Kuskil seal. Paned on kuskil ka? Mõisastes on vihaste hääli. Aga kaugemalt on ja haned ja lagle hääli,  ma arvan, et nad on seal mere ääres, rannikul,  seal on natukene vähem rohtu ja neil on seal parem süüa leida. Oota, Marje, vaata, mis me kätte saime, site midagi. Kui ilus tüdruku, tulge ka vaatama. Oh kui põnev, see on nüüd tulnud rohu seest midagi,  mõni rohulutikas või selline huvitav värviline muda tigu  ja vanasti, kui mina teie vanune olin, siis oli tema nimi  muda kukk, aga nüüd on muda tigu. See näitab, et, et see vesi on väga toitainete rikas. Kes need väikesed siin on? Selgsõudurid on need, Neid on päris palju,  sügisel sooja veega ja väikesed pisikesed ujurid ja,  ja vesikirpe on siin ka ja ja näed, see on nüüd  siis päris suur ujur. Ujurid on röövloomad, söövad neid väiksemad,  nii et me ei saa neid kõiki kokku panna väiksesse akvaariumi,  sest muidu ju pista nad kõik nahka. Minule tundub, et see on selg, sõudur ja selg. Võib-olla tõesti. Vaat nüüd ta keeras teise poole, see on tõesti üks  selgsõudurite liik. Kahju, et meil praegu raamatut ei ole, aga katsun meelde,  et vaatame missugune ta on. Tal on üla keha roheline, heleroheline silmad on punased  ja nii ja tagant on triibuline. Ja kui me teise poole keerame, siis tal on tumeroheline. Ja ta on üks, 10 millimeetrit, umbes üks sentimeeter on pikk. Nii ole ja kirjuta ülesse, see eelmine kord teil vedas,  te nägite apteegikaane siin jah. Apteegikaanid on tegelikult punase. Teisel pool olid punase raamatu liik. Siis on soe, soojemad ilmad, aga praegu hakkavad juba ilmad  jahedamas minema, siis nad enam ei taha nagu eriti hästi siin. No kohe ujuda ringi, sest vesi hakkab külmemaks minema  ja ta on väga hea haiguste vastu. Näiteks kui läheb mäda, tegi kaani peale ja. Musta või paha verre välja, kui ta on nagu veel vees ujub  ja kui sa aga kätte saad, siis ta on nagu värviline. Need tavaliselt mudakaunid ei ole nagu värvilised,  nad on kogu aeg. Nad on ühte värvi. Seal on sellised värvilised triibud. Enne me leidsime siit ühe selle mudel, vist. Tüdrukud, kuidas teil linnuvaatlus läheb läinud seal? Mingisugune vintis, ma arvan. Vint jah. Kas sa leidsid, sul ei ole siin see oli roolind,  pisike roolind. Jah. Püüa kirjeldada veel, võib-olla see oli nagu tihase moodi või. Kui suur ta oli? Pisikene pisikene, umbes tihase suurune või varblase suurune  või selline jah, et tal oli pikk saba, põse puna. Põse pealt tuli väga, pane omale ilusasti kirja,  siis kui me läheme kooli, siis vaatame järgi nende tunnuste alusel,  mida teie nüüd märkasite. Kas te leiate raamatust ka, sest et alati on väga tähtis,  kui te näete midagi, et te püüate olulise meelde jätta,  kui teil ei ole parajasti võtta määrajat,  siis te saate koju minna ja oma nende tunnuste alusel,  mis te meelde jätsite, otsida üles raamatus pildi järgi. Liisi, sina käid siit koolis kasvama? Vaata kevadel on siin hästi palju. Viljapõld oli laglesid täis ja siis me tegime hästi palju  hernehirmutisi sinna igasuguseid. Noh siis ma sain loodus laagrisse ja tegin iga neid pilte  ja siis oli sellised pildid, et mingisugune need  herneilmutused olid sellised igasugused vana mõnergid  ja kõiksugused olid sinna pandud. Ja parem, kui lagled on rannaniidul, et põllus nad ei pea  olema ja praegu on meil palju rannaniite juba korras,  nii et me võime natukene hernehirmutistega laglesid  hirmutada küll, et neid suunata õigesse kohta. Kui me tahame kaitsta ükskõik millist loomarühma,  sealhulgas loomulikult ka lende, seesama hästi kehtib. Ka inimese kohta siis me peame säilitama tema elupaigad,  sest mitte ükski elusolend ei ela väljaspool oma elupaiku  ja lindude puhul tuleb arvestada sellega,  et paljud nendest on rändlinnud. See tähendab, tuleb säilitada nii nende pesitsusalad kui  ka nende läbirändealad. Lindude jaoks oluliste elupaikade hulgas on väga tähtsal  kohal mitmesugused märgalad. Mille hulgas omakorda ja väga väärtuslikud on ranniku märgalad. Rannikumärgalad on väga tähtsad nii lindude pesitsusaladena  kui ka mitmesuguste rändekoridoride osadena. Ranniku märgalade puhul omakorda tuleb arvestada lisaks  nende puht looduslikule ajaloole veel ka nende inimkasutuse ajalugu. Rannikumärgaladest ja eriti nendest noortest rannikust Märgaladest on inimesepoolne tegevus, eelkõige karjatamine,  aga ka niitmine. Kujundanud rannaniidud ja siin selja taga me näeme ühte  sellist ala, mis on veel enam-vähem rannaniidu olekus,  kuigi praegu siin jällegi paar aastat ei ole karjatamist  olnud ja see ala kipub kasvama liiga kõrgesse rohtu  ja võsa stuma. Ja see on selliseks üsna oluliseks ülesandeks Matsalu looduskaitsealale. Selleks et säilitada siin Avatud rannikumärgaladega seotud lindude elupaik siin igal juhul. Karjatamine taastada. Praegu me näeme, milline näeb välja üks korralikult  hooldatud korralikult korra karjatatud rannakarjamaa. See talu, mis on meil selja taga selle taluloomad Siin käivad ja tänu sellele see püsib madal murusena ja. Tänu sellele peatuvad siin näiteks kevadrändel  ka lagled. See on väga hästi ilmekalt näha ja selle tõttu on see  ka oluline pesitsusala. Muidugi on ta ka taimestikulisel. Väga liigirikas. See on adru, see on põisadru, näed, tal on põiekesed siin  aga see on ka üks adru, tegelikult on ta päris lähedane  sugulane selle teise adruga. Aga siin meie Väino madalas vees on tekkinud selline huvitav vorm,  adru vorm, mis on pisikene seda öeldaksegi,  et ta on kääbusadru ja huvitav on ta veel  selle poolest, et kui tavaline adru on põhjas kinni,  nii nagu siin on näha, et ta on olnud kinni  ja nüüd lahti tulnud, siis see on natukene veerevadru. Ja see ongi meie Väinamerele üks väga huvitav,  tüüpiline vorm siin, mida mujal ei olegi,  nii et sa leidsid väga huvitava asja. Miks need erinevad on? Nad on erinevalt kohanenud eluks, tema on põhjas niiviisi,  kinnitub kividele ja püüab siis omale elu saada niiviisi liikudes,  aga see ei kinnitu, vaid veereb ja veeremiseks on hea,  kui ta niisugune ümmargune näed. Aga see, kui ta kinnitub jälle, püüab ülespoole kasvada,  sellepärast nad ongi nii erinevad. Mis erinevad siis. Miks need on erinevat värvi sellepärast et see on natuke  hiljem veest välja tulnud. Ta on veel värske, aga see on hakanud kuivama. Näed, on juba natuke krõbiseb siin, kui ta kuivab,  siis ta muutub tumedamaks. Siin on teised, vetikad, küsis, vaat see on huvitav. Tegelikult see on üks sammal loom. See ei ole vetikas, see on üks väga-väga primitiivne loom,  kes elas ammu-ammu enne seda, kui inimesed üldse maailma tekkisid. Ja praegu me leiame põhiliselt nende sugulasi,  kivististena ainult üks liik, siis on veel jäänud meie  rannikumerele ja peab ütlema, et meie teadlased väga palju  ei teagi temast. Nii et niisugune väga põnev asi, mis te leidsite siin. Ja, ja see näitab seda, et, et elus looduses on kõik käsikäes. Üks liik kasvab, kinnitub kivile. Teine liik püüab leida omale elukohta, kasutades jällegi  seda liiki, nii et nad on omavahel seotud. Põisadru on sellepärast, et tal on siin,  kui sa katsud, siis on õhk sees, näed, katsu niimoodi on pehme. Nii, siin on gaasid sees ja see aitab tal püsti tõusta,  vaadake gaasimullid vees lähevad ka ülespoole  ja gaas on kergem, kui vesi on nii. Nii ja selleks, et tema püsti oleks. Selleks ongi hea. Kui tal need gaasimullid siin üleval on,  siis ta, need hoiavad teda nagu ülespoole. No näete, Lagled jälle liiguvad meil siin. Kas te teate ka, kuhu kohta nad lähevad,  kui kaugele? Ei, nii kaugele nad ei lähe. Aafrikasse lähevad, on. Herman saare poolsaare just puhtuse ja nad üldiselt jah,  talvituvad seal Lõuna-Euroopas, Hollandis ja. Osalt ka Inglismaal ja ja Lõuna-Saksamaal. Matsalu on muidugi lagledele väga tähtis,  eriti kevadel. Siin nad peatuvad kaua aega ja siit nad lähevad pesitsusaladele,  aga pesitsus, nagu te teate, on üks väga niisugune raske tegevus,  sest et tuleb pesa ehitada ja tuleb paariline leida  ja siis tuleb muneda ja kasvatada neid poegi  ja selleks kulub palju energiat ja seal,  kus nemad pesitsevad, väga palju. Mahlakat rohtu ei olegi. Ja kui nad nüüd lõunas kevadel tulevad siis enamasti teevad  nad siin Matsalus peatuspaiga. Sellepärast et meil on inimene siin muutnud loodus selliselt,  et meil on väga palju lagedaid alasid. Ja kevadel on siin palju rohtu. Ja nüüd, kui inimene muudab oma tegevust Ja ei hoia neid lagedaid alasid siis lagledel ei olegi peatuskohti. Lõpuks väsinuna pesitsusaladele jõuavad,  siis nende pesitsus ei pruugi õnnestuda,  sest neil ei ole varutud energiat. Nii et võime öelda, et Matsalu on üks niisugune lindude toitumisala. Sealt tulevad ühed lagled. Lagled nagu ta ka teised hanelised Tähendab eelkõige just lagled ja haned. See on rohusööjad, linnud. Ja nemad ei söö. Pikka kulu ega ei lasku sinna, kus roog ja võsa on võtnud võimust. Kui rannakarjamaad kasvavad umbes, siis ei ole Lagle mitte  kusagilt mujalt süüa võtta kui orasepõldudel. Nüüd, kui rannakarjamaad saavad piisava koormuse kõrge rohi  surutakse alla tekib mitmekesine madalmurune taimkate. Siis. Tulevad lagled ja haned. Siia randa sööma ja selle võrra. Põldude kahjustamine väheneb, teiseks väga tähtsaks efektiks. Mis on? Karjatamisel on see, et siis selle Rohustu kasvu allasurumise kaudu ja liigilise mitmekesisuse  sellest tuleneva liigilise mitmekesisuse suurenemise kaudu  suureneb putukate mitmekesisus siin rannas  ja eriti tugevalt suurendab putukate mitmekesisust rannas. Loomade väljaheide, mis omakorda on väga oluline nendele  linnuliikide le, kes toituvad putukatest Matsalu. Talunike loomadest üksi meil ei jätku selleks,  et tagada siin nõutav karjatamiskoormus. Ja üheks lahenduseks siis ongi mullikate toomine randa,  need nudid loomad on. Eesti maakarja mullikad, Eesti maakari on  siis meie põlistõug. Põline. Veisetõug, keda on jäänud suhteliselt väheks,  õigemini vägagi väheks. Teiseks lahenduseks on lihaloomade pidamine. Ja nüüd lahendus ongi selline mitmekesine lähenemine tuleb. Võimalusel toetada kohaliku piimakarjakasvatus. Selge on see, et see ei suuda tagada piisavat koormust rannakarjamaadele. Tuleb tuua juurde mullikaid, kust on võimalik,  sest mõned suuremad loomapidajad on omakorda teistes  kohtades karjamaadega hädas. Ja. Tuleb arendada lihaloomakasvatust, mis on üheks väga heaks lahenduseks. Matsalust teeb erilise Eriti väärtusliku rannikumärgala see et lisaks sellele,  mis on kõigile Lääne-Eesti rannikumärgaladele omane see  maatõus ja pikaajaline inimmõju on siin ühel alal terve  kompleks mitmesuguseid erinevaid ökosüsteeme,  mis siis kõik on siis sellise veerežiimi  ja maatõusu mõju all ja millest enamik on  ka inimese mõju all pikaajaliselt olnud. Me alustame veest. Matsalu laht on madalveeline ja looduslikult rohketoiteline,  seda näeb sealtpoolt ja sealtpoolt. Ja. Selline madal rohketoitena laht on veelindudele äärmiselt  oluliseks pesitsusalaks ja veel olulisemaks rändepeatuspaigaks. Sealpool suubub lahte Kasari jõgi ja kasari jõe deltal laiub. 4000 hektariline delta lamm, millest märkimisväärse osa  katavad luhad ehk lamminiidud. Need on siis sellised niidud, mida. Delta veed, jõe veed ujutavad iga kevad üle  ja mida iga suvi niidetakse? Siiapoole tulles on lahe ida idapoolses osas tuhandeid  hektareid roostikke millest lindudele väärtuslikum osa on  selline mosaiikne, mis jääb natuke siiapoole. Kui me natuke vaatame sinna, siis siinsamas Võib Luik. Ja parte lugeda tuhandetega. Kahel pool Matsalu lahte, siis nii siin,  seal kui ka üle lahe. Haeska poolt laiuvad siin rannaniidud ja teised rannalähedased,  avatud kooslused, mitmesugused karjamaad  ja ka heinamaad. Mis on samuti äärmiselt olulised rändepeatuspaigad  ja pesitsusalad? Nii? Veelindudele kui eriti mitmesugustele kurvitsatele  ja nende alade kujunemisel on siis täiesti otsustav tähtsus  karjatamisel ja teatud määral ka niitmisel  ja sealpool lahe suust väljas. Laiub. Väinameri, mis on ka suhteliselt madalveeline  ja kus on kümneid ja kümneid väikseid laide  ja natuke suuremaid saarekesi Mis on ka äärmiselt olulised lindudele nii rändel kui  pesitsusel kusjuures jällegi liigi On nendel saartel suuresti taganud see, et sinna veeti suvel  loomad peale või neid niideti. Nende saarte kinnikasvamine. Paljudele rannikulindudele on ebasoodne. Linnud meie ümber räägivad oma linnujuttu  ja me täpselt ei tea, mida nad räägivad. Aga maailmas on väga palju inimesi, kes tunnevad linnu elu  vastu huvi. Ja huvitav on ka see, et looduskaitse idee on just nende  inimeste poolt üles tõstetud. Võib-olla on nad tõesti süvenenud linnuelusse  nii palju, et mõistavad seda keelt nii nagu püha Franciscus  omal ajal. Üha enam on selliseid, kes lihtsalt soovivad nautida loodust,  tundma õppida erinevaid linnuliike. Ja selle tõttu me oleme püüdnud ka siin Matsalus iga aastaga  üha rohkem linnutorne teha, näiteks see koht,  kus me praegu oleme. Haeska rand. Siinne linnutorn on paar aastat tagasi kuulutatud Põhjamaade  kõige paremaks linnutorniks. See võistlus korraldati selliselt, et ühel päeval Oli igas põhjamaa linnutornis üks seltskond inimesi,  kes püüdis kokku lugeda nii palju liike,  kui sellel päeval näha oli. Ja tänu sellele selgus, et tõesti, meie haska linnutorn on  kõige parem vaatluse t, kus näeb hästi palju liike. Looduskaitse ehitab rannaäärde linnutorne  ja kohalik elanikkond saab seda ära kasutada,  püüdes pakkuda majutust ja võib-olla ka giiditeenust,  sest kohalik inimene teab päris hästi, mida linnud siin  teevad ja millised need linnud siin parajasti on  ja millal on kõige parem aeg tulla. Samuti on kohalikel elanikel ka kõige parem võimalus  tutvustada seda elu, mis siin ümbruskonnas toimub. Seda, kuidas neid linnupaiku hoitakse. Euroopa liidus reguleerib lindude kaitset niinimetatud linnudirektiiv,  mille üheks oluliseks põhimõtteks on see,  et lindude elupaigad vajavad kaitset sealhulgas  siis eriliselt Lindude jaoks. Mõeldud alade kaitsmise kaudu, mida on kokku lepitud siis,  et Eestis nimetatakse linnuhoiualadeks. Kahtlemata on Matsalu. Üks meie paljudest tulevastest linnuhoiualadest Matsalu  jaoks midagi väga palju oluliselt ei muutu,  tegelikult on ta juba praegu rahvusvaheliselt tagatud kohustus,  sest Matsalu on Rahvusvahelise tähtsusega märgala aga linnuhoiualasid. Tuleb muidugi palju. Ükski riik ei pääse Euroopa liitu sellega,  et tal on üks linnuhoiuala. Ja mõned nendest tulevad ka väljapoole olemasolevaid,  kaitsealasid. Ja kuidas nende kaitse tagada, see tuleb veel selgitada.
