Igapäevaelu üllatab meid aeg-ajalt küsimustega kuidas asjad töötavad. Mõnikord jääb küsimus vastuseta, aga proovime, ikka. Algab saade puust ja punaseks, mis asjatundjate abiga otsib vastuseid, millistele küsimustele kohe kuulete. Saatejuhid Arko Olesk ja Madis Aesma alustavad. Te kuulate raadio kahte saade on puust ja punaseks ning täna selle tunni jooksul, mille me räägime populaarteaduslikest teemadest, on meil stuudios Henry Kõrvits ja Arko Olesk. Ja Madis Aesma läks ilusat suveilma nautima, läks puhkusele ja, ja see nädal ja ka järgmine nädal olen siis Madis Aesma. Mina loodan, et loodan, et ma ei pea. Ma olen selles täiesti kindel, aga sul on kohe võimalus tõestada või näidata seda, kuidas sa oled ennast teemaga kurssi viinud, ehk siis nagu meil ikka enne seda, kui me siirdume pikema teema juurde, vaatame üle nädala uudiseid ja kuulan huviga, mis on sulle silma jäänud sellest nädalast huvitavat ja põnevat. Ma vaatasin. Sihukese natukese, ütleme siis hoolsama pilguga nädala jooksul ilmunud teadusuudiseid ja mis mulle nagu silma, vaid on üks asi, mida te ennem olete puust ja punaseks saates juba ka käsitlenud, on siis kolm D printerid, mis kuidagi natukene mind hirmutavad, kui räägitakse juba, kuidas kolm D-printer tehakse, pitsasid ja, ja ma ei tea, mis asju püstoleid ja, ja kuidagi väga mind kuidagi väga hirmutav, aga, aga leidsin sellise positiivse lõpuga uudise, nimelt siis oli Ameerikas üks väikene laps, kellel olid tõsised hingamishäired haiglas, tema kops oli nii-öelda kokku langenud tänu sellele, et ta oli mingisugune probleem, et tema bronhides. Ja ausalt öeldes arstid ütlesid, et 20 kuusel väiksel poisil Kaiba, et ei ole enam mingit pääsu ja siis tulid appi Michigani ülikooli teadlased, kes leidsidki lahenduse kolm D printeriga ja praktiliselt rentisid talle uue bronhi, panid selle vastavas blindiga nii-öelda lapse sisse kopsukülge kinni ja kops nii-öelda siis kuhu siis vajunud või varisenud, kuidas öeldakse, taastas oma kuju ja, ja laps elab ilusat elu siiamaani ja edasi. Suurepärane see tõepoolest näitab seda, kuidas kolm teeprintimine tõesti ei küsi seda, et et mis materjalist algne asi tehtud on, vaid vaid kõik on nagu võimalik teha ja neid tõepoolest neid uudiseid, sellest, kuidas elundeid ja organeid niimodi trükitakse täpselt inimese mõõdu järgi, neid tuleb aina rohkem ja see on. See on väga rõõmustav. Mul tekkis. Küsimus selle artikli juures oli see, et kui inimene kasvab sisu, teatud elundid ikkagi kasvavad, ka mingid teatadelonil jäävad sama suureks, aga, aga kui inimene kasvab, kas siis tuleb aeg-ajalt uue printima talle vastavalt kasvule või kuidas sa ei oska ütelda? No oleneb, kas ta on nüüd mingisugusel karkassi peal, sest tegelikult mida tihti tehaksegi selle printimise puhul, et sul on see mingisugune algne karkass, sall ja see prindid sinna rakud peale elusad rakud, mis tegelikult organism võtab omaks ja edasi nad moodustavadki organismi loomuliku osa, nad kasvavad koos sellega edasi, et küsimus on jah, võib-olla selles, et kui seal on mingisugune karkass all, mis peaks nagu kaasa kasvama, et siis võib sisemine kui midagi tekkida, aga ma ei ole kindel, et rongid plokkide puhul seal on, et võib-olla see tõesti siirati seesama juba prinditud rakukogum, mis hakkab siis käituma täpselt nii, nagu loomulikke fron seda teeks. Mis lennusilma jäi. Mulle jäi silma samamoodi väga hirmutav uudis sellest, kuidas prussakad arenevad. Neis käib parasjagu evolutsioon, mille on põhjustanud inimene. Nimelt nagu me teame, siis prussakaid tihti püütakse lõksudega, kuhu neid meelitatakse suhkru abil ja siis suhkru kõrvalt, siis pakutakse neile ka natukene mürki, mille tagajärjel nemad siis ära surevad ja vabastavad meie korteri nendest pahadest. Putukatest aga selgub Ameerika teadlaste uuringust, et prussakad on leidnud sellele vastu relva, sest on nad õppinud või evolutsiooni käigus arenenud. Et neil enam suhkru maitse selle asemel, et see tundub neile magus tundub see neile hoopis kibedana, mis tähendab, et see peletab neid eemale, mis tähendab, et nad ei söö enam neid peibutisi ja suudavad seda mürki vältida. Ja need teadlased siis suutsid kõiksugu elektroodidega ja teiste asjadega ära tõestada, et tõepoolest selline muutus prussaka maitse näsades on toimunud, et enam nad ei armasta suhkrust, vaid pigem kardavad seda. No ma arvan, et siin on teadlastel suurt ära teha, et samasugune protsess läbi viia inimestel, kes on ju teatavasti tänapäeva tsivilisatsioon, on suhkru kõike ju suhkru järgi hullud, et samasugune muundus teha ka inimestele, et me ei peaks enam nii magusaid jooke tahtma kogu aeg ja kohvi jooma neli lusikatäit sinna sisse panema, see oleks küll väga hea. Oleks küll, jah, muidugi inimese puhul on seda protsessi raskem teha, sest me kujutleme, et prussakate puhul, kuidas see asi toimib, ongi niimoodi, et need, kes väga palju suhkrut armastasid, need sellist, sellega sõitke mürki, siis lihtsalt surid ära ja ellu jäid need, kes juba loomulikult ei ei sallinud suhkrut ja siis nemad said järglasi, kellel kellele see tunnus edasi parandus ja niimoodi niimoodi need tunnusid evolutsiooni käigus levivadki inimeste puhul, paraku ma isegi tegelikult peaks ütlema õnneks, et see suhkrusiiski nii surmav ei ole, et käivitaks sellise loomuliku valikuprotsessi. Niipalju siis sissejuhatuseks me kuulame ühe muusikapala ja lähme meie täna esimese või ütleme siis pika teema juurde milleks on äike, välk ja kõik sellega kaasnev välki pauk ja meil on külas geograaf Sven-Erik Enno. Saade puust ja punaseks on täna pikema teemana võtnud ette rabava teema, ütleme väga elektrilise lausa ja kui te mõtlete möödunud nädalavahetusele tagasi, siis ehkki Paimati, millest juttu tuleb, me räägime täna äikesest välgust müristamisest sellest võimsast loodusest, nähtusest, mis ikka aeg-ajalt meil külas käib. Ja meil on külas ka Tartu ülikooliga Sophia doktorant Sven-Erik Enno. Tere. Tere. Ja Sven-Erik on ka Eesti äikesevaatlejate liidu peakoordinaatori võrgustikku peakoordinaator. No kui me vaatame tagasi sellele möödunud nädalavahetusele, siis kui tavaline või tavatu see selline üle eesti rullunud äikene oli? Sellistes ilmastikuoludes nagu eelmine nädalalõpp valitsesid, kus on niisugune hästi soe ja niiske troopiline, õhkisin Eesti kohal mitmeid päevi. Sellistes oludes just suve kõige sellised tugevamad ja ka ulatuslikumad äikesed tekivad, et niisugust olukorda siis võib esineda maikuust kuni augustikuuni tavaliselt Eesti oludes. Kas nädalavahetusel olid siis käed tööd täis, et kõik välgud oli vaja ära registreerida või kuidas äikese vaatlemise võrgustik üldse toimib? Päikese vaatlejate võrgustik toimib selle põhimõttega, et neid välke eraldi ei registreerita, vaid üldiselt äikesenähtus siis selle esimesest kuuldud müristamisest, kuni siis selle äikese lõpuni, ehk siis viimane müristamine. Et see on nagu selline, mida on võimalik tavalisel inimesel visuaalvaatlustega ja niimoodi silmaga vaadates ja kõrvaga kuulates registreerida. Aga kui rääkida välkpude sellisest loendamisest, siis selleks on olemas spetsiaalsed automaat, seadmed, mis siis püüavad neid raadiosignaale, mis välkude välgulöökide poolt tekitatakse ja nende alusel siis määravad need toimumise kellaajad ja enam-vähem ka toimumise kohad tõesti üksikute välgulöökide kaupa. Kas juba selle möödunud nädalavahetuse kohta mingid andmed laekuvad, et, et kui palju siis neid äikesetorme siin Eestis oli ja kui palju võib olla üksikuid välgulööke? Täpset arvu ei oska veel hetkel öelda küll aga siis oli näha jah, et läänepoolne Eesti, kus tavaliselt väga palju äikest üldse ei ole, sai, sai seekord see Pärnumaa ja Läänemaa kant. Ja siis samuti oli palju meid äikesetorme Kirde-Eestis, mis on nagu selline tavaline ja traditsiooniline piirkond, kus ongi suhteliselt kõrge see välgulöökide arvukus. Kuidas võrreldes eelmiste aastatega, eelmiste perioodidega kuidagi või kuidas neid omale võrrelda on olnud rohkem, on nad vähem või on nihukene, stabiilne, tavaline? No üldiselt ikkagi väga suured aastast aastasse kõikumised ja eriti just maikuu puhul, kui niimoodi pikaajaliselt uurida on ka näha, et väga tugev seos selle õhude päratuurida. Et kui maikuu on ikkagi keskmisest jahedam, siis seda äikest ka vähe ja kui ta on selline väga soe nagu sellel aastal, siis on ka väga palju äikest ja kui päevikust otsida niisugusi analooge, siis kolm aastat tagasi 2010 oli selline väga päikeseline ja soe, maikuu ja samuti 2007. aastal näiteks oli maikuus kõrged õhutemperatuurid ja ka väga palju äikest. Võtame täitsa algusest peale, kuna saate nimi on puust ja punaseks, teeme selle väikese asjaga hästi puust ja punaseks rahvale. Nüüd sellest rahvasuus on siis selline argument, et äike ja äikesetormid tekivad siis, kui soe ja külm õhk saavad kokku, mis seal täpselt nagu toimub, miks see äike tuleb ja miks ta niimoodi kõva häält teeb? No üldiselt ei ole isegi vaja, et see soe ja külm ilmtingimata kokku saada, küll aga siis selle äikesetormi nii-öelda piltlikult kütuseks on soe ja niiske õhk. Et seda peaks siis maapinnalähedases õhukihis olema piisavalt. Ja need äikesepilved hakkavad tekkima siis selle tõttu, et see soe ja niiske õhk hakkab kõrgusesse kerkima ja kõrgusesse võib ta hakata siis kerkima tõepoolest näiteks siis, kui mingi külmem raskem õhumass voolab talle peale. Et see on siis tõesti see sooja ja külma õhu kokkupuutel tekki väike, mida nimetatakse ka frontaal äikeseks. Aga võib siis ka väga kuumas ja niiskes õhus tekkida niisugune õhumassisisene ebastabiilsus, kus sellised väikesed aluspinna konarused, näiteks künkad ja selline metsade ja lagedate alade vaheldumine, see võib olla piisav, et anda algtõuge sellele soojale ja niiskele õhule tõusuks ja siis kujunevad niisugused õhumassisisesed äikesed, nagu need eelmise nädalavahetuse äikesed olid siis, kus pärast seda äikest külmaks tegelikult ei läinud, vaid soe ilm jätkus ka järgmistel päevadel. Päikese pilvede tekke puhul siis jah, see sooja õhusammas, mis kõrgusesse kerkib, see siis moodustab sellise torn ja pilve, mille tipuosa jõuab kuskile sinna 10 12 kilomeetri kõrgusele siukse tüüpilise reisilennuki lennukõrgusele. Ja seal valitseb isegi suvisel ajal kuskil 40 50 kraadine pakane, nii et see pilve tip on jäätunud olekus Crystallidena ja see alumine osa seal on siis vedel vesi ja need siis omandavad erinimelised elektrile mängudesse jäätunud tippu osa sinna koguneb pluss laeng ja sinna v viiskadest pilve alaossa siis miinuslaeng ja nende vahel hakkab siis äike tavaliselt sähvima. Me räägime, et siis sähviv pilve sees, aga kuidas ta maapinnale jõuab, sellepärast et meie ju ikkagi näeme, et ta pidevalt lööb maapinna poole. Jah, tõsi see on, et enamik nendest valkudest, mida me näeme, need on siis need, mis ulatuvad sealt pilvest allapoole, ehk siis taoliselt tabavad ka maapinda Tase välkude kogu arvukus, siis nendest kolm neljandikku on pilvesisesed just selle pilve tipuosa ja ja selle pilve alumise osa vahel ja umbes 20 protsenti on sellised tavaliselt pilv-maa välgud, sesse äikesepilve alumine osa, negatiivne laeng, see omakorda hindutseerib siis maapinnal positiivse elektrilaengu seal äikesepilve all ja need pilv-maa välgud kujunevad siis jah, selle mega aktiivselt laetud pilve alumise osa ja positiivselt laetud maapinna vahel tüüpiliselt ja neid siis on ja keskmiselt üks välk viiest on siis niisugune pilv-maa-tüüpi veel. Sa nimetasid siin, kui ma õigesti nüüd mäletan, frontaalvälke, mis, millised liike veel olemas on. No äikestest jah, kui üldse need äikesetormid jaotada, siis on olemas kaks niisugust laiemat klassi, et ühed siis on jah, õhumassisisesed äikesed ja teised on siis frantaalsed äikesed, mis tekivad pikki õhumasside piire, kus siis tüüpiliselt ühel pool on soojem õhumass ja teisel pool on külmem õhumass. Kas neis need välgud ka kuidagi erinevad, et kas mehhanism on, on teistsugune või tegelikult need välgud on ikka ühtemoodi kas välke ka veel kuidagi omavahel jaotatakse? No üldiselt nende frontaalsete õhumassisiseste äikesetormide vahel põhimõttelist sellist suurt erinõust välk kudes ei ole, et ikkagi mõlemis esineb pilvesiseseid kui ka pilv-maa välkusid. Aga mis neid põhimõtteliselt eristab, et need frantaalsed äikesed, see pilvesüsteemi kuju, et fantaalsed äikesed, pigem siis esinevad sellise pitsaga suhteliselt kitsavööndi nagus, mõnekümne kilomeetrine äikesetormide vöönd, mille laius on mõnikümmend kilomeetrit, võib-olla seal vahel kuni 1000 kilomeetrit pikk piki seda õhumasside piiri. Aga need õhumassisisesed äikesed, need siis on pigem niimoodi rohkem hajutatult, kas siis selliste üksikute pilvede või väiksemate pilve kobaratena ja, ja ei ole nagu joondunud mingi sellise kindla joone järgi tavaliselt. Siis ongi selline olukord, nagu nädalavahetusel oli, pidevalt tundub, et kusagil ümberringi midagi müristab kogu aeg kusagil midagi toimub, mind ei ole niimoodi, et tulev pilv müristab ära, läheb ära, õhk on puhas. Jah, et üldiselt tõesti nende õhumassisiseste äikeste puhul jah, see on selline kaootilise paigutus ja tõesti võib niimoodi ümber ning ega see äike piirataja korduda mitmeid kordi ühe ööpäeva jooksul. Samas siis Jahkuse frontaalne äike tüüpiliselt tuleb siis tõesti peale, siis mõnda aega on seal kohal ja siis, kui see front on juba eemale läinud, siis paari tunniga. On see äikeseosa täiesti üle? Kas see väide, mis rahvasuus ka levib, või see meetod, et kui müristab, siis tuleb lugeda vastavalt üks, kaks, kolm või 101 100 203, siis teab, kui kaugel see epitsenter nii-öelda tegelikkuses asub. Kas see väide on õige? Jah, see on tõepoolest, niimoodi on võimalik see välgu kaugus kindlaks teha tuleb välgulöögi hetkel hakata neid sekundeid lugema ja siis, kui see müristamine on, et siis ajavahe punditest tuleks siis kolmega jagada, et kolmega jagamine on ka kindlasti väga oluline, sest lihtsalt see müristamise helilainel kulub iga kilomeetri läbimiseks kolm sekundit. Et kui meil on 30 sekundit, on näiteks selle välgulöögi ja müristab olemise ajavahe, siis 30 jagatud kolmega saame, eks ole, 10 kilomeetrit selleks löögikauguseks ja üldiselt öeldakse jah, et see äike on juba ohtlikult lähedal, siis kui on siis alla kümnesekundise välgu ja müristamise ajavahed valk on juba kolm kilomeetrit ainult või, või veelgi lähemale, et siis soovitatakse juba siis siseruumidesse võimaluse korral minna, et siis on tegemist ohtlikult lähedase äikesega, tõesti. Kui me räägime nende ohtlikkusest, et me teame, et välk süütab maju puid ja paneb põlema suuri metsasid, aga Eestis kui ohtlik see välk tegelikkuses on, et. Ma ei tea, millega võrrelda, aga, aga noh, me teame, et kuskil troopikas tõesti kuskil mäe otsas, kui sa oled kuskil äikesepilve sees, et siis see on tõesti väga-väga ohtlik, aga Eestis kui, kui suur võimalus on see, et inimene pihta saab või palju on selliseid juhtumeid Eestis olnud üldse. Inimene otse välguga pihta saab äärmiselt harva. Et siin meenub näiteks kuskil 15 aasta tagune juhtum Virumaal, siis lagedal karjääri alal, kus inimene tõesti momentaalselt hukkus sellisest otsetabamusest välgu poolt ka palju rohkem õnnetusi ikkagi tuleneb sellest välk tabab kõrgemaid objekte, aga inimene siis on seal äikesetormi ajal sealsele kõrgele objektile ohtlikult lähedal. Et asi on selles, et kui see välgu Nool siis nagu nii-öelda tabab puud või kõrgelt objekti ja seda mööda maasse elektrivool läheb, siis seal ümbruses 15 20 meetri raadiusest tekib selline nähtus nagu sammupinge. Ehk siis see tähendab seda, et kui inimene on seal 15 20 meetri raadiuses sellest objektist, mis välgutabamuse saab või ka siis 15 20 meetri kaugusel otse maapinda tabab välk, et siis on suur oht saada selline ohtlik või isegi eluohtlik elektrilöök ja neid juhtumeid on on olnud ikkagi siin viimase 10 aasta jooksul mitmeid, et inimesed on siis kas äikesetormi ajal puu all varju otsides saanud elektrilöögi või siis näiteks läheneva äikesetormi ajal aias töötades ka seal kuskil läheduses siis puu saanud tabamusi ja inimene saanud elektrilöögi või isegi kolm aastat tagasi oli niisugune juhus, et näiteks vetelpäästja läks rannas hoiatama inimesi, et nüüd oleks aega. Ja ranna peale välk ja sai ka inimene elektrilöögi, et kindlasti ta meie oludes ikkagi ka suvisel ajal on arvestatav oht see välk ja noh, tulekahjusid ja selliseid purustusi hoonetele ja puudele, neid on muidugi igal aastal suhteliselt palju. Räägime saates puust ja punaseks äikesest Meil on külas Sven-Erik Enno, kes on Tartu Ülikooli doktorant ja Eesti äikesevaatlejate võrgustiku peakoordinaator. Jätkame seda jutuajamist juba pärast väikest muusikapausi. Noh, nüüd on õige hetk ära küsida üks küsimus, millal meie foorumisse postitanud üks kuulaja, Väino ja tema nimelt tahab teada, kas maja kõrval kasvavad kõrge puu toimi päikese all pigem pikse vardana või vastupidi, tõmbab välku majale ligi, nii et välk võib majasse sisse lüüa. Et kuidas on, kas kõrged objektid võib öelda, et tõmbavad välku ligi. Üldiselt jah, see on nagu niimoodi kõnekeeles väga levinud, et kõrge objekt peaks seda välku kuidagi eriliselt tõmbama, aga reaalselt siuksed teadusuuringud kuidagi ei kinnita, et meil puud või, või kõrgepingemastid või ükskõik siis millised kõrged objektid, et need kuidagi eriliselt seda välku tõmbaks. Et pigem võib ütelda, et need lihtsalt jäävad välgule pigem esimesena ette. Et see ikkagi, kuhu piirkonda see välk lööb. See on Aikese pilve iseärasuste ja õhu elektrijuhtivusega väga suures osas määratud, et kui meil on 30 meetri kõrgune puu, eks ole, kuskil seal maja juures, siis kui hakata võrdlema seda välgu, kogu teekonnaga sealt äikesepilvest maapinda, mis on kuskil kaks, kolm kilomeetrit siis puude ja üldse maapealsete objektide kõrgus on tavaliselt niivõrd väike. Et need, seda välgu esialgset liikumisteed mitte kuidagi ei ei suuda mõjutada. Ja alles siis, kui see välk on kuskil seal, selle puu läheduses hakkab maapinnale lähenema siis on niisugune võimalus, et samblamaapinna läheneva välgu siis püüab see puu nagu endasse. Et kui seda puud seal ei kasvaks, siis ikkagi kuskil seal mõnekümne meetri triraadiuses välgulöök kuskile mõnda madalamat objekti või siis otse maapinda tabaks, et selliselt võttes nagu ükski kõrge objekt seda välgulöögiohtu ei suurenda kuidagi ta tõmbaks seda välku ligi, vaid siis Ta võib kaitsta madalamaid objekte, et saada siis ise esimesena tabamuse. Ma olen näinud selliseid pilte, kus välk on löömas näiteks puusse, siis nii-öelda üleval taevas tuleb välgunool ja selles samas ütleme sellest puust tuleb veel omakorda välja välgunool, mis ei ole veel omavahel kohtunud. Mis, mis asi see on? Välgulöök on niisugune mitmeetapiline protsess, tegelikult alguses hakkab sealt äikesepilvest siis niisugune Liider, Välk nimetatakse Eestis negatiivse laengukandja hakkab allapoole liikuma ja seda esialgset välgukanalit nagu sisse sisse vedama õhku. Ja samal ajal siis, kui see negatiivse laenguga Liider Välk läheneb maapinnale siis maapinnal see positiivne laeng hakkab sellele vastu liikuma, koguneb siis kõrgete objektidega peale ja sealt kõrgetelt objektidelt tõesti tõusevad vastu siis niisugused väikesed kanalid, mida nimetatakse striimeritaks, mis kannavad pluss laengut. Et see on siis välgulöögi sihuke algetapp ja hiljem siis negatiivne liider, mis tuleb pilvest, tab kohtumasele positiivse striimariga, mis tõuseb siis maapinnaga ühenduses olevalt objektilt ja alles siis, kui need on omavahel kohtunud, siis toimub see põhiline välgulöök. Põhiline sähvatus. Ehk tegelikult iga kord on niimoodi, et kui kuskil välk sisse lööb, et tuleb negatiivne ülevalt ja positiivne Alt. Üldiselt jah, kuskil 95-l protsendil juhtudest on see tõepoolest sedapidi väga väike osa pilv-maa, välku test on, on vastupidiselt, tuleb hoopiski sealt pilve tipuosast positiivne laeng ja pilve alt maapinnalt negatiivne laeng, kusjuures negatiivne laeng ei ole tavaliselt otse seal äikesepilvekeskme algus, nagu öeldud, seal on pluss laenguga maapind vaid need viis protsenti valkudest, kus siis negatiivne laeng tuleb maapinnalt, need pigem tabavad äikesetormi sihukest ääre ääreala kus maapinnal tavaliselt ei ole pluss laeng, vaid võib koguneda ka teatud tingimustes. Viimne lahing, aga üldiselt enamikul enamikul juhtudel ja võib ütelda, et suur osa pilv-maa välku test on siis tõesti miinuslaeng pilvest ja plusslahing maapinnalt. Teine asi, mida me väga tihti näeme, on see, et välk harunenud ehk siis ta ei ole selline üks ühtne nool, vaid teinekord lausa selline peaaegu nagu juurestik. Paistab, et tuleb ülevalt selline üks tüvi, mis siis maapinna lähedal hargneb mitmeks nooreks, mis on selle nähtuse taga? Jah, see on tõesti väga tüüpiline ja enamasti juba sellel negatiivsel liider välgul, mis siis tuleb sealt pilvest allapoole, on omadus nagu jaguneda ja haruneda ja lisaks veel maapinnalt ei tõuse sellele ühele negatiivsele liidrile vastu. No mitte siis üks positiivne striimer vaid tavaliselt neid tuleb mitmeid ja, ja ainult osad siis nendest ühinevad nende negatiivsete liidritega. Et see soodustab omakorda suguste harude teket. Ja lisaks mitte ainult maapind ei ole pluss laenguga, vaid tavaliselt ka õhus, äikesepilve ja maapinna vahel esineb seda pluss laengut, et mõnikord on näha, et osad need välguharud ei ulatuks maapinnale, vaid lõpp võivad õhus. Et need siis saavad omasele pluss laengu juba sealt äikesepilve ja maapinnavahelisest õhukihist kätte ja, ja siis ei jõuagi sinna maapinnani välja. Teine asi, mis välguga tavaliselt välgujuttudega kaasas käib, on selline huvitav nähtus nagu keravälk. Räägitakse, et on siis mõned ei ole siis keegi täpselt ei tea, mis on mis, mis keravälk, mis see on? Sellega on jah niisugune kehva lugu, et teda on aastakümneid uuritud, aga ega niisugust ühtset seletust ei ole leitud. Tegemist on äärmiselt haruldase nähtusega. Et tõesti, kui võtta siin ka äikese vaatlejatelt saadud andmed alates 2006.-st aastast et siis siukseid teisi ohtlikke äikesena, tõsi on oluliselt oluliselt rohkem ja neid keravälgujuhtumeid on nende väga paljude äikesevaatluste peale, mis seal üldse tulnud üle 10000 vaatlusi siin aastatega äikesevaatlusi nende peale on paar-kolm-neli sellist keravälgukirjeldust, et ega selle kohta väga palju ei teata. Aga mida on välja pakutud, et on üritatud teda seostada just selle väiksema osa, selle umbes viie protsendi pilv maa välkudega, mille puhul meil siis sealt ülevalt äikesepilvest tuleb, pluss laeng ja alt maapinnalt tõusevad vastu siis negatiivsed laengud. Et ühesõnaga, kui, kui see pluss laeng ja miinuslaeng seal kohtuvad ja see välgulööke tekib siis juhul, kui seal jääb üle veel siukseid miinuslaenguga striimereid maapinna lähedal, mis ei saanud kokku siis selle pilvest tuleva pluss laenguga, et arvatakse siis, et need miinuslaeng üle jäävad striimerid, et nendest võib mingite soodsate seni veel täpselt teadmata asjaolude asjaolude kokkulangemisel siis moodustada keravälk, keravälguvaatlused üldiselt suures osas on siis tehtud just siis äikesetormiservaaladel ja üsna sageli see kerawalk ilmub vahetult pärast sihukeste lähedast pilv-maa välgulööki, et need kaks asja räägivad nagu selle teooria kasuks. Kuidas see üldse välja näeb? Keravälgukirjeldused üldiselt siis kirjeldatakse jah, mingit helendavat kera, mis püsib kauem kui tavaline välted seal ühest-kahest sekundist kuni mõnikord isegi minutite, nii. Aga muus osas jah, need, nende inimeste ütlused, kes on seda nähtust näinud, sellega kokku puutunud, need on üsna varieeruvad. Ja suurus seal mõnest sentimeetrist kuni seal meetrini ja rohkem samuti värv, kus praktiliselt igasuguseid erinevaid värve on, on nähtud keraavalgu puhul samuti siis liikumiskiirus seal paigal hõljumisest kuni kuni sellise päris päris hea sellise jooksukiiruseni. Ja, ja samuti siis see, et kas see keravälk siis on seal rahulikult ringi hõljunud ja mitte mingit mõju nagu läheduses olevatele inimestele või objektidele avaldanud või siis on ka selliseid väga purustavaid kera välkusid, mis nagu lõhuvad ja põletavad kõikuma teel. Ja, ja samuti see keravälgu kadumine teinekord ta lihtsalt haihtub niimoodi täiesti ootamatult ja märkamatult ja mõnikord on see lõpp niisugune võimas plahvatus, mis siis purustab ja põletik tähendab jällegi kõik mis seal ümbruses on, et selles suhtes arvatakse ka, et ega see kerawalk ei olegi üks selline kindel nähtus, et pigem ta on niisugune mõnevõrra laiem nähtuste klass, kus siis on omakorda erinevate erinevate omadustega meid, kera välkusid. No teeme siin veel paar sellist põhilist asja äikese kohta selgeks, kui tugev see Lecter seal seal alguse ees on, et kui, kui suur on selle pinge või elektritugevus võrreldes sellega, mida me näiteks siin maa peal igapäevaselt tarbime. Voolutugevuse kohta eks ole, inimesele peetakse väga ohtlikuks juba üle 0,1 ampri voolutugevust, aga välkudes algavad kuskil 10-st 1000-st amplist, niisugune keskmine välgulöök maksimaalne voolutugevus on seal kuskil 30000 kuni 50000 amprit ja võimsates välkudes võib ulatuda sinna kuskile 300000 ampri kanti, nii et ikkagi väga-väga tugev on see elektrivool seal välgu kanalisega näiteks välgukanali tempera tuur, siis sellest võimsast elektrivoolust tõuseb selle sekundi murdosaga väga kõrgele, kuskil kuni 30000 kraadini, mis on võrreldes Päikese pinnatemperatuuriga, on umbes viis korda kõrgem. Ja see purustabki, kui näiteks välk kusagile sisse peaks lööma. Purustuste tekitamisel on jah, siis õhuplahvatuslik paisumine põhiliselt ja, ja sellest tingitud siis niisugune lööklaine. Ja kui meil on tegemist sellise võimsama välguga, kus siis kõrge temperatuur ja suur voolutugevus püsib kauem, siis on väga suur tõenäosus ka tulekahju tekkeks. Millised on maailmas üldse kõige välgurohkemad kohad üldse, kuidas Eesti võrreldes ütleme, maailma mastaabis on välgu tiheduselt ja ohtlikkusest? No üldiselt Eesti on ikkagi võrdlemisi rahulik ja üldse parasvööde, et kui võtta kõik maailmas löövad välgud igas sekundis on neid keskmiselt 40 kuni 50 välgulööki kogu planeedi peale kokku siis 80 protsenti kõigist valkudest lööb troopikas ehk siis 30. põhjalaiuse ja 30. lõunalaiuse vahel ja ainult siis üks välk viiest siin planeedil, maa on siis väljaspool troopikaalasid ja troopikas tuleb esile, eriti Kesk-Aafrika. Seal võib siis olla tõesti kuskil 50 kuni 100 välgulööki ruutkilomeetri kohta aastas. Samas kui Eestis see number on kuskil üks, kaks välgulööki ruutkilomeetrile aastas, et ikkagi palju palju madalam võrreldes siis jah, nende maailma kõige äikeselisemate piirkondadega ja peale Kesk-Aafrika, aga loomulikult lõuna Ameerika Amazonase vihmametsade piirkond ja samuti siis Kagu-Aasia nurk ja Okeaania piirkonda Põhja-Austraalia. Et need on niisugused väga päikeselised kõik troopikapiirkonnad, kus siis tõesti päevast päeva olla võimsaid äikesetorme, sest seal sellist sooja ja niisket õhku on aasta läbi, siis seal äikese tekkeks vajalik on. Lisaks Sven-Erik Enno siis mida me saame teha, et ennast kaitsta? No sellised põhilised nipid on korduvalt üle räägitud, et ikkagi tuleb elektriseadmed välja tõmmata äikese ajaks majal peaks olema piksevarras, ise ei tohi rajal minna kusagile puu lähedusse, aga kui meil siin näiteks oli juttu, et seda põhjustavad ka maapinna sinodi positiivsed laengud, kas nagu võimalik, et me neid suudame kuidagi ära hoida või kõrvaldada, et mis nagu kahandaks seda võimalust, et välk just meie kanti sisse lööb? Seda elektrivälja protsessi, selle, see on nagu niisugune, nii suures mastaabis, et selle vastu põhimõtteliselt midagi otseselt teha ei ole, et ikkagi mis saab tõesti kaitsmiseks enda kaitsmiseks teha näiteks, et hoiduda siis siseruumidesse või ka selline kinniste uste ja akendega auto on piisavalt turvaline ja samuti siis, et hoida eemale metallesemetest ka sise siseruumides, siis elektrikaablitest ja telefonikaablitest sellistest elektrit juhtivatest juhtivatest esemetest hoida tugeva äikese Talle eemale ja kindlasti ühendada lahti siis kodumasinad, et need on kõige tüüpilisem äikesekahjustus, on ikkagi see siin Eestis, et saavad kodumasinad kannatada. Võta kindlasti siis elektrivõrgust lahti ühendada ja siis samuti teleritel antennid ta ära ja arvutitel interneti kaablid, et see on niisugune, see tagab sihukse kõige suurema turvalisuse. Suur tänu Sven-Erik suurepärase ülevaate eest valgusti äikesest just ja teile ilmselt peaks hoidma rohkem väikeste, te saaksite seda uurida, aga kõigile inimestele võib-olla isegi pigem vähem äikest. Suur tänu. Kuulaja küsib? Kuulajaküsimus on meile laekunud foorumisse. Inimene, kes identifitseerib ennast H Õ nime all, on küsinud, et me teeksime puust ja punaseks, kuidas, kellele, milleks ja millal raadiojaamad mängitava muusika eest maksavad. Ja me oleme helistanud Eesti Autorite Ühingu tasu jaotuse osakonna juhile Reiko remmelgas oli õige tiitel. Oskad sa sellele küsimusele veel vastata? No mina oskan vastata sellele küsimusele vaid autoriõiguse poole pealt, et kui raadio mängib lugu ütleme sellel kuul, siis järgmine järgmisel kuul esitab raadiojaam ja ööd aruande, kus ta siis märgib ära kõik need teosed, mis ta, mis ta on esitanud. Mispeale siis meie otsime ülesse kõik need autorid, kes seal teoste taga on ning, ning töötleme selle informatsiooni läbi ning edastame siis raha, autorid on nagu üldiselt ja raha tuleb. Siis ütleme, et töötlemiseks võtab meil aega kuu aega, nii et järgmise kuu alguses maksame väljas. Ehk siis teeb on see, et raadio mängib, lugu maksab, selle eest tuleb raha, tuleb teie ja teie hoolitseda selle eest, et autor saaks oma raha kätte. Selge ja küsimuse teisele poolele, ehk siis kuidas raadiojaamad selle muusika saavad. Arvan, et Henri, sina oledki kõige õigem inimene sellele vastama raadio kahejuhina. Ja et põhimõtteliselt on ikka nii, et plaadifirma kui, kui artistil on plaadifirma, et Eesti on nii väike koht, et paljud artistid annavad Ta välja saadavad oma siis singli või demo raadiosse ja siis on vastav, siis ütleme, mõnes raadio sihukene mitu inimest ikka, ütleme siis muusikatoimetaja võib-olla mõnda traalses mingi suurem komisjon, kes kuulavad lihtsalt kõik need lood, mis saadetakse ja, ja kuulavad üle ja siis valivad vastavalt oma formaadile selle loo välja. Ja mis, mis on nagu selles mõttes mul on hea võimalus öelda, et miks raadio tänapäeval nii tähtis, sest kujutage ette, kui palju on artiste, kui palju muusikat, kui meil on välismaist muusikat päevas, neid lugusid tuleb nii palju ja lihtsalt kõige parema tahtmise juures muusika fänne ei jõua kõike muusikat ära kuulata, et raadio on see, kes teeb siukse esimese filtri. Nii et kui sul on oma lemmiksaatejuht, kelle muusikamaitset sa nagu usaldad siis ta teeb suure töö ära ja sa kuuled ainult kõige paremaid lugusid. Täpselt nii sina kui artisti ilmselt oskad ka öelda, et kuidas kuidas artist peab käituma selleks, et lugudest raha kätte tahab. Ilmselt tuleb siis sõlmida leping. Tehinguga jah, et autoriühingu sõlminud lepingu, nemad hoolitsevad selle eest, et kui plaat antakse välja, et plaadi väljaandja maksaks ja selle väljaandmise eest seal on vastavad protsendid. Maksad plaadi pealt, väljaandja on nii palju raha, see tuleb ringiga sulle läbi autorikaitse tagasi. Kui seda ei ole tehtud, siis autorikaitse roll ongi see, et see raha kätte saada või kui sinu muusikat kasutatakse kuskil mailis filmis reklaamis või kuskil, et siis ikka selle eest sulle makstakse, et see ongi nende muidugi nad võtavad sealt oma protsendi, mis on loogiline. Loodetavasti sai nüüd haa oma küsimusele vastuse. Puust ja punaseks. Ja vahepeal on foorumisse laekunud üks kuulajaküsimus ka välguteemadel nimelt tshekk küsib, kas välguenergiat saab kuidagi püüda ja ära kasutada nüüd kahjuks Sven-Erik Enno on meie stuudiost juba lahkunud, aga sellele küsimusele me siiski saame vastata. Nimelt tõepoolest, kuna ühes välgulöögis on tohutult palju energiat, on välja arvutatud, et umbes sama palju energiat kui 100 neljakümnes- viies liitris bensiinis. Siis loomulikult pakub see inimestele huvi, kas oleks kuidagi võimalik seda ära kasutada. Ja on tehtud mitmesuguseid katsetusi. Aga väga kaugele ei ole jõutud selle peale seda asja juures on mitu probleemi. Esiteks see välgulöök on ju tohutult intensiivne, ehk siis kogu see energia tuleb sulle sekundi murdosa jooksul ja järgmisel hetkel ei tule sul enam mitte midagi, nii et need seadmed, mis siis seda välgulööki kinni püüdma, peaksid olema äärmiselt vastupidavad, et saada selle tohutu energiavooga hakkama. Ja selliseid seadmeid väga palju ei ole suudetud välja töötada ja teine häda on loomulikult selles, et kui ikka lööb suhteliselt harva ja seda on väga raske kinni püüda, õigemini nagu me siin ka jutust kuulsime, siis siis ta lööb siia-sinna ja ja me ei saa seda ju ette ennustada, nii et see natukene õnne asi, kas me saame selle välgu kätte või ei saa ja siis sellisele juhusliku selle üles ehitada, mingisugust energiasüsteemi on, on jällegi keeruline, kui sa ei tea, kas sa saad sealt midagi kätte? Ei saa eriti kui neid äikesetorme on meil vähemalt meie kandis siin ainult mõned korrad aastas, no troopikas võib-olla rohkem, aga ikkagi troopikas pole nii palju energiat vajagi. Jah, sa isegi palav, palav ja valge just igal juhul killulinonid välgulööki siis kinni püüda ja, ja see on üks põhilisi Takistusi Ma ise pakun välja ka selliseid hüpoteese. Ma arvan, et ka üks asi, mis igasuguse energia tootmise juures on alati kõige raskem, on see, et on selle, et sa saad selle energia kätte, aga selle säilitamine kuskil, et ka nagu päikeseenergiaga minu arust on see, et seda küll võtta päikesepatareiga, okei, aga seda, et kuskil seda säilitada, et hiljem kasutada. Selleks on vaja sul. Ma ei kujuta ette vist mingisuguseid toasuuruseid, akusid. Et just selliseid süsteeme, mis nagu võtavad selle tohutu energiapahvak ühel hetkel vastu, siis suudavad seda niimoodi jupikaupa välja anda, sellepärast et kui me näiteks autodega oleks samamoodi, et 150 liitrit bensiini korraga põleb ära, annab sulle hoo sisse, siis sa ei saakski autodega väga sõita, sellepärast et selle hooga veereb palju veereda. Kas sul oleks tarvis nagu pidevalt seda energiat sinna sisse tuleks, nii et need on need, need on need keerukused. Kommenteeri saadet Foorumis R2 poee kommenteeri soodet foorumis R2. Raadio. Üks. Selline tänane saade puust ja punaseks saigi. Hene kõrvitsa Arko Olesk tänavad teid ja tuletavad meelde, et endiselt Ta on meile võimalik saata ka kuulaja küsimusi, millele me siis üritame otsida asjatundjate vastuseid. Ja neid kohti, kuhu neid kuule küsimusi saata saab, on endiselt täpselt ei rohkem ega vähem kui kolm meie saate foorum aadressil R2 poee või siis meie Facebook'i külg R2 puust ja punaseks oleme seal. Jaga meiliaadressi saab kasutada, loeme meili, kui see on saadetud aadressile puust ja punaseks. RÜE. Suur tänu ja kohtumiseni, kohtumiseni.
