Tere, loodusesõbrad taas kord jätame selja taha mandri ja võtame suuna saartele, väikesed, aga põnevad. Täpsemalt öeldes Põhja-Eesti omad. Nii võiks öelda meie alanud saate peategelaste kohta. Teejuht on nagu ikka, Uudo Timm ja mina olen hallinurk. No valdav osa Põhja-Eesti saartest tas endast Nõuka ajal kinnist piiritsooni, mis vabaduse saabudes andis neile paikadele veel oma nõndanimetatud keelatud vilja lisavõlu juurde. Kas see on tähendanud ka tavalisest suuremat huvi taoliste väikesaarte vastu, et lisaks kaunile loodusele nagu mingi salapära veel? Tere ja loomulikult keelatud viljad ja salajased salajas hoitud ligipääsmatud kohad on ikka need, mis tõmbavad. Ja, ja noh, kui me nüüd vaatame, vaatame neid Põhja-Eesti saari või, või meie saar üldse laiemalt iga siis paljukest neid, neid saari siis nii vabalt külastatavaid oli, ikka oli vaja kas sõpru või sugulasi, kes siis piiritsoonile Loa muretsesid ja siis vaatad, kuidas sa sinna saarele saad. Ja noh, ikkagi sai siis valdavalt ainult nendele saartele, kus veel elu oli. Aga, aga kui me vaatame need Põhja-Eesti saari, siis ega see nõukogude periood oli ju üsna laastav sellele piirkonnale eriti saartele, noh, sest kardeti hoopiski seda piiri piiri ületamist mitte väljastpoolt sissepoole, vaid seest väljapoole ja saarte pealt vaikselt uduste ilmadega. Paatidega äraminek, see oli ju Nõukogude riigile vääga suur kaotus kohe nii-öelda ja seetõttu siis ka paljud väikesaared, eelkõige väikesaared, siis tehti inimtühjaks, et seal enam kohalikud elanikud elada ei saanud. Nad siis transporditi, asustati ümber mandrile ja noh, muidugi neid, kui taas avanes võimalus külastada neid väikesaari, siis muidugi tasub vaadata ka nende saateajalugu eriti siis nende saate puhul, kus siis varem ka alaline või ajutine inimasustus peale oli, sest nende märke on ka seal piisavalt siiamaani jälgitav. Põhja-Eesti väikesaari on hea hulk, kust me alustame? Kui me räägime Eesti saartest üldse, siis noh, neid on kokku üle 1500. Et ilmselt meil jätkub siin kõneainet mitmeks saateks, mis sest, et meie saared ei ole kõik sugugi mitte nii suured nagu Hiiumaa või Saaremaa ja ütleme siis Vormsi ja Kihnu Ruhnu siis nendel väikestel saartel on teinekord nii põnev loodus ja vaatamist on palju, et sinna võib ka minna päris hulk aega Nov külge, mitte terve saate jagu, aga kindlasti tasub nii mõnelgi saarel pikemalt peatuda. Ja kui ma Põhja-Eesti saartest nagu pihta hakkaksime, siis võib-olla alustaks ida poolt ja siis järjest lääne poole ja vaatame, kui kaugele, milliste huvitavate lugudega me täna välja jõuame. Ja kui me nüüd Ida-Eesti poolt Ida-Eesti rannikul eriti palju saari ei ole. Kuna mandrirannik on ka kõrge panga ja, ja üsna sirge, siis siis esimesed tähelepanuväärsemad saared on siis suhtio saared, Messis paiknevad Kunda kohal ja on siis kahe saare näol põhja uut ju, ehk siis lihtsalt Uhtjo saar umbes 10 hektarit suur ja salasaar ehk Lõuna-Austrias on siis kuus hektarit suur ja seal nende saarte peal ei ole püsiasustust olnud, aga on kalurid siis kasutanud maalemineku kohane ja, ja seal parem olid võrgukuurid, tormivarjus veeta sai. Aga noh, muidugi nõukogude ajal selline asi lõpetati üsna kiiresti ja juba eesti ajal pandi tähele seal huvitavaid taimeliike ja loomulikult ta linnustikku. Ja praegusel hetkel on ka need saared kaitse all ja eelkõige linnustiku tõttu, et merelinnud ja rannikulinnud seal rahulikult saaks pesitseda ja üheks selliseks linnuks, kes üldiselt Eestis väga vähe pesitseb, on alk, see on siis põhjapoolse levikuga liik, kes siis Põhjala linnulaatadel rohkearvuliselt esineb, aga meil siis ka Eestis mõnel põhjapoolsel mere saarel väikesaarel pesitseb ja üheks kohaks on siis puht ja saared. Selle linnu nimi on alk. See kõlab ilmselt mitte igale ühele väga tuttavalt. Jah, ta on selline püsti, kui ta seisab kivi peal kuskil, siis, siis ta meenutab natukene nagu pingviini seisakut ta siis jalad on hästi tagakeha lõpuotsas ja ta ajab ennast püsti ja siis on sellise mahtingviiniliku välimusega tumedad mustad linnud. Väikese valget mustrit Jesega ja, ja veel, mis suhtsaar ja seda ümbritsevat merd iseloomustab, on see, et et see on üks koht, kus hülged elutsevad. Noh, see Soome lahe idaosa hüljest asurkond on suhteliselt vähe arvukamaks jäänud, aga seal siis võib kohad nii hall kui viigerhülgeid. Ja noh, need hülged siis tegutsevad nii uhtiv saarte kui siis praegusel hetkel Venemaa koosseisu kuuluvad tütar saate ümbruses, need hülged liiguvad siis seal sealkandis ringi peamiselt. Looduse lemmikud. Nagu kõik teised Põhja-Eesti saared olid ka saared, mõistagi nõuka ajal siis piiritsooniks, kuivõrd nüüd staatus nende loodust siis räsis ja kuivõrd oli vaja siis eesti vabaks saades, nagu seal sellel elustikule kõigel kosuma hakata? Aitäh kuna Uhtjo saared on nii väiksed ja ja seal püsielanikkonda ei olnud, siis põhimõtteliselt on seal Looduslikud kooslused ja seetõttu noh, inimese sekkumist noh, nii nagu näiteks meie Lääne-Eesti saartel või, või suurematel saartel, kusjuures poollooduslikud kooslused on väärtused, sellist negatiivset mõju ei tekkinud. Ja õnneks need saared ei olnud ka sellised saared kössis. Sõjavägi väga oleks tahtnud mingisuguseid aktsioone korraldada, nii nagu hiljem näeme näiteks Naissaare või või Pakrite puhul või Osmussaare puhul, kus nõukogude sõjaväejalajälg on ikka väga sügavalt tänaseni nähtav. Just nimelt küllap Eestit mööda matkade rändajad on korduvaid kordi põrganud vastu neid üsna kohut, vaid tänase päevani nii-öelda ilutsevaid tagajärgi, mis piiritsooniks olemine enesega kaasa tõi, roostes laeva vrakkidest kuni kõikvõimaliku muu Golani, aga Uhtil siis vedas, nagu ka mõnedel teistel sai läbi aegade olla see looduse pärl. Jah, seda küll, ainult et noh, teda ei saanud siis kuigi lihtsalt külastamas käia või noh, eks kohalikud kalurid ikka aeg-ajalt sinna peale sattusid, aga ka praegu näiteks ei tasu kohe minna sinna seda saart siis avastama. Sest hetkel on ikkagi lindude pesitsusaeg ja, ja kaitse-eeskiri, kas seetõttu ei näe, et saare külastamist lindude pesitsusajal aga suve teisel poolel ja sügise poole on see asi võimalik, kui siis sealt Kunda poolt kuskilt leida ujuvvahend, mis sinna saarele või saare juurde viiks. Liigume lääne poole siis tegelikult noh, mõned väikesed saarekesed noh, tõesti hästi väiksed saared on põhjarannikul veel, aga, aga me jõuame välja lahemaale. Lahemaa kõige suurem saar on Mohni Missis asub Viinistu lähedal ja noh, kuskil neli pool kilomeetrit viinistest ja see on umbes 60 hektari suurune saar mis on loode-kagu suunaliselt nagu väljavenitatud, ta pikkus on üle kahe kilomeetri ja ja laius vaid 250 meetrit. Koos märkimisväärsem majakaga. Ja loomulikult, Mohni on üks tähtis meretee märk ja, ja seetõttu on siis juba ammusest ajast seal ka tulepaak olnud ja praegusel ajal siis majakas, nii et jah, see majakas rakkevaht pikka aega ka nõukogude ajal siis telesaare elanikeks ja kuigi vaatame aegades tagasi, siis kust see Mohni nimi tuleb, siis see on tegelikult munkade saar ja, ja mungad olid võib-olla esimesed selle saare püsielanikud seal. Ja miks mul see majakas meenus, on naerdud, et saar on ainult natukene suurem, kui see maja. Nojah, kui me vaatame seda saarelaiust, siis tõepoolest majaka ümber on terve rida nii nagu tsaariaegsed, majaka kompleksid ikka, ehitati majakavahi ja siis abi rõõmid, abihooned, selline terve kompleksmaju ja ega seal palju ruumi pole, ühel ja teisel pool kallast juba tuleb vastu. Aga sugugi mitte ainult see majakas ei mahu selle Mohni saare peal. Mohni saar on päris päris huvitav ja mitmeid kesine saar. Ta on valdavalt küll hästi kivine saar ja kohati on lausa kiviväljad, kus on, ütleme, suuremad munakivid, nagu me ütleme, graniit ole tähelepanu juhtida just sellele, et kõik meie, Põhja-Eesti saared kuni Tallinnani välja või noh, naissaareni välja on siis kliendieelsed, ehk siis seal ei ole lubjakivi. Ja, ja see tähendab, et seal on eriline natuke happelisem pinnas ja seetõttu ka see taimestik, mis seal kasvab, on natukene omapärane. Et jah, need graniit, suured kivid, mida siis meri on loksutanud ja natukene ümaraks teinud. Nii et suuremaid ja väiksemaid graniitkive on seal nii et nende vahel ei olegi ei mulda eliiva, vaid ongi see üks, üks suur kivihunnik teises kohas jälle on ahneid majakest. Siis lõuna poole liikudes tuleb selline ilus liivane ala liivaluite näol ja sinna selleks, et seda liivapealset taimestikku kaitsta, siis sinna on ka ehitatud laudtee, et viimasel ajal küllalt palju käiakse, saab külastamas ei tallata siis seda õrna taimestikku ära ja kui me liigume lausa tanuid saare kaguosapoole, siis seal on ka tükike rannaniitu niiskema pinnasega ja tüüpilise rannaniidutaimestikuga, nii et väikesaar, aga vaheldust pakub juba seegi ala ja üks asi, mis seal veel on või üks tähelepanu väärne objekt seal üsna majaka juures kasvab, eks vana Pärn, Nafta kutsutaksegi Mohni pärnaks, mis on siis tõesti võimas buum ja peale selle on tal veel üks varu hästi jäme alumine oks, mis siis peaaegu horisontaalselt Maaga kümmekond meetrit eemale kasvab ja siis seal all on ka kivilauake, mis siis selle pärna varjus on? No edasi ja kui me liigume nüüd jälle lääne poole, siis järgmine piirkond, kus juba saari on üsna palju, on siis Kolga laht ja tema saared Salmistu ja Prangli vahele jäävas mereosas on siis üsna üsna suur hulk saari ja ta leid samamoodi nõukogude ajal üsna vanges piiritsoonis ja nendest saartest need kõige mandripoolsem on Pedassaar, Nazan umbes ruutkilomeetri suurune. Ja sinna peale praegu salmistest, et tehakse nii kanuumatkasid, kui siis viiakse muude ujuvvahenditega üle inimesi, seal on RMK üks puhkemajakene ja kuna ta on suhteliselt lähedal mandrile, siis siis käiakse seda saart külastamas viimasel ajal üsna palju. Saar ise on nagu öeldud, kuskil ruutkilomeetri jagu suur ja, ja tema loodeotsas on siis umbes kaheksa meetri kõrgune liiva kruusaastang. Ja, ja mis siis eriti nagu meelitab puhkajaid, sinna on see, selle saare lääneküljel on siis liivane rand muidu on saar enamasti siis metsaga kaetud, aga jällegi kuna need saared on meil olnud pikka aega kättesaamatud, siis iga saar on omamoodi huvitav ja kindlasti, kes sinna peale läheb, siis siis üritatakse sellise väikse saare puhul ikka ring peale teha ja siis looduse vaheldumist seal jälgida. Kas nende nimetatud saarte hulgas on ka mõnda sellist, kus nagu suurt üldse ei ole veel käidud, kus ei ole veel neid matkaradu võib olla loodud, mis on nii enam-vähem puutumatuna säilinud või on nad ikkagi kõik sellised, kus inimene on käinud ja? No päris avastamata saart või sellist Eestimaa leia sellist, jah põhimõtteliselt ei leia, kuigi noh, jälle siis tuleb rääkida sellest, et kuidas meil need saared tekivad ja kuidas nad muutuvad. Kuna kuna meil põhjaeesti maapind kerkib, siis see ütleme praegu, et noh, meil on umbes 1500 saart siis saarte arv tegelikult kogu aeg muutub, sellepärast et osa väikesaari omavahel kasvavad kokku ja oleneb muidugi ka üsna palju veeseisust. Noh, meil küll ei ole mõõna ja looteidvaid meres, aga meie merre taset mõjutab üsna oluliselt, mis poolt tuul puhub, kui on ikka valdavad idatuuled, siis öeldakse, et meri läheb maha ja paljud madalad kohad jäävad kuivaks. Ja siis need väikesaared, lähedased väikesaared, kas siis liituvad mandriga või suurema saarega või omavahel. Ja sel juhul me saame sellel hetkel üle lennul ja piiritledes siis v või rannajooni siis teinekord seal või isegi paari-kolmekümne, võib-olla isegi sajakonnasaare hulgas hakkab see kõikuma. Et vot sellel veeseisuga on nii palju saar järgmiselt. Kui tõuseb läänetuultega vesi kõrgele, siis me võime saada hoopis palju rohkem tsaari või osa saari kaovad vee alla üldse ära. Nii et see merega ka on, on selline huvitav ja väga muud miski pole kindel midagi, nii et kui selliseid hästi pisikesi saarekest mis siis alles kerkivad merest. Nende hulgas võib küll tõesti olla ka selliseid, kuhu alles inimene esimest korda jala maha paneb. Nii et on võimalik vallutada esmakordselt ka. Muu see saar Eestis ja ütleme, et hakkab väga meeldima, tahab järgmisel suvel uuesti minna ja seda saart ei ole enam. On ka selliseid juhtumeid olnud ja ilmselt meil tuleb sellest juttu siis, kui me jõuame päris läänerannikule, et seal on noh, tormidega tõesti liiva kui kruusa või moreeni kanne niivõrd suur, et ühte kohta kuhja tekib saar, järgmise tormiga sa, saar kaob ära ja viiakse see materjal kuskile järgmisse kohta, nii et selliseid nähtusi meil Eesti rannikul täiesti on. Aga kui me nüüd räägime Kolga lahe saartest, siis ma kardan küll, et noh, need põhilised saared, mida ikka juba päris Saarteks nimetatakse või, või laidude, eks nende puhul ma olen üsna veendunud, et igale saarele ikka on kellelegi jalg juba astunud enne meid. Me lähme nüüd sedasama. Kolga laht on, on ka üks selline piirkond, kus korraldatakse üsna palju meresüstamatku või kajakimatku ja seetõttu nendega pääseb hästi ligi ka sellistele väikestele kuivama lappidele mis, mis kas ajutiselt või alaliselt vaid veidi merest väljas on ja tema ümbrus on näiteks madal meri. Kui suurema ujuvvahendiga tahta minna, siis see võib ohtlikuks osutuda. Looduse lemmikud. Aga räägime siis Kolga lahe saartest veel. Pedassaar oli, oli jah, siis mandrile kõige lähem saar, aga kui me nüüd Kaberneemes hakkaksime liikuma, siis esimesed saarekesed nad paistavad ilusti seal Kaberneeme kätte. On siis kohusija Umblu saar, rohusi on umbes 12 hektarit suur, aga tema külje all on veel üks väike, vaid pooleteist hektari suurune madal ja puuded saareke. Et nende saarte peale sageli käiakse ka talvel üle jää, kui ka jää on tugev, siis saab neid saari külastada ka kasvõi uisutades. Aga jah, see Umblu saareke on siis madalsaareke, kus isegi puid ja põõsaid pole. Küll on aga selline rikkalik taimestik ja rikkalik taimestik tuleneb sellest, et sellised väikesaarekesed on head lindude pesitsuskohad ja kus on palju linde koos seal. Eks nendel lendudel tulevik ja ka midagi välja ja see väetab siis taimestikku. Et selle kõrge taimestiku varjus on siis väga hea ja mõnus merelindudel pesitseda, olgu nad siis kajakad, tiirud või ka Bartlast hulgast siis vaerad või hahad Tutwardid kõrval asuv rohusi ka hoopis teistsuguse väljanägemisega jälle tal on valdavalt siis liivased kruusa sõbrannad ja hästi palju on siis rändkive seal nii suuremaid kui väiksemaid. Ja üldiselt on siis rohusi kaetud männimetsaga ja noh, rohusi peal on kunagi ka elatud jutt sellest on järgi ainult siis vundament praegu, millal seal elati, elati ikkagi enne sõda jälle riiet. Enamus Kolga lahe saari, kus siis elati varem, olgu ta siis rohusi, koibsi, rammu Aksi need nõukogude ajal jäid tühjaks, nii et rammu saarel küll olin natukene, kuna seal ei julge rohkem rahvast, sest natukene hiljem see saar tühjaks tehti, aga noh, lõppkokkuvõttes ikkagi nad kõik olid taasiseseisvumise ajal ilma elanik, et ja noh, heal juhul olid säilinud mõningad hooned, millest siis mõistan praeguseks ka kohendatud uuesti suvilateks ja rammu peal ja koibsi peal on praegu ehitatud paar uuemat suvekodu, siis võib-olla liigumegi neid rohu seest edasi põhja poole või õigemini loode poole ja järgmise saarena tuleb meile Scoipsi. No see on umbes 0,3 ruutkilomeetrine saareke ja ta on üsna tasase pinnamoega noh, vaid kolm, neli meetrit kõrge üle merepinna ja seda saab, iseloomustavad pikad neemede eelkõige siis lõunaneem, mis peaaegu kilomeetri jagu lõunasse välja sirutub või või kagusse välja sirutub. Ja selliste pikkade neemede puhul kitsaste neemiade puhul on üsna tavaline, et suuremad lained sellest üle käivad ja, ja seetõttu annad, kes klibu või liiva, segused, neemed, mille peal siis ei kasva puid ega põõsaid. Sageli ei kasva seal ka isegi rohttaimestik, niiet et selles mõttes jälle on see üsna hea koht, kuhu siis reeglina ka kajakimatkajad saavad rahulikult randuda ja seal väga suuri kive ka ranna lähedal ei ole. Koibsi peal oli enne sõda lausa väike külake kaitseküla ja, ja samamoodi järgmisel saarel rammu saarel, mis on natuke suurem ja ligi üks ruutkilomeeter suur ja tema on jälle sellise huvitava noh, nagu kapsarauakujuga jällegi pikkade maa säärtega ja ühest otsast teise minnes oma kolm pool kilomeetrit tuleb ära, nii et päris ringi sellele saarele peale tehase võtab ikka terve päeva aega. Sest selline liigendatud rannajoon peale selle muidugi on rammu saar päris päris huvitav oma jäänuk järvedega Missis merest erinevatel aegadel ranna vallidega eraldunud ja noh, seal on täiesti magevesi. Ja loomulikult sellised järvekesed meelitavad jälle ligi linde ja mitte ainult linde, vaid, vaid seal elab üsna palju kahepaikseid nii kärnkonni või siis rohukonni ja lisaks liivastele säärtele on siis rammu peal üsna paljuga jälle rändkive. Ja praegusel hetkel siis noh, rammu saare keskpaigas, seal on endine vana surnuaed või siis osaliselt on ka praeguseks üsna heaks korda viidud ja noh, kuna siis saart läbivad sellised erinevad madalad rannavallid, siis see maastik on suht vahelduslik. Ja kui me nüüd vaatame, millised huvitavaid taimi seal kasvab, siis siis on üheks selliseks Põhja-Eesti saar Talle iseloomulikuks taimeks rootsi Kukits. See on selline huvitav ja ilusa õiega taim, musta-valge õiega taim ja sügise poole siis tulevad alla, seisad orantsikad marja peale, need ei ole söödavad, aga ta on selline madal madal taim ja loomulikult ka kaitsealune taim, sest sest teda esineb Eestis ainult siis põhja saab ja ka vähesel määral mõne poolsaare tipus ainult üsna haruldane siis sel juhul jah, Eesti mõistes ongi ta haruldane, sellepärast et ta nõuab just sellist happelisemad pinnast. Klibu või graniitrahnude vahel natuke niiskemates kohtades, aga tõesti ilus ilus taim, ilusad küllaltki suurte lehtedega ja kui ta õitseb, siis on tõesti selline must-valge kontrast, õies on. Kutsub lausa pildistama ja ega, ega marjadega siis on jälle teistpidi, et punane või oranžikas värv, see hakkab kohe silma. Looduses. Selline oli siis tänane saade mitmetest Põhja-Eesti väikesaartest. Ja nüüd heidame pilgu nendele piltidele ja kirjutistele, mida on kuulajad meile saatnud. Jah, ja taaskord on meie looduse lemmikute koduleht paljude kaunite fotode võrra rikkamaks saanud. Näeme seal Eha Viluoja, pildistatud Naissaar hulla Mölderi Ruhnu seeriat ja Koidula soe on samuti jäädvustanud oma parimad mälestused Ruhnu saar pärast. Nagu ikka, kaunistavad meie pildigaleriid ka kaljulainele vahvad fotod väikese lookesi oma külastusest. Aegna saarele kirjutas aga Tiiu Beliimova diivan, siis teatavasti Eesti ornitoloogiaühingu liige ja uurib seega ülima huviga linde. 2009. aasta oli viimane Eesti haudelindude. Ütle see välitöö aasta valged ja väheuuritud linnuruutu. Ta jäi üha vähemaks. Kui looduse omnibuss kuulutas välja laevaretke Aegna saarele siis oli mul selge, et see on järjekordne võimalus kaks ühes üritusel osaleda. See, kes teab, et ta ei, tean targem kui see, kes ei tea, et ei tea. Laev sõitis retkelistega ilma minuta ära, ma ei leidnud õiget kaid õigeks ajaks üles. Sõitsin Saarele järgmise laevaga komandandina. Suvel saarel töötav kooliõde oli mingi mootorsõidukiga ka Ilvastas ja teadis, kus Jaan Riis oma seltskonnaga piknikku peab. Sain mingi osa retkest kaasa teha. Saarevaht Uudo udusaar tõi toast fotoka, et pildistada suurt kirjurähni. Aga saarel rannikul näeb ka selliseid linde, mida määrata Ta ei oska. Nägin minagi, teisel päeval neid, aga ükski linnumääraja saladust ei reetnud. Kuna selle lühikese ajaga, mis saarel koos teistega olin, ei tundnud määranud maa üle 45 linnuliigi siis võtsin kooliõe pakkumise vastu ja jäin saarele ööbima. Saatnud teised õhtusele laevale, kolasin ise Nathani paari kaarti kasutades saarel ringi. Hommikugastes liikusin paljajalu mööda niidetud radu, majakesteni või metsaradu pidi randa. Kaste kuivades panin jalanõud metsas liikumiseks jalga. Saarel kohtasin üksikuid suviti vaid mõni tundis vähem, teine rohkem linde. Mõnel oli hea meel neid tundma saada. Järgmisel päeval laevale minnes pidin tunnistama, et saarele tuuri peale teha ei jõudnudki. Selline lugu siis ja veel kord, suur tänu kõigile nende toredate saadetiste eest. Ja järgmiseks nädalaks oleks siis ülesandeks saata meile kirjutisi ja pilte Soome lahe väikesaartest. Täpselt nii ja meie aadress on lemmiku tät r e või Kreutzwaldi 14 10 124, Tallinn vikerraadio looduse lemmikud. Stuudios olid Uudo Timm, Haldi, Normet-Saarna ja Maris Tombak. Kuulmiseni nädalas. Pärast. Looduse lemmikud.
