Looduse lemmikud. Tere, loodusesõbrad. Me matkame täna sinna, kus on hiiglaslikud soodia, kaunid rannamaastikud, puisniidud ja tammikud ning kindlasti ka romantilised laiud. Meie siht on Pärnumaa põhjaosa ja teejuhiks loomulikult Uudo timm, mina olen Haldi Normet-Saarna. No räätsadega, nende eriliste jalanõudega on soos matkamine kui tohutul porolooniväljal kulgemine. See, kuidas maapind iga sammu all vetruv on omaette elamus, olete sedasama vist tundnud? No ma pakun nätsi võlla rabas näiteks. Vere ja Väätsa on sellised head leiutised. Meie maakeeli võib neid ka Padinateks kutsuda, ehk paterdades liikudes, siis saame tõesti sellise pehme maa peal, aga ka lume peal hästi liikuda ja eriti õõtsik soode peal on räätsa täiesti asjakohased liikumisvahendid. Nii et nii ühe- kui teistsugustel, rabadel ja, ja õitsik soodel on tõesti olnud vaja neid kasutada, sest vastasel korral võib üsna sügavale sisse vajuda. Ja see käik puudutab kahtlemata siis Pärnumaa põhjaosa, kus me täna ringi matkamegi ja kust me alustame oma retke. No kui me juba sooalad ette võtsime, siis siis tõesti noh, jälle heidame korra pilgu tagasi, kuidas Pärnumaa põhjaosa siis kujunema hakkas ja nüüd me oleme siis oma matkadega jõudnud sellisesse piirkonda, mis peale jääaega, kui jääpaisjärv tekkis või, või teised Läänemerestaadiumid arenesid, siis tegelikult oli üsna pikka aega vee all ja noh, see on siis Lääne-Eesti madalik ja ega seal naljalt suuri kõrgem maid alasid ei olegi noh, välja arvatud võib-olla kõige kõige kõrgem osa siis Tõstamaa Varbla kõrgustik. Niisiis saarekesena kõige esimesena sellest piirkonnast veest välja tuli, aga kus meri taandub, tekivad algselt siis osaliselt järved ja, ja vesi jällegi veel madaldab, siis, siis toimub soostumine ja, ja kui me neid seda Pärnumaa põhjaosa siis vaatame, siis tõepoolest kaardi pealt on näha, et praktiliselt suur osa on suured soostikud. Nii et see on tõsine, sain piirkond ja, ja noh, kui me neid neid suuri sooalasid, vaatame siis siis noh, üks üks tuntumaid soostik on siis Lihula Lavassaare soostik naisti suurel laial alal ja noh, mis meil seal soos siis kasvab, kasvab turbasammal ja koguneb turbas. Ja, ja inimene On turvast muidugi ka tahtnud kasutada. Ja see Lavassaare piirkonda on siis turba kaevandamise piirkondi meil Eestis üldse, nii et seal on siis need ehedad, saad nii-öelda juba suures osas kas ärakaevandatud või siis siiski ka seal soostikus on veel ka rikkumata režiimiga alasid, mis siis on väärtuslikud loodusalad ja nüüd, kui siis liigume natukene sealt lääne poole, siis on järgmine suur, selline soostike ala on siis natsi võlla soostikud ja vot need on need ühed tõeliselt vägevad sood. Seal tuleb umbes 10000 või isegi 11000 hektarit suur ala mis on siis soode all ja need sood on suhteliselt hästi säilinud, neid ei ole kuigi natukene servaalal, ta on ikkagi turvast võetud nii varasemal ajal labidaga või siis ka natukene nõukogude ajal, aga suur osa on siiski selline ühtlane suur rabalaam lagerabalaugast ja mõningate rabasaartega, nii et väga-väga uhke koht. Seda nätsi võlla raba võib siis nimetada nätsi võllakaitseala selliseks tuumikuks ja lausa maastiku nominendiks. Ja, ja sellepärast, et noh, kui kaitsealaseid tehakse, siis jätsi võlla raba võeti juba kaitse alla varem, aga neid viimasel ajal siis on ka servaalade puisniite ja ja metsaosi juurde võetud. Ühelt poolt on need puhvriks soole, aga teiselt poolt on ka needsamad puisniidud väga väärtuslikud elupaigad. Nii meie Eesti või siis ka Euroopa mõttes ja noh, veel, mis seal tõeliselt vägev, kõige kõige vahvam on siis nätsi rabalaugast või seal on tuhandeid väikseid laukaid osaliselt tühjendatud ja moodustavad lausa pikki labürinti, nii et selles laugastikus kui, kui hästi jälgi, siis siis täitsa ära eksida ja noh, tegemist alla, et uuesti jälle välja saada, kuidas tuju täidab? Jah, aga seal saab edukalt ka kannudega liikuda või kuidas sellega on? Jah, seal on üks turismitalu, kes siis tegelikult on ka mõned Laugaste peal. Tõesti korraldab ka või võimaldab ka kanuudega liikuda, need laukad on tõesti hästi pikad ja käänulised, siis saab päris uhkeid sõite teha, aga veelgi elamuslikum on lihtsalt see, et olla sellises rahulikus paigas, kus üldiselt inimesi ei liigu ja olla siis mingi ujuvvahendiga keset rabalauka peal. No see on täiesti võrratu, iga väikse käänaku tagant avanevad miniatuursed, bonsai männikesed väivõi, midagi taolist, see on, see on ikkagi väga uhke, uhke vaatepilt seal. Ja praegu vist eriti kured lendavad üle ja kõikvõimalikud kevadised hääled ja. Jah, praegu on see natsi võlla raba oluline rändepeatuspaik lindudele, eks osa veelinde siis peatubki nendel laugastel ka, aga loomulikult selle praegusel ajal käib veel varahommikustel aegadel tedre ja, ja metsise mängu, mida siis rabamaastikus koostab eriti tedremängu üsna kaugele ja teisigi linde, Groovitajad või, või kes iganes, kes siis seal raba peal ringi liiguvad. Kevad on igal pool uhke aeg ja, ja rabas samamoodi, nii et ainukene mure on see, et peaks suhteliselt vara välja minema, et sellest melust seal osa saada või siis teine võimalus jälle õhtu hilja. Siis kui päeva kuumad on möödas, siis, siis hakkab elu jälle õhtul liikuma rohkem, nii et jah, looduseinimesed teavad, kuidas enda enda päevarežiimi sättida, nii et kõige huvitavamate aegadel õigetes kohtades olla. Looduse lemmikud. No liigume rabade juurest siis madalsoode kant. Pärnumaa ja üldse Lääne-Eesti, kuna kuna see piirkond on, on hiljem, siis vabanen nad nüüd siis mitte jää alt, vaid vee alt ja on tõesti palju madal Soidjast ja, ja siirdesoid madalsoode osas on siis Pärnumaale jäävatest soodest võib-olla kõige kuulsam avaste soo. Nafta on umbes 1000 hektari suurune ja, ja umbes pool 1000 hektarit jääb sellest siis Pärnumaale ülejäänud juba eelmises saates mainitud Raplamaale ja madalsood on üldiselt küllalt vesised ja miks need madalsood eriti väärtuslikud on, on see, et kui kui jälle soode kuivendamine see aktsioonid käisid, siis siis madalsood on, on kõige kergemini kuivaks lastavad sood ja sealt kõige kergemini ka saab siis uudismaad ja sellest olenevalt siis juba 80.-te aastate soode sõja käigus siis avaste soo oli ka üks nendest soodest, mis siis kaitse alla võeti ja lahkume seda avastada piir või on ta veel, vaatame seal soosse, lõikub sisse maalia saar, ehk siis üks Soosaar, kus peal siis oli kunagine Soontaga nama linn, mida siis Liivimaa kroonikas pikalt käsitletakse ja noh, kui me vaatame neid neid pärnu, Ma madalsoid veel siis siis olgu ta siis avasta võib aadrema või, või mõni teine seal tüüpiline on seal, seal kasvab Porssa Porsson siis selline selline põõsas. Kui neid lehti natukene mudida, siis, siis sealt tuleb ja eeterlikud õlid välja, nahk tunduks nagu okkaid mudiks ja meil on ta kaitsealune liik aga aga suhteliselt laialt siiski levinud, noh kus ta kasvab, siis kasvab massiliselt ja, ja, ja kui me siin naabrite poole vaatame, siis, sest kõik enamust ja mis jooke on Riia palsam, siis Riia palsamit näiteks on Porss üsna oluline komponent. Mida siis sinna sinna hulka on pandud, annad tugevasti siis oma maitse juurde, annab maitset ja annab veel mõningaid muidki selliseid omadusi. No räägitakse, et viikingid näiteks räägid Porsa teed või õlut, jõid seda enne võitlusse minekut, et see, see pidi üsna tugeva võitlusvaimu andma? Ei tea, pole proovinud, aga vähemalt mingi mõju tal kindlasti on, sest muidu teda selliste palsamit ja muude jookide sisse ei pandaks. Peale selle Porsa muidugi need madalsood on hästi liigirikkad ja seal kasvab mitmeid käpalisi, aga nagu sooalad ikka nende servaalad, Nad on natukene inimasustusest eemal ja, ja seetõttu ka üsna sageli nende soosaarte peal siis pesitsevad haruldased kotkaliigid, olgu nad siis merikotkad või või siis ka kaljukotkad. Nii et sellised huvitavad elupaigad. Aga, aga, ega väga paljud siin külastama ei kipu minema, sest ka suvisel ajal annad suht märjad ja tuleb arvestada, et, et teinegi kord võib, võib üle kummiku säärevesi sisse minna, aga noh, kui suvel on vesi soe, siis pole asi hull. Ja nüüd siis rannamaastikud, kus on oma võlu ja omad eripärad. Jah, nüüd, kui me vaatame seda Lääne-Eesti rannikut üldse, sealhulgas ka siis Pärnumaa põhjaosa, siis need maastikud on kujunenud tegelikult koos inimesega sest samal ajal kui Need alad tulid veest välja ja seal hakkas arenema elus, siis oli juba inimene Me täiesti koha peal ja mida inimene Nende rannaaladel siis on viljelenud, ühelt poolt muidugi käis ta kalal, aga teiselt poolt pidas ka karja ja, ja seetõttu siis rannaniidud on siis noh, ühelt poolt annad looduslikud kooslused selle piires, kus vee mõju nii tugev, et seal ei saa ei põõsadega puud kasvama hakata. Aga teiselt poolt siis ka poollooduslikud just kuivemates kohtades, et et pideva karjatamise ja niitmise tulemusena on hoitud need alad metsavabad ja ahned. Niidud on siis ühelt poolt väga olulised nii lendude ranniku kui kui merelindude pesitsusrändepeatuspaigad ja, ja, ja noh, kui me vaatame neid Tõstamaa kandis või siis Audru poldri alal neid niite, siis siis praegusel hetkel on nad olulised just veelindude rände ajal, olgu nad siis päike või laululuikede tuhandepealised parved seal peatumas või siis erinevad vaat haneliigid ja lagled. Nii et ja see on selline kevadel ja sügisel rände ajal, tõeline linnusupp on see. Ja noh, nagu siin juba mainitud sai Audru poldril ala noh, ta on veel ka ajaloolises mõttes natukene tähtis ala, et Audru polder siis on tegelikult Eestis siis esimene poldre ala, mis siis juba 38. aastal valmis tehti ja noh, kui me meenutame, mis asi see polder on, siis see, et ehitatakse Tamm ette nii nagu nagu näiteks Hollandis mujal Madalmaades on tammid väga tavalised asjad ja siis tammi tagant pumbatakse osaliselt vett siis ära ja niimoodi saadakse suuremad põllumajandusele kasutatavad maad. Siin Audru poldril juures on veel see, et nagu me teame ja aeg-ajalt läänetuultega lihtsalt Pärnu lahe veetase tõuseb ja siis ujutab ta suhteliselt kaugele muidu maad üle aganeid Valdri Tamm siis on, on seal vahel ja ja seetõttu ei jõua see merevesi väga kaugele ja, ja ei olegi alati vaja pumbata, vaid toimib ka see polder, folder, tamm. No üks Lääne-Eestile väga iseloomulik elupaiga tööd ja liigirikas veel, pealegi see on puisniit. Jah, puisniidud on noh, nagu ennegi sai juba öeldud, et selle piirkonna loodus on, on juba kujunenud inimesega koosmõjus ja nõid, kui rannaniidud veelgi rohkem maa tõuseb ja jäävad kuivemaks, siis kipub sinna peale ikka ka puid kasvama, jäätmeid. Kui inimene seal pidevalt oma karjaga toimetas, siis siis on need puisniite tegelikult tekkinud üht ja teistpidi ühelt poolt siis see, et liidu aladele väeti kasvama mõningaid puid ja tekkis siis niipidi selline hõredalt puudega niidu ja siis karjamaad. Aga teiselt poolt ka teistpidi, et enne oli seal mets ja metsas karjatati loomi karjatamise käigus malts muutus natuke hõredamaks, siis siis vaadati, et loomadel oleks veel rohkem toitu vaja rohumaad juurde, siis hõrendati neid ja tekkisid siis niipidi puisniidud. Puisniite võib tekkida ühte ja teistpidi. Aga Põhja-Pärnumaal on tõesti siis terve rida väga häid ja hästi säilinud puisniit. Üheks selliseks lipulaevaks puisniitude osas on siis need Raima puisniit ja kui see nõdramaa puisniit, mis seal paikneb erinevate soode vahel on tegelikult suhteliselt Märjamaaga, siis nõukogude ajal vahepealse puisniidu hooldamine jäi nagu soiku, sest suurte masinatega noh, ei saa seal hästi hooldada, näidega heina teha, noh siis vähe tihedamad kohad jäid nagu niitmata ja, ja kippusid võsastuma. Aga nüüd jälle siin 90.-te aastate keskpaigas, siis kohalikel initsiatiivil. Sihtasutus Nemad võtsid siis enda hooldada ja taastada selle nõdramaa puisniidu ja praegu on siis nõdramaa puisniit noh, Euroopa mastaabis kõige suurem hooldatav puisniit üldse ja naase hooldatav ala on umbes seal 80 85 hektari kanti ja, ja puisniidud on siis tegelikult hästi rikkaliku taimestikuga. Ja seal liigirikkus tuleb siis sellest, et, et seal kui avamaastikul ütleme, lagedal niidul saavad kasvada ühed liigid ja metsa all teised liigid, kes tahavad rohkem varju saada, siis siis puisniidule on. On nii, selliseid lagedamaid like ja, ja varjulisemaid like ja see annab võimaluse siis segamini kasvada erinevad elupaigatüüpide taimedel. Ja need Raimaalan näiteks siis loendatud kuni 54 liiki erinevaid kõrgemaid soontaimi ühel ruutmeetril, olgu nad siis puude või, või väikeste sinilillede näol aga ühele ruutmeetrile mahutada ära 54 liiki, see on ikka päris tükk tegemist. Muidugi nende hulgas on ka haruldasi liike ja noh, eriti teada on puisniidud näiteks käpaliste kasvualana või või kuigi nõdramaal on nüüd natukene niiskemat tüüpi puisniit, siis seal kasvab kohati ka selliseid taimi nagu ubaleht, mis on tegelikult tegelikult isegi madalsootaimede hulka kuuluv taim, nii et see varieeruvus on hästi suur seal. Aga ega see netoema pole ainukene tähtis puisniit veelgi liigirikkam, Ta on näiteks vahenurme puisniit, mis on siis kuivema pinna peal ja tema käes oli vahepeal isegi eesti rekord. Liikide arvult seal on nimelt 74 liiki lausa ühele ruutmeetrile. No kõige suurem praegune rekord on siis laenata puisniidu millest tuleb pikemalt juttu vast järgmine saade. Seal on siis liikide arv praegu maksimaalselt registreeritud 76 liiki ruutmeetrile, nii et selline teine rebimine käib, on olnud vahepeal vahenurme puisniit rekordiomanik siis jälle uuesti uuesti võttis laenatud selle positsiooni enda kätte. Rebimise on välja mõelnud inimene, loodus ei tea sellest midagi. Oli loomulikult, eks see ole ka rohkem õnneasi, kuhu see ruutmeetri eest maha märgitakse ja kus siis kus siis neid liike lugema hakata, nii et noh, täiesti võimalik ja, ja ma usun, et ongi, et palju rohkem veel liik Johann, sest sest kõik liigid ju ei pruugi korraga olla nähtavat, mõni alles on tõusme faasis ja teine juba hakkab lõpetama oma vegetatsiooniperioodi. Looduse lemmikud. No sealkandis. Siis lisaks rannamaastikele ja suurtele sooaladele ja puisniitudel ega uhked tammik. Jah, see on nüüd jällegi, mida lääne poole me läheme, seda pehmem on kliima ja tammed või lõunapoolsema levikuga liigid. Nemad saavad siis meie Lääne-Eestis päris hästi hakkama. Jana ega tamme puhul on ka üsna tavapärane see, et kui noh, näiteks niidu või puisniidu peal tamm kasvab, siis siis ega alati ei tõuse käsi teda sugugi maha niitma ja ikka jäetakse ta kasvama. Ja siin Lääne-Eesti pool ja Põhja-Pärnumaal, sest tõepoolest on suuremaid ja väiksemaid tammi kasvamas üsna palju ja ühed uhkemad tammikud on siis näiteks mihklid Mick või Naissoo Tammik või Koonga tammik. Noh, need on, need on siin 120 150 200 ja võib-olla isegi 250 aastaseid tammesid sisaldavat ammikud. Ja need tammikud on selles mõttes huvitavad. Et noh, kuna tamm on laia lehega, siis, siis suvel on seal tammiku all suhteliselt pime ja see kooslus, mis siis selliste laialehiste metsades on reeglina kevadel on seal õitemeri ja, ja kõik see toimub enam-vähem enne seda ära, kui tammed lehte lähevad ja kui siis tamm lehtib, siis siis läheb seal metsaalune pimedaks ja kohati võib-olla nii, et täitsa paljas maa nendest sinililledest, lastest ja kopsurohtudest ei ole seal enam suurt midagi järgi nagu kardinal, eks ette tõmmatud. Jah, kuna seal on pime, siis valgus ei jõua enam kohale ja natukenegi valgust nõudvad taimed, need lihtsalt ei suuda seal kasvada. Aga kuna meil selliseid vanu tammikuid on suhteliselt vähe, siis nendes tammikutes mida vanemaks puit saab, tammepuit saab, seda, seda huvitavamaks elustik sinna kujuneb, sest nagu ikka nii üks või teine puu kas üksikult või, või ka grupiti siis surevad, siis, siis hakkab seal mädanik toimuma. Aga see kõdunemise protsess, selles ju osalevad seened ja nii ongi näiteks Nendest tammikutes leitud Eesti jaoks hästi haruldasi seeneliike, keda mujalt polegi leitud, või siis samamoodi jälle tammede peal kasvab tammekoore peal, kasvab samblaid ja samblikke. Üheks selliseks väga vähe levinud samblaliigiks on näiteks roheline kaksikhammas mis siis kasvas seest väikeste tuttidena, seal aga, aga ainult hästi vanade tammede Ni kasvavate tammede peal, kui siis suhteliselt värskelt maha kukkunud lamapuidu pead, nii et kõik see, selline vanade laialehiste metsade elustik, see tegelikult, kui neid veel mõnikümmend aastat ta areneb seal, siis siis on loota sealt uusi ja uusi liike lausa leida meile Eestile, mida me ei ole siiamaani. Avastada nende paljusamblikest, aga mõni haruldane seeneliik võib-olla pakub kodule lõvi. Üheks selliseks seeneliigiks on kobarlehter, toorik näiteks noh, see on selline metsakas seen, mis paistab nagu oleks mingi põõsas või korall või noh, ma ei oskagi teda nii hästi kirjeldada. On hallikas-kollakas selline, mitte midagi eredavärviliste igatahes ei ole ja ta kasvab siis vanade tammede kas, kas juurtepealsetel või seest mädaneva tamme tüve seest välja. Nii et noh, see on näiteks üks selline liik, ta ei ole söödav ja noh, ta on tõesti ka meie kõige rangema kaitsekategooria seente hulgas esimese kategooria seente hulgas, aga ka teisi liike on seal näiteks on lillat kukeseent, mis tegelikult on täiesti söödav, aga kuna ta on lihtsalt niivõrd haruldane, siis sageli ilmselt teda noh, ka ei tunta ära ja mida ei tunne, seda ei tasuga sööma hakata, sest mine sa tea, seente hulgas on hästi palju selliseid, mis mis võivad. Nii, et ohutama, lihtsalt pildistada jah, pildistada tasub neid ja kui huvi on, siis saab saata ju spetsialistidele pilte ja sealt vastuse, kellega täpsemalt tegemist oli. Ja edasi tunneme huvi loopealsete vastu, no tuletame siinkohal meelde, et mis elukad need loopealsed üle pea on? Ma ikka Lääne-Eestis oleme või Põhja-Eestis, siis, siis on loopealne üsna tavaline elupaiga tüüp, saan siis selline koht, kus aluspõhjaks on baas ja pae peal õhukene kiht mulda, siis selline kooslus mullakiht reeglina päikse käes, siis ka kuumeneb läbi ja, ja loob siis vastava sellise kasvutingimused. Aga Pärnumaa, Ma kontekstis on tegelikult loopealne üsna haruldane nähtus, sest nagu ta on merepõhjast tulnud, siis reeglina ja väga palju seal paealasid ei ole, aga kummalgi kant sealhulgas ka siis Kurese on selline piirkond, kus siis paekivi tõesti suhteliselt maapinna lähedal on ja seetõttu on seal siis näiteks Ura kandis on ka karstinähtusi, mis on Pärnumaa mastaabis jälle unikaalsed asjad. Noh, muidugi kui me liigume Põhja-Eesti poole või Raplamaale või, või siis ka Lääne-Eestis, siis siis tuleb seda karstialasid palju rohkem ette. Aga kui me nüüd räägime Kuresest, siis Kuresenaid piirneb otseselt siis selle Soontaga maalinna piirkonnas, aga ja seal on siis reljeef väga omapärane, ta on ka vana mererannik pangana ja siis allpool, kui sealt pangast alla minna, siis siis tulevad märjemad alad mille puhul on isegi raske öelda, mis nad neid on, kas nad on märjad looalad või annad juba madalsood, nii et igal juhul on nad hästi käpaliste lõikat paigad. Ja raudtarna kasvab seal näiteks ja, ja see on selline hästi põnev piirkond. Kuule see küla ise on, on ka väga huvitav piirkond, nimelt seal on üks tüüpiline sundküla olnud, mis on tegelikult täiesti tühi, seal on kõik terve see küla on ainult varemed, aga siis kogu see külamaastikumuster on looduses hästi järgita, sellepärast et nii vundamendid kui osaliselt siis paekivist laotud majade seinad on veel alles ja, ja seal on kilomeetrite või kümnete kilomeetrite viisi paeaedu. Missis eraldasid aiamaid karjamaadest ja noh, üks tõsine, loodasime, Urmas Vahur sealkandis võttis naljaks ja hakkas seda kogu maastiku taastama, siis ta on viimase viie või 10 aasta jooksul seal teinud ropud öö ära ja, ja varem nii kadastiku kui metsa võssa kasvanud maastikke taastanud, karjatanud seal loomi, nii et need loopealsed ja madalsooalad, ta on lihtsalt võrratu pilt ja köik see paekivi kiviaedade labürint veel sinna juurde. See on kindlasti koht, mida tasuks vaadata ja kui võimalus on, siis mees lahkesti kindlasti räägibki juurde lugusid, sest sest seal on ka muinasajast alates pronksiajast alates juba inimtegevuse märke, nii et see on hästi põnev ja uhke kant. Selline oli tänane saade Pärnumaa põhjaosas. Nüüd siis heidame pilgu, mida on meile saadetud Raplamaa kohta. Just ja saadetud on nii mõndagi nii Raplamaast nagu nädala eest ülesandeks, et kui mõnest teisestki kandist Raplamaa fotode hulgas troonivad uhked pildid, Tuhala ülegee, vast nõiakaevust neid katnud nii Martin Kask kui ja nuts ka paluküla hiiemäevaade kaunistab nüüdsest looduse lemmikute kodulehte ja selle foto autor, random, asi Jüriaado. Hoopis teisest kandist Põlvamaalt on saatnud fotosid Estra Kink ja need on vahvad tabamused Võhandu maratonist. Ning Harjumaal jäid Hermes Sarapuu fotoobjektiivi ette linnud, keda iga päev ei kohta. Ja ettelugemisele tuleb ka pisike jutuke ühest looduselamusest Raplamaal ja selle on saatnud Tiiu Pilyymova. Aprillis aastate eest sõitsin läbi Russelu Märjamaa surnuaeda, esivanemate ja sugulaste haudu karistama. Russelu põldude kohale ei kuule ühtegi lõokest laulmas. Kas tõesti on kaheksa kuud mürarikas trükikojas minu kuulmist niivõrd kahjustanud, et lõokese laul enam ei kuule? Aga nad laulsid siiski Vaimõisa küla põldude kohal oli Russelulookestel söögipaus või vaikusehetk. Üks autojuht kurtis, maised pole kevadel lõokese laulu kuulnud. Teritasin kõrvajada, laulis kaugel Nissi asu, mida ka raudtee põllu kohal. Kas praegu ka ei kuule, küsisin koormakinnitusköitega tegelevat sohvrilt. Mees seisatas mitmeks pikaks sekundiks ja tunnistas, et kuuleb. Kuuleb kaugel lõokese laulu. Tähendab, tema tähelepanu oli töö juures, sõitis koormaga või ilma kliendi juurde, siis kas koorma peale- või mahalaadimine koorma, kas lahtivõtt või kinnitamine, millal tal oli aega lõokese laulule tähelepanu pöörata. Kiire, alati nii tööl kui kodus, selge siht silmade ees, minnes punktist A punkti B. Lõolaulukohad, põllud võisid kaugemal olla tähelepanu mujal. Selline lugu siis ja suur tänu veel kord kõigile, kes oma looduselamused meie poole teele saata. Ja uueks ülesandeks oleks saata pilte ja muljeid. Põhja-Pärnumaa loodusest ja tehke seda, palun kas meiliaadressil lemmiku tät ERKE või siis tavalise posti teel Kreutzwaldi 14 10 124, Tallinn vikerraadio looduse lemmikud. Ja kuhu me matkame järgmises saates saab, võiks võtta. Läänemaa stuudios olid Uudo Timm ja Haldi Normet-Saarna Kuulmiseni nädala pärast. Looduse lemmikud.
