On viinakuu esimene esmaspäev kui see juhtub olema sinine,  võib ennast ravitseda, nii et kõndida vastu. Tuult ja hoida silmad hästi pärani, pisarad hakkavad voolama  ja sellest saavad kergemaks nii ihu kui ka hing. Senine esmaspäev tuleb tõlkelaenuna Euroopast lauemontag ist  Blue mandrist. Riidevärvalid kasutasid kunagi sinise värvi saamiseks  sinerõika ja uriini leotist, kusjuures värv kinnitus eriti  hästi siis, kui selles oli ka rohkelt läbi töötatud alkoholi. Kangaid leotati pühapäeviti. Värv ilmus neile aga õhu käes kuivades alles esmaspäeval,  siis, kui värvalitel oli suurest leotise valmistamisest kehv olla. Teine versioon tugineb tõsiasjale, et inimesel tekitavad  kõige vähem isu sinised toidud. Osal inimsoost on aga esmaspäeviti söögiisuga just nii,  nagu on. Muide Mäetaguse mõisahärra olevat külaliste söögi  pärssimiseks lasknud söögisaali lae just siniseks värvida. Loomad ja linnud sealhulgas mudatildrid,  ei tea õnneks esmaspäevast ammugi veel sinisest. Tuhkagi. Täna oleme siia vee äärde tulnud sellepärast et ühte väikest  kurvitsalist jälgida. Ja selleks, et seda väikest kurvitsalist,  kelle nimi on mudatilder jälgida, panema telgi siia vee  äärde kus on neid linnukesi alati näha, kui nad rändel on. Ja loomulikult on mul vaja varjuda. Ja selleks, et varjuda, säti ma telgikaamerale ilusti peale. Ja üsna pea ronin siia telki, et vaadata,  mida loodus mulle täna Täna olen ma seal telki roninud sellepärast et rändel  olevaid mudatildreid näha. Rändel olevaid linde näeme me juba kesksuvest saati kuni  sügiseni välja. Kuigi pesitsevad nad rabades on suurem osa tildrid siin näha  ikka rände ajal ja igal pool vee ääres, kus on tekkinud  väike mudalaigukene või mudaäärekene on need toredad linnud tegutsemas. Mudatilder on üks väiksemaid kurvitsaliste  ja on ta küll väike, aga see eest väga tegus. Enamasti tekitab see väga hea emotsiooni,  kui sa näed, et väike salgakene linde on rõõmsalt tegutsemas. Milline siis näeb mudatilder välja? Munatilder näeb välja selline ilus säbruline pealtpoolt  altpoolt hele. Ja hundsulestikus on ka ta jalad väga ilusad. Rohekad. Ja tildri puhul on eriti tore jälgida seda kõikumist,  et ta lausa kiigub, nagu jalgade peal käib muudkui edasi,  kiigub natukene. Tup käib jälle edasi. Ja kui me nüüd vaatame mitut lindu, kes salgakesi ringi käivad,  kõiguvad, toimetavad ja samas tekivad jälle meil ilusad  veepeegeldused siis ongi meil väga hea emotsioon tekkinud. Ja alati põhjust tulla tagasi, et seda lindu vaadata. Euroopas pesitsevad mudalildrid rändavad kaugele Aafrikasse talvituma. Ja kuna mudatildri üks vanalinn kasvatab enamasti pesakonna üles,  siis teine saab juba poole suve ajal rändele asuda. Ja enne rändele asumist muidugi minnakse Vahemere äärde sulgima. Ehk siis meie näeme siin siis selliseid linde,  kes on rändele asunud. Mudatilder on suhteliselt lihtsalt jälgitav liik. Kui mingit jälgimist üldse lihtsaks nimetada saab kunagi. Siis me näeme nende lindude puhul ka selliseid tegevusi,  mida me võib-olla teiste lindude puhul ei näe,  keda me harvem kohtame. Ja kui me nüüd kampa muda tildreid jälgime,  siis me näeme igasuguseid huvitavaid tegevusi. Üks väga huvitav tegevus on pesemine. Loomulikult peab iga korralik lind ennast pesema,  et ta sulestik oleks korras. Vee ja niiskus kindel. Ja kuidas siis mudatildrid pesevad ennast? Enamasti ikka üks-kaks lindu peseb ja ülejäänud vaatavad ümbrust. Ja see pesemine ei ole mitte niisama natukene tiivade sopsutamine,  vaid see on ikka väga tormiline tegevus. Vett lendab siia-sinna ja lind läheb vahest nii. Nii rõõmsaks, et hakkab lausa hüppama mul mul mulps edasi-tagasi,  väga kiiresti lendama, et seda on tohutult põnev jälgida. Ja kuna neid linde on üsna palju ja Nad on väga tihti kohatavad,  siis selliseid huvitavaid tegevusi saamegi me just sellistel  lindude puhul jälgida. Seda on kõige rohkem näha. Mudatildrid seisavad puhkehetkel ühe jala peal,  kamplinde on vee sees ja ainult üks jalg on maha toetatud. Ja kui on vaja paar hüpet edasi teha, siis tehakse  ka seda ühe jala peal. Peegli sätitult on see asi veel eriti tore vaadata. Muda tilder on Eestis kaitsealune linnuliik  mida tuleb kindlasti tema jälgimisel arvestada. Ühed ilusad tunnid on jälle varjetelgis veedetud. Mudatilder on pilti saadud, rõõm on hinges. Ja ilmselt see aasta neid enam ei kohtagi,  sest on sügis ja linnud on minekul. Hoolimata sellest, et oleme nad Eestis kenasti kaitse alla võtnud,  lendavad paljud linnud talveks minema. Seejuures liigutavad nad jõuliselt oma tiibasid  ning panevad õhu liikuma nii sünnivadki sügistuuled. Või on neile mõni mõistlikum seletus? Et tuule loomusest aru hakata saama, tuli kõigepealt avastada,  et õhul on olemas kaal ja et on olemas niisugune asi nagu  atmosfääri ehk õhurõhk. Selle avastas seitsmeteistkümnendal sajandil itaallane Toritselli,  kes hoidis aga asja kaua salajase tal ei läheks sama  kehvasti nagu kalilei. Jube ju mõteldagi, et me oleme pidevalt rõhumise all  ja tõepoolest inimest olenevalt tema suurusest rõhub  pidevalt õhkjõuga 14 kuni 17 tonni. Rõhu all ei taha aga keegi olla ka ise mitte. Ja seepärast hakkab õhk liikuma sealt, kus rõhumine suurem,  sinna, kus rõhumist vähem. Nii sünnibki tuul. Vaatame nüüd, millised tuuled puhuvad sovhoosi kunagise õunaaias. Mida peale hakata siis, kui saad sovhoosi ajast päranduseks  hiiglasliku maalapi, mida katavad tuhanded õunapuud. Just selline küsimus seisis Villu Grünbaumi ees kümmekond  aastat tagasi. Ettevõtlik Suure-Jaani mees teadis vastust  ja see vastus tõi talle tänavusel parima talumetsamajandaja  konkursil teise koha. Siin on nüüd näha ilusaid sihvakaid maarjakaski aga  tegelikult on see koht, kus me nüüd ringi kõnnime siin  Suure-Jaani vallas. Källevere külas on ju endine õunapuu aed. Et mismoodi see sai niimoodi, et õunapuu aias on hoopis maarjakased. Nojah, õunapuud said välja juuritud, kuna. 2000. aastal õuntel. Turgu ei olnud ja, ja, ja saigi rajatud siia. Maarja kask. See osa on nagu esimene. 1000 taime, mis sai istutatud ja siis iga aasta olen siia  nüüd juurde ja kogu see maarjakaskede ala on ligi viis eni hektarit. Olete kokku ka lugenud, palju siin neid taimi on? Ei ole, aga circa 10000. Mitmes järgus istutatud? Ma olen õppinud EPAs põllumajanduse mehhaniseerimist,  aga ma olen töötanud eluaeg metsamajanduses. 25 aastat olin suureni metsamajandis ja 14 aastat olin  aktsiaseltsi mets e puu. Midagi on külge jäänud. Kasepõllu rajamisele eelnes väga mahukas töö,  õunapuuaed tuli puudes puhastada. Varem ubinaid kandnud puud kasutab Villu nüüd ära kütmiseks. Aga see pidi üks hirmus töö olema 700 õunapuud välja juurida. Ja siin läks lastelast ja väimeestega ikka. Kolm-neli kuud enne kui selle tööga toime tulime. Peamine mure on peremehel seotud kõiksugu söödikute  ja teiste pahalastega, kes kipuvad kaski hävitama. Alguses ei olnud aed ümber. Siis olid pidevalt sokud, kes nühkisid ära kümnete kaupa iga  kevade neid väikseid kaski. No siis tegin aia ümber. PRIA toetusega siis sellest hädast sai lahti. Aga aed kõiki hädasid ei päästa. Siin läks. Vapsikad sõidulga. Taimi rikkusid ära või kaski juba, mis olid juba siin kaks. Kaks kolm meetrit kõrged siis rahehoog rikkus ühe osa,  üks kolm-neli 1000. Mis nii tugev oli, et rikkus teise külje koore puruks kõik. Ja sellel kevadel tuli mingi külma liblikas,  kes sõi kõik lehed ära. Nüüd sügiseks on küll lehed taastunud, aga eks nad jäävad  ikka põdema ja. Aga muu see töö ja oksa lõikamine, see on niisugune mõnus töö. Käid ja vaatad ja kujundada. Kuidas nüüd vahet teha, et milline kask on see arukask,  milline kask on maarja, kask? No Maarja kasel tulevad kuskil seitse kuni 15 kasvuaastat  täis on, siis hakkavad tunnused välja tulema  ja siin on üks näha, mis on päris ilusate tunnustega juba  tellivad sellised mügerikud tugevad mügerikud lõpuni välja  ja see tuleb väga ilusa mustriga puidu süü,  millest saab siis spooni ja põhilised ostjad on autotööstused. Kes siis seda spooni kasutavad, nende plastmass detailide peale? Luksusautodele ja harilikul arukasel ei ole,  tal on sirge valge tüvi ja, ja tema hind on tunduvalt madalam,  kuna maarja kaske ostetakse kiluga ja seda tihumeetritega. Aga kuidas see võimalik saab olla, et kui te ostsite nüüd  maarjakase taimed ja järsku on siin arukaset  ka sees? No see osa on istutatud seemnetaimedest ja seal noh,  kui on pooled Maarjakased siis on väga hea. Aga kui osta kloonitaimed, no seal on 100 protsenti  maarjakased ja nad peaksid kasvama täpselt emapuu tunnustega. Sama mustriga. Karjala ehk maarjakase kloontaimed on aga tunduvalt kallimad  kui need, mis harukaskedega läbi segi. Millist hooldust aga taimed vajavad? Vaja on lõigata oksi, vaja on kujundada seda. Spoonivaba tüve osa, see on see, mis põhilised. Lastelastele. Kusagil 40 aasta. Pärast ja. Hiljem tuleb harvendamine, et võtta välja need kased,  millel ei ole. Ilusaid tunnuseid ja ilmselt ei ole ka ilusat mustrit,  et anda valgust nendele millel on ilusad tunnused  ja millest saab ilusa mustriga spooni. Need. Lehe röövikud tegid palju kahju. Nüüd ma tahan saada selgust, kas nad Tuleva aasta ka tulevad või ei tule? Selleks ma panen siia puu tüvedele. Selle kleepuva lindi ümber. Ja nad peaks tulema veel sügisel, nüüd siia oma mune munema. Ja kui nad siia külge jäävad, siis on selge,  et nad on tulevaste siin jälle kallal. Ja siis ma pean olema Hoolas ja õigel ajal mürgitama. Seda, milline oli varem õunapuuaed, saab näha kohe  maarjakaseistanduse kõrval. Noortel kaskedel läheb raieküpseks saamiseni umbes 40 aastat. Ühelt poolt maanteed välja juuritud 1500 õunapuud  ja asemele rajatud kaerapõld. Teisel pool 700 välja juuritud õunapuud ja Maarjaga see  istandus umbes 10000 taimega. Lisaks kenasti niidetud õunapuuaiad ja metsamaa parandused  viiel hektaril sinna juurde üle kuue kilomeetri kaevatud kraave. Ja seda kõike jõuab teha. Pensionieas mees seitse päeva nädalas, aga  mis on see, mis paneb niimoodi suurelt asju ette võtma? No. Ei no. Talu on selline ja ma üritan teda korda teha,  et ta ei kasvaks võssa ja, ja põllud ja mets oleks  enam-vähem korras ja lapsed ja lapselapsed jätkaksid. Ainuke mure on, et tuleb midagi välja mõelda,  et kellelgi ei tekiks mõtet maha müüa. Aga see tegemine tegelikult ongi siis laste lastele kogu see maarjakassaistandus,  et kuidas nendel see huvi on, kas on märgata  ka seda jätkamise soovi? Ikka on üks üks noorem poiss on, juba viis aastat niidab mul  siin traktoriga neid vahesid ja. Ja hoolega ametis ja ka käis koos minuga Soomes õppepäeval. Vaatamas, kuidas soomlased neid Maarja kaski rajavad  ja hooldavad? Mis sellest Maarja kasest siis lõpuks saab,  kui ta nüüd on suureks puuks sirgunud, maha võetud? Üks kasutusvõimalus on autotööstuses, aga teil on siin käes  mingi huvitav asi. No autotööstus kasutab spoonipakku, aga niisugused oksad  ja väiksemad ja peenemad osad, eks nendest tuleb teha  siis mida mingid suveniire Ja mida rohkem oskab teha rahaks, seda parem? Ja siin on mõned näha ja käes on mul muidugi kõige huvitavam asi. Maarja kasest on tehtud lips. Kui see nüüd ette panna korra, kuidas ta välja näeb? No ma võin ju panna, siis saate vaadata,  mul on ta paar korda olnud ka. Ega muidu keegi pole aru saanud, et see puidust on,  kui ma ütlen Maarjakase kasvatajaid on Eestis viimastel aastatel üsna  jõudsalt tekkinud. Ega muud polegi vaja, kui veidi maad ja pealehakkamist  ning hulga kannatust sest ettevõtmise vilju kipub lõikama  enamasti alles järgmine põlvkond. Nii lips kui ka lips. On täiesti tarbetud, mõttetud asjad, kui nad ei saa vabalt  ja uhkelt lehvida. Aga selleks on vaja tuult. Tuult on meile inimestele ka igapäevaselt tarvis. Kui õhk üldse ei liiguks, siis me lihtsalt lämbuksime ära. Rannarahvale on tuulte tundmine olnud eluliselt oluline seetõttu,  et sellest on sõltunud nii meresõit kui ka kalasaagid. Eriti niisuguste pisikeste saarte peal nagu rammu. Rammu saar asub kuue kilomeetri kaugusel Kaberneeme rannast. Kolme ja poole kilomeetri pikkuse ning kapsarauakujulise  saare pindala on küll vaid 100 hektarit ent sellest piisab,  et olla Kolga lahe suurim saar. Heade lautrikohtadega on saar kitsi. Ent kel rammule asja, küll see karandumispaiga leiab  ning pole paremat viisi ärkamiseks, kui varahommikused  varbad sügiskülma, merevette kasta. No nendest Kolga lahe saartest, kus minul on õnnestunud käia,  on, Rammu üks huvitavamaid, kas sulle tundub samamoodi? Rammo on kõige mitmekesisem ja rammult on  ka alanud kogu asustus, et teised saared,  kõik on asustatud, rammult tulnud inimeste poolt. Aastal 1715 tuli saarele Klaus Klamaspakk,  rootslane Soomest. Paari aasta pärast tuli ka Jaak Lambot ja nende kahe mehe  järglastest saidki siis Saare asunikud. Rootsikeelsed mehed võtsid naised Eesti maantelt  ja seal arenes välja niisugune väga huvitav dialekt. Seal saare peal rannarahvas on kõik olnud niisugune rahvaste  sulamispada nii-öelda, et ega saare asukad. Sekka on tulnud väga huvitavaid inimesi,  nii ära karanud mereröövleid kui ärakaranud madruseid kui  ärakaranud sõdureid. Ja loomulikult. See on alalõpmata probleem ja saartel, et on niisugune  geneetiline isoleeritus ja seetõttu iga nii-öelda kaldale  ohutud mees võeti rõõmuga vastu, kui ta vähegi normaalne  mees oli saare siis kenofondi rikastama. Kust rammusaare nimi üldse pärineb? Siin on mitu versiooni, et üks võimalus on see,  et sinna viidi lambaid ja Ja lambad said rammusaks suve jooksul, kuna seal olid  niisugused päris head heinamaad. Siis on veel üks versioon, et ram rootsi keeles tähendab  niisugust niisket niitu ja sealsetes siis rannavallilohkudes  ja sealsed rannaniidud võisid olla päris niisked. Ja siis on veel üks versioon, on see, et,  et Ramm alamsaksi keeles tähendab oinast,  et ka sealt võis tulla, et kolm sellist versiooni Tillukesel saarel asub lausa kaks tuletorni,  mis kunagi töötasid tuumaenergia jõul. Nende tipust saabki parima ülevaate nii karjamaadest kui  ka endistest külapiiridest ja saare kunagisest. Elukorraldus siin on näha, et küla moodustas saare  territooriumist väga väikse pindala. Majad olid kõik tihedasti koos ja kiviaiad olid ümber majade,  mitte siis loomadel ei olnud aiad tehtud ümber loomakoplit,  vaid loomad olid vabalt kogu saare peal ja enamik saarest  oligi karjamaa. Puid olid üksikud ainult majade ümber. Et see praegune mets on, on kõik hilisem pärast  viiekümnendaid aastaid sinna kasvanud ja istutatud. Torni tipust paistavad hästi kätte ka väikesaare jaoks  haruldased siseveekogud. Kui kindel maa taas jalge all uudistame kohalikke järvi  ka pisut lähemalt. Kolm niisugust päris ilusa veepeegli järv  ja siis veel osad sellised lohukesed, mis hakkavad vaikselt  kinni kasvama ja see on siin maajärv, et see on üks kõige suurem. Ja see maajärv on nüüd aeg-ajalt veel merega ühenduses,  et siinsed järved ongi tegelikult eraldunud lahe sopid  ja see on nagu merele kõige lähemal ja, ja siin see soolsus on,  on suurem kui siis siseveekogudel, aga teised järved  toituvad enamasti sademete veest ja seal on see soolsus aste  selline kui ka tavaliste tavaliselt Eesti siseveekogudel,  et nad on erineval ajal merest eraldunud  ja siin rannavallide vahel, et kui me vaatame seda saare maastikku,  siis ta on, on kõik see Saare maastik on niisugune valliline,  et et siin on erinevatel aegadel, kui meri on taandunud,  lükkab valli üles, läheb natuke allapoole,  nagu ikka maa tõuseb, meri taganeb, siin need rannavallide  vahel siis on lohukesed, kus osaliselt on järved  ja osaliselt on siis juba kinni kasvanud,  et soostunud lohukesed. On see loomastik ka siin võrreldes teiste kolgalahe saarte  ga mitmekesisem tänu sellele, et elupaiku on rohkem. Tegelikult on niimoodi, et see loomastik ikkagi,  mida mandrist kaugemale, seda vähemaks just imetajaid jääb  ja samas linnustik on siin kindlasti liigi rohkem kui  eelmistel saartel, mida me külastasime. Kõige haruldasem liik, mida rammu saarelt nähtud,  on ilmselt 10 meetri pikkune küürvaal kes sattus siia 1851. aastal. Läänemere kesi ne toidulaud oli põhjustanud suure looma näljasurma. See aga ei takistanud rammulastel vaala Tallinna pukseerimast,  kus seda raha eest näidati. Väidetavalt on vaala luustik tänaseni talvel Peterburi  Teaduste akadeemias. Vaala abil rikastunud mehed aga puhkavad kodusaare kalmistul. Rammu surnuaed on juba nii suur, et see annab tunnistust,  et siin on vist omal ajal päris palju rahvast elanud. Jah, siin parimatel aegadel elas kuni 22 peret  ja siin olid ka päris suured pered, et arvatakse,  et siin võis elada kuni 300 inimest, Nõukogude armee küll  tegi laastamistööd, aga siiski on päris palju hauakohti  ja riste siin säilinud. Ja ka need värava postid on, olid siin kogu nõukogude aja  püsti ja see aed on nüüd küll. Mõned aastad tagasi tehti, tehti ümber uuesti. Rammusaar on napilt üle 100 hektari suur,  millega kõik need 300 inimest siin tegelesid. Kalal käisid ja siin karjatati loomi, puid siin saare peal  ei olnud, mõned üksikud puud majade ümber,  et niisugused tavalised puud nagu vahtrad ja,  ja tammed, et nende eest hoolitseti siin erilise hoolega. Ja praktiliselt kogu saar oli siis karjamaa,  et siin olid lambad, lehmad hobuseid ei olnud  ja põllulapid olid ainult siis nii suured,  kui kui majavahetus lähedases oli, et kartuleid natuke  kasvatati ja ka suurem osa viljast kõik vahetati  siis silgu vastu, et seetõttu oli ka igas  ka kaugemal Eesti maismaa nurkades silk selline igapäevane toiduaine,  kuna rannarahvas vahetas teda hoolega, siis igasugust  igasuguste põllumajandussaaduste vastu. Praegu on siin napid paar, suvemaja ja püsiasukaid vist  üldse mitte. Kuhu need inimesed kõik läksid ja miks? Aastal 1952 Rammu saare pealt piirivalve kordan,  likvideeriti igal pool, ikka pidi rahval silma peal pidama  Nõukogude piirivalve ja kuna siis Rammu saare peale enam  piirivalve korduniti jaksatud pidada, siis aastal 52 pidid  inimesed siit lahkuma. Sina satud siia rammule igal aastal päris mitu korda,  kuidas sulle tundub, kas siin võiks kunagi taas püsiasukad  olla või tuleb see saar ka ise omadega hästi toime? Tuleb ise omadega hästi toime. No muidugi oleks tore regionaalarengu huvides,  et, et ka meist meil rohkem saari saaks asustatud,  et aga noh, see on vähetõenäoline, et siia keegi tuleb  püsivalt elama, kuna kala meres teatavasti on,  on äärmiselt vähe järgi jäänud, et siit mingisugust  kontoritööd interneti teel teha. Talvel võivad siin ikkagi väga rasked ilmaolud olla,  et kui sa kui sa ikkagi ei, ei pääse pikemat aega mandrile,  et need suvine romantika läheb kiiresti üle,  kui tuleb sügis ja, ja siin on päris raske elada,  ma ei usu, et siia keegi tagasi tuleb. Rannarahvas on ikka omistanud tähendust sellele,  et kust kaarest tuul puhub, et mis on taevaluud  ja mis võib kalapotist ära. Juba suve hakul istusime Hiiumaal hirmuste mehe kuidoga,  vaatasime taevast, olime pikalt vait ja lõpuks tõdesime. Ükskõik kust kandist põhjatuul ka ei puhuks lõunast  või läänest nagu täna, külm ja vastik, on ta ikka.
