Tere. Minu nimi on Annike Laigo. Olen disainer. Minu toode on laineline vaip. Kui traditsiooniliselt on vaip tasapindne kahemõõtmeline,  siis minu vaip on mahuline. Tal on kolm mõõdet. Ja vaipa tehes oli mulle hästi oluliseks säilitada siiski  need traditsioonilised omadused, et oleks pehme  ja mõnus talla all. Kasutusel olid merenavigatsioonis varematel aegadel  tavalised lambid ja need teadupärast põlevad teatud aja  jooksul läbi. Ja kui valgusdioodid jõudsid tehnoloogiliselt juba  nii kaugele, et nad olid võimelised andma välja suhteliselt  tugevat valgust, siis loogiline oli see,  et avanes võimalus. Ma pean neid kasutama signaaltuledena. Nii et meie poolt esimesed valgusteod, laternad  merenavigatsiooniks tulid turule umbes aastal 96. Me arvame küll, et ta on innovaatiline, eks esiteks muidugi seetõttu,  et seal on kasutusel tänapäevased lahendused  nii komponentide poolest noh, ütleme näiteks kas  või valgusdioodid, mis tulevad meil maailma kõige  tehnoloogiliselt tipus olevatelt tootjatelt  siis ka muud komponendid, mida me kasutame näiteks Rootsist  tulev merealumiinium, mitmesugused spetsiifilised roostava  materjali sordid ja näiteks me ise toodame läätsi,  enamasti aga projekteerimise id ja näiteks sellel samal  kraanafooril on need läätsed tehtud samast materjalist,  millest firma BMW teeb oma autodele esiklaasi katte. Meie oma sealjuures on tegelikult see inseneri külg,  et me mõtleme välja tihti ka selle süsteemi  ja me mõtleme välja need konkreetsed lahendused,  mis on seal taga, et nii-öelda, pannes kokku kvaliteetseid komponente,  tekiks sellest ka üks kvaliteetne kooslus. Nad erinevad eelkõige selle poolest, et nad kasutavad ära  väga vähe energiat ja nad kasutavad selle energia ära selleks,  et kiirata välja just täpselt sellise valgusega  valgussignaali ütleme seda värvisignaali,  mida on vaja. Ehk siis, kui me vaatame tavalist lampi,  siis tema kiirgab energiat väga laias spektris,  kaasa arvatud soojusenergia valgus toodi puhul  soojusenergiat ei kiirgu välja, sealt tuleb suhteliselt  kitsa lainepikkusega valgus, ehk siis ütleme nii,  et väga puhas värv. Ja teiseks on nad ka küllaltki suunatud valgustioodidel on  juba integreeritud tehtud läätsed peal, mis suunavad  selle valguse üsna kitsasse lehtrisse nii-öelda ühte suunda. Ja meie siis vajaduse korral korrigeerime seda veelgi,  et luua näiteks merenavigatsioonis vajaminevaid küllaltki  kitsa kitsa suunitlusega signaale. Neid kasutatakse ajalooliselt kõige rohkem merenavigatsioonis,  just kus on oluline, et see signaal signaali allikas oleks  väga töökindel, et ta võtaks väga vähe energiat. Siis sarnastel põhjustel ka näiteks mastide tähistamisel  lennuohutuse tõstmiseks. Ja mitmesuguste signaaltulede puhul, kus on jällegi oluline,  et need tuled töötasid pikaajaliselt tõrgeteta,  oleksid töökindlad, taluksid ka vibratsiooni. Kui kasutada mõistlikus režiimis selliseid kaasaegseid  kvaliteetseid valgusoode, siis mõnedel juhtudel võib  saavutada näiteks 100000 tundi tööiga, mille jooksul  siis intensiivsus ei ole langenud rohkem kui 30 protsenti esialgsest. Mis siis sisuliselt tähendab, et võib öelda,  et kümme-viisteist aastat võib vastu pidada üks selline  signaal tuli kui ta töötab, mitte püsivas režiimis,  kus, kus ta pidevalt põleks, vaid annab välja mingit signaali,  näiteks pool aega põleb, pool ei põle või  siis lastakse nagu merenavigatsiooni tuled lastakse päevaks magama,  kui valge on Need navigatsioonituled, mida siin näha,  neid toodetakse suhteliselt väikestes kogustes,  kus partii suurus võibolla 10, võib-olla 20,  mitte rohkem, sest need on küllaltki kallid seadmed. Neid lihtsamaid signaaltulesid, kus ei ole sees mingit intellekti,  telemaatika süsteemi või siis kasvõi ka protsessori näol. Kontrollerit me nimetame plinkeriks. Ta tekitab plinkivat signaali, mida enamasti merel kasutatakse. Siis neid lihtsamaid tulesid, mis on meil mastituled  ja siis need niinimetatud kraanafoorid, mis käivad meil tänapäeval. No neid me toodame siiski suuremates. Kas võib öelda, et aastas sadades? Eesti vetes on meil praegu ja ka rannikul on,  kui ma ei eksi, üle 180 objekti praegusel ajal,  mis kasutavad just nimelt meie valgusteod tulesid  või siis ka meie telemaatika seadmeid sinna juurde. Ja kõige lihtsam võib-olla on jalutada läbi Estonia teatri eest,  seal. Teatri esisele saamiseks tuleb jälgida ühte meie töökindla  valgusdiood foori signaali. Me oleme ennast sisse seadnud siin enam-vähem Baltikumis,  Balti mere ääres on meie tulesid kõige rohkem loomulikult  Eesti loogiline on ka Läti, Leedu ja siis Kaliningradi oblast,  näiteks kus on olemas päris pikk merekanal,  seal on meie nii telemaatikasüsteem, mis on  siis nende tulede juhtimise ja seiresüsteem  mis kaugjuhtimise teel siis võimaldab neid lülitada  ja annab ka teada, kui on mingid probleemid tekkinud. Aga neid kraanatulesid ja ka neid lennunduse ohutustulesid,  neid me müüme. Noh, ütleme üle maailma, me müüme neid ka Rootsi. Meil on head partnerid ka Inglismaal, need tuled lähevad  muuhulgas Singapuri, Malaisiasse ja lõpptarbija toote küljes  võib need siis kohata tänapäeval juba praktiliselt vist  peatselt igas sadamas. Me loodame Loom on võime näha probleeme uudsest ootamatust vaatepunktist. Oskus lahendada olukordi harjumuspärasest mõttemustrit,  normidest ja tavadest erinevalt. Meie usume, et loovus on sünnipärane omadus,  mis pole antud vaid üksikutele väljavalitutele. Meie usume, et ideed tulevad pähe siis, kui nad ise tahavad  ja meie ei saa nende tekkimisele kuidagi kaasa aidata. Me teame, loovus on õpitav ja arendatav ning et uute ideede  leidmiseks ja probleemide lahendamiseks on olemas rida  erinevaid tehnikaid. Seega kummutame kõik leiutamise ning loovusega seotud eelarvamused. Meie ei usu, et kõik on juba välja mõeldud  ning et igale probleemile on ainult üks lahendus. Meie lähtume teadmisest, et igat asja on võimalik paremaks  teha ja seda mitut erinevat lahendusviisi kasutades. Meie teame, et aju hoiatab meid tegemast seda,  mida varem pole tehtud. Seepärast tulebki meil kõigepealt muuta oma mõtteviisi. Kas uus idee on alati parem kui vana? Mõnikord on, näiteks siis, kui tal on eeliseid,  võrreldes vana ideega, kui tal pole mitte ühtegi uut puudust  ja kindlasti siis, kui ta on vanast ideest veelgi lihtsam. Proovime leida sellise lahenduse. Parkides on pingid ja nende pinkidel on selline häda,  et kui nad saavad märjaks või lumiseks, siis ei taha sinna  nagu eriti istuda. Kuidas me saaksime sellist pinki paremaks teha? Kas see siin ei võiks olla siis näiteks mingi pingikate,  et mis oleks soojendusega Aga kas ei võiks pinki teha näiteks üldse mingisugusest  sellisest mitte poorsest materjalist, aga võrgust suured  võrgusilmad sealt sealt siis ta ei jää märjaks. Või siis, et on juba nagu vihmaveetorudele,  pannakse küttekaabel sisse hästi nõrk. Mhm kui me võtame need kolmideed, näiteks see,  et meil on võrk, on minu meelest täitsa hea idee,  mis võiks hästi töötada natukene soojemas kliimas,  kus lund kunagi sajab, muidu on ta hea idee,  aga, aga tema ainuke puudus on see, et tee lahe probleemi ära. Aga, aga need ideed, mis on näiteks küttekeha  või mis on mingisuguse katte peale panemine See teeb asja väheke keerulisemaks, samas ta lahendab  probleemi ära, me saame alati istuda. Katuse võib peale panna. Või siis pisikesed Hiina tüdrukud kogu aeg pühivad. Need ideed on, kõik töötavad, nad vastavad põhilisele kriteeriumile. Nad lahendavad probleemi ära, et pink on alati puhas. Praegu me oleme kõik need probleemid lahendanud sellega,  et me oleme midagi uut süsteemi sisse toonud. Aga kas me ei saaks kuidagi niimoodi teha,  et me mitte midagi uut juurde ei too? Aga toome ikka juurde, noh, mida me toome juurde,  räägi. Suurde padjad näiteks kaetavad istmekatted,  mis on sealsamas pingi pingi all kastis. Teed kasti lahti, võtad istmekatte, istud pärast,  kui lähed ära, pistad selle kasti tagasi. Järgmine tuleb, võtab ükskõik, las lumi sajab  või vihm sajab. Aga kui see Aga kui see eelmine on nüüd selle padja sinna peale pannud,  aga kasti enam ei pane, võtab kaenlasse,  jookseb sellega minema. Või isegi unustab näiteks sinna peale, siis see saab märjaks  ja näiteks. Aga siis inimesed võiksid üldse käia selliste riietega,  et on täiesti ükskõik, mis sul seal tagumiku all on. Ei olegi. Natuke võib olla, oleks, et kõrgem oleks,  sest vanainimene ei saa ju näiteks maha istuda,  ta ei saa püsti pärast lumeni. Aga veehunnikusse ei saa ju? Maha istuda, siis meil oleks ikkagi pinki vaja. Aga äkki me peaks hoopis niimoodi mõtlema,  et kuidas teha nii, et see pind üldse ei saakski kunagi lumiseks. Kas me ei saa siukest pinki teha, mis ei saa mitte kunagi lumiseks? Kas niisugune lund hülgav materjal ei ole valik  ja vett hülgav, et see lumi ja vesi ei tulegi sinna üldse peale? Ise läheb ära? Paneme pingi kaldu, nii et lumi sõidab pealt ära. Ja tähendab, see on üks võimalus, kui me paneme pinna  nii suure kalde all, et lumi, see kukub sealt pealt ära. Päris toetada saab ikka. Toetada saab, aga tegelikult on meil vaja sellist pinki,  mis oleks kaldus siis kui me seal ei istu. Ja mis ei oleks, kaldus siis, kui me seal parasjagu istume. Teatri või kinosaalis on selline klapptool ja. Klapptoolile sajab ikka sinna vahele, kui me võtame  selle klapp tooli, eks ole, kui ta on üleval,  siis siit vahel vahele sajab ikkagi kuigi palju lund ja,  aga miks me nüüd seda klapp tooli siis ei paneks kalda? Aga miks ma seda ei pane kaldu, miks me paneks näiteks vot  sellise nurga all me võiksime klapp tooli panna sellise  nurga alla siis siis ei 100 sinna mitte kunagi lund sisse. Meil siin Eestis on need tuulehood ka säilinud,  puhuvad ka nurga taha sul vee. Aga siis peaks tõesti piisavalt raske olema. Või siis on lihtsalt see niimoodi karbi põhimõte ka,  et klapp läheb siis selle sisse, et ei pääse kuskilt midagi vahele. Aga nüüd on küsimus selles, et kui me sealt ära tuleme,  kuidas me saame niimoodi teha, et seda pinki enam ei oleks,  nagu klapptool. No kas vedruga või oma raskusega läheb ta kinni tagasi,  et siis siis jääb ka ära see probleem, et unusta,  unustatakse ta lahti, et ta peaks ka oma raskusega  algasendisse nii-öelda tagasi minema, kui sa sealt püsti  tõused siis on ta kogu aeg suletud ja, ja noh,  tähendab kujutan ette, et see kondentsniiskus või,  või selline asi, mis tekib, et seal, kui seal põhja all on  väiksed sellised tuulutusavad ka, kus see saab välja tilkuda,  siis on ta tõepoolest kogu aeg kogu aeg ka. Aga linna mööbel on kujunduslik element,  igasugused kioskid ja prügikastid ja pargipingid. Need on tegelikult disaini element, mis võivad linna  ilusamaks teha. Need klapptoolid võiksid samamoodi linna teha ilusamaks. Jah, ja tegelikult seda klapi põhimõtet või saab ju väga  hästi kasutada noh juba mingite valmishoonete juures,  et nad võivad hoone seina ääres võivad ju  ka pingid olla, tegelikult on ju pinkide probleem see ka,  et neid ei ole piisavalt. Võib-olla see on ka puudus, et erinevalt sellest vanast  lahendusest on uuel lahendusel üks liikuv osa. Mehaanikas liikuvad osad kipuvad teinekord olema vähem töökindlat. Puudus on ka võib-olla see tähendab, et kusagil pargis  sellised klaptovi ma ei oska öelda selle disaini koha pealt,  aga praegu, kui ma hakkan endale ette kujutama seda,  siis, siis minu minu silmale nad tunduvad,  eriti kui nad on veel reklaamiga sotsiaalreklaamiga valustatud. Nad tunduvad sellised odavad massitarbe asjad,  et sellised ütleme selliste malmääristuste  või sepistustega, soliidsed, suured laudadest pargi pingid,  noh nagu väärtustavad seda parki rohkem. Kas me oleme nüüd saanud lahenduse, millel ei ole võrreldes  vana lahendusega rohkem puudusi, millel on rohkem eeliseid  ja mis põhiline, lahendaksid probleemi ära. Ja ja. Ja me saaks seda soomlastele ja taanlastele  ja norrakatele kõikidele maha ka müüa ja kõik,  kes elavad niisuguses külmas ja vastikus kliimas Mere ääres väga hea näiteks vaadata merd,  tihtipeale on ka seal tuule ja lainetega pritsmed teevad  toolid märjaks, aga kusagil seal kujutan ette Pirita tee  ääres näiteks võiksid olla. Kivi 2500 tooli järjest. Kokku käiv pargipink, tal ei ole vana lahendusega võrreldes  ühtegi puudust. Tal on eeliseid. Tal on lisafunktsioone ja mis peamine, ta sobib külmakliimasse. Tere täna räägime maavärinast. Maavärin on üks selline nähtus, mis Eestis on väga,  väga haruldane ja sellepärast ei oska me tegelikult isegi  võib-olla öelda, et milles see maavärin võiks tekkida. Maa väriseb, on, eks ole, eesti keele selline väljend  maavärin tähendab siis seda, et ta just nagu kergelt väriseb,  aga kui kaua ta väriseb, miks ta väriseb? Seda me hakkamegi praegu uurima. Ja teate, nüüd kuskil siis. Lausa seitsmekümnendatel aastatel 1970 ehk  siis eelmise sajandi keskpaigast ja lõpu poole hakati alles  rääkima laamade liikumisest, nii et sellised sõnad lausa,  et kui ma siia kirjutan, laamad kohe. Nii säärased sõnad laamad, nii, oletame,  et see on siis maakoor ja siin on siis selline niisugune osa  ja nüüd teine osa just nagu tungib, eks ole talle peale niimoodi. Ja kui nüüd see laama pool läheb ühele tahab siiapoole minna,  too sinnapoole, eks ole, teeme siin natuke parema noole,  siis ongi säärane asi, et aeg-ajalt need laamad just nagu,  kui nad ilusti viisakalt ju nad ei ole õlitatud,  eks ole, nad viisakalt ei liigu, siis nad teevad niisuguse  jõnks ja jälle jõnks jälle jõnks ja tegelikult  siis selline liikumine toimub umbes sentimeeter aastas. Ja, ja kuidas siis ehitada sellist masinat,  mis peaks näitama seda suurt mehaanilise jõu  ja pinge kontsentratsiooni ja seda vallandumist,  mis tekib üheainsa kiire, võib olla sekundi võib olla  kahe-kolme sekundi jooksul ja mis lõpeb mingi katastroofiga  mingi suure maavärinaga, mis on peegeldunud üle terve  maakera ja erinevates kohtades annab tunda kõigis grammides  ja seismograafides. Väga lihtne. Veelkord, millega me saaksime seda järgi teha kummipaelaga? Vaatame järgi ja laama, me teeme järgi, vaatame,  siin on sobiv vahend. Mul. Kohver kõlbab selleks täiesti, näete, siin on sellised nagad all. Muidu metall libiseb väga hästi pinna peal,  nüüd need naga takistavad seda, see on see takistus,  see on see hõõrdetegur. Hõõrdetegur on piisavalt suur ja sel juhul ei libise need  laamad nii kenasti, nii nagu ütleme, nuga võis läbi  või näiteks nagu kaks ütleme iluuisutaja jää peal,  eks ole, et iluuisutajad uisutavad ja siis käib see kõik  kenasti pigem laamade liikumine on üks väga hirmuäratav protsess,  mis toimub, nagu ma veelkord ütlesin, sekundi jooksul. Ja pärast seda on suur katastroof. Nii. Ja nööriga on meil siis asi selge? Vaatame kohe siit ühe jupi nööri, mis, nagu ma ütlesin,  ei ole, näete, see on selline. Vot selline nöör. Selline just nimelt niisugune kummi kummipaelanöör,  mis annab järgi. Seome siis siia ta kenasti kinni. Tuletan siis veelkord meelde, et minu kohver sümboliseerib  siis ühte suurt mannert ehk siis laama. Mis siis just nagu peaks ühe suure tõuke jõul kiirelt  hakkama liikuma. Aeg on null, Euraasia on siin, India on siin  ja nüüd oleks vaja ühte kõrghoonet miljoneid aastaid tagasi  kõrghoonet muidugi ei olnud, aga minul on siin üks  plastmassist kõrghoone. Paneme ta siia peale? Sedasi väga hästi. Kõrghoone on siis meil toetub siis laamale  ehk siis pinnale. Siin on siis meil mitu korrust, üks, kaks,  kolm, neli, viis, kuus, seitse ja pööning,  kelder on ka veel, siis, eks ole kelder ka,  nii et seitse korrust keldriga ja siinkohas on meil  siis kõik olemas ja nüüd peaks panema natuke raskust juurde. Võtaks selle suure kilo. Siin on mitmekilone tükk, see on küll Eesti lubjakivi väga  vanadest aegadest, mitusada miljonit aastat tagasi,  aga sellest hoolimata paneme selle ka juurde,  sellest hoolimata. See on nüüd korallid. Teate, siin on siin on mul näete lausa üks üks uhke korall,  eks ole, see on ka väga, väga vana, näete selline. Tõenäoliselt elas see keegi, näete, siin on niisugused  kontsentrilised rõngad, keegi elanik on siin olnud,  need on kivistunud muide. Nii, ja nüüd jääb siis üle igaks juhuks kaugemale minna. Ja vaadata, mis selle laamaga juhtub, see on üsna ohtlik protsess. Nii ja nüüd hakkavad meil lugema siis aastad,  pinge kasvab, nullist hakkas praegu minema,  nullist hakkas minema, pinge kasvas, India ei ole,  näete, ta üldse ei liigu gi, muide pinge kasvab järjest. Niimoodi, kuni ühel hetkel aeglaselt läheb pinge juurde  ja ühel hetkel nii veel ei juhtu mitte midagi. Veel ei juhtu midagi. Veel ei juhtu midagi. Oi. Tõepoolest ei juhtu midagi, hakkas hakkas liikuma  ja nüüd hakkas ta kiiremini liikuma, näete nüüd  ja jääb seisma jälle. Ja ja nüüd ta liigub aia, liigub kiiremini  ja näete, ta jõudis euraasiani välja, põrkas siin sellega  kokku ja oletame, et kui see kõik see jõud oli nüüd  niisugune tasane, näiteks sentimeeter sekundis,  eks ole, siis pika aja peale niimoodi kolme sentimeetri,  viie sentimeetri või siis meeter korraga. Nende laamade liikumine tekitab tohutu suure hetkelise liikumise,  nii et ta ei ole mitte selline sujuv, eks ole,  vaid ta nagu hüppab ühe pealt teise peale,  siis, eks ole see jõud edasi. Vaatame, mis juhtub selle kõrghoonega ja kõrghoonega on asi selge,  see hakkab kõikuma. Nägite hakkaski natuke kõikuma ja pange tähele,  ta kõikus tegelikult väga lihtsalt, näete,  niimoodi ta kõigub. Ja me hakkamegi jälgima seda kohe, mis siis juhtub,  kui selline laine selline laine, muide jõuab maja tippu,  mis ta seal peaks tegema? Nüüd me oleme järgmise joonise juures selle joonise juures,  mis peaks kirjeldama kuidas siis need kõrghooned võnkuma hakkavad,  miks nad üldse võnguvad, sest viimane asi,  mida ma tõepoolest Jaapani selle kuidas öelda dokfilmi  või selle securiti kaamera pildis nägin,  olin, et mehed ohvi, siis liikusid sinnapoole,  siis liikusid jälle tagasi, siis niimoodi,  siis jäid kõik seisma ja vaatasid õnnelikult aknast välja. Et milles siis see asi on väga lihtne. Kui see on siin maakera. Ütleme, see on siin, Jaapan kirjutame siia suurelt näiteks Jaapan,  sest noh, Eestis ju niisugust asja ometi ei juhtu. Jaapan ja nüüd on selline lugu, siin on meil  siis kõrghoone. Paneme selle kõrghoone siia. Ja eemalt tuleb kuskil suur laine. Neid laineid on muidugi mitut sorti, aga ärme asja väga  keeruliseks ajame. See on suur maapinna võnkumise laine laine tuleb  ja läheb siin Jaapanis läheb siit kohast kõrghoonesse sisse  ja hakkab levima ülespoole. Ta jaguneb muidugi siin korruste vahel ära kenasti. Kõik see energia jaguneb ära, aga ta peegeldub sealt otsast  ka tagasi. See maja on klassikaline ühe neljandiku  lainepikkuse resonaator. Kohe ma seletan, mis see on. Näete, mul on siin üks selline pulgakene  ja see on ka muide üks neljandik lainepikkuse resonaator. Vaatame, kui ma panen ta siia niimoodi, mis  siis temaga võiks. Paneme ta nüüd niipidi, mis siis temaga võiks juhtuda,  näete, temaga juhtub säärane asi, et ta hakkab võnkuma. Just, ja näete, ta ei kao üldse ära, kui ma natukenegi  liigutan siit alt, siis ta tükk aega võngub,  nii et ta ei kao nagu kohe ära see ei ole nii,  et jäi seisma kohe. Näete, ta võngub mitu korda. Samamoodi juhtub ka majaga. Kui kõik asjad klapivad kokku, siis võiks juhtuda niimoodi,  kui selle maja sagedus on pool hertsi näiteks  ja selle. Võnkesagedus on sama, siis hakkab maja, näete siit nullist,  läheb siiapoole, läheb siiapoole, hakkab  siis nii-öelda võnkuma selle vahel ja kui need võnked  siis saavad kogu aeg siit energiat juurde,  muide selle kasvõi paari sekundi jooksul,  siis võib juhtudagi katastroof, see tähendab,  et need kohad, vot siin on sellised kohad,  neid nimetatakse nendeks postideks, mis majal on,  eks ole, olete näinud. Praegu ehitatakse siin meil Tallinnas mitmel pool maju,  eks ole, postid on nüüd, kui selle oma võnke sagedus läheb  kokku selle selle lainesagedusega, mis sealt alt muudkui  juurde tuleb kogu aeg selle paari sekundi jooksul  siis juhtub see, et maja võib hakata võnkuma lausa näiteks niimoodi,  mina ei ole siiamaani näinud ühtegi maja,  mis oleks niimoodi kõrghoone, kujutage endale ette,  kõrghoone näiteks on niisuguses asendis,  eksole. Ütleme, et office 'id on siin allpool,  keegi rõdu on ja vaatab siit nagu otse alla,  eks ole, see ei ole enam reaalne, tähendab  ja tegelikult säärane maja laguneb ära ja murdubki pooleks. Ilmselt paljudele on tuttav selline asi,  seda nimetatakse na õngeks, eks ole, et kalamees hoiab  õngest kinni ja näete, kui kerge, kui väikese jõupingutusega  saan mina seda liigutada. Muide, kõik puud on üks neljandik, laine resonaatorid,  kõik puud, sellepärast nad niimoodi ka võnkuvad. Ühest kohast on kinni ja näete, põhisagedusel võib juhtuda. Teate, mis põhisagedus võib juhtuda, ma näitan teile kohe. Nii katse, vaatame kui palju. Oo, puu peab vastu, vaadake, vaadake, vaadake,  puu paneb, siin on mingi kahemeetrine võnge praegu. Kahe ossa. Veel kord puu, muide looduslik materjal pani vastu selle,  vaatame, kas see maja ka vastu paneb. Ja majaga siis on selline asi, siin elab ära kukk,  meil neljandal korrusel. Ülemise korrusel on siis bassein, spordisaal,  näete, siin on üks selline väike pallikene  ka ja vaatame, mis siis juhtub, kui need lained nüüd tulevad  siia kõrghoonesse. Niimoodi lained tulevad, siin on muidugi tasa pinda,  aga natukene hakkame hästi, vähe neid kiigutama. Näete, selle majal on oma võnkesagedus. Keeraks teda natukene teistpidi, paneme niipidi. Selle majal on oma võnkesagedus, näete, see üldse ei muutu,  kui ma natukenegi liigutan, ükskõik, mis sagedusega. See maja võnku kukk juba kukkus meil pikali. Niimoodi siis juhtub. Kõrghoonega muide. Kukk kõigepealt teiseks bassein, spordiväljak  ja maja pikali. Väga lihtne ja ülemine korrus kukkus üldse küljest ära.
