Tere, mina olen Tiina Vilu tänasest alates lastelood, jätkame ringkäiku Vanemuise teatris. Tartu kivilinna kooli neljanda klassi õpilastega vaatasime etendust kosmonaut Lotte ja seejärel algas meie ekskursioon lava taga. Etteaste Lotte ruumis rääkisid meile Lotte ja kuujänesed näitlejatööst. Siis pääsesime meiegi lavale, kus käis tihe töö, sest lavameistrid ja valgusmeistrid võtsid maha lõppenud etenduse kujundust ja valmistasid lava ette järgnevaks prooviks. Meie ringkäiku juhib Mall Türk. Kui palju nagu aega selle kõige koristamiseks läheb, et järgmine etenduspealseks tulla, etendus lõppes meil umbes 20 minutit tagasi ja kui te praegu vaatate, siis see ka väga palju järgi jäänud ei ole. Ma arvan, et alla tunni aja läheb ühe etenduse kokku korjamiseks, milleks see sein on, mis meie taga on, mis ta ahaa, meie taga on üks selline sein, mis on täisnööre ja trosse, nende köitaja trossidega liigutatakse neid raudlatt, ehk stangesid sealt lae alt üles ja alla. Näete, igal sellel trossi paaril või köiel on siin number peal, see tähendab ja et kui on teada, et näiteks Me peame stange number 20 liigutama üles, siis seal puldis on ka selle kohta see number olemas saavad siis nii-öelda ühendada pööre üles-alla, liigutada läbi selle numbri seal, et muide, üks tore asi on veel, et vaadake seal päris üleval triibuline lagi seal 21,3 meetri kõrgusel, seal üleval on suured poolid, mis on neid trosse ja nööre täis ja seda kutsutakse teatris, nöör pööninguks. Nii praegu te näete ühe selle nööri, liikumislavameister, Rello praegu vööri tõmbab enda poole alla ja sellega näete, see stange liigub ka lava peal olla. Vahepeal me nägime seal päris eeslavale, kerkis nagu lava alt midagi ülesse koos noodipultide ja pillidega ja nüüd see eeslava on nagu uuesti maa alla ära läinud ja neil on jällegi, et kui tegelikult tõesti lava põrand ei ole üldse tavaline põrand, et ega kodus ju me ei saa elutoa põrandat tiirutada ja pöörata diivanid selles suunas, nagu sobib meie siin laval saame ja meil on tõesti laval põrandal ka selline võimalus, et me saame tõsta põrandad kas üles või vajutada põrandate alla ja näete seal ees, seal selgus, publiku toolid paistavad, seal paistab praegu ka selline auk. Seal augus istub orkester Lotte muusikali ajal ka bänd ja nemad on pandud sinna lava ette, sinna auku, mispärast nad augus on teie arvates näitlejatele ette ei jääks just täpselt, aga miks me ei või neid siia lava taha panna, vaadake, kui suur lava saaks ära peita, taga on ju tegelikult toolid ka ja siis see võib-olla ei oleks nagu päris etendus, et ma arvan, et lotte külas ei olnud orkestrit, seda ei oleks võib-olla muusikat nii hästi kuulda. Mina arvan, et kõige põhilisem põhjus ongi siin tegelikult kui orkester mängib teatrisse, Ta ei võimendata, kui on näiteks sümfoonia või ooper või mingi selline etendus ja tavalised pillid, viiulid ja tšellod ja kontrabassid ei ole väga valju häälega, nii et kui me tooksime nii suurel laval päris taha, siis ei kuuleks mitte keegi. Lotte etenduses on bänd ja seal küll võimendatakse, nii et me saaksime siis lihtsalt valjemaks keerata. Aga kuna meil on õnneks orkestriauk olemas, siis me saame nad sinna panna ja tõepoolest seal ei jää niimoodi ette ja siis ongi nii. Ja kui on orkestri mängimisega etendus, siis lava esimesed poolel on kolm sellist lattet, mille me saame sõidutada ometi lava sisemusse sügaval alla, siis pillimehed panevad oma pillid sinna üles ja kui need lood on läbi, siis nad võtavad oma puldid ja noodid sealt eest ära ja põrand sõidab üles tagasi. Meie lavapind läheb jälle suuremaks kokku, meie lavapind on 270 ruutmeetrit suur, nii et mõelge ise, kui üks niisugune korralik suur korter on umbes 50 ruutmeetrit, siis siia mahub päris mitu korda. Erinevalt. Te pole siin taga, on siis tagalavad ja külglavad, nende peale on pandud teiste etenduste dekoratsioonid, et ega siis kosmonaut Lotte ei ole ainuke etendus, mida siin majas mängitakse, meil on umbes 20 Nende erinevat etendust, mida siia lavale siis üles ehitatakse ja muide, praegu on küll põnev hetk, vaadake, praegu sõidab siia lava peale üks päris uue etenduse dekoratsioon üks punane, uhke, vanaaegse kujuga auto ikka päris nii suur, et sinna saabki sisse minna, päris auto, natuke poolik, tundub veel, eks ju, meil on umbes kuu aja pärast on siin suurel laval on esietendus ühele uuele noorte muusikalile kriis ja see on seal muusikalis üks peategelane ja see on täna esimest päeva lava peal ehk et hoitakse selle dekoratsiooni asetust, sest et see, see auto, siin asi, etenduse dekoratsioon, see deklaratsioon peab olema selline, mille peal saab tantsida ja laulda ja mis peab ka ühtlasi liikuma. Nii et siis on juba mitu kuud Uta Fory töökojas maalisaalis ehitatud ja nüüd ta on siis esimest korda sõitnud siia alla lavale ja tõenäoliselt täna hakatakse teda siin laval ehitama. Selline põnev deklaratsioon, tegelikult on lava teatris, vaadake kui te mõtlete seda suurt kõrget torni ja vaatate neid paljusid, paljusid heledaid tulesid, siis natuke kiriku moodi. Et meie jaoks vot ongi teatris lava püha, nii et lava peale me ei lähe kunagi ilma asjade näiteks praegu lavameistrid kiiresti tööd teevad siis tegelikult ikkagi siia kunagi ei tule, publik ei tule ekskursioon ega, ega võõrad sinna üldiselt ei käi, nii et siis ainult niimoodi vahel ja harva, ja siis, kui me tahame ka teistele rääkida, mis siin taga on, siis me seda ka teeme. Ja kunagi ei käida lava peal näiteks välisjalanõudes või mantliga mütsiga ja lihtsalt niisama. Et siis lava on ikkagi väga tähtis, ma tahtsingi seda, mille jaoks need kaks televiisorit või mis need on, kohe räägin teile, kui me nüüd hästi ettevaatlikult astume lähemale natuke sellele augule, millest ma teile rääkisin, me oleme siis nüüd ees laval ja näoga publik kui poole, nagu näitlejad ja kuidas teile tundub see saal, kas ta tundub sama suur kui siis, kui teise istujate saalis ei tundu see siinses tundub palju väiksem. Jah, täpselt samamoodi on ka minul alati see tunne ja kui näitleja on lava peal, siis on saal pime, nii et ega ta tegelikult teid ju nägupidi ei näe, aga seda paremini ta kuuleb. Saalis on 700 kohta, aga siin lava peal tegelikult aru ei saa, et kuidas siin nii palju ikkagi saali ära mahub. Aga nüüd te näete, vaadake milline on orkestriauk juba hakkab päris tühjaks saama. Pillimehed on oma pillid ja puldid ära viinud, aga vaadake, seal on üks valge lina otse keset seda orkestriauku, seal, kus dirigendipult näete, kas te nägite, see lina oli ennem seal dirigendi selja taga. Kas te teate, miks sealse valge lina, mis te arvate lihtsalt sellepärast, et on ilus, puhas, valge lina selleks teda sinna tõenäoliselt ei panda. Aga kui te vaatate, et seinad on musta värvi ravi ja kui dirigent tuleb musta ülikonnaga näiteks siis kui ta seal käsi liigutab, siis ma arvan, et mitte keegi ei näeks mitte midagi ja sellepärast pannaksegi igal pool. Sester mängib siis orkestriaugus, tema selja taha pannakse valge lina, et teda oleks väga hästi näha. Kui suur see orkestriauk on, et mitu pillimees sinna mahub, mõtled siia orkestriauku, ma arvan, et me mahutaks ka 60 olla isegi mõne pillimehe rohkem, umbes 60 pillimeest, aga tavaliselt on pärites või täna näiteks on kuskil 30 40 pillimeest tervitaks klassi teise natuke peale seda auku saab erineva suurusega teha, aga ma ei tea, kas te seda teadsite, et vaadake siin lava keskel taga, näete, paistavad ka ruudud lavapõrandal, näete, neid ei saa põranda sisse vajutada, aga neid saab tõsta üles, nii et me saame üle kahe meetri, tõsta need kõiki üles, ehitada sinna üles hoopis mingi muu asjana näiteks, aga seal on kaks väikest ruutu seal taga, need on sellised tillukesed vajukid, öeldakse lavakeeles. Neid saab vajutada just nimelt lava alla, nii et kui keegi mõnikord lava keskel ka laval ära, siis ta on tõenäoliselt selle vajukiga tasakesi lava alla sõitnud. Üks, salapärane asi on veel, mida te võib-olla ei tea, aga ma täna räägin teile, vaadake seal keskel taga on üks selline valge ruut ja pisikene muster Tartu on keskel, see on nüüd siis, kui meil jälle pöörame pilgud sinna saali poole ja vaatame nakku publikusse just täpselt nii, et publiku selja taga on näha aknad ja siis seal akende kohal on üks tillukene valge ruut musta täpiga, kui on tantsuetendus Vanemuises. Tere, on selline eriline teater, et meil on kolm žanrit, kolme erinevat sorti etendusi, teeme, meil on tantsuetendused, muusika, etendused ja draamaetendused ehk sõnalavastused ja näiteks muusikal, kosmonaut Lotte on nende kõikide kolme niisugune sümbioos, kus kõiki sorte artiste on vaja, on vaja tantsijaid, on vaja pillimehi ja näitlejaid. Aga kui on tantsuetendusega etenduses tantsitakse, siis seal selles valges ruudus põleb punane täpp, suur punane tuli. Ja see punane tuli on seal väga kindlal põhjusel. Arvate, miks see punane tuli seal põlema peab? Tahate ma räägin teile, kui tantsija näiteks siin lava peal tantsib, keerutab, teeb oma viru ette näiteks siis tal võib täiesti selgelt pea segi minna, pea hakata ringi käima ja selleks, et ta täpselt teaks, kus on keskkoht ja kus palun publik, siis on ta seal punane tuluke, mille järgi ta alati teab, et sinnapoole tuleb kummardada. Ja ennem te küsisite, et milleks on siin kahel pool saali külgede peal näete ekraanid, vaadake mis piltide sealt näete, kui te vaatate seda ekraani, kas sealt näha on 40? Jah, kuskohast kaamera on täpselt õige, muidugi näeb seal dirigendi, näete, dirigendi vastasin, lava all on kaamera ja kaamera, kogu aeg filmib dirigenti, niiet küsis näitleja lava peal, laulab või lauljasin lava peal laulab, siis ta ei pea vaatama sinna alla, vaid ta vaatab tegelikult sinna üles ekraanile ja näeb seal dirigendikäsi ja siin lava peale natuke on veel televiisorit, siin on üks ja teine on sealpool, sinna näidatakse ka dirigenti. Kui muusikaetendus või muusikaetendusse, siis näidatakse sinna sedasama pilti, mis on seal etteaste ooteruumis, siis näidatakse seda lavapilti, mida näeb publik ja näete kaamera, mis kogu aeg seda lavapilti võtab, see on seal lehvitada. Teie olete ka praegu televiisoris, siin kõikides ruumides vahepeal nagu lendavad sealt laest midagi alla, näiteks lumi, kuidas see nagunii kõrgelt ja täpselt õigel ajal tuleb alla jällegi hea küsimus, sellepärast et siin lava taga on, lisaks valgusmeistritele, helimeistritele ja lavameistritele kuulsite ka kostümeerijatele, grimeerijatele on artistidele abis veel ka näiteks rekvisiit sõdurid ja kui lava peal langeb lund, siis on üks tore rekvisiitor, kes ronib siit, näete, siin on trepid siin külglavadel kõrval täitsa nagu korrused oleksid, ronib siia sobiva kõrgusega rõdule, läheb valgussillale ja puistab siis seda helbeid siia alla täpselt sellel hetkel, kui seda peab tegema nii, et seda teeb üks konkreetne inimene ja rekvisiitor teeb näiteks kui näitleja peab sööma päris putru, mitte seda putru, mis on rekvisiidi butafoorne toit. Eks rekvisiitor paneb selle pudru valmis või selle toidu valmis, kasvõi keedab valmis, kui vaja ja lepib kokku, siis kuskohast näitleja selle päris toidu saamine plastmassi ei hakkakski. Näitleja kunagisi näitleja on nii oma rollis, et kui ta ikkagi, kui Luisa värk on Lotte, siis ta on lava peal ikkagi Lotte ja kui ta on Lotte, siis ta teab, mis loterii tegema ja kui isegi juhtub see, et mõni sõna ei ole täpselt nii, nagu on tekstiraamatus kirjas, siis ta vähemalt teab, kuidas ta saab nagu sealt edasi minna. Ja tegelikult on näitlejal ju lava, pelga partnerid teised artistid edasi, et, et Eesti teatrites ette ütlejaid ei ole. Küll on lava taga siin selle kosmoselaeva puldi juures on etenduse juht ehk inspitsient ja inspitsient on alati ees tekstiraamat ja tema saab sealt teksti raamatust kogu aeg jälgida, et kas kõik läheb täpselt nii, nagu ta peab olema. Ja kui kellelgil tõesti midagi väga ootamatult juhtub, siis tema saab aidata, aga tegelikult niimoodi, et kuskil on keegi, kes ütleb teksti ette, seda meil ei ole. Lööri Eesti teatrites ei ole, mis juhtub siis, kui kellelgi kukub mikrofon tagant rasse, must karbike leiust siit tagant. Ma arvan, et helitehnik paneb selle koheselt tagasi. Nii et etendus läheb kindlasti edasi. Aga siis, kui see on keset etendust, kõnnib järsku lendab tagant ära, kas ta jookseb lavalt ära või jääb seisma ja vaatab publikule, võib, võtab lihtsalt üles eksablavatele. Mina arvan, et osav artist mõtleb välja nipi, kuidas ta saab selle endale külge tagasi panna, nii et publik ei saa arugi. Ja nagu teiegi ütlesite tänases etenduses teie ei märganud seda kohta, et maja lava pealt väga ära minna ei tahtnud. Ometi oli siin lava taga päris pingeline olukord, et see deklaratsioon õigel ajal ikkagi vahetuks, ehk et siis teatritöötajad, kõik need nähtamatud ja nähtavad tegelased teavad, milline etendus päriselt välja peab nägema ja, ja püüavad siis seda teha parimal moel alati, aga see ongi minu meelest kõige tähtsam sellise filmi ja teatrietenduse vaheteatri etendus on elus asi, see sünnib igal õhtul uuesti, said kõiki asju, ei saa kunagi lõpuni ette näha ja seepärast ongi hästi tore saalis alati näha, et kuidas nad siis lahendavad ka, mingi olukord on keeruline, näiteks nii et filmis on kõik on täiuslikult ilusasti salvestatud ja alati ongi niimoodi väga hästi. Aga tulge teatrit vaatamas, te näete ka seda, kuidas siis päriselt sünnib. Meil õnnestus nüüd kaubelda lavameister Oliver Pärnat, kes on nõus meile tegema siis nähtamatut sõitu meie pöördlavaga, millega üldiselt ikka niisama karussellisõitu tõesti teha ei saa, aga see on väga põnev pöörleva selles mõttes, et see on Eesti kõige suurem pöörleva, siin all on 12 elektrimootorid ja nüüd olge siis ilusasti kaks jalga vastu maad siiski tugevalt, et kui see pöörleva liikuma, et te siis niimoodi tasakaalu ei kaotaks ja Oliver käivitab meie karusselli nüüd ja vaadake nüüd, mis tunne on? Päris põnev, noh, see on ikkagi igaüks seda tunda ei saa, nii et see on päris siukene, meeldejääv kogemus ja meie seisame paigal, aga enne publiku pool saal läheb meist mööda ja õnneks pea eriti ringi ei hakka käima, et näitlejatel ka vast ikka pea päris ei hakka ringi käima. Isegi väike tuul juba tuleb nagu autoga sõites, tegelikult väga tore, aga Oliver, kuidas sa selle lava tagasi oskab panna, et on vaja, et oleks õigetpidi, te enne küsisite, et milleks on teibid siis täpselt Oliveril on seal ka, vaadake kohe ta jõuab selle teibiga täisringi meile ära teha, et tal on oma nii-öelda märge, näed täpselt, mis pidi lava on ja et saab täpselt õige koha päeva peale ära sättida lava selle teibi võisele noole järgi ta siis sätib lava nüüd täpselt õigetpidi ja mina arvan, et Oliverile võib nüüd küll aplausi teha, et ta selle ära aitäh. Ütleme, selle kosmonaut, lattet, mitu proovinägu või kui palju sellega, nagu aega kõik kokku kulus. Vanemuise teatrile on niimoodi, et aastast sünnib lavale umbes 15 uut lavastust korraga mängukavas umbes 40 45 erinevat nimetust ja ühe etenduse valmimiseks on aega kaks kuud artistidel ehk et siis kaks kuud on iga päev kaks proovi hommikul üks proov, õhtul üks proov ja täna nüüd etendus lõpes kell kuus õhtul algab siin laval kriisiproov, ehk et siis seesama auto, mis siis selles etenduses on ja mida alles maikuus inimesed näevad, teie saite seda nüüd märksa varem näha. Et siis selle etenduse proov lava peal ja näete siis markeeritud labadega, nii et lavameister praegu paneb siia siis mingid kastid ja märgid ja näiteks seal on mingid toolid, paneb, valmistus dekoratsioon, ei ole veel valmis, et kõik need asjad siis sätib lavameister praegu siia valmis, nii et nad on voolikud. Mina hea meelega näitaks teile praegu ka meie töökodasid, kus need asjad siis valmivad ehk et siis samal ajal, kui artistid kaks kuud proovivad juba umbes aasta varem On alustatud erinevat tööd, siis nende dekoratsioonide rekvisiitide kostüümidega. Et tegelikult need meistrid, kes siin ümber lava kogu aeg aitavad etendusse läbi viia, on ühed abilised artistidele, aga teine, terve suur meeskond, kes siin aitab etendusi valmis teha, on lavastuse alassis etendust ettevalmistav personal ehk butafoorit, kunstnikud, Tally, meister, puutöökoja, meister, kingsepp ja kõik muud sellised kübarameistrid, näiteks, nii et läheks äkki vaataks, mis nemad täna teevad. Homme samal ajal kuula edasi, mida tehakse teatritöökodades. Ringkäiku juhtis Mall Türk, kuulasid ja küsisid Tartu kivilinna kooli neljanda klassi õpilased ja toimetaja Tiina Vilu. Helirežissöör on Maristombast.
