Eetris on raadio kaks ja järgneva tunni jooksul teevad teile asja puust ja punaseks Henry Kõrvits ja Arko Olesk. Tere ka minu poolt alustame ehk selliste silma jäänud asjadega teadusmaailmast mis võib-olla peaksid huvitama kõiki. Nii on, mis sulle silma jäi? No mina olen vanad dinosauruste fänn olnud eluaeg ja, ja mulle jäi silma artikkel siis, mis, mis ilmselt on vist olnud tükk aega juba ütleme jutukesed, et kas aresopter üks esimene lind siis kas ta ikka on päris lind või ei ole, aga arvatakse ikka ta on ja ja, ja, ja kõik sule kivistised ja luud ja näitavad niimoodi, et ikka peaks olema nagu linn, aga nüüd on siis avastatud üks, üks teine olend või fossiil, keda, kelle nimeks pandi siis aururnis. Ja, ja tema on veel viis miljonit aastat varem elanud, siis. No arvatakse, et ta on ka lind, et kas ta on dinosauruse moodi lind või linnu moodi dinosaurus on juba iseküsimus, aga aururnis siis peaks olema veel varajasem linnu eellane siis kui arheopter ütles, et et uuringud jätkuvad, et siis saamegi teada, et kas, kas, kas Arhaptüksiga on siis kas ta selle Armstrongi tiitli nii-öelda kuna andma või mitte. Üks põnev lugu, ma olen ka seda viimaste aastate jooksul niimoodi jälginud, see ongi niimoodi, et tuleb, ükskord tuleb uudis, et leiti uus fossiil või tehti uus uuring ja et ikka pigem väidetakse, et see kuulus ürglind arheofteriks on pigem ikkagi linn, siis varsti tuleb jälle uudised, ei, pigem vist ikkagi rohkem dinosauruse moodi, nii et, et see on selline. Ma ütleksin, lausa ehe näide teaduse olemusest, kuidas, kuidas, kui andmeid juurde tuleb või õnnestub midagi täpsemalt uurida, siis korrigeeritakse seisukohti, kuigi jah, niimoodi kõrvalt vaadates võib tõesti tekkida segadus, et otsustagu nad nüüd lõpuks täna on ta siis lind või dinosaurus jaheta orni segame, see asi, et kui Harrete üksil oli ikkagi seal kivistised nii-öelda mingisugused sule sulejäätmed, siis orni seal need täitsa puuduvad, et et seda linnuolemist eraldatakse eelkõige võib-olla justin luustikku ja sihukese sihukese poosi järgi. Et selline asi selle urnisega asjad raskemad kui arheotoriksiga, mis sulle silma jäänud. Jah, mulle jäi ka igasugu asju silma, näiteks. Võib-olla kurb uudis on see, et noh, me oleme siin saates pidevalt kajastanud selle marsikulgurid, Curiosity tegemisi. Nüüd sel nädalal ilmus uudised, juba tehti uurimistööd, kui lennati Marsile, ehk siis see kosmoselaev pidevalt mõõtis kiirguse taset selle lennu jooksul saamaks teada, kuidas, kuidas olud oleksid siis, kui me kunagi saadaksime ka inimese marsile ja, ja kahjuks selgus, et see kiirguse doos, mida lennu jooksul lennumasin saab, on ikka noh, nii korralik, et siin maa peal ei lubataks sellise kiirguse puhul ühtegi inimest töötada, nii et lend Marsile on paraku üsna ohtlik. Aga see on ammu teada, et inimene Marsile on ju üheotsa pilet, et kas ta seal nüüd on kiirgust saanud ja on seal siis maapealse eriti vist ei mängi enam mingit rolli. No ja kusjuures uurimised jätkuvad, Curiosity mõõdab Marsi pinna peal kiirgust. Nii et varsti peaks ka need tulemused selguma, et kuidas siis seal pinna peal on elada, ehk siis kui selgub, et, et seda kiirgust on seal ikkagi tohutult palju, siis tuleb mõelda, kas ja kuidas on üldse võimalik selle eest, et kaitsta kosmoselaevade puhul on see üsna keeruline, tuleb teha mingisuguseid kalleid ja raskeid kaitsemehhanisme, mis loomulikult muudab kogu selle projekti jälle jupi maad kallimaks, nii et natukene natukene peamurdmist selles osas, et kui me tahame marsile minna, siis kuidas me seda ikkagi teeme. Ja kolmas uudis läheb ka sinna kosmosevaldkonda, sest täna õhtul hilisõhtul peaks maast mööda lendama üks suur asteroid lähedalt selles mõttes küll, et 5,8 miljoni kilomeetri kauguselt, aga kosmosemõttes ikkagi väga lähedalt ja võimsa teleskoobiga jälgida ja, ja pind pidi tal olema selline tahmane, mis annab tunnistust sellest. Ta on vist väikesest liiga lähedalt möödunud ja kõrvetada saanud. Ja läbimõõt on tal siis umbes 2,7 kilomeetrit, et päris lahmakas, aga tohtuda suht vist ikkagi pole ühtegi asteroidi praegu vist hetkel kuskil mingit ohtu peaks maale nimega rakendama. Õnneks tõepoolest sellepärast, et see 2,7 kilomeetrit, see on ikka päris pirakas, nii et kui see peaks maad tabama, siis see auk ja lööklaine ja kõik purustused oleksid ikkagi üsna üsna tohutud niimoodi, et me teeme seda õnne tänama, et meist lihtsalt mööda vuhiseb, aga samas nad ikkagi jah, tuletab meelde, et see on seal veel liikvel ja mine tea, mis, mis meid kõiki veel ees võib oodata, nii et jah, need liikvel isegi arvatakse, et pool miljonit kuni miljon, nii et kuuldud lause laulusõnade ühega miljonist. Või kuidas laulis, et loodame, et see ei lähe ikkagi täida. Lootma ja võib-olla viimase väikese uudisena jäi silma, et ajakirjas Netcher uurisid teadlased, kuidas liiguvad roti silmad. Nii rotil nagu teatavasti silmad on kahel pool pead niimoodi, et tegelikult tema silmad, et niimoodi käituvad hoopis teistmoodi inimese omas, eks meil on siin nagu mõlemad silmad näo eesküljel ja nende väljad kattuvad, mis annabki meile sellise suurepärase kolmemõõtmelise nägemise. Ja rotil on loomulikult, kuna ta on erinevatel külgedel, siis sellist kolmemõõtmelist nägemist tekib suhteliselt vähe. Lindudel on sama lugu nagu me rääkisime mõned saated tagasi, aga siis panid teadlased see roti pea külge, sellised miniatuursed kaamerad jälgimas, kuidas silmad liiguvad ja selgus, et roti silmad ongi väga sõltumatut teineteisest niimoodi, et kui inimesel on niimoodi, et ühe silmaga pöörame vasakule, siis teine sildiga kohe järgi nad liiguvad sünkroonis tilt, nad liiguvad täiesti sõltumatult, ta võib keerata ühe silma üles vaadata, mis laeb, pool toimub ja teise keerata niimoodi paremale vaadata. Ta peaaegu omale selja taha, niimoodi selline omadus küll võtab sellist kolmemõõtmelist pilti vähemaks, aga annab talle väga laia vaatevälja ja niimoodi öeldaksegi, et tal peaaegu ongi üks silm pidevalt niimoodi lae poole, et jälgida, et ega sealt mõni lind talle selga ei kuku, teda ära röövima, ära sööma. Paratamatult tuleb selle uudisega meelde. Saksamaal, kas sulle Heidelbergi loomaaias kõõrdsilmne opossum Heidi või kuskil seal Berliini loomaaias olist kõõrdsilmse roti jutu peale. Ja et kas oli lihtsalt selline väike looduse äpardus, solistika loodusäpardus ja just ma loodan, et keegi nüüd järgmise jalgpalli MM-i ajal ei hakka roti silmade järgi tulemusi ennustama. Nii on, kuulame natukene muusikat ja siis lähme meie tänase saate külalise juurde. Aga räägime siis pikemalt sellisest teemast, nagu seda on laserid. Saate puust ja punaseks tänaneb, pikem teema. Läheb jälle füüsika maailma me võtame ette seadmed, mida meie ümber ilmselt on päris palju, aga mida me ei pruugi alati täpsustame, räägime täna laseritest ja ka natukene valgusest. Meil on külas heli lucknerg, kes on Tartu Ülikooli füüsik ja tuntud ehk meie kuulajatele ka telesaate rakett 60 oleks kohtunikuna. Tere. Tere. No kui meil laseritest räägime, see on need seadmed, mis on leiutatud umbes 60 ja natuke rohkem aastat tagasi, siis kui igapäevaselt nad tegelikult on. Kui me nüüd üritame enda ümber natukene ringi vaadata, siis kui palju neid meie silma ette jääda võib? Esimese asjana ma tahaks laserite puhul rõhutada, et seade võibki silma jääda, aga ärge laserikiirt omale silma laske lihtsalt igaks juhuks. Ja noh, loomulikult on erandolukordi näiteks silmaoperatsioon, aga, aga seal on, ehk jõuame. Et laseritega on tõesti nii, et üha rohkem ja rohkem on kaasaegsest tehnikast igasuguseid lasereid. Kõige tavalisemalt kindlasti on arvutis CD DVD lugejas, mis siis seda plaati kirjutavad ja loevad lasertehnoloogia abil samamoodi skännerid poes. Samamoodi laserprinter kodus kontoris. Aga üha spetsiifilisemad rakendused on siis meditsiinis näiteks needsamad silma laserit või ka opereerimine, kus siis sõna- verd jookseb välja kas praktiliselt üldse mitte või palju vähem. Samamoodi tööstuses, kus laserite abil saab teha väga peened ja täpsed ja ilusaid lõikeid keevitada isegi ja militaarvõi ehitus- või mõõdistusvaldkonnas, kus siis saab kasutada laseri Ki, kas vihikuna või siis just täppismõõdistamiseks. Ja noh, sõjaväes militaarset ka võib-olla pimestamiseks, aga tegelikult see on igasuguste konventsioonidega keelatud taunitud väga. Ja veel teaduses kahtlemata ohtralt ohtralt ohtralt. Ma tahtsin kohalikult küsida kohe alustuseks ära, et inimene, kes ei tea midagi, mis on laser lihtsalt ära seletada, mis seal laser on. Laser on valgusallikas nagu päike. Nagu lamp. Samasse ritta võib ta panna küll, isegi lõke on valguse allikas, aga laseril on midagi, mis on teistmoodi. Kihvt, just just selleks me peame mõtlema või siis saame ettekujutuse, mis on valgus, et seletada ära, mille poolest on laseri valguse eriline valgus on omaette väga huvitav konsultatsioon, millest võiks rääkida pikalt ja praegu hoian ennast kõvasti tagasi, mitte rääkida väga pikalt, aga kujutame seda ette. Tillukeste tillukeste osakeste voona valguses on samal ajal ka lainega, aga ma usun, et sellega ainult järgmiseks ja päikeselt tulev valgus. Võime seda ette kujutada niimoodi, et kui üks valgusosake oleks nagu inimene siis päikeselt tulev valgus on selline küllaltki juhuslik, et inimesed justkui sobiksid hommikuse tipptunni ajal bussipeatuses või rongijaamas. Aga laseri valgus on hästi korrapärane. Et siis sama inimeste analoogia. Analoogiat jätkates on sellest, kuidas sõjavägi, mis marsib ühte sammu korrapärases rivis niimoodi hoogsalt. Täiesti suurepärane ja Korea sõdurid just samasugustes mundrites. Tõesti suurepärane pilt tekkis kohe, et mis seal lasena, mis on muide valguses kuidas seda spetsiifilist valgus siis tekitatakse seda kuidagi eriliselt tegema, et testid, iga osake oleks ühesugune. Ja ja laseri valguse saamise siis põhialuseks on stimuleeritud kiirguse saamine. Mida see tähendab? Hästi niimoodi lühidalt ja üldiselt võib öelda, et uued valguse osakesed kopeerivad oma olekut siis esimesena selle valgustekitava osakese järgi. Et selleks on vaja spetsiifilist keskkonda ja selliseid kindlaid tingimusi, mida on üsna keeruline saada. Noh, kui me ütleme, et Lähme neid lasereid igal pool enda ümber, siis kuidas näiteks arvutis seda keskkonda saavutatakse? Me kujutleme tõesti, et esimesed laserid tehti laborites, kus olid need tohutud seadmed, ma ei tea, milline eriline keskkond, aga nüüd meil on olemas need seadmed igal pool, kuidas sedasama erilist keskkonda saavutatakse, mis eriline keskkond seal siis on. See on väga hea küsimus ja väga hea võrdlus, tõepoolest, esimesed laserid olid ju toasuurused, seal olid tohutult jahutus ja elektroonika toiteplokk siit ja sealt tuli välja väga väike osa sellest energiast valgusena, mis sinna elektri ja mummu sisse pandi. Ja ma tegin selle kohta oma skeemi ja ma püüan seda kirjeldada, vaatame, kas läheb õnneks. Et oletame, et meil on mingisugune optiline keskkond optiline keskkonnas, võib-olla ka klaasitükk, aga lasarist päris puhas klaasitükke ei ole, sellele tingimused on täidetud, nendel tingimustel kohe jõuame. Ja nüüd on vaja selle optilise keskkonna sisse viia Energiat öeldakse, pumpamine samamoodi nagu pumpad omale kas vanni või siis kaste pakivad pumpasin energiat, keskkonda ja siis seal keskkonnas tekib ergastus see tähendab seda, et seal on aineosakesed, aatomid ja aatomites on elektronid ja neil on seal lihtsalt oma energiaseisundit. Tavaliselt nad armastavad olla kõige madalama energiaga seisund on stabiilne ja aga vahel juhtub, et tuleb mingisugune ennustuse, meil on siis kuskil kergemas seisundis ja nüüd on esimene küsimus, kas sa kõrgema seisundi madalama seisundi vahel olev energia on piisavalt suur, et see energia, mis sealt alla tulles ülemisel seisundil talumisele tulles piltlikult eraldub, kas see on piisav, et saada nähtavas piirkonnas või meile sobivas piirkonnas footorit? Nii, ja see on esimene tingimus, et kui see osakene sealt kõrgemalt seisundist alla tuleb, siis keerataksegi valgusosakene fotol ja, ja see on spontaanne, kiirgas iseeneseslik kiirgust. Aga selleks, et saada laserit, laser, tähendab tegelikult lasen lühendina tähendab valguse võimendamine stimuleeritud kiirguse kaudu killusa läbi. Et selleks, et saada nüüd stimuleeritud kiirgust on vaja, et meil oleks seal sinna ainesse läheks veel teine footon sama piisava lainepikkusega samade lähedaste omadustega. Ta läheb ja võtab sealt kõrgemas olekust kohtuni kaasa, lähevad koos nagu teismelised, kes tahavad ühtemoodi olla. Te olete näinud kaht teismelist, kes on võrdlemisi sarnaselt riides sõna stimuleeritud kiirgus, juhtival tormis täpselt kare juhti on tarvis ja siis. Aga sellest ikka ei piisa laseri saamiseks, sest kui sa saad üksikud stimuleeritud või siis sellised üksiku väikse liikmentaanuga karja sisse valguses võimendad, ta hajub kuhugi ära, neeldub kuhugi ära ja läinud ta ongi. Selleks on vaja erilist optilist keskkonda, et läheme nüüd selle optilise keskkonna juurde tagasi. Seal on vaja saada sellist keskkonda, kus on võimalik olukord, kus selles ülemises ergastatud seisundis on rohkem aineosakesed, kui on põhiseisundist. Sellised materjalid on olemas, sellised ained on olemas, mida see välise energia mõjul on võimalik viia sellisesse olekusse ja neid on väga palju. Tegelikult sellest laserid on väga laialt levinud ja sellised keskkondi ained on väga palju uuritud ja leiutatud ja mu enda jaoks loetlesin ülaerinevate laserite tüübid ja need on kümmekond. Noh, seal on, sest tingliku jaotused veel omavahel, kuidas keegi soovib. Tuleme nüüd tagasi selle keskkonna juurde, kus on siis neid ergastatud osakesi rohkem kui põhiseisundis olevaid. Et seda nimetatakse siis pöilakse, sellises keskkonnas on võimalik valguse võimendamine. Ja oletame, et meil on ka selline keskkond olemas, me saime teada, et neid on palju, siis pannakse sinna veel tihtipeale pannakse sinna veel ümber sellised spetsiifilised peeglid, kus vahelises valgus jookseb, sest kui ta ühe korra läbi sellest keskkool läbi keskkonna jookseb, siis üks karjajuht ei korja, on, ma olen veel piisavalt suurt karja, see kari peab olema piisavalt suur, et tõmmata kohe väga palju järgijaid, selline tõeline massipsühhoos. Ja siis serversonaator aitab siis hoiab neid sedasi Pliseerunud jooksevad edasi-tagasi, nimetatakse rehve mootoriks ja ja tulebki siis valguse valgus välja, et seda sellist süsteemi, kus kõik need tingimused on täidetud. Mida siis ma ei usu, et keegi teeb sama kiiresti ära, kui me siin rääkisime. Esmakordselt nimetatakse siis laseri Ossilaatoriks ja sinna on veel võimalik igasuguseid põnevaid asju lisada ja saavutada väga laialdasi efekte. Aga et laseri valguse siis põhiomadus? Ta on korrapärane, siin on veel mitmeid alaliike sellel aga, aga et sa korrapärases koherentsuse ja siis temaga saab, ta saab palju paremini koondada kui tavalist päikesevalgust. Temaga saab näha, efektemdame päikesevalgusega, ei näe minema väga-väga-väga nõrgalt ja, ja lugeda väga palju andmeid ja infot ja kirjutada teha. Sa nimetasid selle kümmet erinevat sorti lasereid, et mis, mis on arusaadavad, millega silma ravitakse ja see, mis diskopteekides välguga, et see ei ole üks ja sama, et kuidas nagu seletad ära selle, milles erinevus seisneb. Siin erinevusi on võimalik väga mitmel moel välja tuua. Ühenen Pidevas reziimis töötavad laserid, Need on ühevärvilised nõndega, mis tehakse peamiselt lasersõud mingeid eksperimente meie näiteks laborisse sätib oma optilist skeemi sellele, kas ta on hea, stabiilne ja ühe värviga ja niimoodi, et seal oleks olnud, tehes siis aga teised on need, mis töötavad, imbus reziimis mitte sellise tule, pidev kiirgus, vaid tulevad niimoodi jupi, kes täna ja, ja siis on ühed, mis on sätitud hästi spetsiifiliselt, et saada võimalikult lühikese impulsse. Neid võib ette kujutada nagu näiteks fotoaparaadi välku tallaga saab teha sedasi pilte kiiretest arengutest siis optilisi bioloogilisi keskkondasid, uuritakse ka, aga juba siis pigem kuskil noh, aine ainetasandil on vaja selliseid lühikesi välke sähvatusi ja nendega saab panna aineid käituma täiesti uuel moel. Kui meie laseme läbi aknaklaasi mingit näiteks rohelist laserpointer ütles, sealt tulebki välja roheline valgus, aga kui sul piisavalt tugeva kiirguse saada siin on nüüd see intensiivsus, tähtest on võib-olla ka pidev, aga lihtsam saavutada seda impulsi, nasest impulsi, siis sa saad koguda, koguda, koguda energiate lastasel ühed intensiivsus ähvakuna välja. Siis võib saada näiteks rohelisest valgusest sinist vaevunähtavat, sinist ultraviolett kiirgust. Kas see intensiivsus määrabki ka selle näiteks nagu me rääkisime, et on erinevaid kasutusviise ühega saab nägu kõrvetada, lauset keevitada, silma lõigata ja teisest teise poesse skännid, mis ilmselt ei ole nagu väga-väga ohtlik, et, et kas, kas see vahe tuleb nagu sealt siis just see vahend. Mul on küsimus niimoodi, et kas on võimalik kuidagi väga lihtsate vahenditega poest skännerit teha ka sellise kõva impulsiga intensiivsusega välja andmata. Lasermehhanismi paneme natukene, paned natuke vunki juurde ja saad sellega juba tätoveeringuid eemaldada. Ei ma päris kindlalt ei julge öelda, aga reeglina see niimoodi ei ole. Iga nad on ikka väga spetsiifilised ja kaasa. Selliseid selliseid ulmelood lausa relvadest, laserrelvadest on ka tegelikult täiesti mõeldavad, siis kui me paneme piisavalt energiat sinna alguses sisse, siis see kiir, mis välja tuleb, on ka sellise energiaga, et võib-olla ma ei tea, nagu tõesti insener Kaarini hüpperpoloid lõikab inimesi pooleks. Ma vastaks kaheksas osas, et selliseid võimsaid lasereid kõige kõige kõige võimsam laser, mida tahetakse ehitada, või süsteem, mida ehitatakse, on Ameerikas. See on fusioonireaktor. Et kui inglisekeelne nimetus national Ignes Innovation fossiility midagi ütleb, siis seal pannakse kokku 192 väga võimsat lühikese impulsiga valguskiirt tippu mis annab siis 1,8 mega džaulise laserisüsteemid. Ja nad on kõik ühe kümnemeetrise raadiusega sfääri peal ja nad oleks kõik ühte kohta. Mis te arvate, mis sinna pannakse? Sinna pannakse, ma tean küll, otsand pannakse vesiniku tuumad, et nad hakkaksid tekitama sellist termotuumareaktsioon, et me saaksime sealt energiat. Just täpselt just täpselt, et kui termotuumareaktsiooni alalhoidmine maa peal ei ole võimalik, sest nad tuumad, muidu lendaksid laiali, siis valguse rõhuga energiaga püütakse siis seda kokku suruda nii palju, et see reaktsioon oleks võimalik. See on võib-olla kõige lähemal sellest ulmekirjanike fantaasiale fataalses Laserist. Ühesõnaga, sinna ette ei tasuks sattuda, et sealt temperatuur selles ruumipunktis, kuhu need kiired koonduvad, kerkib ilmselt miljonite kraadideni. Siin kerkib väga kõrgeks, et päris ausalt füüsikuna, kui me hakkame mõtlema miljoni kraadi peale, siis temperatuur on defineeritud, osakeste liikumiskiirus on, aga nüüd on täpselt. Ma ei teagi, aga, aga ma usun, et umbes 6000-st kelminist äkki piisav, mis on päikesetemperatuur, võib olla päikese sisemuses on tõesti kergem seal kõrge jah, et, aga, aga tõesti võib-olla mitte miljon, aga, aga, aga kõrge väga kõrge. Kujuteldamatult kerge. Aga insener Kaarini. Karini hüperpoloid, et kas me tõesti saame kabuurist tõmmata välja laserrelva ja tulistada seda, kelle kellelegi piss lasermõõga nägustuse All-Star voolsis. Jah, kõigepealt kõigepealt see insener, Kaarini hüpperpoloid, see oli, on ju suur kirjanduses alganic allikas, superpoolne peegel, noriaalsusest võiks olla parapoolne peegel ja siis mis koondas selle valguse peaaegu ühte punkti ja siis seal oli teine peegel, mis oli spetsiifilisest Põhja-Venemaal leiduvast kivimist lihvitud objekt, mis suunas selle kiire kuhugi mujale ja siis sõltuvalt tellitud parameetritest ases, kas lõikas või põletas või midagi sellist nägi. See on väga huvitav konstruktsioon ja minu arust on seda ka Bondi filmis kasutatud. Aga milles trikk on? Trikk on fundamentaalsete füüsikaseadustes. Et optika kursus tudengitega arutleme iga aasta läbi selle, et sõltuvalt näiteks shamper tuurist on vähim täpp, kuhu seda valgust saab koondada inflatsioonist, valguse fundamentaalselt omanduses tulev lahutusvõime. Vastasel juhul, kui ei oleks seda piirangut peal, et täpi mõõtmed on lõplikud, juhtub selline asi, et me võtame läätse ja koondame selle valguse isend lõpmatu väiksest täpilist. Ja meil ei olekski kogu seda Ameerikas ehitatavad kompleksi vaja. Me tahaksime turma tuumafusiooni palja läätse abil ja iga laps võiks käia ja läbi viia termotuumareaktsiooni läätsega päike. Paistab, et seesama asi fundamentaalsed seadused ütlevad, et insener Kaarini hüpperpoloid on väga kena fiktsioon, aga mitte reaalne objekt. Aga samas, kui tõesti kasutada lasereid relvana, kas, kas see on ka fiktsioon staar Starborsis. Sõltub, mis sa sellele saadiga teha tahab, kui sa tahad pimestada, siis jah, sellised relvad on olemas, aga see on igasuguste kolmatsioonidega limiteeritud ja see on täiesti loomulik, sest on reeglina ikkagi pöördumatu kahjustus ja, ja see on väga-väga kole tegu. Nüüd järgmised fiktsiooni filmidest on ju need lasermõõgad veel mõned aastad tagasi, üks mu kolleeg, muinaset ainuke viis, keda sa saad laserit relvana kasutada, on see, et sa võtad selle laseri, füüsilised seadmed, selle kompleksi, viskad seda kellelegi suures, sest see energia, mis sa paned sisse sinna Laserisse ja mis tuleb välja kiirene, seal on niivõrd tohutu kadu, et see lihtsalt noh, ei, ei ole mõttekas. Aga tänapäeval, Nat laserid lähevad üha võimsamaks, et ma tegelikult ei imesta. Kui mõne aja pärast on tõesti selline käes hoitav laserseade täielik reaalsus portatiivse toiteallikaga, mis suudab siis objekt aga midagi niimoodi kahjustada. Et loomulikult, nad ei ole nii võimsad, nagu on seal Star Warsi selles filmis ja, ja samuti antud hetkel ma ei näe mingit põhjust, miks see piir peaks ära lõppema sama mis, mis seda vastast peeglit seal, noh, ta peaks siis kiil kahe peegli vahel liikuma, mis vastas peeglid niimoodi paigal hoiab õhu sees või hõljuma. Et see kiil ei lõika, me ei lähe välja kuubiana, näiteks kui me seal pimedal õhtusel ajal vehime sellega, et, et sellised vaiksed, loogilised, praktiliselt piirangud Meil müüakse putkades neid nii-öelda neid väikseid lasereid, millega siis ma ei tea, mille jaoks nad on kaardikepp või mingi mõõtmiseks või midagi. Et räägitakse ka nende kahjulikkusest, et siin ta pimestatakse lennuki, piloote ja pikamaa pealt ja, ja vastasmeeskonna suuri staarmängijaid jalgpallis ja nii edasi. Kui ohtlik või ohutu tegelikkuses need nii-öelda need putkas müüdavad laserid on. Mul on siin, võtsin kaasa paberi, kus on kirjas sellisel laserpointer võimsus on seal ühe kuni viie millimati suurusjärku, see võib olla väga palju, ütle. Aga üldiselt see selliseid tahkeid keskkondasid või noh, tahvlit seinas ei tohiks kahjustada, aga silma silmas vastuvõtjad küllastuvad sellise valgus on veel kindlasti on otsas ilma suunatud. Et ja sõltuvalt siis selle mõjutuse kestvusest võib see olla ka pöördumatu kahjustus. Et sellega tõesti tegelikult ei tohi vehkida ringi, ei ole. Ma mõtlen ikkagi kasega, kui kuskilt pika maa pealt, inimene on ikka sinust mingit sadu meetreid kaugel. Et seda nagu seda täpselt hoida seal silmaiirise peal või kuidagi kauge maa pealt ikka käsi natuke väriseb alati, et see on nagu suhteliselt võimatut. Tegelikult tundub jah, see loogika on seal, ma käige. Kui kaua sa pead sealt silma peal olema, et midagi juhtuks, mitte ma tahaksin. Lihtsalt osutuda. Sellele saad kindlasti on ta väga hea vastuse. Silmaarstid või need, kes viivad lõikuse läbi, aga juba juba üks sekund võib põhjustada mingisuguse aja jooksul ehk siis tagasi pöörduma. Aga neid lasereid on siis võimalik ka tegelikult väga kaugelt niimoodi mõeldud, et kui me paneme lambi põlema, siis ütleme ma tea, poole kilomeetri pealt ei näe sealt enam mitte midagi, aga aga laser sisuliselt on võimeline täpselt sama sisuliselt sama hästi välja paistma. Jah, seesama see laseri valguse omadus ta on niivõrd korrapärane, toob kaasa ka selleta hajub palju aeglasemalt laiali kui tavaline lambi valgus isegi isegi kollimeeritud lambi. Margus, mis on siis läätsede süsteemi pikksilmal otsas ja suunatud, et ta püsiks koos? Ta ei niivõrd täpselt peent täppi, kui laseriga saab jale lambi valgusega. Just levimise ulatuses ei ole võimalik saavutada. Saates puust ja punaseks, räägime laseritest. Meil on külas Tartu Ülikooli füüsik Heli luckner. No kas koduste vahenditega on võimalik laserit ehitada? Meisterdame garaažis natukene ja hakkame tuva fusiooni tegema. Koostöövahenditega on hästi lihtne nobedate näppude samal ajal kätte, nii et vana plaadimängija, kus laser töötab, aga muus mõttes on see ikkagi natukene komplitseeritud just sellesama kirjeldatud keskkonna tõttu. Mida siis. Koduste vahenditega ma ütleks, et ei ole võimalik järgi teha, et need on esimestest laseritest siis ajaloolistel, seal alguse osas olid näiteks spetsiifilised rubiini vardad nendele tehislikud kristallid, seal olid omad ained veel sisse viidud, et seal tekiks. Sest sa pead teile ja, ja siis oli seal väga peensüsteem kõik ümber. Tänapäeval on kõige pisemat kompaktsemad laserit aga pooljuhid tootmiseks ise on vaja väga puhtaid aineid, väga puhast ruumi, imega kontrollitud tingimusi. Kui keegi soovib kodust laserit või tahab midagi seal omale teha lasersõud, siis peab olema muidugi ettevaatlik ja siis on ikkagi kõige lihtsam kasutada juba neid väga laialt levinud seadmeid ja mingit tehnika lammutusest saada neid detaile. Mis see järgmine samm on? Rääkisin seda juba sõjategevuses on juba keelatud asjad. Ameerikas pannakse kokku, mis oli nüüd siis energiat toota, mis need järgmised sammud veel on, kus laserit hakatakse kasutama, sest praegu on vist igas eluvaldkonnas on Polegi ju eluvaldkondades laserit ei kasutata umbes. Liigub sinnapoole küll, jah. Mis päris järgmine samm on? Seda on nagu üheselt keeruline öelda, sest juba ta on niivõrd laiali harunenud, aga ma tean, mis on mind kui teadlast minu minu töös kõige, nagu selline tulevikus perspektiivsem laservalgusallikas on selline, mis suudab teha. Mitte ainult siis praegu saavutatakse impulsse, mille kestvus on seal viis-kuus sekundit aga juba laboritest testid, katsetused, kuidas saada siis alla kahe tempto sekundi kestusega laserimpulsi ja kui see on viidud siis piirile, siis see tähendab, et spekter see sageduste hulk, mis peab selles impulsis sisalduma ja mis on siis samas faasis õigel hetkel ja see peab olema juba laiem, kui nähtama piirkonna kogu ulatust peab ulatuma nähtavast juba infrapunasesse piirkonda ja, ja selliseid katsetusi võtakse, saadakse piiblit abil. Sellised ülilühikesed testist, ülilühikesed valgusimpulsid elt ja tekitavat spektreid. Sul on ikkagi mingisugune keskkond tähendab selle laiasagedusega laias spektriribas seda valgust ja siis peavad kõik need valguslained siis nüüd ütleme me nende kohta lained peavad olema samas faasis korrastatud, aga häda on selles, et sa ei saa sinna sõrmedega vahele minna ja sa pead seda tegema, Campbell palju kavalamad. Laserite abil saab erinevaid protsesse kuidagi juhtida ja suunata, täppistöö ühesõnaga. Aga selge. Ma arvan, et inimestele, kellel tekkisid meie foorumisele laserküsimused, on saanud mingisugused algteadmised sellest, kuidas laser töötab ja mida ta teeb. Täpselt nii. Meil oli külas Tartu Ülikooli füüsik Heli. Lukk näeb suur tänu. Kuulaja küsib? Siirdume kuulaja küsimuste juurde ja me ei lase mitte heli Lutnerit siit stuudiost minema, sellepärast et täna hommikul ilmselt mõeldes tagasi sellele, mis nüüd viimastel päevadel Tallinnas näha on olnud postitades meile Facebooki Liina Neeme küsimuse Vikerkaare kohta ja tema tahab siis teada, miks vikerkaar on nimelt just kaarekujuline ja miks seal seisab taevas ühe koha peal, Te ei ulatu kogu üle taeva ja optikuna on suurepärane inimene sellele vastama. Küsimus, miks Vikerkaar on kaarekujuline, saab vastuse siis, kui me süübime Vikerkaare tekkepõhjustest seal. Selleks, et me vikerkaart näeksime, on vaja, et päike paistab ja on õhus webisad. Kui päike paistab veepiiskadena, siis valgus peegeldub piiskadest tagasi ja me näeme tagasipeegeldunud valgust. Ja kuna veebiisal on õhust erinev murdumisnäitaja ehk ta siis käitub erinevalt eri lainepikkuste jaoks ja, ja, ja valgus levib mees aeglasemalt kõhus siis juhtub selline asi, et valgus kiirelt koonduvad ühe kindla sõõri sisse, kui me ühelt piisalt vaatame ja eri värvi valgused eri värvi lainepikkused natukene erineva raadiusega minema. Et kui meil oleks üksainus määr, siis me näeksime tagasi peegelduses sellist ümmargust kaar ekraani peal. Aga nüüd kui meil ekraani ei ole, meil on taevas kaetud vihmapiiskade ka ja siis meie asukohta meie silma jõuab. Mitte nüüd just igalt vihma piisavalt, aga, aga jõuavad ühe kindla sõõri pealt tulevad kiired ja me näeme kiirte pikendustes nikerdanud. Ja siit tuleb välja, et igal vaatlejal on oma vikerkaar. Ja ma pean täpsustama, ei ole päris korrektne öelda, Vikerkaar seisab paigal, sest kui me liigume, siis me näeme juba vikerkaart teistelt piiskanelt tulevana. Ja ta liigub meiega kaasa. Aga ta tundub ikka sedasama vikerja vikerkaart, me näeme sellest taeva osast lähtuvalt, kus on veepiisku või, sest noh, ruum ei osanud, et meile tundub, et on taevas. Aga siit mul on küsimus, saab tehtedele. Kui te nüüd jälgisite seda arutelu, siis öelge mulle, kas vikerkaare peal on võimalik, kõnnime. Ega ei ole sellepärast, et teda ei ole füüsiliselt olemas. Õige, suurepärane. Sest ta on ainult meie silmades, eks ole. Just meie silmades ja samamoodi vahel võib juhtuda, et me näeme vikerkaarest. Me lihtsalt asume viima piiskade ja päikese suhtes niimoodi, et me näeme justkui Vikerkaar lõpeks ühe kindla koha peal. See on väga efektne mürsu, tulin oma suvekodus ja me nägime meie karjamaal oli viker. Et mine võta labidas ja kaeva rahapada, aga füüsikuna ma tean, et see on ainult näin nähtus ja see lihtsalt oli üks õnnelik asendusvihmapiiskade päikese ja minu suhtes. Et seal abil see siiski koori ja ja rahambalama mõtlesime. Leidsime muud tegevust. Oleks võinud ikkagi proovida ja maailm on imeline. Aga seda on ju ka räägitud, näiteks lennukilt näeb Vikerkaar, siis ta moodustabki sellise täisring. Jah, ta moodustabki, miks meie eine täisringi on see, et ta kaob horisondi taha ära see on kindel nurk, ligikaudu 41 42 kraadi mis peab moodustuma selle Maatlemis telje ja, ja siis selle kaare vahel. Selline nurk. Suur tänu, loodame, et Liina sai nüüd oma Vikerkaar küsimusele vastuse ja järgmine kord oskab täpselt sellise juba teistsuguse pilguga seda kaaslaselt saada, aitäh, Eli. Puust ja punaseks. Võtame ette meie foorumi, kus on tulnud ka siis kuulaja küsimused ja katsume neile ka vastata. Kalmer on kirjutanud, et kuidas hambapasta tuleb alati samamoodi tuubist välja, mõtlen just seda juttide mustrit, et ilmselt mõeldakse seda, et kui on niisugune vahva punase-valgekirju, et siis Tanel ilusasti niimoodi korrektne ja muster ei lähe sassi. Kas oskad sellele vastata? Jah, natukene sai uurimistööd tehtud, see on täitsa huvitav küsimus, et tõepoolest, ma arvan, et kõik meist on nagu sellele mõelnud, kuidas tehakse triipudega hambapastat, oled, oled sina seda mõelnud? Ma, ma olen korra ilmselt mõelnud, aga, aga see süsteem, kuidas minu peasse käiks, oleks kindlasti liiga liiga kulukas, et sellist süsteemi hambapastatuubi sisse panna. Nojah, ma pean tunnistama, et ma ei hakanud tuubi lahti lõikama, küll aga uurisin gene asjakohaseid allikaid ja süsteem tegelikult on väga lihtne, seal tuubi sees ongi kahte eri värvipastat, üks neist näiteks siis punane, mis seda triipu teeb, on selle tuubi eesotsas ja ülejäänud ütleme siis, valge on seal tagapool, nad on no siisid, piisab tihedusega või paksusega, et nad omavahel ei segune ja siis tuubi eesosas on siis selline pikk toru, mis, mis ulatubki sele valgeni ja selle külje peal on siis paar auku, mis puutuvad kokku selle punase osaga, niimoodi, et kui me nüüd seda tuubi sealt tagant vajutame, siis me surume esiteks selle valge osa sinna päikesesse torusse ja samal ajal see ülejäänud valge pasta avaldab survet sellele punasele osale, mis siis läbi nende väikeste avade liigub samuti sellesse torusse ja välja tulebki täpselt selline triibuga muster ikkagi imeline on see, et see tuleb kuidagi nii korrektselt, et seal midagi nagu valesti kunagi ei lähe doseeri valesti nüüd noh, eks see sõltub ka aukude suurusest, seda nüüd mingi umbes 60 aastat ju katsetatud, ma usun, et, et see ongi niimoodi täiuslikkuseni lihvitud, et juba see systeem ja ei saa salata, see ju muudab hambapesu natukene lustlikumaks, kui tuleks lihtsalt sellist valget, vastad sealt torust välja. Loodame tulevikus mummudega ja igasuguste muude vahvate mustritega veel uusi mustreid kõvasti. No ja nad on selle sellegi nimel on tegutsetud, et on juba juba süsteemi, mis teevad ju kahte eri värvi triipe, üks tuleb ülevalt, teine tuleb alt, on osanik, kihilisi hambapastasid, nii et et ka sellisel võib-olla natukene kummalisena tunduvas valdkonnas käib aga uurimist selleks, kuidas teha lõbusamaid, hambapastasid. Ma arvan ka, et selles selles turul käib üks kõva tootearenduskogu aeg, muidu ei püsiks need lihtsalt kuskil letipealne müügiga. Jah, aga see algne algne lahendus on tegelikult lihtne ja geniaalne. Ja selline oligi tänane saade puust ja punaseks, kus said vastuse loodetavasti mitmed, et teie küsimused ja kui me tavaliselt siinkohal palume teil saata uusi küsimusi, siis täna ma seda ei tee, sellepärast et juhtumisi on see meieni kevadhooaja viimane saade ja Meiegi läheme väikesele suvepuhkusele. Aga raadio kaks ja teie jää suvel kindlasti mitte ilma saateta puust ja punaseks pärast terve suvi. Juuni-juuli-august on teil võimalus kuulata kõiki me ju vanu saateid küll ka väärel kuulamisest, aga otse-eetris on siis saated reedeti kella kahest ja laupäeviti kella ühest kuulata neid saateid, mida on see 2012 sügis, kuni siiamaani hooajal tehtud. Need saated on loodetavasti selliselt, et tasub neid üle kuulata ja neid järelkuulamist leiate ka raadio kahe kodulehelt ja aidsi untsist. Ist on kogu meie senine ajalugu allalaetav ja ülekuulatav, aga siinkohal egas midagi muud kui kena suvepuhkust ja kohtume sügisel. Kohtumiseni.
