Täna me jätkame juttu Saku maaviljeluse instituudi Evika  teaduskeskuses ja räägime teile, mis asi on meristeem  meetodil aia taimede tervendamine ja paljundamine. Ja Viive Rosenberg, miks on just see teema praegu eriti  tähtis ja oluline teema on sellepärast oluline,  et kõik tahavad saada ju head saaki. Et taimed oleksid terved ja tugevad ja taimedel aiataimedel  näiteks maasikatel. On väga palju haigusi, kartulil on väga palju haigusi  ja sellised haigused, mida ei saa kemikaalidega tõrjuda nagu  näiteks viirushaigused ja sellepärast tuleb taimed siin  laboris terveks ravida ja siis neid terveid taimi paljundada  ja nendest istikut kasvatada. Ja kõike seda siin teie laboratooriumides tehaksegi,  nii et hakkame järjest vaatama. Jah, meie laboratooriumis tehakse kõik see koekultuuride  rajamine taimede algne mikrokloonimine ja kasvatamine  ja paljundamine siis ka nendele taimede tootjatele  ja kartuli kasvatajatele. Siit saab nüüd alguse see viljapuude ja kogu aiataimede meristeem. Tervendus ja paljundus, tähendab, see on esimene etapp,  kus me siis rajame need meristeemkultuurid. Võtame mikroskoopi ajal hästi väikesed koelõigud. Noh, ütleme, maasikatel on see 0,2 0,3 millimeetrit,  katrii samuti, aga viljapuudel ta on pisut suurem siin  viljapuudega ja üldse puittaimedega, on. Algul päris palju tööd, et saada need koe kultuurid,  mida siis võib hiljem. Massiliselt paljundada ja säilitada ka pikemaajaliselt Viive  siin laboratooriumi toas toimub nii-öelda teadus mahukas,  kas tootmine? Jah, siin on nüüd järgmine etapp, kui me enne vaatasime seda,  kuidas me rajame neid koekultuure aiataimedest,  siis siin toimub nüüd nende paljundamine,  mikrokroonine ehk nimetatakse ka mikro paljundamiseks  ja siin juba jagatakse siis need arenenud taimepuhmakesed  uuesti pannakse toitesegule ja siis kasvavad siin nendest  jälle omakorda kummad, mida saab siis jagada  ja nii toimub selline mikrokloonimine. Ja edasi siis toimub juba juurte alla moodustamine. Meie anname siit ka maasikataimede näol maasikataimi välja,  nendele, kes maasikat meil kasvatavad, sest maasikal on väga  tähtis see ka, et ta oleks terve, et maasikal on palju haigusi,  kahjureid ja meie materjal on siis nendest kõikidest puhas  ja terve ja väga hea saagipotentsiaaliga. Mis taimed siin siis on, ühed olid siis maasikad ja,  ja teised on siis kirsitaimed, et praegu kesside paljundamine,  see võimaldab siis oma juused kirsiistikut kasvatada üsna kiiresti. Kahe aastaga on korralikult aeda istutamiseks kirsiistikud  valmis ja juba kolmandal-neljandal aastal,  need annavad siis juba saaki ja see omajuurne tähendab seda,  et ei ole vaja pookida seda vaeva enam näha  ja kõik, mis siis juures ta kasvab, on sordi ene,  võib kasutada siis istikutes või puus. Kui saab näiteks ploomipuu, külmub ära või õunapuu  või murdub ära, siis kõik, mis kasvab uuesti,  on sordi ehtne sama sort ja saab sellest kiiresti taastada  uue puu. Nendes purkides siin siis taimed juba kasvavad. Jah, see on nüüd see paik, kus nendest mikropaljundatud  väikestest põhmakestest kasvavad siis jälle uued taimepuhmad,  näete, siin on kolb täiesti täis neid kasvanud  siis järgmine etapp on, kui enam paljundada neid ei taha,  siis laseme neil natuke pikemaks kasvada  ja siis lähevad juurdumisele osa kultuure,  osa sorte, meil läheb juurduma, plastik ju rullidesse,  aga osa, mis veel nii hästi juuri ei anna. Siis tuleb neid panna. Erinevale toitesegule juurduma näiteks siin on maguskirsi  päikesed võrsed juba juurdunud ja neid võib  siis istutada siit siis välja, tavaliselt me  siis istutame plastikrullineid ja siis juba paneme kasvuhoonesse,  kus esimesel aastal siis kasvab isegi 40 kuni 70 mee  sentimeetrit pikk võrsealge ja siin toimuvad muidugi meil  igasugused katsed, sest tehnoloogia ei ole täiuslik veel. Võib-olla hapukirss on ainuke, mis meil kõige paremini  praegu läheb. Aga iga sort, iga liik Vajab siis teatud katsetamist siin erinevaid kasvuhormoone  toitesegusid igasuguseid ülekandmise astme ülekannete astmeid,  nii et pidevalt käib paralleelselt siis teaduslik uurimistöö  siin kõrval. Ja ja samuti ka siis see teadusmahukas tootmine. Mismoodi kõik see, mida me siin näeme, on kasulik ühele  täiesti tavalisele aiapidajale? Siin on nüüd võimalik ju. Paljundada, ja eriti on see tähtis näiteks ploomipuudel,  et saada omajuurseid istikuid. Ja nagu me teame, meil Eestimaal on sageli külmad talved. Ploomipuud kahjustuvad siis on vaja uusi istikuid,  tavaliselt nii iga seitsme aasta järel, kui ploomipuud  jõuavad just hästi kandeikka, tulebki see külm talv  ja siis võtab ploomipuu ära ja siis on tarvis uut istikut,  jälle jõuab kande ikka, aga nii on palju lihtsam  selle tõttu, et kui juur jääb terveks, siis juures tuleb  täpselt sama sort, ta jõuab palju kiiremini kande ikka  ja pikendab siis juba nende ploomide kandeperioodi Eestimaal. Ja meil on aias täiesti katsed olemas, kus väga hästi käituvad,  ei ole nad külmaõrnemad. Ka õunapuude kohta on meil andmeid, aga no luuviljalistel kardetakse,  et liiga tugev on see vekretiin kasv aga igal juhul võib  sellisel kujul nii kirsse loome, kui mureleid  ehk maguskirsse paljundada viime, mis asjad  siis nüüd siin on? Siin on nüüd kirsi istikud, need samad, mis möödunud aastal  oli samamoodi katseklaasis või kolvis, nagu te nägite siin  laboris ja nüüd nad on ühe aasta kasvanud juured alla võtnud,  ühe aasta kasvanud ja juba talvitunud ja tänavu aasta  siis lähevad edasi istikukott. Istikuväljakule, ja sügiseks on nad juba ilusad,  korralikud hargnenud viljapuuistikud, mida  siis võib juba aeda kas istutada omale? Sinna on kenasti nii-öelda plastmasrullide sees  ja see on meil niisugune väga hea tehnoloogia. Väga hästi, nad juurduvad ja kasvavad siin nendes plastikrullides,  nii et palju paremini igal juhul, kui konteinerites. Ja siin on noh, teise teised on siin reas,  seal on ploomiistikuid ja siin on pihlakaistikuid  ja õunapuuistikuid, isegi nii et nad on siin talvitumast  just jõudnud välja tulla. Viimasel ajal on räägitud ka maasika frigotaimedest,  mis need on? Need on taimed, maasikaistikud, mis on külmutatud  ja need annavad võimaluse maasikasaaki saada palju pikema  perioodi jooksul. Kui me oleme harjunud seda, need on sügavkülmas,  neid võib istutada ta näiteks jaanipäeval,  siis saab nendest saagi kuskil augusti lõpus,  septembri alguses, mis tavaliselt meil ei ole võimalik,  juulis on tavaliselt saagi lõpp ja neid siis tuuakse meil  praegu sisse, meil Eestis ei valmista keegi põhimõtteliselt  Rigotaimed on saadud niimoodi, et võetakse emataimedelt  hästi arenenud elujõulised tütartaimed ja pannakse miinus  kahe kraadi juurde ja säilitatakse miinus kahe kraadi juures  selle ajani, kui võetakse uuesti, siis istutamiseks nad  sooja jaanipäeval. Taimedest saab saagi siis augustis või septembri alguses.
