Igapäevaelu üllatab meid aeg-ajalt küsimustega kuidas asjad töötavad. Mõnikord jääb küsimus vastuseta, aga proovime, ikka. Algab saade puust ja punaseks, mis asjatundjate abiga otsib vastuseid, millistele küsimustele kohe kuulete. Saatejuhid Arko Olesk ja Madis Aesma alustavad. Tere kuulama saadet puust ja punaseks raadio 200 järgnevalt tund aega sinuga koos populaarteaduslikel teemadel rääkimas Arko Olesk ning Madis Aesma. Ja meil on täna teile häid uudiseid ja halbu uudiseid kummast alustame, alustame kohe halvastab selle täna. Halb uudis, on see meie suured kosmosehuvilised, me loodame, et meie kuulajad ka on ju viimastel aastatel nautinud järjest tulevaid uudiseid sellest, kuidas leitakse järjest uusi planeete kaugest ilmaruumist. Aga sel nädalal tuli uudis, kurb uudis, et Kepler üks NASA Peskop, mis sellega peamiselt tegeleb. Temal kui läinud katki üks stabiliseerimissüsteem, mis tähendab, et suure tõenäosusega on tema tööga nüüd kõik et enam ta ei suuda ennast positsioneerida kosmoses, et teha tähtedest ja planeetidest neid vajalikke pilte ja mõõtmisi ning enam ei ole võimalik siis saada uusi andmeid, kes ära lõhkus. Tegelikult Moskvitš läheb ise katki sellistes no kõik, mis töötab, kulub, nagu öeldakse, et tegelikult oli tema tööajaks oli plaanitud kolm ja pool aastat, see sai eelmise aasta lõpus täis. Tegelikult ta oligi juba plaanitud ajast pikemalt tegutsenud ja tal on selline neli süsteemi vea, mis tagavad tema stabiilsuse ja aitavad pöörata kindlas suunas. Üks neist läks eelmise aasta lõpus juba katki ja nüüd läks ka teine katki ja kuna vähemasti kolme on tarvis korralikult teda suunata, siis enam hästi ei toimi. Kuigi teadlased ütlevad, et päris lõplikult maha nad veel ei kannaks, siis ega neil sellist head aimdust ka ei ole, kuidas seda parandada oleks võimalik nii kaugelt sellepärast et tahan maast hetkel 65 miljoni kilomeetri kaugusel. Redeliga ei lähe, ütleme niimoodi, nii ta on ja teine selline kosmoseteleskoobi samuti kaugeid planeete otsis eurooplaste koroo samamoodi, eelmise aasta lõpus tekkis tema pardaarvutis trikke ja ka tema on rivist väljas. Niimoodi praegu ei ole meil seal üleval ühtegi teleskoopi, mis oleks pühendatud kaugete planeetide otsimise peale ja järgmiselt, et neist saadetakse üles alles päris mitme aasta pärast. Nii et ilmselt tekib meil tead niimoodi väike lünk nendesse uudistesse, et on avastatud uusi hämmastavaid või, või maalähedasi planeete. No tuleb oodata ikka rohelised mehikesed isenesest siia tuleks jah, kuigi öeldakse ka, et ega Kepter on kogunud nii palju informatsiooni, et selle läbitöötamise peale läheb jälle paar-kolm aastat, nii et midagi sealt veel tuleb, aga aga uusi mõõtmisi enam lähiaastatel tõesti tehtav aastates rääkides üks toredamaid uudiseid või noh, siis selliseid naljakamaid, uudiseid, mis näitab ka seda, et teadvus on tegelikult teinekord ikkagi väga pikki aastaid nõudev protsess, teaduse tegemine, siis tulime nii Austraaliast, kus siis Queenslandi ülikoolis käib pigi tilgutamis. Katse see katse siis algas aastal 1927 ja Queenslandi Ülikooli füüsikahoone fuajeesse on pandud üles pigikamakas ja teadlased ootavad millal sealt siis pigi tilgub, kuna pigi on selline kummaline materjal, et ühest küljest seda võib küll haamriga kildudeks lüüa, aga teisest küljest ta ikkagi tilgu ta on ikkagi voolav, kuigi väga aeglaselt ja eksperimente seati üles aastal 1927, just nimelt ja selle aja jooksul siis on selle pigikamaka küljest kukkunud kaheksa tilka, nüüd oodatakse ärevusega üheksandat, kusjuures mis on eriti traagiline, on siis see, et kõik need kaheksa tilka langesid sellisel ajal, kui keegi parasjagu vaatama ei juhtunud. Ja professor John Winston, kes on siis selle eksperimendi kallal nii-öelda tööl kes vaatab seda pigi, tema ütles, et viimatine tilk hukkus aastal 2000 ja siis oli veebikaamera üles pandud, mis läks katki muidugi õigel hetkel. Ja kui professor mainiston 12 aastat varem ootas tilka aastal 1988 läks ta korraks välja kohvile tilk, siis kukkus selle aja jooksul ära, nii et täielik selline ebaõnn. Nüüd on pandud juba mitu veebikaamerad. Jah, nii et nende rohkem kui 80 aasta jooksul ei ole keegi näinud tilka tegelikult kukkumas. Aga nüüd seekord ei jäeta midagi juhuse hooleks, internetis kõigil võimalik vaadata ka otsepilti sellest anumast ja oodata lasele tilga kukkumist. Kui te guugeldate pits tropp eksperiment, siis te leiate selle üles ja tõesti, see tilk on seal juba päris suur otsast, kuigi öeldakse, et võib veel kuluda ikkagi mõni nädal isegi paar kuud, enne kui lõpuks sealt otsast ära kuku. Miks aastatki, et nii ta on, et jälgime põnevusega ja hinge kinni hoides ütlemini aia mõõdetest rääkides juba loetud minutite pärast läheme siin saates aga oma tänase peo teema juurde. Psühholoogia, millest koosneb inimese isiksus, kuidas seda mõõdetakse ja kas seda on võimalik elu jooksul mõõta, räägime mõne hetke pärast. Kui ma sain siiski silmale elu paneb uskuma, paneb meeldima. Teisipäeva sooja kaasas. Õnnestus ei läinud ja meie jaoks oli see läinud. Päevasooja on kaasa toonud ka selle Juures on see hoia käies näinud veel elus oli ei pääse, oli täna nõelu vaadelnud toomine. Seega ja töö käis seal veel sõna see mõjuga elutajana, meeleavaldus ja puhas. Taavile. Ava hilja. Õhtul. Avatus ja. Antuuri taevasina udu. Saade puust ja punaseks üritab täna teha puust ja punaseks meid endid. Ehk siis kes me oleme, mis kujundab meie isiksust, sukeldume psühholoogilistesse sügavustesse ja meil on selle juures abiks Tartu Ülikooli psühholoog, Eesti Teaduste Akadeemia uurija-professor, Anu Realo, tere. Tere päevast. No kui palju on üldse võimalik inimese isiksust mõõta, kindlasti teada, et sellega tegelevad. Kuidas seda siis tehakse, kas on võimalik joonistada graafik, kus on peal iga inimese isiksus? Ja põhimõtteliselt on võimalik küll. Me võime joonistada igale inimesele tema isiksuseprofiili, võttes arvesse tema peamised isiksuse seadumised. Aga tegelikult paistab isiksus ka üsna hästi välja, et ka tavainimesed saavad endalegi teadmata isiksuse teise inimese isiksuse hindamisega tegelikult päris hästi hakkama. Kas kõik soodsad? No võib-olla mõned paremini kui teised ja, ja tingimata ei käi see kooskõlas sellega, mida inimesed iseenda inimeste tundmise võimelist arvavad, et sageli need, kes arvavad, et suudavad teiste inimeste näost nende mõtteid lugeda ja kehakeelest nende soove tajuda, siis tegelikult ei ole kuigivõrd paremad. Aga jah, on terve hulk väliseid märke, mida tegelikult me kõik oskame suuremal või vähemal määral teiste inimeste isiksusest välja lugeda. Kuidasmoodi isiksust üldse defineeritakse, milline on isiksuse ja no ütleme iseloomujoonte kogumi vahel. No ega seal eriti suurt vahet ei olegi, et võiks öelda, et sellises väga rahvapärases määratluses me võiksime öelda, et inimese niisukeses ongi teatud iseloomu isiksusejoonte kogum, sellises väga laias isiksuse määratluses läheb sinna lisaks siis ka veel kõik, mida inimene ise endast arvab. Tema enesehinnang, tema nägemus iseendast, meil kõigil on ju enda kohta mingisugune pilt loodud, et millised inimesed me oleme, eks ole, need asjad, mida me tahame teha, kes me tahame olla meie väärtused, hoiakud, nii et sellised väga laias mõistes võiks rääkida sellisest terviklikust suurest isiksuse süsteemist, aga aga noh, enamasti me tõesti räägime pisut kitsamalt ehk siis nendest peamistest iseloomujoontest või isiksuseseadmesse. Võib siis öelda niimoodi äkki, et isiksus on see, milline inimene tundub teistele ja endale kokkupanduna. Ei päris nii, ma ikkagi ütleks, et tegelikult isiksus on ikkagi teatud selline püsiv viis mõelda, tunda ja käituda, et isiksus ei ole päris see, kas ja kuivõrd inimesed selles osas nõustuvad. See on täiesti iseküsimus, et teavet. Nii et tegelikult need põhilised asjad on täiesti mõõdetavad ja sellega psühholoogid tegelevad. Jah, need põhilised isiksuse seadused on, on mõõdetavad ja seda me tõesti püüame teha nii hästi, kui oskan. No üritame nüüd hakata otsast üles lugema, kui palju neid põhilisi seadumusi, isiksuse omadusi. Et neid isiksuse omadusi ja seadumisel tegelikult hästi palju ja isiksus uurijad on lausa püüdnud sõnana raamatutest kokku lugeda, et kui palju meie keeles on erinevaid sõnumis isiksuseomadustele viitavad. Eks inglise keele sõnaraamatust on neid kokku saadud üle 17000. Aga noh, loogiline ja üsna loomulik on see, et oma igapäeva tegevustes kõnelustes me neid kõiki korraga ei kasutajat. Inimese aju ei ole siiski päris kompuuter, mis suudaks neid sellisel viisil kasutada ja analüüsida. Etkad isiksuse seadumised hakkavad siis tegelikult hierarhiliselt organiseerunud ja, ja kui me sellisel viisil neid grupeerime, läheb lisandeid kogu aeg väiksemaks, kuni lõpuks jääb järgi mingi mõistlik arv isiksuse seadumisi ja kui palju see mõistlik on, selle üle isiksuse psühholoogid aastakümneid arutlenud välja pakkunud erinevaid numbreid. Ja hetkel on siis selline kõige enim levinud number või seletustasand tundub olevat viis põhilist isiksuse seadmast. Aga see ei ole mingi müütiline viis. Kuigi me nimetame teda suureks viisikaks, on pakutud välja ka see, et kõik need viis grupeeruvad veel üheks superisiksuse seadumiseks kokku ja nende all on omakorda väikesemad isiksuse seadumised, nii et kõik sõltub tegelikult sellest, et kui peent tasandit. Me soovime kasutada isiksuse seletamiseks. Aga võtame kõigepealt siis selle suure viisiku. Millised need tüübid siis Nad ei ole tüübid, see on ka väga suur erinevus, et me ei räägi tänapäeva isiksusepsühholoogias nagu isiksuse tüüpidest sellisteks väga spetsiifilistest inimrühmadest, vaid me räägime tegelikult dimensioonidest, mille puhul siis iga inimene paigutab kusagile võrdluses teiste inimestega cum isiksust mõõdame siis tegelikult, ega see absoluutne number ei ütle meile ju suurt midagi, meid huvitab ikkagi see, et kas üks inimene on teise neurootilisem või teine inimene, on esimesest ekstravärk seal, nii et see esimene suur isiksuse seadumus, mis kõikidest erinevad vatest teooriates läbi tuleb, ongi neurootilisus või emotsionaalne stabiilsus, mis näitab seda, kuivõrd inimesed kogevad negatiivseid emotsioone ja kuivõrd nad on vihased, kurvameelsed kergesti ärrituvad, et kõik sellised negatiivsed emotsionaalsed tundmused käivad koos ja määravad ära selleni Krootilisuse sisu. Neurootiline tähendab siis ikkagi alati seda, et inimene on pigem selline melanhoolne koleeriline, midagi taolist. No, ma ütleksin melanhoolne küll jah, et tal on kalduvus kurvameelsusele ja ka ikkagi sellistele kergesti ärrituv ja muretseb. No ei ole tegelikult, meie uurimused näitavad, et eestlastel täiesti keskmine neurootilisus või pigem isegi madalam, et see on jälle üks müüt, millest, kui meil aeg häbime, rääkisime teine isiksus, seadumus suuresti siis ikkagi on ekstra virtsus ja see on siis kalduvus kogeda just nimelt positiivseid emotsioone, olla selline jutukas ja rõõmsameelne, seltskondlik, avatud uuele suhtlusele. Ja, ja kolmas on avatus uuele kogemusele, see siis selliseid avatud inimesed tahavad teada rohkem maailma asjadest, nad huvituvad sellest, mis toimub nende endasse jess mõtlevad oma sisetunnet üle, kui ka sellest, mis toimub maailmas, nende ümber proovivad teha uusi asju, sellised see uudishimulikud ja avatud meelega inimesed. Neljas seadus puudutab seda, kuivõrd kena inimesega on tegemist, et selle nimi on sotsiaalsus ja noh, tegelikult see näitab seda, et kuivõrd Otilise teistest hooliva tähelepaneliku inimesega on tegemist, et inimesed, kellel on madal sotsiaalsus, siis enamasti need on sellised noh, ei hooli eriti sellest, mida teised inimesed tunnevad, on valmis enda tõekspidamiste nimel mida iganes tegema. Ja kui me mõtleme selle peale nagu viiendast isiksuse seadumisest räägin, et kas, kas justkui miski on halb ja viskan hea siis sotsiaalsuse puhul see madal sotsiaalsus tundub olevat esmapilgul nagu sotsiaalsete suhete mõttes suhteliselt nagu kehva pidin, eks ole, et ükskõiksus valmisolek vaielda, eks ole, et tegelikult on leitud, et just siis inimesed, kes on ärimaailmas läbi löönud, et neil sageli ongi ka, ütleme siis madal sotsiaalsus, sest see ilmselgelt nõuab sellist, näiteks tüüpiaga nõuab sellist isiksuse seadust. See on nagu võime siis üle sõita, põhimõtteliselt. Jah, võimalik üle sõita ja mitte eriti selle pärast põdeda isiklikult, eks ole, ja viimane, viies suur suure viisiku isiksuse seadumisel meelekindlus, mis põhimõtteliselt näitab seda, et kuivõrd inimene suudab kontrollida oma impulsse, kuivõrd Ta on ta oma elus nii-öelda kohusetundlik, korralik, saabuma, asjadega õigeks ajaks hakkama või on midagi ette võtnud, siis ta seda ka teeb. Kui ta midagi lubanud, siis see ka juhtub, et, et madala meelekindlusega inimesed siis jäävad sageli hiljaks, eks ole, ei saa oma asjadega hakkama, alustavad mingi asja tegemist, jätavad selle poole pealt pooleli ja, ja muidugi on siis terve rida noh, ega siis ei ole nii, et ühed on madara, teised kõrbega, siis on enamik inimesi on seal kusagil vahepeal, eks ole, et nii ja naa Kas me võimegi neid ette kujutada, tähendab, kas need kõik need omadused on teineteisest sõltumatud, et kui me kujutame ette, võtame kasvõi sellise arvuti, kõik teadsid arvuti sättinguid, et kõik need omadused on sellise mehe riba peal, kus sa saad seda nuppu liigutada vasakule, paremale ja siis vastavalt sellele, kuidas igal inimesel kõik need viis nukk omavahel asetuvad, siis see moodustabki tema isiksuse No umbes nii, on küll jah, et see kõlab päris päris päris päris õigesti, et noh, teoreetiliselt on tõesti omavahel sõltumatud, et põhimõtteliselt see, kui me teame, et kuivõrd ekstra vertne on inimene, siis sellest me ei peaks saama midagi järeldada selle kohta, kui kõrge on näiteks tema avatus või kui kõrge on tema neurootilisus. Aga noh, eks tegelikus elus, kui me neid isiksuse seadumusi mõõta proovime, siis paraku ei ole meil õnnestunud seda mõõtmist läbi viia viisil. Nii neurootilisuse meelekindlus näiteks omavahel seotud ei ole. Ma just mõtlengi sama täpselt tundubki, et see madal meelekindlus justkui nagu viitabki sellele neurootilisus on kusagil. Ja, ja et see tugev negatiivne seos meelekindluse neurootilisuse vahel meil ikka alalõpmata uurimustes tekib, hoolimata teooriast, mis mis ütleb, et nad on täiesti sõltumatu. Täpselt samamoodi ka ekstra virtsus ja avatus oleksid nagu sellised asjad, mis võiksid ka olla. Jah, aga võib, aga ei pruugi, mõnel inimesel need ongi loomulikult, aga ei see selles mõttes, et teoreetilises mõttes, aga ka meie andmed näitavad, et need asjad ei pruugi sageli koos käia, et sageli inimesed just nimelt kes on sellised suured, pidutsevad ja armastavad suurt seltskonda, eks ole, et neil pole eriti huvi selle vastu, mis sellise vaimsuse poole vastu, eks ole, et raamatute maailm ja kunsti ja kultuurimaailm, et need kaks asja ei pruugi alati koos käia. Aga kuidasmoodi siis ikkagi välja selgitatakse, missugune see isiksus on, kui me võtame nüüd need seadused, et ütleme, võtame siin näiteks Arco praegusel hetkel, kas, kas juba sellise noh, me oleme praegu siin 10 minutit rääkinud, kas selle põhjal võib juba midagi öelda tema kohta, et millist dimensiooni on temast Aga seda ma ei julgeks küll hetkel öelda, mingis dimensioonide kõige rohkem on, aga noh, kui ma nüüd vaatan, kuidas alkoriides on ja kuidas ta juuksed on lõigatud ja, ja olles temaga kirjavahetuses olnud varasemalt, siis selle informatsiooni põhjal ma arvan, et on suhteliselt nagu meelekindel inimene. Muude dimensioonide osas ma väga ei julge välja pakkuda. Ma ei ole veel ühtegi neurootilises elementi kohanud selle kahe aasta jooksul ka. Aga kuidas seda teaduslikult välja selgitatakse, mida ma peaksin siis tegema, et lõpuks võiks kino kohta sellise profiili paika panna, et 75 protsenti meelekindel ja mis iganes need väljendused? Jah, et mida ma ütleksin, on see, et kuivõrd sa oled rohkem või vähem meelekindel kui enamus Eesti inimesi sinu vanusest ja sinu soost aga, aga kõige lihtsam viis ja kõige, võib-olla sellise läbiproovitud viis on, on paluda sul täita isiksuse, isiksuse test, isiksuse küsimustik. Et see, mida meie hetkel kasutame, koosneb 240-st küsimusest ja kõik need 240 küsimus siis jagunevad vastavalt nende suure viie omaduse ja omakorda nende alaomaduste vahel. Ja kuna me oleme seda, seda küsimustikku on teinud Eestis üle 3000 inimese ja meil on nii-öelda rahvuslikult peaaegu et esinduslik valim koostöös geenivaramuga on meil siis tõesti kogunenud suurepärane valim geenidoonorite, kes samuti on selle isiksuse testi teinud siis ma usun, et see annab meile suurepärase nii-öelda norm valimi võrdlemaks sinu tulemust sinu enam-vähem sinu panustaja, sinu soost inimestega. Ja muidugi me võiksime paluda teisel saatejuhil ka sinu kohta seesama isiksuse küsimustik täita ja siis me saaksime vaadata, kuivõrd sinu ja ja ja teise inimese arvamused kokku lähevad. Ja siis üldjuhul see korrelatsioon on seal kusagil 0,5 0,6 erinevate isiksuseseaduste puhul, tähendab, kui ette kujutada, et maksimaalne seos pole üks, siis seal kusagil kusagil keskel Fifty-sixty umbes niimoodi fifty-sixty ja mis laadi küsimus, et seal siis siis umbes on, mida inimestel teha palutakse inimestega. Küsitakse kõikvõimalikke nii-öelda nende, kuivõrd peast tuua väide, et ma ei ole muretseja tüüpi inimene näiteks neurootilisuse kohta või või mulle meeldib teha asju uuel, teistsugusel viisil. Pigem mitte vastase skaalad on viiepalli, seda, et, et kas ma olen täiesti nõus, ei ole nõus, eks ole, pigem nõus. Pigem täiesti, ei, ei ole nõus, ei ole üldse nõus, pigem nõus täiesti. Et ja, ja võimalus on ka öelda, et ei oska öelda, eks ole, et ega alati ei teagi kõikide asjade kohta ega enda kohta, nii et sellised küllaltki üldised väited, mis võiksid sobida inimestele erinevast erinevas, erineval elualal, erinevas vanuses ka noh, muidugi mitte päris lastele peab ikka olema pisut suureks kasvanud, et seda küsimustikku täita. Mis ajast see selline küsimustik või selline teistel üldse olemas on, ma ei mäleta, näiteks mina oleksin kooli ajal midagi sellist teinud ja ma ise lõpetasin keskkooli 13. Aga kindlasti nad olid olemas, et neid ei ole tehtud, siis, siis see võib-olla viitab sellele, et teie koolis ei olnud karjäärinõustajad või, või psühholoogisest. Ideoloog oli aga siis veel karjäärinõustamisel. Ja et tänapäeval neid ikka kasutatakse päris sageli ja mina pean tunnistama, et kui mina lõpetasin keskkooli ja tulin ülikooli, siis ülikooli seal 90.-te aastate algus 80.-te lõpus. Et siis küll oli olemas lausa selline laboratooriumi kabinet peahoone kõige viimasel korrusel, mis need kõik rektoraadi käsutuses ja seal paiknes tsinõustamise laboratooriumi, ma isegi ei mäleta, mis ta nimi oli, aga igal juhul mulle väga peen isiksuse teste tehti ja öeldi, et mul on suur abstraheerimisvõime, see on ainuke, mida ma mäletan ja ma mäletan ma seda, et ma pidin minema Tartu Ülikooli raamatukokku, et järgi vaadata. Et, et noh, mida see abstraheerimisvõime siis ikkagi tegelikkuses endast sisaldab. No mina mäletan, et muidu ei saanud ülikoolis Aleksander pulbri sissejuhatuses psühholoogiasse läbi, kui ei olnud teinud mingit isiksuse testija andis mulle, on sealt meelde jäänud, on see keskmisest kõrgem positiivne afekti. Jah, ma oleksin tegelikult nagu Arco isiksusest rääkides tahtnud öelda, et ekstra veritsus on ka ilmselt ikka üle keskmise, mul jäi see nagu lisamõtet ja seda saab tegelikult inimesed suudavad seda väga lühikese aja jooksul ära öelda, kui te saate ka täiesti võhivõõraste inimestega kokku viibite nendega mõni minut ühes ruumis piisab teinekord isegi mõnest sekundist tegelikult oskate öelda küllalt täpselt, kas sellel inimesel on nagu kalduvus kogeda positiivseid emotsioone või mitte, et noh, et Arko puhul tuleb see naeratus kohe välja, et see nagu ei jäta hetkekski, eks ole. Ja nüüd on nagu arutletud ka selle üle, et kuna Ameerikas tegelikult siin hektar veritsus ka tähele pannud nii filmides kui kirjandusest, et see on nagu selline väga positiivselt hinnatud joon, et noh, Eesti rahvas on täiesti rahul sellega, kui inimesed vaikselt omatega nurga sahisevad ja ka poliitikutelt ei eeldata, et nad säraksid, eks ole, teleekraanil või, või ka nii-öelda avalikkuses ja siis on leitudki Barack Obama üks selliseid suuremaid probleem on selles, et ta ei ole oma isiksuse seadumustelt ekstraverdid vaid ta peab seda ekstra virtsust noh, nii-öelda teesklema. Ja siis kriitilistel hetkedel muidugi mass kukub eest ära ja selline introvertne Prokohoova paistab välja. See on tegelikult päris huvitav, kui nüüd võtta selliseid kuulsaid poliitikuid just nimelt, kellel on ikkagi enda kuvand, aga oluline? No kas me võime siin näiteks Eesti poliitikas rääkida, mida me kõige rohkem näiteks Ansipi puhul võime mainida, kui siin on nüüd meil neurootilisus? Seda vist väga ei ole, sellepärast. Ta on väga, ma arvan, et on väga-väga emotsionaalselt, vähemasti ta paistab küll välja väga emotsionaalselt stabiilne ja väga tasakaalukas. Meelekindlus võiks olla. Teda iseloomustab kindlasti ka meile kindlasti, sest ma arvan küll, et ja, ja ma arvan, küllaltki nii madal emotsionaalne stabiilsus kui ka kõrge meelekindlus, et ma usun küll, et võiks oletada. Okei, president samast või kas, kas see polegi? Presidendi puhul ma usun, et on kindlasti keskmisest kõrgem avatus kogemusele, et, et selles ma olen kohe päris kindel ja võib-olla mitte üleliia kõrge, võib-olla selline pigem keskmine sotsiaalsus. Aga nagu öeldud, niimoodi peale vaadates ongi ilmselt keeruline või siis. Avaliku kuvandi järgi ongi keeruline, on tegelikult ongi avaliku, sellise selle välimuse ja nii-öelda teadmata jaol olles Neid inimesi mõõtnud isiksuse testiga, siis tegelikult ongi ekstra Verdsuseks väheseid, mida saab nii-öelda sellise välise pildi järgi noh, mitte 100 protsenti pani suhteliselt täpselt paika panna. Aga noh, muidugi kui te teate inimest paremini ja sellisel juhul noh, rääkides meie auväärsest vabariigi presidendist, siis tema lugemislembust, tema kirjutised, eks ole, noh, kõik see ilmselgelt annab märku sellest, et selline keskmisest kõrgem avatus on siiski olemas. Pluss ka see, et kuulub päris palju uut muusikat. Aga kas seda testi, seda isiksuse testi on võimalik näiteks kusagil netis ka teha, kui keegi kuulab meie saadete, mõtleb, et ohoo, tahaks proovida, tahaks vaadata, kes ma siis ikkagi olen, milline ma siis ikkagi olen? On see võimalik, isiksuse testidega on selline lugu, et neid liigub igasuguseid ringi ja kindlasti on võimalik leida internetiavarustest ka mõni selline isiksuse test, mida on tegelikult võimalik ilma igasuguse tasuta avalikult teha. Küsimus on nüüd selles, et milline on see tagasiside, mille me sellest testist saame, et võimalik, et kusagil Ameerika ülikoolides on on tehtud ka vabavara lihtsalt testid, kus on võimalik saada ka kohe nii-öelda selline adekvaatne tagasiside, kuid kui me mõtleme selle peale, et me meil on vaja neid teisi inimesi, meil on vaja neid norme tegelikult kelle tulemusega ennast võrrelda, mis tähendab seda, et sellised isiksuse testid ja sellised ajalehesaba ja naisteajakirjade testid, kus tuleb punktid kokku lugeda ja öelda, et kas te siis olete üks või teine, et noh, nendel tegelikult ei ole eriti suurt mõtet, sest see punktiskoor iseenesest ei ütle meile, eks ole, mitte midagi, meil on vaja teada, kus me paigutame teiste inimestega võrdluses. Et sellist head korraliku isiksuse testi ei saa vähemasti Eestis minu hinnangul küll internetis täita. Et selleks, kui huvi on, tuleks ikkagi pöörduda nii-öelda asjatundjate poole, sest paljud nende isiksuse testid on ka tegelikult autoriõigustega kaitstud. Ja nende kasutamise eest tuleb ka meil teadlastel raha maksta iga tihti kasutamise tegemise eest. Räägime saates puust ja punaseks, inimese isiksusest. Meil on külas Teaduste Akadeemia uurija-professor Anu Realo. No huvitav küsimus on see, kust see inimese isiksust tuleks, kas me kõik sünnimegi juba kindlate selliste seadumustega ja neid enam elu jooksul? Ta ei saa, kaasaegsed teooriad ütlevad tihti seda, et, et need isiksuse seadumised on kusagil 50 taas kord 50 60 protsendi osas pärilikud. Aga see ei ole kogupilt, eks ole, et pärilikkuse komponent on olemas ja see on oluline. Samal ajal ei ole leitud ühtegi konkreetset geeni, hoolimata suurtest jõupingutustest, mis nüüd Märkimisväärse osa nendest isiksuse seadumustest ära kirjeldatakse, et need tulemused, mille järgi me arvame ja oletame ja pakume, et ligi pool inimese isiksuse seadumustest on pärilik. Et need tegelikult tulevad siis käitumisgeneetika valt rannast, kus on uuritud ühe muna Raxeide kahe munaraku kaksikuid, kes on kasvanud koos, kes, kes on kasvanud lahus, kes on kasvanud bioloogiliste vanematega, eks ole, kes adopteeritud, et kui me kõiki neid erinevaid kombinatsioone võrdleme, siis, siis meil õnnestub seda pärilikkuse osakaaluga määrata. Nii et jah, praeguse teadmise järgi ma ütleksin, et et kusagil 50 60 protsendi osas on kaasasündinud ja kaasaegne isiksuseteooria ütleb ka seda muuta on tegelikult suhteliselt keeruline neid põhibaas seadumusi, seda valmisolekut kogeda positiivseid emotsioone või negatiivseid emotsioone, näiteks et seda on tegelikult nagu suhteliselt keeruline muuta. Aga küll on võimalik muuta ja kasvatada ja ise treenida noh, nii-öelda nende nende isiksuse seadumustega toime tuleb, et ja, ja väärtusi, eks ole, kõike, mis sinna, mis sinna peale ehitab. See on ikkagi natukene kurb selles mõttes, et kui ma olen väga neurootiline, siis see tähendab, et mind nagu ravida ei saa. Ravida saab ikka, isiksust saab muuta ka siis, kui me hakkame sekkuma nii-öelda biokeemiliselt, et selles mõttes ma rääkisin siin sellisest noh, mitte päris sekkumisest mingisuguste ravimitega, eks ole, et, et või, või ka näiteks ikkagi, ma arvan, alkoholi pikaajalise manustamise tagajärjel on ka võimalik teatud viisil ikkagi üht-teist, eks ole siin ajustruktuurides muuta. Et jah, et see kõrgeneurootilisuses kahtlemata ei ole pilks hea ja kasulik asi, millega siia maailma sündida. Ja mida saavad teha lapsevanemad, mida saavad teha õpetajad, mida saavad teha teised inimesed. Nad saavad õpetada lastele tegelikult seda, kuidas selle neurootilisusega toime tulla, kuidas kanaliseerida sellisel viisil, et see oleks nagunii endale kui teistele kõige paremal viisil talutav. 50 60 protsenti, siis on pärilik, aga millal on isiksus välja kujunenud? Selge on ju see, et keskkond tuleb pärast sündi kohe juurde, eks ole, vanemasse, millega laps kokku puutub, aga millal on isiksus nii-öelda pall? No kas ta päris valmis saab, on üldse küsimus, et tegelikult hetkel on ka praegu ikkagi käimas sellised põnevad kestvus, longitud uuringud ja eks me ikkagi näeme aastakümnete möödudes, et kuivõrd praegused kaasaegsed teooriad paika peavad, mis ütlevad, et isiksus nii-öelda tegelikult on valimisjustkui 30.-ks eluaastaks, et see on juba väga vana arvamus, selle pakkus välja juba isegi üks Ameerika psühholoogiarajatistega isiksusepsühholoogia oluline rajaja William James 1890. Hilisemad uurimused on näidanud, et tõesti kusagil 30.-ks eluaastaks loksuks inimese isiksus enam-vähem paika ja pärast seda muudatused on suhteliselt väikesed, et inimesed üldiselt muutuvad vanusega vähem neurootiliseks nad muutuvad vanusega vähem ekstravertseks, vähem avatuks ja samal ajal sotsiaalsemaks meelekindlamaks. Nii teatud muutused ikkagi elukäigu jooksul on, kui me niimoodi üldiselt üle inimeste vaatamine Kangekaelseteks pensionäriks? Ei pigem kelle meelest noored on hukas? Ei, ei, just vastupidi, inimesed muutuvad palju leebemaks, leplikumaks üldjuhul vanusega. Tähendab sellistest noortest ja vihastest meestest saavad ikka vanad ja mitte nii vihased mehed enam, et pigem nagu ei ole sellist valmisolekut ilmselt suure seltskonna äärel, eks ole, ja avatus kõige uue suhtes noh, tahame või mitte, see hakkab kuidagi tasapisi taanduma, et kõik tehnoloogilised vidinad, mis veel mõni aeg tagasi tundusid ka mulle kohutavalt nagu elementaarseid ja lihtsaid oma puutetundlikku, telefoni oma nii-öelda kõrges vanuses ikka näppisin alguses mitu minutit ennem kui me üldse nagu aru sain ja ma loodan, et see oli juhus ja mitte ei näita püsivaid muutusime isiksuse seadmast. No palju on räägitud sellest, et mitte ainult inimestel ei ole isiksused, vaid ka rahvustel. Ehk siis ongi, et eestlased on sellised vaiksed ja jonnakad ja siis meie kõrval venelased, sellised emotsionaalsed, avatud ja nii edasi. Kui palju on seda uuritud, kui palju nendel asjadel alust? No neid rahvusliku iseloom on hästi palju uuritud ja see on hästi põnev teemat. Et on hästi palju stereotüüpe tegelikult, mis meil on nii enda kui teiste rahvaste kohta, eriti muidugi meie lähinaabrite kohta ja see, mis, mis sa ütlesid eestlaste ja venelaste kohta, on üsnagi selline levinud arvamus eestlaste puhul peaks lisama selle, et me oleme erakordselt töökad, eks ole. Absoluutselt südamele muidugi. Just et me oleme ja eilsel Eesti inimarengu aastaraamatu esitlusel toodi jällegi välja, et kuivõrd häbiväärselt madalal kohal on Eesti tööviljakuse osas, kui me võrdleme ennast teiste Euroopa riikidega, eks ole, palju paremini ja palju tõhusamalt saaks tööd teha. Aga see selleks, nii et jah, eestlased arvavad, et nad on hästi sellised kurvameelsed ja tõsised ja ja töökad ja venelased tõepoolest on siis sellised pigem ikkagi rõõmsameelset tegutsevat kompas karjas koos rohkem emotsionaalsed. Et kui me nüüd oleme seda uurinud ja me oleme ise seda viimastel aastatel hästi palju uurinud, siis tegelikult nendel ei ole nendel arvamustel ei ole realist tõepõhja all. Et me oleme palunud inimestel hinnata nii-öelda tüüpilist eestlast kui tüüpilist venelast nii Eestis, Venemaal. Meil oli ka selline moore Baltikumi projekt, kujundlikult öeldes, kus me palusime samu testida soomlastel, eestlaste, lätlaste, leedukate poolakatel ja valgevenelastel ja noh, kõigil peale Valgevene oli siis seos ka balti merega. Ja kõiki ühendas muidugi see, et kõigil on üks suur naaber. Ja, ja siis me leidsime küll, et tegelikult see, mida me arvame nii endast, enda rahvast kui, kui, kui venelastest, et see ei lähe tegelikult kokku inimeste tegelike isiksuse seadustega. Et eestlased on tegelikult suhteliselt ekstra värdsed ja mitte nii väga meelekindlad, ehk mis võiks nagu töökusega käsikäes käia. Et pigem see kuvand, mille me oleme endale loonud, tuleb sellisest eestlaste suhtlus- ja käitumisnormist, mis on võib-olla et aastasadade vältel kujunenud ja kui vaadata ka eesti vanasõnu, siis tuleb see väga hästi esile. Et ei ole mõtet ja ei saa olla liiga õnnelik või liiga rõõmus, sest üldiselt lähevad siis asjad halvasti ja pealekauba üldse nagu rumalad inimesed on, need, kes palju räägivad ja naeravad ja naeratavad, eks ole. See on selline, see on selline nagu väärtustel ja, ja kommunikatsiooni stiilidel põhinev kuvand, mille me oleme enda kohta loomadega on. Kui me mõõdame eestlast isiksuse seadumusi, siis ega siis see ei tähenda, et eestlased ei suudaks kogeda positiivseid emotsioone. Täiesti suudavad, lihtsalt, võib-olla nende selline väljendamine on olnud pärsitud just ennekõike kultuurinormide poolt. Kuidas kultuurinormid on kuidagiviisi seotud sellega, et oleme noh, tegelikult võib, me olime peaaegu 800 aastat kogu aeg mingisuguse võõrvõimu all, kas sulle näiteks niimoodi öelda, et kui sakslase poleks kunagi tulnud ja siis oleks tekkinud mingisugune omaette eraldi väike Eesti riik, mis olekski olnud kogu aeg iseseisev, siis me oleksime noh, sellised sellised latravad nagu lõunaeurooplased, selliseid hästi avatud ja hästi positiivsed. Ma julgeks teha nii kaugeleulatuvaid järeldusi, et väga põnev teooriaga, aga kahjuks mul ühtegi ühtegi head argumenti, kas seda ümber lükata või kinnitada, on küll uuritud seda, kuidas on kujunenud näiteks mitte isiksuse seadumused, aga aga väärtushoiakud, et seda on küll püütud seletada just selliste ajalooliste tere teguritega, näiteks selline kuulus väärtusmõõde nagu individualism, kollektivism, millest on ka omal ajal Eestis rohkem juttu olnud. Et eestlased ise arvavad, et nad on väga individualistlikud ja taaskord võrdluses venelastega, kes on siis äärmiselt kollektivistlikus muidugi. Aga kui sellises laias plaanis vaadates individualismi kollektivismi kujunemise puhul on küll leitud seda, et näiteks erinev eluviis nendes maailma piirkondades, kus valitses siis mõni mõnisada aastat tagasi või kusagil veel pikema perioodi taga siis juba nii-öelda oli tekkinud põllumajandus agraarühiskond et need muutusid, siis hiljem arenesid kollektivistlikumateks ühiskondadega vastandina siis nendele, kes veel pikemat aega tegelesid küttimise, koriluse ja, ja, ja muude selliste individualistlik tegevustega, mis ei eeldanud sellist väga suurt ühistegevust ja on samuti leitud seda näiteks individualismi kollektivismi kujunemise puhul, isegi nakkushaiguste levik on justkui ei olnud nagu seotud individualismi kollektivismi siis väljakujunemisega, et, et nendes kohtades, kus, mis, kes sulgesid ennast linnad sulgesid ennast, linnriigid, sulgesid ennast siis selle nakkuse ohus. Et need hiljem kujunesid, siis ka need piirkonnad kujunesid kollektivistlikumatakse just nimelt, et noh, ühesõnaga kõikvõimalikke selliseid revolutsioonilisi käsitlusi on loomulikult välja pakutud. Samade isiksuse omaduste põhjal on samamoodi mindud tagasi meie kaugesse ajalukku ja üritatud neid selgitada niimoodi evolutsiooniliselt, sest me võime ju ette kujutada, et evolutsioon toimib pidevalt. Et kui inimesed teevadki oma valikuid selle põhjal otsivad sellist teatud iseloomuga kaaslast omale, siis siis see mõjutabki nagu pikaajalised seda, kuidas, kuidas iseloomust kujunevad. Ma arvan, et isiksuse seadumuste ajaloolisest kujunemisest ei ole võib-olla sellisel viisil väga palju teada või väga palju uuritud aga küll me saame nagu jälgida seda, kuidas muutuvad nii-öelda erinevate populatsioonide keskmised nii-öelda isiksuse omaduste määrad lähtuvalt siis näiteks immigratsioonist, et on väga toredad uuringud tehtud Itaalia rannikul egevuse saartel kus siis on uuritud neid inimesi, kes on sinna saartele jäänud elamusi, et kolm pisikest tegevuse Saart, kes on emigreerunud emigreerunud siis kõige lähedamal asuvale Itaalia põhimaa-alale ja kes on siis saarele juurde tulnud ja kui siis kõiki neid erinevaid kombinatsioone vaadata, siis tuleb üsna selgelt esile see, et inimesed, kes saartelt on ära läinud ja selle saare avatust või nii-öelda nende sele saarel elavate inimeste avatust ka selle võrra siis madalana hoidnud on just nimelt kõrgem tusega ja kõrgema ekstra Pärtsusega, et ilmselgelt nad vajavad oma elus siis rohkem stimulatsiooni vajavad uusi kogemusi kui see saar, eks ole, see väikesaar seal Vahemeres Egeuse mere neile pakub. Et noh, selliseid uuringuid võiks olla rohkem ja kindlasti need annaksid meile paremat aimu ikkagi sellest just nimelt nendest isiksuse seadumiste kujunemisest. Ja noh, kõik see, mis puudutab ka tänapäeval rahvaste rännet, eks ole, ühtegi riikides teistesse, et kuidas see siis ikkagi mõjutab inimeste isiksuse seadusi, kui me ütleme, et keskkond väga suurt mõju ei oma, aga noh, samas, kui sa oled hiinlane, kolib Hiinast Kanadasse, siis mis juba ikkagi elu jooksul juhtub, et selliseid uuringuid oleks kindlasti rohkem vaja. Ma hakkasin selle saare ja avatuse ekstra võrdsuse osas kohe mõtlema, millegipärast Jaan Tätte peale, kes ei tundu eriti selline avatud ekstra verd, vaid pigem selline tagasihoidlik ju ometi läks oma saare pealt, ta sõitis ümber, terve maailm läks arvele tagasi. Tõsi jah. Ja pärast seda ütles, et see oli võib-olla suur viga, ei ole reisida, nii et see vist ikkagi kinnitab tema seda. Ma arvan, et Jaan Tätte puhul on ehk täiesti puhas spekulatsioon ja ma loodan, et Jaan Tätte, Jaan Tätte meid kuulab siis kui, kui teil on huvi teha isiksuse testi, siis ta võib mu poole pöörduda ja me saame tegelikult teada, aga aga niimoodi naljaga pooleks öeldes võiks öelda, et tal on kõrgavatusega madal ekstra virtsus, et pigem selline introvertne, sissepoole pööratud inimene kuts, kes, kes samal ajal, eks ole, huvitub kõigest, mis maailmas toimub. Aga nüüd tõesti kõlab see nii, nagu ma suudaksin inimeste isiksust hinnatlemis muidugi, päriselt nii ei ole. Tänases saates puust ja punaseks heitsime pilgu inimese isiksuse olemusse, üritasime natukene selgust saada, mida see endast kujutab, kust ta tuleb ja kas seda on üldse võimalik muuta. Meil oli külas Tartu Ülikooli psühholoog, Eesti Teaduste Akadeemia uurija-professor Anu Realo. Suur tänu kutsumast. Siirdume kuulaja küsimuste juurde ning meile on foorumisse postitanud Liana kaks lindudega seotud küsimust. Nimelt tema ütleb, et tema jälgib erinevaid looduskaameraid ja pani tähele, et lindudel paistab liikuvat tavaliselt alumine silmalaug alt üles samal ajal kui inimesel liigub ülemine silmalaug ning samuti tekkis tal küsimus, et kui loomadel on kaks silma, mis aitavad näha ruumiliselt, siis kuidas aitab see linde, kellel on silmad pea erinevatel külgedel ja et neile küsimustele vastust saada. Oleme helistanud Tartu Ülikooli professorile Raivo Männile, tere. Tere. Võtame siis kõigepealt ette küsimuse lindude silmalaugude kohta. Kas on siis nii, et lindude laug liigub alt üles? Tõepoolest, jah, enamikul lindudel. Kui nad silma kinni panevad, siis liigub alumine silmalaug, aga on, on ka erandeid, näiteks kakuliigil kindlasti liigub ülemine silmalaug, aga ma pean kõigepealt selgitama, et kui inimestel ja teistel imetajatel silmalaud on väga tähtsalt selles mõttes, et nende pilgutamine aitab silmi niisutada ja määrida ja eemaldada tolmu ja, ja võõrkehasid siis lindudele täidab seda otstarvet hoopis kolmas silmalaug niinimetatud tilk kile, mis liigub silmanurga arstile, silma kiiresti ja silma, neid ülemisi alumisi, silmalauge lind selleks otstarbeks tegelikult üldse ei vaja. Ta suleb silmad siis, kui ta tukub või magab ja siis tõepoolest enamikul lindudel liigub, alumine silmalaug on nüüd, kui te küsite, et miks just alumine, siis sellele küsimusele ma jään vastuse võlgu, ma ei ole kuulnud ega leidnud ühtegi sellist seletust, miks just alumine ja, ja ma arvan, et seal ei pruugigi olla tingimata mingisuguste atraktiivsem seletust. Kõik asjad ei ole tingimata nii kohastanud, et nad saavad olla nii ja mitte teisiti, et mõnikord on asjad lihtsalt nii, et ka nii saab ja, ja, ja juhus on selle põhjustanud. Et kui vahet ei ole, et siis ei olegi vahet, et kas liigub ülemine ja alumine just seda näitab kasvõi see, et linnuriigis ikkagi on ka neid erandeid, kellel liigub üle. Ja kui nüüd võtta, et see järgmine küsimus selle kohta, kas lindude silmade asend kuidagi mõjutab seda, kuidas nad maailma näevad? Ma absoluutselt mõjutab ja välja arvatud röövlindudel nagu, nagu kulliliselt ja kakulised, kes püüavad saaki ja kellel on see binokulaarne ruumiline nägemine erakordselt tähtis. Enamikul teistel lindudel on tähtsam silmade juures see, et meil oleks võimalikult suur vaateväli, et vaenlased ei ei saaks ootamatult neid tabada ja tõepoolest see, et neil silmad paiknevad külgedel, see annab neile liigil koguni 360 kraadise vaatevälja, aga sellega läheb jah, kadumas eestinopulaarne vaatepildi ruumilisust, kuid linnud saavad sellega hakkama. Te olete vast täheldanud, et linnud väga palju nõksutavad Reaga ja kallutavad seda teavad, kui nad mingit objekti vaatavad ja, ja paljud liigid, näiteks pühad, kõnnivad neil pea kogu aeg nõksu edasi-tagasi. Ja see on selleks, et nad selle oma Monaculaarse üle silmaga vaatavad objekti nagu erinevate nurkade alt kogu aeg kiiresti. Ja nende aju on siis niimoodi tehtud, et see aju paneb siis kokku ka neile ruumilise pildi. See on küll natukene primitiivsem, klipinopulaarne Aade aga ajab asja ikkagi ära. Väga huvitav. Suur tänu vastamise eest. Tartu Ülikooli professor Raivo Mänd, palun. Meie foorumis on üsna omapärase küsimuse postitanud Kaupo, kes on kirjutanud enda kohta, aga seda, et ta on uskumatult tugeva kehaga mees. Ja Kaupo tahtis teada selliseid asju, et kui poksija satub ühte puuri lõviga, siis kas on võimalik poksijalt lõvi kauti lüüa. Helistasime Eesti poksiliidu peatreenerile Ervin Kade oli meil telefonil ja Ervin ütles, et tema sellele vastust anda ei oska, sellepärast noh, ilmselgelt ei ole ta seda ise proovinud. Ei ole ta kohtunud kunagi ühegi poksija, kes oleks üritanud lõvi nokauti lüüa ja Ervin arvas ka seda, et juhul kui mõni poksija seda kunagi tõepoolest katsetanud on siis temast ei ole pärast seda üritust olnud enam meest sealt puurist välja tulemaks. Jah, sest nii palju kui meil oma riiki teame, siis võtame, et lõvid on ilmselt väga kiired reaktsioonid ja väga tugevad käpad mis ei le mitte ainult nokauti, vaid võivad ka rebestada kõiki sisemisi ja välimisi organeid. Aga siiski me, härra poksitreener valgustas meid natukene nokaudi olemuse osas. Selle põhjal võib öelda, et teoreetiliselt on lõvi nokauti löömine, võimalik küll, kuna lõvile on nagu inimeselgi Peeaa, mille sees on aju ja nokaut toimibki siis täpselt niimoodi, et kui sa sooritad piisavalt tugeva löögi näiteks vastu oma vastase lõugas, lõug on lõvil olemas ja pea liigub väga kiiresti teeb sellise väga järsu nõksu siis peaaju saab kahjustada, täpsemalt siis aju tüvi, see on siis see osa, mis läheb sinna seljaaju sisse. Ja kui see kahjustada saates, siis tekibki olukord, kus teadvus kaob, päris täpselt ei osata seda isegi kusjuures selgitada, miks inimene teadvuse kaotab, sel puhul arvatakse suurem osa vaid on seda meelt, et see on seotud just nimelt sellega, et sellise äkilise jõnksu puhul siis see aju tüvi saab kannatada ja kuna lõvil on aju olemas, aju tüvi olemas, lõug olemas, mille vastu lüüa. Ja see pea on võimalik jõnksuga kõrvale üles või alla lüüa, peaks olema võimalik kalovi Nocouteerida, kui sul on erakordselt tugev. Nii et ilmselt iga kord ei sõltugi niivõrd löögi tugevusest, vaid just täpsusest ja sellest, kuidas toimib vastase kael, et kui hästi ta löögiks valmis on ja kas pea nõksatav siis tõepoolest peaksite, sõltub ikkagi mõlemast, nii löögi tugevusest kui ka löögitäpsusest, et sellest, kui kõvasti lööd ja ka sellest, kuhu sa lööd. Aga siiski me ei soovita, ei Kaupol ega kellelgi teisel minna lõviga jõudu proovima, sellepärast et see tulemus ei ole sugugi ette teada. Ja jätka poksikoti Euroopa. Selline sai saade puust ja punaseks, sel korral Arko ja Madis tänavat kuulamast ja uus saade juba tuleval nädalal uute üllatustega, kui nii võib öelda, kohtume nädala pärast.
