Tere kuulama lastelugusid. Ma olen Tiina Vilu. Oleme olete sel nädalal Tartus Vanemuise teatris, kus uurime, kuidas teatrit tehakse pärast kosmonaut Lotte etendust, kohtusime näitlejatega ja nägime, kuidas lava ja valgusmeistrid lavakujundust vahetavad. Ja kuulame, mida tehakse etendust ettevalmistavate teatritöökodades. Küsivad Tartu kivilinna kooli neljanda klassi õpilased ja ringkäiku juhib Mall Türk. Me liigume lava pealt ära suurte uste kaudu. Siin lähevad lava külje peale suured ukse, mis on kohe mitme meetri kõrgused, kus need kõrged dekoratsioonid saavad siis koha pealt külgede peale ära liikuda. Läheme kübaraseppade juurde, läheme tuleb välja. Selline silt on ukse peal. Nii. Teie täna saage tuttavaks, me oleme jõudnud siis kübarameistrite töökotta ja, ja IRLil on praegu siin käsil mingi maalimine. Hommikul ma käisin siin kaasa, siis alles alustasid ja praegu on siin väikene lisand detail tekkinud juurde, ma näen terve päev oled sa siin maal, ei olnud mingit imekaunist ornamendi, mis etendusse see läheb, see on lihtsalt praegu proov, hakkame tegema tšeksoni etendust, siis tuleb meil siin üsna varsti tegelikult varsti siis menüüd proovime, siin teeme natukene kunstnikule näidis, noh, natukene näidist ette, et vaatame, kuidas sobib ja kuidas ta kaugelt on ja kuidas ta töötab ja aga kas kübara meistritöö ongi siis selliseid tunnistusi teha äkki või ei ole, mina ei ole ühtegi kübarat teinud, mina ei ole üldsegi baromeeter, tegelikult mina olen seegis, kaunistab kostüüme ja teeb kõiki väikseid detaile, aga kahtlemata teete te muidugi siin ka lõpuks kübaraid ja kübaraid, aga peakatteid ja seda ka, et kahekesi me siin oleme, siis see on see töökoda meil üks pisemaid armsamaid töökodasid, kus tegelikult ei tehta kostüüme, vaid tehakse kostüümidega kaunistusi ja vajalikke lisandeid ja näiteks tantsijatel te olete näinud, eks ju balletitantsijatel on alati mingid imekaunid peakatet, te võite neid siin proovida peegli ees vaadata ka, kui head te välja näete. Ja minu meelest, mis on kõige põnevam teie töö juures, et kui kunstnik teeb teile kavandi, näete väga ilus kavand, eks ju, siis teie võtate seda pilti ja mõtlete, et kuidas seda päriselt teha, et joonistada on juba iseenesest keeruline, aga kui sa veel selle pead päriselt ka ära tegema, siis peab päris nutikas olema, nii et mis teie põhitöövahendid siin on, millega te teete põhiliselt liimid, käärid, paktid, paberid, kõiksugused, värvid, aga no näiteks siin on üks imeilus rõngas, mis on tehtud kasuka haakidest, siin on tore nukk ka, mille peal kaunistused, vaadake, mis siin on, ketid ja siis kivid, herneterad poolest herneterad ja kruubiterad ja nendega kaunistatud üks uhke kuldne nuga, mis näeb välja kaugelt lava pealt. Väga edev. Aga noh, siit lähedalt sa saad aru, et kavalaid nippe kasutatud või sõrmus näiteks, mis on püksikummiga tehtud, need väga vanad need enam ei käi kuskil etenduses ja nüüd on natukene materjalid ka teistsugused, et päris püksikummi sellega ei pea enam tegema. Ma natuke lihtsam on juba. Kas teil ammutate vanad kostüümid maha ka, et võta nendelt siis neid herneterasid ja püksikumme ei väis, herneterasid, ei võta äraga kive, võtame küll kivid ja paelad, mis meil siin on, et neid me küll kasutame korduvalt, et need on kallid ja siis me ikka kasutame. No meil on siin nüüd näha lapsi, kellel on peas väga huvitavaid ussidega, kroone ja kuldseid kroone ja igasuguseid huvitavaid peakatteid on siin näha. Et need ei käi lihtsalt vähe, et nad ikkagi käivad parukate külge, sest muidu nad ei seisa ja juuksurit vanemad ilusti nad kinni ja siis näitleja saab siis laulda või tantsida või mida iganes teha, et nii, aga jätame sinu siia toimetama, sellepärast et tegelikult on sellel hooajal veel päris mitu etendust lavale tulema. Vaata ja tööd on veel päris palju. Ja lähme edasi, vaatame, mis siin järgmine ruum. Nüüd me liikusime ruumidesse, mis on täis kostüüme, lae all on siin stangede suured torud, mille peal on riidepuudega siis suguseid, erinevaid kostüüme. Me oleme nüüd jõudnud kostüümilaenutusse ja siin on tõepoolest kostüüme, mis te arvate, lapsed, kui palju siin tundub olevat kostüüme teie ümber 1000 ja 1000 kindlasti ja isegi natuke rohkem. Siin on umbes paar 1000 kostüümi ja, ja umbes nii palju kostüüme me igal aastal õmbleme ka teatris juurde. Ja tegelikult see on väga väike osa teatrikostüümidest, sest need kostüümid, mis meil siin on, need enam lava peale ei lähe. Need on need kostüümid, mida te võite siin ise proovida, vahel ja selga panna, oma koolinäidendites vahel kasutada. Need kostüümid on oma lavaelu juba ära elanud aga iga kostüümi sisse on märgitud ära, mis aastal ta on tehtud, kellele ta täpselt seda on tehtud ja mitmes kostüüm ta täpselt on ja mul on siin üks lemmikkostüüm, mida ma alati kõigile. Aga näitan näiteks siin on üks, näete selline nagu kuninga kuubeks valge ja kaunistage hõbe rataste kaunistustega, uhkete hõbe epidega. See oli kunagi näitleja Aabeebu kostüüm, see tehti talle valmis aastal 1971. Näete, siin on aastaarv sisse märgitud ja see oli tolle aastatuhande 722. kostüüm, nii et igale kostüümile kirjutatakse ka tema järjekorra number sisse ja see kostüüm, kui te nüüd arvate, võtate kiiresti see oli 71 aastat, kui vana sissekostüüm tundub teile, eks ju, et üle 42 42 aastat tagasi tõepoolest ja vaadake, see näeb välja selline, et võiks ikka veel selga panna, eks ju. Nii et siis siit tulebki see teatrikostüümid, õmmeldakse väga tugevad ja vastupidavad, et nad peavad vahel vastu pidama 10 aastat ja 20 aastat ja see näiteks üle 40 aasta ja tollel ajal see kostüüm õmmeldi, ei olnud veel materjale saada, siis päris ausalt see hõbedane asi siin on piimakombinaadist saadud kile, nii et siin on siis käega tehtud kaunistus, aga vaata, kui hästi särav ja väga ilus ja siiamaani peab vastu ka ja kostüüme õmmeldakse, näete taas jälle kavandi järgi, vaadake seal seina peal on üks uhke kavand tavandi peale kunstnik tavaliselt kirjutab siis erinevad märkused, et noh, näiteks, mis materjal peab olema, kui raske see peab olema ja ka värvinäidis, et näete, seal on isegi kanganäidised juures juhised saavad rätsepad endale vahel täpsemad, vahel vähem täpsed, aga selle järgi õmblevad kostüümid läände, leidsite balletikingad, Togenet siia lähemale, mis te arvate, kas need on mugavad ka? Ei tundu mugavad, aga kuidas välimus tundub? Ilus Need siin konkreetselt on Tuhkatriinuballi mõtis Tuhkatriinukingad, selle tõttu on neile siia kaunistuseks peale pandud ka litrid ja näetegi seda nina siin koputada, siis see on päris kõva, millesse nina kõva on ja miks ta peab kõva olema, mis te arvate, baleriinid oma varbaid ära ei läheks, mulle tundub muidugi, et just sellepärast nad oma varbad ära löövadki, et see kinganina nii kõva, et balletikinga kinganinas on kihiti liin ja riie niimoodi, et on jälle kiht riiet, siis kiht liimikiht, riiet, kiht liimi ja siis liin Riia niimoodi kokku teebki sellise tugevdatud kinganina ja tantsija tantsinudki ainult varbaotsakese peal selle mõne sentimeetri otsas, nii et siis see, mis siin talla all on, selle ülesanne on toetada seda jala pöida, nii et angina täpselt otse varba otsa peal ja siis peab siis see osalema. Hästi tugev ja tegelikult balletitantsijad peavad kaua harjutama, enne kui, siis nad saavad seda sussi jalas kanda ja päris varvaste peal tantsida, nii et näiteks balletikoolis peab kindlasti paar-kolm aastat ennem igavest trenni tegema, et siis varvaste peal saada, tantsida, nii et see on päris keeruline amet ja ma ütlen ausalt, valus ka mulle tundub, kas need balletikingad jalast ära ei kuku, nad on seotud, nagu te näete etenduste ajal kätega ümber jalgade, hästi tugevalt ja kindlalt ja balletti, riided ja seelikud, need niisugused kaharat, mida te olete näinud, nende kohta öeldakse, kas pats ka võidu tuua. Ka need on niimoodi, nagu raudrüü on hästi tugevasti ümber tantsijad, need ei tohi mitte kuidagi liikuda mitte kuhugi suunas, sest kui nad seal hüppavad või tõsteid teevad, siis riided peavad kogu aeg ühtemoodi seljas püsima. Nii et nad seda kindlasti mitte väga mugavad. Kuigi Vanemuise ajaloos on juhtunud niimoodi, et mõni näitleja kostüüm rebeneb, kindlasti juhtub, seda juhtub ilmselt ikka iga päev natuke, aga õnneks on olemas teatris hästi tublid ja nutikad kostümmeerijad, kes on iga etenduse ajal niidi ja nõelaga tegelikult lava taga valmis. Kui kellelgil midagi juhtub, oleme valmis abistama ja te kuulsite putukad ja ütlesid, et neid aitavad kostümmeerijad sellel hästi kiirel riidevahetusel. Nii et siis kostümmeerijad aitavad, artistid ei pea ise õmblema, vaid neid aidatakse. Nonii, aga mina arvan, et meil oleks põhjust edasi liikuda. Siin võime silpide pealt lugeda, mis teatris on näiteks siin on kostüümiala, pealavameister, lavameistrid ja kaarde ruumid asuvad siin kusagil siin on õmblustöökoda Monica stuudio balletijuht ja repet, liitorid aga eel kõrgemale ukse taha. Mis on täitsa selline talvine uks, eks ju siin oleks nagu lumised kuused ja väga uhke uksekaunistus. Me oleme täpselt sellel Töökoja ukse taga, kus selliseid asju osataksegi teha. Ehk et siis kunstnik, butafooride maalisaali jõuame kohe. Ja see on teatri kõige suurem töökoda. Lähme vaatame, milline on, olge ettevaatlikud siin võib-olla. Mäletate lava peal Te autot, eks näete, selle auto uksed on alles siin üleval töökojas tere jõudu üle selle, terve põrand näeb siin praegu selline must metallist põrand, mis siin on? Vaadake, kui te nägite lava peal ennem lavameistrid, rullisid kokku neid kangaid, mis sina nende metall külgeks stangede külge seoti, siis kui siin mõni suur asi valmis tehakse, siis puidutöökojas all keldris lava all tehakse puidust karkass valmis, siis siin all on lift, see lift sõidab sinna töökotta, sealt saab need suured asjad siia peale panna ja siis see lihtsõidab siia üles. Siin värvitakse ära, pannakse uuesti lifti tagasi, sõidutatakse lava peale, nii et see siis dekoratsiooni lift, sellega saab liigutada asju üles ja alla, et me peaksid trepist neid õnneks vedama. Vaat see butafooria töökoda ja maalisuse koda on nii suur ruum nagu üks võimla, ainult veidi madalamal aega ka, nagu me kuulda sain, on siis siin põrandas lift, mis näeb välja nagu pikk ja kitsas metallplaat sinna seinte ääres riiuleid ja värve ja igasuguseid huvitavaid kujusid ja loomi. Nii Terje Sinula sõrmed jälle liimised ja siin on meil kivilinna koolilapsed ja me oleme just tulnud kosmonaudi etenduselt, mida sina siin praegu mäkerdad, kui küsida tohib, puhastan liimist käsi. Teen sellist kuju, mis on kaks, tantsijad on nagu auhind, kuidas mõtlen, et on selline kõike tantsiv kuldne ja alusel ja neid peab along, kaks trofeed ja, ja siis mul on, praegu, on üks on üks neiu on valmis tehtud, on vaja teha kaks noormeest ja neiu veel ja see on siis lihtsalt kõik, mis selle sees on siin nüüd hetkel näha. Aga mis selle sees on probertraat, see oli sellepärast liimine ja need trofeed või need auhinnad tulevad taaskord siis sellele noorte muusikalile kriis, mille out olete kanalite, eks ole, et see on siis selle etenduse ese, millega näitajad hakkavad mängima, aga näitas seda kapsast seal millegipärast on see siin laua peal, kapsa-porgandi salat, see on alasinud lõigutud, on ebaõnnestunud varianti omaldop, kohe variandi, mis on rolli kinnitatud. Neid tuleb teha nüüd, ma ei tea, mitu portsjonit, kuna on koolisööklaga tegemiste, tulevad sellised kapsasalatid. Vaadake, kas see on kapsa-porgandi salat, jaa, aga täiesti meil on koolis peaaegu et samasugune kui meil on täitsa nagu päris, millest see tehtud on, see on tehtud sellisest riidest Lukra, millest tehakse tüdrukutele selliseid liibuvaid pükse ja on selline kreemvalge ja siis oranz ja ongi kokku pandud siis lakiga ja siis seatud selline kuhil ja see on siis taldrikule paigutatud ja kaugelt vaadates on see nagu eriti niimoodi on ju väga suur lava siis enamus vaatajaid näedki seda ju kaugelt, nii et siis ta peabki päris salati moodi elanud, on hea kui näitlejana ka, et asi on päris, et see võiks olla nii hästi tehtud, et ka näitlejal oleks rõõmud ja nüüd jagatakse pealtnäha väga maitsvaid kooke, millest, et kõik on, need on penoplast, siis on seal, mõnikord on põrandat des ison Macrofleksis, natukene on kindlasti saepuru mõnes koogis ja PVA aadet on võimalik, see on poroloonist. Nüüd anti poistele kätte üks suur vaagen, kus on seapraad ja juurviljad juures. Kuidas sebraat teile tundub, ta tundub väga kerge, kui seda katsuda, aga ta on peaaegu päris left tõesti välja väga hästi tehtud. Tegelikult ja näete, siin vaagna peale on jäetud siis ka mõned tühjad kohad, et kui näitleja näiteks peaksid võtma nüüd midagi süüa, siis rekvisiitor paneb siia siis päris toidu ja siis ta võtab siit ära ja toit on kõik vaagna külge kinnitatud, nii et kui seda ka lava peal liigutades sihukese kartuliga porgand vaagna pealt ära ei kao, ise on hästi huvitav, et nagu neid viisid on nagu hästi erinevatest materjalidest tehtud. No mis sinu käes parasjagu on hamburger ja siin on riidest siis poroloon ja siis millest see pihv seal vahel on? Temaid? Kuulame Python tehtud laminaatparketi alusmatist, mis on kokku kleebitud, on kaetud PVA siis ja siis on torgatud korraks kruusa liiva sisse ja siis on värvitud selline Beff selline hamburgeri, hamburger on muidugi väga-väga suur, nuuskan riidest õmmeldud, aga miks teatrist päris sööki või olla lava peal lapsed? Te arvate, miks me ei võiks panna päris tikuvõileibu ja kapsasalatit lava peale, kui juhtub niimoodi, et mõni toiteks maha kukkuma või keegi lihtsalt jääb pikaajalisele siis laval, kui see ei ole päris söök, saab seda välja mängida kuidagi tõsta üles niimoodi, aga kui seal päris söök sisse mökerdaks, terve lava ära või lihtsalt hallitama rikneb ja läheb väga kalliks maksma teatrile. Sellepärast ongi niimoodi, et kui näitleja peab midagi sööma, siis tavaliselt ta ei jõua teksti anda ja siis on tal ainult üks amps või kaks ampsu ette nähtud. Laud peab olema lookas, aga ainult üks ampson seal söödav lauas. Nonii, aga mulle tundub, see on aeg liikuda allapoole, otsida siis üles, kuhu jäi garderoob, kust algas meie retk publikatsioonist, mis meile tuttav on ja kust paistab kõige kaunim vaade Tartu linnas, Tartule ja Emajõele. Nii et lähme otsime meie Tartu linna üle, aitäh ringkäiku Vanemuise teatris juhtis Maldürk, uudistasid Tartu kivilinna kooli neljanda klassi õpilased ja toimetaja Tiina Vilu, helirežissöör Maristomba.
