Otsides lilleaeda, kus saaksime kõnelda talve  ja suvevintsutused üle elanud püsikutest jõudsime lilleorgu. See on vana talukoht, praegune keskus, kus inimene saab  võimaluse süüvida iseendasse, otsida oma teed vaimse arengu radadel. Lilleoru, sakraalehitised ja veel pooleli olev elutee. Park sobituvad looduses ja omavahel, nii et kujundina  sümboliseerivad nad inimese lepitud teekonda tarkuse poole. Lilleorus tehakse kõiki töid vabatahtlikult  ja kogemused tulevad läbi katsetuste elulille kujundi. Ühed esimesed lilled olid sügavpunased, taaliad. Alustasin väga vähestest ja nüüd on neid  nii palju, et me juba mõtleme. Kuidas me neid ära kujundame ja kuidas paneme,  aga tali on väga head lõike või tähendab,  meil on õisi tarvis hästi palju ohverdus,  eks, ja siis see on väga tänuväärne. Hästi, ilusad värvid on neil lopsakad õied. Ja eriti see punane talia, mis siin on, ta juurestik on  hästi arenev ja, ja noh, mitmekordistub iga aastase tali tali. Need, punased Taliad lähevad kõige varem õitsema ja,  ja nad paljunevad hästi. Ja muidugi talia teab väga rammusat mulda,  meie paneme sinna kõigepealt istutusauku tuha,  siis komposti, kõdu, sõnnikut ja, ja päikest muidugi,  ja meid päästab see, et meil on noh, tänavu suvel,  et meil on raske muld, et on paene savine,  et noh, kuival pinnasel tänavu oli väga raske,  sest siin on hästi tuule ja päikese käes  ja see oleks hästi kiiresti ära kuivanud,  et ei piisa kastmisest. Aga jah, see on meid aidanud. See peenar on erilise kujuga, ta on kaar üks elulille osa  ühe ringi kaar ja, ja see on nagu see välimine välimise  ringi osa, mille keskpunkt on seal kaugemal,  et see on nagu üks ring sellest eluline osast. See märgib ära selle Teil on tõesti väga palju õisi siin ja ei ole suvepõud mitte  midagi teinud neile. Eks ikka see hea muld, mis meil on ja kastnud hästi palju  kastnud ikka üle päeva. Kõik kogu kõik taimed said üle kastetud. Kasvatamine algab kõigepealt hoiustamises jahedas ruumis  jahedas keldris. Hoiame kastides. Millegagi me ei kata ei liiva ega turbaga  ja see on nullilähedane, võib-olla natukene üle nulli temperatuuril. Kevadel toome juba aprilli algul. Ruumi toasoojuse se seal on kolm-neli nädalat,  siis on niisugused pikad võrsed juba siis istutame  kasvuhoonesse kasvuhoones kasvavad nad kuni öökülmade  möödumist kuskil mai lõpus toome nad avamaale  siis taimed on juba 40 50 sentimeetri kõrgusel. Ja noh, ette kasvatada niimoodi siis meil Hakkavad õitsema juba juuli keskelt kuni öökülmadeni. Et see pikendab ettekasvatamisega, pikendab õitsemisaega. Kui nüüd sügise juurde veel kord tagasi tulla,  mis siis nüüd praegu? Nagu nende lilledega juhtub Praegu noh, meil õitsevad nad väga palju,  sellepärast et me kasutame õisi väga palju,  me lõikame Tohutult õisi ära, sest me noh, kasutame neid ohverdus ohverdusteks,  maa-alade tegemiseks, need on niisugused lillevanikud,  mida me ohverduse tseremoonia juures paneme murtidele ja,  ja siis tseremooniameistritele kaela. Ja muidugi vaasidesse palju iga päev teeme ohverdusi  pühakujude ees, paneme neile värsked õied,  õhtul korjatakse need ära. Ja mida rohkem õisi ära võtta, seda rohkem õisi tuleb,  et see on taimedele väga kasulik. Kui varred on juba külm ära võtnud, siis me võtame nad välja,  paneme kasvuhoonesse kuivama, tavaliselt seal  klaaskasvuhoones on olnud, kuivatame ära  ja siis viime keldrisse jahedasse kastidesse  ja ja kevadeni lihtsalt Need varred peaksid ikka jääma  natuke juurde ja, ja siis me riputame veel kergelt tuhaga üle,  noh, see kaitseb kõik selle hallituse eest  ja see on ka üks hea. Nipp jah, jah, ja seda oleks hea ja istutusauku ka. Ikka tuhka. See. Ta nagu õitsemist ka minu meelest Soodustab.
