Ma lillesideme võtaks sind, köidaks sellega,  sind köidaks sellega ühte, oh õnnetu Eestimaa kirjutas Juhan  Liiv juba enam kui 100 aasta eest luuleread,  mis nüüdseks on sulaselge krestomaatia. Aga miks just lillesideme, julgen mina targutada,  kas see on tõesti tugevam kanepiköiest raudahelatest  või vabariigi põhiseadusest? Lilled on aastatuhandeid olnud meile suhtlemisvahendiks  ja nende abil oleme me suhelnud ka jumalate  ja loodusega. Juba vanas Egiptuses vajati riituste läbiviimiseks tohutul  hulgal erinevaid lilli ning neid hakati selleks seal  ka spetsiaalselt kasvatama. Kui aga proovida aru saada, et miks ikkagi on lilledel  sellised värvilised ja lõhnavad õied, siis vastama peaks,  et ikka selleks, et peibutada putukaid ja linde. Millega need aitavad lilledel viljastuda? Õieilu peibutab ka inimest ja inimene kasutab seda ära  ning peibutab õite abil teist inimest. Metsise kukk peab toime tulema ilma lillekesteta. Just praegu on metsise mängu kõrgaeg aasta kõige olulisem  hetk meie metsades elavale kolmele 1000-le metsisele. Kuked hakkavad tegelikult juba veebruari sulaga  mängukohtasid külastama. Ja siis nad veavad tiibadega jutte. Päriselt veel ei mängi, aga võib selliseid jälgi leida. Külastajad vaatavad seda kohta. Ja siis, kui ilm hakkab soojemaks minema,  no siis läheb ikka mäng lahti. Kevadine pulmamäng on metsise kukkedele tõsine katsumus. Mäng kestab märtsist maini, kohal ollakse igal varahommikul  ja sellest mängust vabu päevi ei anta. Klaarimist jagub, jagub ikka lõpuni välja. Kui on kaks kanget kukke, siis, siis nad jagelevad ikka  lõpuni selle asjaga. Eks seal sedamoodi ongi, et see mängu keskosa on nagu  tugevamate pärast ja servaaladele jäävad  siis nõrgemad ja nooremad. Ja need päris poiskesed või esimese aasta omad,  need siis vaatavad kaugemalt asja pealt. Ja iga kukk, siis kaitseb oma territooriumi  ja kes siis kana jaoks tundub kõige atraktiivsem olema,  selle juurde siis minnakse. Et võib juhtuda, et ühel kukel on seal päris palju kanu ja. Kui nüüd praegu aprillis soojaks läheb, siis on nagu kulminatsioon,  kanad tulevad mängu, kuked on kõige aktiivsemad  ja selline mäng käib siis mai alguseni, nagu hakkab mets  roheliseks minema. Nii tuleb täielik vaikus. See tähendab, et kanad hakkasid Auduna. Ja mingi nädal, poolteist oleneb ilmast. Kui mets juba ära lehte läheb, siis hakkab kukk uuesti mängima. See on nüüd selle jaoks, et kui kährik või rebane pani mõne  munakurna nahka Siis tulevad kanad mängu tagasi, kuked on vahepeal natuke  puhanud ja läheb siis nagu teise ringi peale. Metsise kukkede mänguhüüd koosneb naksutamisest  ja ihumisest. Ihumise ajal laseb kukk adrenaliini keemiauru välja  ja nende sekundit jooksul ei kuule ega näe mängur midagi. Need hetked on mängukülaliste päralt. Suurtest mängudest võib alati leida metsise kukesulgi  kelle on murdnud, kas Ilves? Ilves oskab kuke päris kenasti kätte saada. Või siis teine tegelane, kes metsise mängusid külastab,  on kaljukotkas. Metsise kanast saab jagu ka kanakull. Sarnaselt teistele kanalistele on ka metsiste arvukus  aastakümnetega vähenenud. Mängudest, kus osales kümneid kukkesid, võib tänavaid  kirjandusest lugeda. Selliseid mängusid, kus oleks kaheksa, kuke,  on ikka väga veidi jäänud. Niisugust mängu, kus oleks rohkem kui 12 noh ei. Oskagi nagu hästi ütelda. Siin Jõgevamaal on keskeltläbi ka üks kuni kolm kukk. Kui on juba neli kuni seitse kuke, siis seda võib lugeda  üpris üpris tugevaks mänguks. Eestis suureneb igal aastal metsade pindala kuid see meie  metsade uhkeim kanaline taandub vaikselt. Metsise hääbumise põhjuseks peetakse peamiselt vanade  ja sobivate männimetsade kadumist. Pindala järgi on meil metsa palju. Aga see mets tükib suuremalt ja alt olema võsad  ja noorendikud ja ja metsisele nagu sobimatud alad. Kõnelen läbi lillede. See tähendab, et ütlen midagi mõistu või vihjamisi. Aasta tuhandeid on lilledele omistatud erinevaid tähendusi. Kui Haiti neiu paneb lilleõie parema kõrva taha,  siis tähendab see, et ta on vaba ja valmis seikluseks. Kui aga vasema kõrva taha, siis, et ta on hõivatud  või et ei olegi haidi neiu. Kui inglise noormees paari sajandi eest saatis neiule punase lilleõie,  tähendas see armastust ja ettepanekut suhtlemiseks. Kui neiu vastas aga valge õiega, siis oli see viisakas äraütlemine. Kui Mart Laar kinkis Arnold Rüütlile presidendiks saamise  puhul kimbu punaseid nelke, oli see sulaselge vihje tema  punaminevikule sest punased nelgid on sotsiaaldemokraatide  ja üldse vasakliikumiste vapililleks. Inglismaal ei sobi ja üldse kinkida nende tugeva lõhna tõttu  mida inglased peavad labaseks. Lilled olid olemas juba siis, kui inimesed neile veel  tähendusi ei andnud, sest inimesi polnudki. Ent lilledki olid siis teistsugused. Mida tähendasid aga hiidsõnajalad või osjad dinosaurustele? Seda võime vaid oletada. Kui kaugesse aega me täna tagasi lähme, millal need saurused  siin maa peal kõndisid? Saurused surid välja kriidiajastu lõpus ehk 65 miljonit  aastat tagasi. Aga ütleme Maa peal neid väga palju oli siis riase juura  ja kriidiajastul ja võimalik, et siis noh,  üle 200 miljoni aasta tagasi nad juba juba sammusid  siis maa peal ringi. Ja see elukas siin on siis üks esimesi neist. Ütleme see, et see on kõige varasem üks varasemaid leide,  seda kutsuti Igvanodoniks ja. See tähendab koledat sisalikku Iguonadoni leidjaks oli. Inglise arst Montell, kes koos oma abikaasaga leidis neid  põnevaid konte ja siis esimene mees, kes neid kirjeldas,  oli Richard Een. Londoni loodusmuuseumi asutaja ja Richard oen võttis  ka 1841. aastal esimesena kasutusele sõna dinosaurused. Nende vanade leidude koht. Ja siis hakati juba tasakesi aru saama, et leitud on mingi  selline olemus, keda tõenäoliselt tänapäeval enam elus ei ole. Ehk siis said juba liikvele sellised esimesed kõhklused,  et meil on olemas välja surnud loomad. Järelikult. Midagi peab olema nendes muutunud ja see sillutas  ka teed Charles Darvini evolutsiooni õpetusele tarvini kella  juubeliaastat me praegu tähistame. Dinosauruste mudeleid sai näha Tartu Ülikooli loodusmuuseumi näitusel. Nende autoriks on kunstnik Raul Lunija. Dinosaurused on Rauli kirg. Neid on ta joonistanud, mudeliteks meisterdanud  ning viimasel ajal arvuti modelleerinud. Kui siin teie töötoas ringi vaadates need seinad meenutavad  sellist heas mõttes Ameerika teismelise magamistuba,  et kust see teie dinosauruse armastus pärit on,  kas ka lapsepõlvest? Jah, üsnagi, nii kaua, kui ma mäletan, ta. Täpselt ei mäleta, millal see nagu klõps käis,  et nüüd on dinosaurused, aga. Ei, loomade vastu on huvi kogu aeg olnud,  et eks see sealt on kuidagi üks osa sellest,  on dinosaurused lihtsalt noh, see. Huvi draakonite vastu ja siis korraga noh,  avastada, et need loomad on olemas olnud,  et siis näevad, nägid välja nagu draakonid  ja et on tegelikult olemas olnud, et see on ilmselt see Põnev pool selle asja juures. Et noh, algul nagu nägid neid Me ainult neid suuri liike pärast tuli välja,  et neid oli ka siin kana suurused, varblase suurused olid  ka dinosauruse. Nagu et sihuke Aga noh, eks, eks ta sellepärast väikestel poistel on  ka see huvi just et algul nad on nagu draakonid,  mingid muinas olendid ja noh Nagu Hiinas algul arvatagi, need on ju draakoniluud,  kui need avastati seal. Esimesed leiud olid. Meil kõigil on dinosaurustest selline pisut müstiline või,  või, või romantiline ettekujutus, et kui palju teie  hinnangul selline tavaettekujutus neist loomadest  tegelikkusele vastab või sellele tegelikkusele,  mis, mis siis teada on, nende kohta. No nüüd on väga palju muutunud muidugi see arvamus,  kui võtta, mis siin kuuekümnendatel, kuidas need restaureeriti,  need skeletid kokku pandi ja praegu on ikka Selles mõttes, et leiud iga aasta avastatakse,  uusi liike on avastatud neid juba koos nahaga  ja isegi seal tuleb välja, et siin paljudel väiksematel  liikidel olid suled seljas nagu lindudel juba. Nii et noh, see nagu tõestab otse, et linnud on nagu  dinosauruse järglased mitte otsesed, küll aga kaudsed järglased. Nii et, sest palju uurimistöödes nüüd tänapäeval nagu  võetakse aluseks tegelikult lindude liikumine  ja nende nagu värvus ja sellised iseloomulikud nagu jooned Lindude ja dinosauruste sugulust kinnitab  ka Ivar Puura. Dinosauruste järglasteks on ühes arenguliinis  ka tänapäevased roomajad. Mitmesugused maod, nii siis püütonid kui rästikud  või nastikuid. Et samamoodi on sugulased ka linnud ja laias mõttes tulebki  siis linde näha roomajate rühma osana mis. Argimõistuse tasemel tundub kurioosne, ikka räägitakse  loomad ja linnud, aga esiteks linnud on loomad  ja laias mõttes on nad ka roomajad. See muidugi on inimeses natuke nagu pettumust tekita,  nüüd on siis nagu türannosauruse on nüüd nagu suur kalkun,  et noh, et see on natuke ikka jama, et ikka selline korralik  sisalik on ju palju põnevam ikka nagu draakoni moodi oleks,  aga noh õnneks enamus neist ikkagi olid nagu soomuse nahaga. See sulgedega oli väike grupp siis, kes olid nagu lindudelased. Aga noh, suurem osa olid ikka väga huvitava selliste ogade ja. Ja sellised noh Nii nagu inimesed neid on õppinud. Harjunud ette kujutama lihtsalt. Rohkem nagu detail on avasta nende pooside kohta,  et tänu sellele, et rohkem skilette on leitud  ja just selles õiges poosis, kus need kondid oli laiali pillutatud,  et siis saab nagu aru ka sellest loomapoosist  ja kas ta oli neljajalgne või kuidas ta toetus seal oma  varvastele seal kõik sellised pisiasjad,  aga mis nagu loovad siis selle looma siuguse tõetruu,  juba olemas. Oma lemmiksaurust valides ütleb Raul, et nad kõik olid toredad. Erilist huvi pakuvad kunstnikule aga näiteks kolme sarve  ja suure kraega tseratopsid ja kümnemeetrise kaelaga sauropoodid. Kuidas see pea suutis nagu neid jalgu kontrollida,  mis tulid kuskil kaugel tagapool veel, et noh Eriti võtta, neil oli väike aju veel, et,  et noh, siis väike aju pidi ikka väga tublit tööd tegema,  see lihtsalt kontrollida kõiki neid organeid  ja süda, mis pumpas kõik selle vere siis sinna kaugele pähe siin. Et noh, väga-väga omaette looma rühm, meil tänapäeval ei ole analooge,  sellepärast on neid ka väga raske. Tänapäeval tunneme sauruseid ennekõike filmide vahendusel,  Neist nähtud ei maksa aga ülemäära tõetruuna võtta,  hoiatab sauruse kunstnik. Mis filmides paneb imestama alati see agressiivsuset alati  nad tahavad kedagi ära süüa ja ründavad uisapäisa küll. Lennukeid ja autosid, aga noh, tegelikult. Tegelikult pidi see ikka päris on see täitsa vale,  sellepärast et kui võtta loomal on ainult kaks jalga nagu  kiskjate seal türannasaurusel. Ta pidi väga ettevaatlikult valima, keda ta ründab  ja et see oleks 100 protsenti kindel, et see looma kätte saab,  sest kui midagi tal selle ühe jalagagi juhtus,  siis ta oli surnud, sest imetaja nelja jalaga üks jalg läheb katki. Ta saab kolme jalaga edasi longata türannasaurusele selles  mõttes väga abi, et nad pidid väga ettevaatlikud olema,  et mitte jalaluud ära murda. Et selles mõttes nad ründasid näiteks seal täiskasvanud  mingi tankilosaurust, kellel oli see haamer näiteks sabaotsas,  ma ei usu seda iialgi, nad sellise riski endale võtsid,  et see on nagu tänapäeval lõvitki. Nad valivad väga hoolega seda saaki, et see oleks parajat nõrk. Nad naljalt ei lähe täiskasvanud pühvli kallale,  kui nad just väga näljased ei ole. Või suure karjaga, aga nad ikkagi on väga suured nahahoidjad tegelikult,  sest noh tervis on väga kallis, kiskel, eriti,  et kui sul midagi juhtub, siis sa oled surnud,  praktiliselt türannosaurus üldse. Arvatakse, et oli rohkem raipesööja tegelikult,  kuna ta oli nii suur, et ta ilmselt väga kiiresti joosta ei suutnud. Et see on nagu natuke jälle too, mis asja nüüd mingi raipesööja,  selline tore suur loom, aga hambad ja kõik viitavad sellele tegelikult,  et ta ajas nagu pigem välimusega teised saagi juurest minema,  kui need olid selle maha murdnud või siis leidis mingi raip  ja sõi seda nagu. Ent on ka teine teooria, kuidas suured ja väheliikuvad  türannosaurused saagi kätte said. Türannosaurusel ehk türanno saurus eksil oli väga võimas  esiese täiskasvanul ja, ja siin on siis ta nagu elusuuruses  näha ja kõrval on siis näha ka saurus rannasaurus inimesega  võrrelduna Turanosaurus püsis kuni 14. eluaastani  kasvurõngaste järgi üsna pisikesena ja oli oli väike  ja väga liikuv tänapäeva jaamalindude sarnane. Et jooksid siis need tasanditel ringi ja,  ja kuskil 14 kuni 17 aastaselt nad alles  siis kasvasid suureks ja väga ruttu. Ja siis selline vähemalt populaarteaduslikul tasemel on  selline hüpotees, et siis noortest ja vanadest isenditest  kari tegi koostööd, et väiksed ajasid ohvrid taga  ja suur varitses siis vastava puhma taga  ja siis, kui, kui vaja, siis sekkus oma koleda esijäsemega,  nad olid siis ikkagi nii intelligentsed loomad,  et suutsid koostööd teha ja niimoodi plaani pidada. Tuleb öelda jah, et ka noh, Saurustel oli,  ütleme selle jaoks piisavalt mõistust, ehkki,  kui nüüd intelligentsist rääkida ja, ja siis denosauruste  ja imetajate suhtes siis räägitakse, et esimesed imetajad  olid esiteks väiksed hiire suurused, teiseks elasid  valdavalt ööpimeduses ja selle tõttu pidi imetajatel välja arenema. Keerulisem aju. Uus uus ajukoore kiht arenes välja neil,  et nad paremini saaksid oma kuulmissignaale töödelda. Ja teine eelis, mis imetajatel oli, kui nad olid veel hiiresuurused,  nad ei elanud väga kaua ja nende põlvkondade vahetumine  toimus väga kiiresti. Ehk imetajad evolutsioon otsioneerusid väga kiiresti,  võrreldes saurustega. Ent loodusel on varuks üllatavaid käike ja evolutsiooniteeltki,  leiab erandeid. Siin on üks hästi põnev eluvorm mille nimeks on  siis Mehhiko. Tömpsu kutsutakse ka akso lotliks, see tähendab vees  mängivat hooma. Ja kui te teda vaatate, sest temal on Väga suur sarnasus. Sisalike või konnadega, kes on Veevälja arenemata täiskasvanuks. Ometi on ta täiesti täiskasvanud ja, ja suguküps  ja jääbki selliseks kogu eluks. Sellist. Sellist taandarengut evolutsioonis nimetatakse neoteeniaks  ehk siis olukorda, kus, Arengukell. Lükatakse justkui. Aeglasemalt käima ja, ja saadakse siis selline vorm,  mis on. Lapseliku. Teadlased arvavad, et just selline füüsiline arengupeetus  võis kaasa aidata inimaju arengule. Inimese keha on lihtsalt nii kaua abitu ja vanemate  järelevalve all, et aju saab rahus töötada. Lõpetuseks uurime aga, mida meil dinosauruselt õppida oleks  ja mis võinuks saada siis, kui saurused poleks välja surnud. Aga see on üks hoiatus nagu inimesele, et vot selline  loomarühm valitses niivõrd kaua maakeral  ja lõpuks nad pühiti praktiliselt kõik minema ühe hetkega,  ütleme geoloogiases mastaabis olid nad kõik korraga kadunud,  et see on nagu selline väike hoiatus, et me oleme siin  nii enesekindlad, meil on tuumarelvad, aga üks kosmiline katastroof,  aitasin, ei tuumarelva ega mitte midagi,  et inimene on tegelikult väga abitu ja see on aja küsimus,  millal see jälle kuus ka. Katastroof juhtub, kui seda katastroofi poleks olnud. Kas need loomad oleks tänapäeval elus ja,  ja milline oleks siis inimese roll selles maailmas? Kindlasti inimesi ei oleks, sellepärast imetajad ei oleks  iialgi nagu šanssi saanud üldse oleks tina s. Koorused saanud võib-olla mõistuse, enda  või siukese. Intelligentseks muutunud, seda me ei tea,  no siin ekraanil on näha nüüd üks ikka, ma proovisin teha nagu,  et kuidas oleks välja neid kui dinosauruse võib-olla saanud. Nagu edasi areneda, et kuhu ta oleks võinud välja jõuda,  siis nagu? Aga noh, seda ei tea muidugi keegi, et kas. Noh, ilmselt ikkagi see lõpptulemus ikka on,  et see ju aju nagu areneb järjest, et üks liik nagu hakkab  teistest Välja paistma või esile tulema rohkem intelligentsusega  ja sellisega. Juubilarile võib kinkida valgeid lilleõisi  või vihjavad need liialt matustele. Ma ei tea. Ma tean aga, et ega äraelamiseks polegi inimesele  lilli tarvis. Nagu ma tean ka, et inimese elu pole üksnes äraelamine,  vaid omamoodi riitus mille käigus tuuakse ohvriks üüratul  hulgal elavaid või pool elavaid lilli. Just nimelt tuuakse ohvriks, sest erinevate tähtpäevade  puhul kokku toodavad lillemäed ei ole muud kui lilleohver. Me aina ohverdame ja ohverdame. Aga ise põtkime seejuures vastu. Ei, me pole raasugi religioossed. Suurlinnades on lilledel veel üks roll, need on otse kui  õllekõrteks mis hoiavad meid looduse küljes. Niisama metsa minna ei ole meil ju aega ega  ka mõtet. Või siiski on. Käisime märtsi lõpus Muraste kandis esimesi kevade märke otsimas. Kõige paremad indikaatorid, kes kevade tulekust märku annavad,  on linnud ja puud. Suurde kevadekuulutajate kolmikusse kuuluvad siinmail kiivitaja,  kuldnokk ja põldlõoke. Puude puhul aga tasub kevade märke otsida pähkli  ehk sarapuult. Siin on nüüd üks varasemaid õitsema hakkavaid taimi,  meil Sarapuu ja praegu tundub, et on veel liiga talvine. Isasõied on küll kollaseks läinud kenasti. Aga, aga siis, kui päris õitsemine käes on,  siis need urvad vajuvad veel kaks korda pikemaks  ja lähevad kohevaks helekollaseks. Tolmukad tulevad siit vahelt välja ja siis,  kui nipsu lasta, siis hakkab tolmu neist tulema. Siis on isasõied avanenud ja emasõied on samal taimel kui  hoopis teise koha peal. Ja on sellised väikesed ja punased nagu niidi niiditutid. Aga ometi üks emasõis, näed, on siin lahti. Täiesti lahti, vaatamata sellele, et öösiti võib-olla veel  langeb temperatuur natukene alla nulli isegi. Aga siin ta selline väike helepunane niidipundar on. Ja see on emasõis, sellest saavadki pähklid sügiseks. Siin on siis sinililli näha, vähemalt lehed on väljas. Need on eelmise aasta lehed sinilille eelmisel suvel  kasvanud lehed, need on lume all, rohelised talv läbi. Uued lehed kasvavad alles pärast õitsemist. Siin on õie nupud tulemas, aga sinist kroonlehe otsakestki  veel ei paista. Nüüd tuleb talle tekk uuesti peale panna. Kellelegi ei meeldi ju, kui kõige magusama hommikuse viimase  kevadise une pealt tekk ära võetakse. Sarnaselt meile otsib kevade märke üle Eesti  ka 6000 last. Ettevõtmise tere, kevadraames annavad nad,  märkides ka teistele interneti vahendusel teada. Tere, kevad on selline ettevõtmine, mille eesmärk tegelikult  on koolilastele ja lasteaia lastele õpetada olulisemaid  loomaaia taimeliike selgeks või õigemini õpetajatele selleks  tööks tuge pakkuda ja abi ja last siis ettekäänet  sest kevadiste vaatluste tegemisel Ja nende kirja panemisel ja teistega jagamisel tekib kõigil  lastel selline õhin ja osalussoov ja kevade kuulutajate otsimine,  siis harjutab ju tähelepanelikkust ja jälgimist. Lisaks siis sellele, et õpitakse ära olulised liigid,  keda me kõik võiksime tunda ja teada nime  ja nägupidi. Sest sealt minu meelest algab ühe mõistliku isiksuse kujunemine. Kui osatakse tähele panna loodust ja tuntakse  selle asuka Ehk siis meie lähemaid naabreid ju tegelikult  ja osatakse siis ka edaspidi nendega arvestada. Val Rajasaar rõhutab, et loodusvaatlused on parim viis  Eestimaa loodusrikkuste tundmaõppimiseks. Üks asi, millele võib looduse tundja perspektiivist vaadates  tänulik olla, on fototehnika areng. Loodusfoto buum, mis meil on nüüd viis-kuus aastat vähemalt  kestnud See on ka üks suur innustaja rohkem looduses viibima,  väljas käima ja sellest tulenevalt liike tundma õppima  ja neid tähele panema, see on erakordselt vajalik. Kõik see on, on hädavajalik selleks, et täita seda auku,  mis meil loodushariduse vahe peale on jäänud. Üks põlvkond on kahjuks ilma jäänud sellest. Et looda, loodame, et saame sellest august võimalikult  kiiresti üle. Siin on nüüd see lumikellukese puhmas, nemad elasid  ka miinus 15 pakast üle ja pole neil häda midagi. Kenasti õitsevad. Muraste loodusraja üheks magusaimaks kohaks on pisikene raba,  kus kevade märke on veel esialgu napilt. Sellegipoolest pakub raba meile ühe hea üllatuse. Rabad on head kohad, näiteks üle. Üle raba liikuva lindude rände jälgimiseks siin on hästi  kuulda ja ja näiteks tänase lõokese rändepäeva puhul on see  hea koht, kuhu tulla kuulama, sest siit näeb  ka neid linde. Pea kohal on natuke lagedam. Aga raba ise on veel üsna unine ja magab,  aga. Rabale vajalikud elemendid on selles pisikeses rabas olemas,  siin. Jah, see on, seda võib nimetada. Tänan lõoke, et sa laulma hakkasid. Esimene lõokese laul sellel kevadel Praegu ainult rände sirtsumist kostabki et olgu see raba  siis ükskõik kui kui väike tahes, kui tema keskel on  pisikene gi lagedam koht, siis see kõik ümber  selle tsentri kuidas paistavad välja männid ja,  ja milline taimestik on, see on täiesti noh,  nagu niisugune õpikunäidis. Rabast leiame ka veidi linnupetet üle talve seisnud jõhvikaid,  mis maitsevad mõnusalt hapud. Kuna lindude nokaesine on sel hetkel veel kesine,  võtavad Muraste toidulaual mati, meil talvituvad tihased,  ohakalind ning must rästas. Ennist nägime siin ühte kuldse noka ga lindu söömas,  aga. Mitte ei olnud teist kuldnokaga ja üks väga levinud. Eksitus on ju see, et must rästaid, kes meil talvituvad,  nimetatakse ikka alati üsna sageli kuldnokkadeks  ja põhiliselt saab eristada ikka selle järgi. Et must rästas on üleni tuhk must aga kuldnok on kevadel  helekollase täpiline ja hästi metalliläikeline  ja pole üldse nii väga kollase nokaga. Et kuldnokk on siis selline täpiline ja läikeline. Ja must rästas on selline ühtlane, tuhm ja ainult nokk on  kollane ja silma ümbruse silma laug on ka kollane. Ja siis must rästal on palju pikem saba. Sokal on väga lühike saba ja noh, sellisel talvisel ajal  nagu praegu üsna talvisel kevad, kevadperioodil,  kui esimesed kuldnokad tulevad ja nad ei saa kuskilt toitu kätte,  siis siis need kaks esimest kuldnokka, kes siia Murastesse tulid,  käivad nagu tihased rasva ja, ja seemneid söömas ripuvad  väga osavalt siin selle rasvapalli küljes,  mis neil muud üle jääb. Looduseinimesele on mets kui kirik, korralik kristlane,  aga kirikust küünlaid ei varasta. Ja siit tänane tarkusetera tõeline loodusemees ei too  metsast või aasa pealt lilli vaid hoopis viib neid sinna.
