Sii. Porri ja käblik on peaaegu ühe ja samasugused. Porri on rohkem laikusid ja porri on käbliku suurem jokk  ja porri. Vinged teravad need otsad, aga käbliku on normaalsed. Nagu need. Praegu ma võtan ühe korrivõrgust välja. Nüüd rõngastetakse ta ära ja siis lastakse lahti jälle. Ma olen Loksalt ja nüüd olen nädal aega siin olnud  ja tahaks saada rõngastajaks, et siin professionaalide käe  all saab harjutada ja praktiseerida seda rõngastamist  ja et ikka tunneksid ära, et mis liik on  ja kellele sa paned selle rõnga ikka jalga  ja kas paned õige rõnga ja kas on isa või ema lind  ja et kas on kas on vana või noor või jah,  seda on vaja teada? Ikka päris palju, olen lugenud, lindudest,  raamatuid ja välimäärajaid jälginud ja niimoodi Muidu siin ikka saab paremini selgeks, et need raamatud ei  anna päris täpset ülevaadet, ikka. Siin on parem. Matsalus käisin ka kevadel. Seal sai ka rõngastada, seal oli. Merelindudega kajakad ja tiirud ja sellised. Endale mulle meeldivad röövlinnud. Kakud ja ja kullid ja sellised kotkad. Ma ei tea Kui suured ja sellised vägevad linnud Õige suur. Ohoo, isane noorisane. Ju ta. Mõnda lindu jälitades siia sisse, mõrra alla on sattunudki. Kanakull on Põhja-Euroopas. Põhiliselt paigalind, ainult noored linnud,  nagu seegi võtavad sügisel ette rändeliikumisi. Miks ta noor on? Noorel kanakullil on rinna rinnaesine ees pruunikam  ja pikitriibuline. Vanal kanakullil on siin triibud risti ja valge halliga  mustad triibud valgel taustal. Samuti on tal selja ja õla sulestikus näha,  palju suleotsad on pruunikad. Kanakull on. Tüüpiline linnukütte ja nagu tüüpilistel lindudest,  toituvatel kullidel nagu ka raudkull on emaslinnud  isaslindudest pea 50 protsenti suuremad. See siin on isaslind. Seega väikene kanakull. See on sellepärast nii, et. Pesitsusajal oma toiduniši jaotada üks partner toitub väiksematest,  teine suurematest. Liikidest noorte kanakullide sügisest liikumist võib  ka seletada just võib-olla sellega, et. Liikudes rände koondumiskohtadele ja koos rändavate  värvulistega edasi on kergem saaki tabada. No minu mäleta, mis mööda on see murd olnud 69.-st aastast,  aga noh, elav mälu on sellega sellise 70 75.-st aastast. Niisugune nagu ta praegu on. Eesti on ikka sihuke sõlmpunkt. Et, et idast peale valguvad rändesalgad,  siis võivad valida siit nii põhja kui kui  ka lõuna suuna. Noh, klassikalise sügisränne on idast läände tegelikult aga noh,  siin tuleb meri ette ja siis surub ta liikuma  selle linnu nüüd mööda rannikut ja ja, ja tänu sellele ongi nii,  et, et, et kui kablis lindu on, siis ei pruugi seda olla  mitte Sõrves ja laos linnujaamades teistes Eesti  linnujaamades ja vastupidi. Ja, ja ka tänane päev peegeldab seda, et,  et laos on ülihea päev, meil on noh, niisugune keskpärane. Ja jah üks üks Eesti jaoks üks oluline rändejuhtjoone on  Pärnu Pärnu jõgi, mida inimesed ei tulegi  selle peale. See linn, kes tuleb praegu põhja poolt Pärnu jõge,  see peaks minema läbi lao ja Sõrve linna ajama  ja see, mis satub lõuna poole, see tuleb  siis läbi kably. Ja noh, kabli omapära on see, et, et on ainukene selline  linnujaam koos Elgoland rüsaga ütleme siin siin regioonis,  kus on siis pandud maismaale metsa kitsenemise kohta pandud. Rändeteele mõrd mujal on kas poolsaartel  või saartel. Aga ka seere on siiski üks keskkonnapoliitika osa ja,  ja, ja selline seere on võib-olla kõige odavam. Praegu tõsine probleem on rõngastega ja ja,  ja noh, see probleem ongi lahendamata, sest me teeme seda  käsitsi ja valmistada ette siin 1000 1500 rõngast hommikuks  see on päris tõsine probleem. See tegelikult peegeldab meie, meie loodus olukorda väga  kiiresti ja väga selgelt välja. Siin mustihane näiteks näitab seda, et, et Eestis on praegu  vanade kuusikute olukord tunduvalt halvenenud  ja täpselt samuti sabatihase järgi võib seda otsustada ja,  ja pöialpoisi ja, ja need tähendab linnud on väga head indikaatorid,  mis tegelikult looduses sünnivad. Ja sügisel, enne näitab ära seda, kas, kas talvitumisalasid  on ja, ja ka noh, kui hästi nad on pesitsenud  ja kõike muid asju, nii et et, et selles suhtes on  ja ma nad väga head informatsiooni ja väga kiirelt  informatsiooni seda, mida silmakäiguluud alguses isegi  märgata on juba jaamades aasta kaks ette võimalik prognoos. Praegugi on, ühesõnaga see oli süsteemis töötav linnujaam,  see tähendab, et kogu siis balti mere ümber oleva oleva  jaamade võrgustikus on andmevahetus ja, ja  ka koostööprojektid. Ja iga aasta peaaegu saame omavahel kokku,  kui seda ei juhtu, siis vähemalt konverentsidel  nõupidamistel jälle tehakse siis omapoolseid ettepanekuid  hakata mõnda liiki tõsisemalt uurima, mõnda vähem  ja ja, ja, ja ka praegu siin jaamas on näha,  et, et, et, et, et ka külalisuurijad on kohale jõudnud  ja Eestisse. Sest noh, see ei ole kõige lihtsam asi, et siin üldse  relvastusluba saada ja rõngastada, nii et,  et. Tema kehtib ka teises jalgade. Miks on? Mis vanus ja mis sugu? Ja oleks ikkagi vaatamarosoo. Minu töö on sundinud mind ka seda lastega tegelema  ja ja, ja me näeme seda, et Eestis on, ma olen juba palju  kordi välja öelnud, et Eestis on probleeme kuuse  männitundmise ja, ja, ja Eesti rahvuslinnu tundmisega  siis noh, siin on võimalik ikka vähemalt tihaseliigid kõige  tavalisemad endale selgeks teha ja kõige tavalisemad linnud  selgeks teha. Ja üks asi on see, kas sa vaatad raamatult pildilt  või on teinekord sul peos, see on ikka palju suurem vahe. Seesama karvasjalg kak, tema arvukus Eestis on hästi kõvasti  alla läinud ja tema hästi vanade metsade lind  ja nad pesitsevad õõsustes. Ja, ja tõesti, see on üks linnuliik, ütleme,  kui teil on metsaretk ja metsa kaitseks ja  ja uurimaks, kuidas need metsad on siis tegelikult  karvasjalg kaku jaoks on nüüd siinsamas Edela-Eestis  ja terves Eestis metsad läinud hulga hulga halvemaks vanad õõndused,  noh tema tegelikult läheks ilusti selline must räh,  kes teeb õõnesalmis siis karvasjalg, kak  või õunetuvi või kõik, kes läheksid sisse,  nüüd, ütleme niisugused vanad haava haavatükid  või haavikud ja, ja ja, ja siin sõitsime siin rannikul ringi  luitid ja et noh, luite männikus jäetakse niisuguseid vanu suuri, Hongasid kasvama, kus õõnsusi mustvähna õõnsusi sees oleks. See oleks sellele liigile väga oluline, aga. Tema liik, tema arvukus on viimase 10 aasta jooksul väga  katastroofiliselt Eestis langenud. Ja noh, teine asi, millest see karvaselt kak sõltub,  on närilised hiired, ühesõnaga. See on musttihane, see musttihane elab vanades okasmetsades  ja noh, nagu teame, palk tuleb ikka vanast okasmetsast  ja meie linnujaama andmed ka näitavad seda väga hästi 30  aasta andmed. Et musttihase invasiooni või sissetungid Kõrge arvukusega aastad on siin linnujaamas. Muutunud harvemaks ja, ja need arvukus on  ka alla läinud, nii et see liik on teinud vähikäiku  ja üheks põhjuseks on ilmselt just selliste vanade  okasmetsade vähenemine. Ja, ja mitte see ei peegelda mitte ainult Eesti olukorda,  ta, ta peegeldab tegelikult kogu selle Loode-Euroopa olukorda,  sest nad tulevad Soomest, nad tulevad Loode-Venemaalt,  ühesõnaga Kirde-Euroopast, siit. Näete, tal on selline ilus kukla peal laik  ja noh, nad, miks nad vanu metsi vajavad,  nad pesitsevad tehased ju kõik õõnsustes. Ja, ja sellel on samamoodi õõnsusi vaja. Musttihane, laseme tal enda siis. Läks nii. Ops. Viga võtame siit 12 tehast. Siit saada kätte. Oo. Siin on, see on nüüd. Põhjatihane lipsas ära, kes on okasmetsadega,  see on sootihane, see on nüüd selline liik,  kes Eestis on oma areaali põhjapiiril. Ja kui võtta mõni kuulus tähtis linnu linnukäsiraamat kätte  ja vaadata, siis seal kirjutatakse selle liigi kohta,  et see on täielikult paigalind. Ei rända üldse. Aga mis siin kablis toimub? Kablis mõnel aastal me oleme püüdnud neid paarsada tükki  tegelikult nad liiguvad siin ja, ja seda võib öelda,  et neid on ka teisi tutttihane ja puukoristaja  ja keda on tegelikult peetud paigalindude,  eks siin, Eesti oludes. Toimub ikkagi mingi mingi ränne, mingi liikumine  ja tihtipeale miks seda ei teata, siis põhjuseks on see,  et seda on visuaalselt silmaga, on väga raske märgata  ja selleks aitavad just sellised suured mõrrad ja,  ja suured mõrrad mitte tavaliselt on linnujaamad asuvad kas meresaartele,  setel või poolsaartel siis sinna need nad välja ei jõua,  sellised liigid, aga kui on niisugune metsaregiooni noh,  rannikul, siis siis siin me võime just avastada selliseid  selliste metsa, lindude liikumist, mis muidu välja ei tule. Sootihane see näiteks on, kui on siin päris hoolega käib  siin Soome linnuturiste vaatamas ja kui nemad seda juhtub  siia mõrda mõni mõni parasjagu sisse, siis nad on väga  õnnelikud seda liiki lähes. Sest neil on ainult kaheksa korda Soomes seda nähtud. Ja siin on neid filme täis võetud ja nii et ei ole,  ei, ei ole teinekord väga palju vaja, et inimene õnnelikuks  otihane võib seda teha. Lups läks nii. Siis võtame veel, kuna metsa vanema metsalindudest jutt  jutuks läks, siis võtame, vaatame neid kõvernokaga elus. Tänavu on neid ka päris palju liikvel, kes see on porr  ja et tal on niisugune tugev saba, kõver nokk  ja ja porr on porri, loetakse ka üheks vana metsa indikaatorliigiks. Mis näitab, et mets on suhteliselt heas seisukorras,  näiteks Soomes seesama lind ehitab pesa puukoore vahele. Aga Soomes on noh, õiget metsa nagu pole,  seal on puupõllud, siis seal on, need tehakse sellised  kolmnurksed pesakastid ja siis ta kasutab neid,  Eestis ta sellistesse ei lähe, meil õnneks on niisugust  loomulikku pesapaiku veel olemas. Ja Kabi linnujaamas kõige arvukam liik on pöial,  poiss, Euroopa kõige väiksem linn. Nii viis grammi. Neid on siin 30 aasta jooksul rõngastatud üle 120000  ja parimal aastal üle 20000 ja parimal päeval üle 3000. See see lind, seesama viis grammi, esmapilgul tundub ta väga abitu. Aga seesama linn, kujutage ette võib lennata ta üle  Läänemere ja seda ühe-kahe ööga. Nii et noh, siit Kabli linnujaamast on päris palju selliseid taasleida,  mis on nüüd Rootsis kätte saadud ja see nüüd sõltub ilmast  sellise ilusa selge taevaga. Ja kui öösel on ka veel tähti näha, siis needsamad  pöialpoisid rändavad öösel. Kui on pilves vihmane, siis nad kontsentreeruvad väga suurel  arvul siia rannikule ja liiguvad päeval edasi. Nii et see lind võib valida, kas rännata öösel  või rännata päeval samamoodi, osa neist jääb paigale üldse  talvituma siia ja osa jääb, osa rändab ära,  see lind elab kuusemetsades, see on kuusemetsade lind. See oranžitutiga on isane nagu ikka, isased linnud on ilusamad. Meil käib nii See on rasvatihane ja Kabli linnujaam on  selle liigi jaoks. See on meie meil nagu vapi lind ja logo ja. See ongi tegelikult niisugune mudelliik,  mille, millega siin kablis nüüd on kõige rohkem tegeletud  mitte ainult kablis, vaid meil on ka metsades olnud ju eriti  seitsmekümnendatel kaheksakümnendatel aastatel oli siin  Edela-Eesti metsadesse pandud väga palju pesakasti,  neid oli üle 15000 ja siis harrastusornitoloogid rõngastasid  seal väga palju. Pesapoegi oli selline operatsioon paarus  ja see võimaldas siis siin hiljem saada kätte kablis neid  samu rõngastatud linde, sest põhiline probleem on selliste  lindude rände uurimisel. Me ei tea, kust nad tulevad, nad tulevad kuskilt Venemaa avarustelt. Aga kust ei tea täpselt. Ja see andis selle rasvatihane on nüüd selline liik,  kus me oleme saanud sadu sadu taasleide,  mis on Eestis lõksutud. Me teame täpselt, kus ta on sündinud. Millises elupaigas? Või kas ta oli vanalind või noorlind, kui ta pesitses seal  ja siis selgus selline asi. Kõigepealt need rasvatihased rändasid, osa neist rändas  välja kuni Prantsusmaani lausa. Sabatihane. See on jälle nüüd selline liik. Keda tihtipeale paljud inimesed ei ole üldse näinud  ja tulevad, peatuvad siin Kabli linnujaamas kinni ja,  ja ahhetavad ja ohetavad, mis niisugune lind on sabatihane  tema tegelikult nüüd ütleme, pesitseb Ta on loomulikult  metsalind ja pesitseb sellistes lehtpuumetsades ojaäärsetes,  ütleme, vääriselupaikades. Ja tema arvukus kõigub väga tugevalt. Aastati. Ta tema. Ta teeb ilusa sellise samblikest pesa ja pojad kasvavad  siis sabad kasvab pesast läbi, niisugune kena,  kena, ta on niisugune väga huvitava sotsiaalse käitumisega,  tihtipeale on paar, aga siis võib -olla hoopis on tal abilised,  nii et ta toidavad seda pesakonda seal neljakesi  ja ta võib kui hea, hea, hea toidubaas on palju putukaid  ja just putukate mune. Millest see liik toitub? Arvatakse, et lehetäide munadest toitub see liik väga palju,  täpselt ka kõike ei teata. Siis võib see sigimine hästi minna, pesitseb mitu korda  ja neid saab üpris palju. Ja siis võib mõnel aastal väga massiliselt  ja tundub, et vähemalt selle 30 aasta kõige arvukam  sabatihase liikumine ongi just tänavu, nii et te olete  sattunud siia, kes just keset sabatihase invasiooni  või sissetungi neid on tänavu siin rõngastatud üle 6000 juba. Nii et ja neist tuleb muidu väga hästi teistest  lennujaamadest taas leida, nendest on väga hea neid  rändekiirus ja kuidas need rändevood üldse liiguvad? Ta on ka niisugune küllalt oluline liik,  nii et väga põnev põnevust ootame, ma arvan. Meil tuleb selle liigi rekordaasta ja need on tõesti kõik  siin metsalinnud ja, ja see rannariba koondab neid siin kokku,  laseme siit pöialpoissi. Me nägime oma pöialpoiss. Musttihane vanade okasmetsade lind. Jätke meelde, kas. Nii sinitihane vanade lehtpuumetsade lind,  tema arvukus on isegi natuke üles läinud. Lääne-Eestis tavalisem kui Ida-Eestis. Nii. Jälle üks liik, kes keda, noh, mõnel pool Soomes näiteks on  arvukuse alla läinud, mis liik see on? Kui need tihased olid lühirändurid, siis siin on tegu lähikaugränduriga,  see sell läheb Aafrikasse ja talvitub koos seal savannis  lõvide ja antiloopidega ja ninasabikud, nii et kui tal hästi läheb,  näeb tema veel lõvi sel aastal. Aga selleks tuleb tal reis pikk reis ette teha,  sooritada see on väike lehelind. Väike lehelind on see, kui te kevadel kuulete te kõik teate  ühte linnulaulu, seal see silk, salk, silk,  salk, vot see on see lind, kes seda teeb. Solk on päris tugev. Laul on, on linn. Linnulaulud on üldse tugevad pöialpoisi kohta veel,  nii et kui pöialpoisi laulu kohta käib see,  et kes pöialpoisi laulu kuulab, selle kuulmine on veel kõige  hästi korras. Siin keegi ütles, et lõi kõrvale hukku. On väga hea kuulmine nii ja, ja noh, tõesti need metsa  linnud koonduvad siia rannikule ja siis liiguvad siin edasi  seda linda ka tunnete Punaõige. Punarind inglise rahvuslind, seal paigalind,  inglased olid siin, imestasid, mis teil punarinnad siin  rändavad kõik linnud rändavad neil kõik paigalinnud. Ja ja see punarind on Samamoodi kuskil noh Väga igasugustest metsades ja pesitseb ka  või parkides ja aga tema nüüd tüüpiline öörändur,  näete, tal juba silm on siugune, pirakas,  suur, suur, et öösel ja hämaruses armastab tegutseda. Ja selle siin on ka, ütleme Eestis on täielikult rände,  see populatsiooni asurkond, aga näiteks Hollandis on nad  juba paiksed. Ja osaliselt ainult osa rändab ära ja Inglismaal on täiesti Inglismaal,  näiteks sel ajal praegu laulavad kõva laul,  käib punarinnad, nad. Võtavad oma talvitusterritooriumil sisse  ja see on noor linn, seda me vaatame tiiva pealt,  siin on. Oi-oi, see on vanalinn. Vanalinde satub pähe, laiad töörsuled. Siin ei ole ka kollaseid tippusid, oi, vana punarinn. Ta on nii kergesti seal sees, et saab katte kätte. See on pool Eelindia. Rohelin. Roheline on laia põneva nukaga. See pole veel ära rõngastatud roheline. Kui ta teada, kas on emane või isane, isa,  sel linnul on kuskil siiamaani kollane. See on praegu isane. Aga emasel on ainult see äär.
