Et teie suvine roosiaed kaunilt õitseks,  tuleb ka talvel pisut vaeva näha. Nii oligi meie suvise jutuajamise peamõte. Teil on eriline roosiaed selles mõttes, et teil on hästi  palju erinevaid roosi sorte siia kokku kogutud. Jah, meil on tõesti palju sorte ja sellel on  ka teatud kindel eesmärk, et nendest paljudest sortidest  välja valida kõige paremad roosisordid, mis Eestis sobiks  kasvatada nii koduaias, haljasalal, pargis,  suvilas iganes, kus inimene tahab omale roosi istutada. Et ta tuleks seal selle roosiga hästi toime. Me oleme siin selekteerinud siis välja terved külmakindlad  ja väga dekoratiivsed sordid, paljundame  ja levitame rahva. No kui palju neid sorte teil siin kokku on sorte on 936  sorti ja, ja sellest siis me paljundame 150,  see on siis ainult 15 protsenti sellest suurest sortimendi määrast. Et kõik ei pea vastu Kõik ei pea vastu ja kõik ei ole nii dekoratiivsed  ja ja kõik ei ole ka nii ilusad. Kas on mingit vahet, et üks roos nagu ei sobi teise kõrvale? Jah, on sellepärast, et see oleneb juba roosi rühmas,  kas ta on kõrgekasvuline pargiroos või on tema madala  pinnakatteroos igal roosil on nagu oma koht  ja kõrged roosid istutatakse tahapoole taustaks  ja ettepoole, siis kogu aeg madalamad ja madalamad  nii kaua, kuni pinna katte või miniroosideni välja. Aga kas see on ikka seotud lihtsalt sellega,  et meil oleks silmale ilus vaadata või noh,  roositaim, kui niisugune näiteks mõnda ühte roosi sorti ei talu,  tahab temast. Kaugemal olla seda ei ole, see on ikkagi kõige esmane on  ikkagi see esteetiline väljanägemine, et oleks kogu aeg  kevadest kuni sügiseni või lumeni need roosid ilusad. See on põhieesmärk aegade jooksul olnud ja see jääb igavesti edasi. Kuidas te üleüldiselt siin oma aias olevaid roose nagu jaotaksite? Me jaotame need roosid kahte suurde rühma. Need vabalt istutatud pargiroosid ja vanad roosid  ja teised on modernsed ehk tänapäevased roosid. Tänapäevased roosid on külmaõrnemad ja see nende arengu  algust loetakse 1874 mis on sellest ajast tänapäevani aretatud. Need on modernsed roosid ja, ja sellest aastast nagu  nii-öelda Kristuse või, või, või vana aja poole. Need on vana aja roosid. Mis on need kõige tähtsamad põhimõttelised teadmised,  mida inimesel peab olema, kui ta tahab, et aias oleksid  ilusad roosid. No põhimõtteliselt on see, et roosi peenramaa peab olema  hästi ette valmistatud, kui see on korralikult tehtud ja,  ja seal 50 kuni 50 sentimeetri sügavusel kobestatud  ja väetatud, siis need roosid seal kasvavad  ja ei tohi olla palju liigniiskust ega ei tohi  ka liiga liivasussis olla. Sest et roosi juured võivad minna kuni poolteist meetrit  ja nad aegade jooksul lähevad. Tavaliselt inimesed ei kujuta ette, kui võimsad on roosi juured. Neil on iidsest ajast see omadus, et nad peavad ise looduses  toime tulema vaatamata kliimale või ilmale  või laiuskraadile, kus me oleme. Ja oludes oleme väga põhjas suhteliselt kõigi nende  modernsete ja tänapäeva roosidega. Sellepärast et inimene on tahtnud ka siin põhjas näha palju  sellist ilusat ja, ja seda on juba baltisakslased  ja mõistnikud siia toonud mitusada aastat tagasi. Oletame, et praegu akna taga tuiskab ja tormab talvine külmus. Mida peaks praegu talvel mõtlema, et kevadel oleksid roosid  korras ja, ja suvel nad ilusti õitseksid. Kui on lumi ja ja tuisk õues, siis oleks meil ainukene hea  võimalus see, et vaatame, et nende roosipõõsastel,  mis meil on Kaetud kuuseokstega või roniroosid, mis on võetud võrede  või seina pealt maha, et seal oleks küllaldaselt lund. Lumi on kõige parem talvekate sellepärast et kõik need  roosid ikkagi tahavad sihukest talvekatet ja,  ja seda peab tegema, kui seda lund ei ole,  siis on hea, kui seal on varjuks, peal kuuseoksi  või kadakaoksi või kas või või pilliroogu. Aga tähtis on see, kui hakkab juba märtsikuu päike  ja aprilli alguses on tihti nii, et päeval on kaheksa kuni  10 kraadi sooja, räästad tilguvad, aga öösel on samavõrra  külma ja see on roosidele väga kahjulik. Roosid peavad olema talvel korralikult kinni kaetud,  aga on ka erandeid. Ja on erandeid, sellepärast et praegusel ajal on moodi  läinud tüviroosid ja nende tüvirooside kasvatamise juures me  oleme kasutanud konteinervõtet ja see tähendab seda,  et me istutame, need tüviroosid sellistesse nõudesse  plastmassist nõudesse, mis on 10 15 või 20 liitrit suured  ja nendel nõudel on, on augud sees igale poole  ja neid võib palju rohkem olla, kus pääsevad need juured välja. Nüüd on nii, kui see roositaim on siia istutatud sisse  ja me istutame tema koos selle korraliku taimega kasvukohale,  selle kasvukoha, me valmistame niimoodi ette,  et selle augu põhi on nii sügav, et me uputame üleni  selle konteineri maa sisse. Kui meil käivad aias inimesed, nad ei teagi,  et siin on selline konteiner all ja seda konteinerit  ja kogu seda ala me väetame nii nagu kõiki teisi roose. Ja tulemus on siis selline, nii nagu te siin näete,  üks sort õitseb ühel ajal, teine sort õitseb teisel ajal  ja nii suve läbi, kui tuleb sügis ja tüviroosidega on  eriline oht. See, et vana kasvatusviisi juures oli need roosid,  painutati siia peenra peale, maha pandi oksad peale,  aga kõige suurem oht oli, et hiired närisid need tüved ära. Need hiired on kõige suuremad vaenlased just roosi  maapealsel osal. Nüüd on nii, kui on sellises konteineris. Me võtame selle augu siit lahti ja tõstame  selle taime siis koos konteineriga välja  ja viime sobivasse kohta, kus on temperatuur nullilähedane. Ja seal me hoiame kevadeni. Roosid hakkavad tavaliselt kasvama veebruari lõpus,  märtsi algul ja siis me peame väga jälgima,  et nad ei hakka meil liiga kiiresti kasvama. Siis võsuvad võsu venivad välja. Me peame ikkagi jälgima temperatuuri, mis on küllalt madal. Nullilähedal ja talveks sobiv hoidmise koht on kas  siis külm, kasvuhoone, kilemaja või garaaž. Halvemal variandil on soe kell. Nüüd kevadel, kui on sobilik aeg ja need võrsed ei ole mitte  välja kasvanud, siis me toome nad aprilli lõpus  või märts mai algul siia samasse kasvukohale tagasi ja,  ja valmistame selle augu jälle uuesti ette. Paneme siia iasti komposti, paneme põhiväetise siia auku  ja niimoodi jõuavad meil need roosid kolm korda suve jooksul õitse.
