inimkonda kahandanud tibatillukesed  bakterid ja viirused kelledest parasjagu on kõige tegevam. Ah üks, N üks või kas ikkagi on? Maailma meedias on vägagi jõuliselt väidetud,  et seagripi kuulutamine pandeemiaks on paljas bluff. Veel enamgi, kõige ehtsamate vandenõuteooriate vaimus on väidetud,  et nii aits, linnugripp kui ka seagripp on meelega loodud  ja levitatud selleks, et hiljem raske raha eest müüa  vastavaid vaktsiin. Kõige äärmuslikuma väite põhjal levitatakse aga  nii seagrippi kui ka selle vaktsiini selleks et kahandada  liiga arvukaks paisuvat inimkonda. On see tõde või paranoia? Mina ei tea, mida rohkem on tõe kuulutajaid,  seda paremini tõde ennast nende vahel ära peidab. Pudelisse pugenud ja kauaks seisma jäänud tõde muutub aga  ajapikku plahvatusohtlikuks. Just niisamuti nagu mõningad kemikaalid,  mida pole sugugi lihtne kahjutuks teha. Kui keemikud kappe koristavad ja seda teevad nad seoses  Tartu Ülikooli keemiahoone kolimisega päris sageli tuleb  sealt lagedale ka üsna ohtlikku kraami. Leidub aineid, mis ei kannata põrutust või  mis plahvatavad isegi õhu või veega kokku puutudes. Loomulikult ei saa selliseid kemikaale niisama prügimäele  viia vaid tuleb spetsialistide järelevalve all kahjutuks teha. Täna viiakse siit ära selliseid kemikaale,  mis noh, on oma Kasutusaja ületanud ja, ja ilmselt on pisut. Niiskust ja hapnikku saanud ja, ja need on  siis putüllliitiumi jäägid ja naatriumamiidi jäägid ja,  ja veel mõningate eeter-tüüpi lahustite peroksiidid,  need tekivad kahe aja jooksul sinna sisse. Päris ohtlikud asjad. Kui tihti ja millistest kogustes selliseid jääke teil siin tekib? Tegelikult ütleme, metallorgaaniliste ühendite jääke tekib  suhteliselt vähe, sest neid tekkis varasemalt rohkem,  kui me neid ise sünteesisime. Tänapäeval me ostame neid kemikaalifirmadest  ja kasutame suhteliselt väikestes kogustes,  säilitame neid hästi ja, ja kasutame peaaegu jäägitult ära,  et kui varud on suuremad, kui me ära kasutame,  siis läheb kasutusaeg mööda ja, ja me peame. Me peame neid siis hakkama kuidagi kahjutustama. Siin tuleb keemikutele appi päästeameti pommigrupp,  kes ohtliku kraami ülima ettevaatlikkusega inimtühja kohta  transpordib ning seal plahvatama paneb. Transportimisel kasutatav metallseintega tünn on  nii raske, et supikatelt meenutab. Järelhaagis kaalub üle kolme ja poole tonni. Operatsioon saab alguse sellest, et Me valmistame ette meeskonna,  paneme valmis tehnika, kontrollime, et kõik oleks töökorras. Samas teeme luure, missugust ainetega on tegemist  ja kuidas me saaks seda seda transportida. Loomulikult on siin veel lisaks koostöö siis politsei  ja kohaliku päästeteenistusega kes aitavad meil  siis julgestada antud operatsiooni. Kui tihti sellist tööd teha tuleb, et ega oskused ei unune  aja jooksul. Viimasel ajal on umbes kaks korda aastas,  on ka sellise plahvatuseohtliku kemikaaliga oleme tegemist teinud. Ohtlik veos, mille hulgas on muide ka paar ampulli väga  aktiivset leelismetalli tseesiumit võtab suuna endisele  sõjaväe territooriumile, kus keemiajäätmed lõhkelaengutega  varustatakse ning siis turvaliselt kauguselt õhku lastakse. Tartlased võivad aga keemiahoonest möödudes end  ka edaspidi turvaliselt tunda. Tänapäeval on nii, et analüüsi ja, ja sünteesimeetodid on  nii täiustunud, et me kindlasti ei tööta enam  nii suurte kogustega kui vanasti. Me töötame milligrammide või kümnete milligrammi dega väga  harva grammidega ka tudengite praktikumides. Et mida väiksem aine kogus, seda. Seda väiksem on ka oht nendega ringi käimisel,  nii et ma arvan, et rahvas võib tunda ennast julgelt Mingil juhul hakake järgi tegema, sest õhkida tohib vaid  teatavaid kemikaale ja seda tehakse hoolikalt valitud eri kohas,  kus keskkonnamõju on kõige väiksem. Tõsi, on ka kallimad võimalusi, nagu on tõsi seegi,  et pole keemiat ilma kemikaalideta, aga keemiast hoopis  loobuda me ei raatsi. Ei taha me loobuda ka oma metsade majandamisest,  ehkki samas suhtume metsa kui pühadusse,  kust ei tohiks ei vitsakest murda ega käbikest korjata. Kui me lööme kopa metsamaasse ja tõmbame kraavi sisse on  selles korraga nii ja naasugust hoiakut. Kena mets ja kõva kasum. Ühed armsad mõlemad. Ehk esimene lumi on maha saada. Nad on siin metsa all veel üsna märg tänases osoonis uurime gi,  kui oluline on metsa majandamise puhul kuivenduskraavide tegemine. Me oleme Vändra vallas viluvere külas ühes kaunis metsatukas  ja siin paistab üks kraav, mis näeb kangesti oja moodi välja,  aga tegelikult ju ojaga tegemist ei ole. Jah, tegelikult on tegemist kolm-neli aastat tagasi kaevatud kraaviga,  mille siis miks sai põhiliselt sellepärast kaevata,  et, et siin on kunagi metsa ääres selline ammust aega suur magistraalkraav,  mille. Mullavälja oli tõstetud siia metsa poole ja,  ja lihtsalt mullavalli tagant, vesi ei pääsenud enam minema. Ja, ja midagi tuli ette võtta ja noh, muidu poleks seda  kraavi siin nagu erilist häda olnudki, oleks vesi oma  looduslik radu pidi ära läinud, aga kuna see mullavall pani  need looduslikud peshooned kinni, siis siis sai siia teha  tõesti jupike kraavi. Mõnesaja meetri pikkune kraav jätab pigem loodusliku oja kui  kraavi mulje aga miskipärast jookseb ta sinkavonka  ja mitte sirgelt. Siin ongi ta sellepärast nii et, et ta on tehtud just nimelt  selle koha peale, kus seda, kus seda vett on palju  ja kus see, kus see vesi voolab ja kus ta Ta peaks voolama. Ja, ja noh, selleks et teda nüüd sirgeks ajada oleks pidanud siin. Ülearu palju, ütleme, puid maha võtma, seda mul plaanis ei  olnud ja, ja ma arvan, et noh, nii, nii palju sai teha,  et siit mahtus see ekskavaatorit puude vahel läbi,  siin on omakorda puud kõrval, mis aitavad siis. Nojah, siin on nüüd selleks, et nagu ei atsinud maha võtta  seda puud ja samal ajal ka. Ta nüüd juuri küll vigastab, aga samal ajal need puujuured,  mis siin kraavinõlval nüüd hoiavad jälle seda,  et see kravina Alla ei vaju, seisab nagu see kraav paremini,  paremini vormis ja kui ta ükskord juba rohuga ära kamardub,  siis pole enam hullu, siis ta ei vajugi. Metsa all ringi astudes võib aimata, et enne kraavitamist  oli tegemist üsna vesise kohaga. Siinkohal selgubki kuivendamise olulisus. Liigniiske pinnase pul, kuur osa ikka reeglina aeglaselt ja,  ja kui seda natuke kuivendada, siis kasvutingimused  paranevad ja hakkab mets kiiremini kasvama. Muidugi on selline tulundusmetsapoliitika,  kui on mingisugune kaitsealune märjametsatüüp,  näiteks seal tuleb siis kaaluda, kas olulisem on see mõni  tihu juurde saada või et see märja metsa selline elupaik säiliks. Sealne mitme-mitme otsaga värk. Kas puuliigiti on erinevusi ka, et mõni puu talub seda  niiskust paremini ja teine mitte? No kindlasti näiteks sanglepp on, on selline puu,  millel on enamasti ükskõik, kas, kas on kuivendatud  või ei ole, tema ongi selline hästi märgade kasvukohtade puu. Ja noh, mänd, ütleme rabametsades ja seal,  ega see kuivendamine seal rabaäärtes ka eriti midagi suurt  tolku pole, aga, aga sellise haab kuusk ja,  ja need tahavad ikka sellist, kui on hinnast ja,  ja kasvavad siis tõesti kiiremini. Üks võimalusi on rajada metsa looduslikku ilmaga pisemaid kraave,  ent soovi korral võib kuivendus ette võtta  ka suures mastaabis. Pärnumaa teises otsas Varbla vallas elav rootslasest metsa  ja maaomanik Lei Fors on kaevanud viimase tosina aasta  jooksul kraave ja trasse 256 kilomeetri jagu. Lisaks on ta rajanud metsa seitsme kilomeetri jagu teid. Argipäeviti ettevõtja ametit pidav Leif tunnistab,  et oma 700 hektari suuruses metsas kraavitamine on talle  pigem hobi kui töö. Aga ikkagi, miks on tarvis nii mastaapselt metsa kuivendada? Vastus sellele teab Leifi firmas töötav teet. Selle kraavide põhieesmärk ja nende teede põhieesmärk on see,  et Et saaks igal ajal metsa majandada, et oleks juurdepääs tagatud. Igal ajal. Ka jahinduse seisukoha pealt on tähtis, et,  et meil on sihid metsas. Et me näeme ka jahiohutuse seisukoha pealt,  et need sihid oleks lahti raiutud. Et üks jahimees ei laseks kogemata teist jahis siin eelkõige sellepärast,  et need on liigniisked alad, need nõuavad kuivendamist,  mis enam vanale metsale ei mõju või võib mõjuda hukutavalt,  et ta sureb ära. Aga noore metsapõlvele annab juurde, sest noh pahatihti on nii,  et vesi seisab lihtsalt metsa all. Kolhoosi ajal tehti siin ääretult suured põllumaa parandused ära,  samamoodi nagu see Padremäe jõgi kaevati üheks suureks kanaliks. Rahvasuu räägib, et 100 eskavaatorit ja 500 venelaste oli  kohal olnud aga kahjuks puhtalt põllu poole pealt. Paljud drenaažid ei tööta, et see tahab rekonstrueerimist  ja metsadesse, ei tehtud maaparandust. Mis veel hullem, tavaliselt tõsteti toona kraavitamisel  tekkinud mullavall metsa poole ja truup jäeti rajamata. Nõnda mets vee alla jäigi. Aga praegu tuleb Varbla kandis rinda pista  ka kobrastega, kes maastiku oma äranägemist mööda veega üle ujutavad. Siit. Kraavilõigult oleme me viis korda juba likvideerinud tamme  aga nagu näha, ega kobrastel jõud jaks otsa ei saa. Kui tahapoole vaadata mööda kraavi, siis veetase on  nii kõrge, et ta ujutab üle põllu. Et see konkreetne koht, kus me seisame, sellepärast veel ei  oleks vajagi lammutada, aga siin ei ole lihtsalt võimalik  muud moodi. Jälgime, kuidas koprapesa veest välja tõstetakse  ja veed taas voolama pääsevad. Aga teed juhatab meid kohta, kus võime metsakuivenduse  otsest mõju näha. Kohe kraavi ääres on muidugi mõju kõige suurem  ja just selle veerežiimi muutusega, et kui,  kui vaadata nende kuuskede juurdekasve, mis viimased kaks  aastat on niigi olnud head siis siin on ju Viimast viimase kahe aasta juurdekasv. Ligemale meeter või isegi üle selle. Mis saab aga siis, kui mets maha võetakse,  ent kraavid on jäänud eelnevalt tegemata. Juhtub see, et, Tekib soostumine, kui metsa ära raiuda sest puittaimed  viivad ju maast välja vett. Vegetatsiooniperioodil keskmine Eesti segamets  vegetatsiooniperioodil võib ühelt hektarilt transpareerida  ehk välja viia kaheksa tonni vett. See tähendab kaheksa sentimeetrit hektari peale. Nüüd kujutage ette, me raiume metsa maha  ja see kaheksa sentimeetrit esimestel aastatel jääb sinna. Tekib ju soostumine ja sellepärast oleks väga hea teha kas  või noh, võtame siin lageraie järgselt väiksed madalad äkki  kraavi pinnavee ehk liigvee ära juhtimiseks. Saade saab läbi ja mina pesen oma käed puhtaks. Täpsemalt hõõrun lumega. Just kätel on kõige rohkem erinevaid baktereid  nii kolm korda rohkem kui näol või suus,  kuid enamus minu armastast pisilastest pole mulle raasugi  ohtlikud ja osa neist hoopiski kaitsevad mind sissetungijate eest. Muide, nii üllatav kui see ka pole, on naiste kätel rohkem  baktereid kui meeste kätel. Mõni irv hammas, ütleks, et muidugi naised on ju mustemad. Mina aga ütlen hoopis, et naised on looduslikult mitmekesisemad. See oligi kogu tänane tarkus. Võtke heaks või pange pahaks. O kolm.
