Noh, palju on räägitud Vigala sassist Kui mingist müstilisest olemusest, olendist ausast  ja ebaausast. Ja nüüd ma siis saan kohtuda silmast silma  või läbi kaamera oma vaatajatega võib-olla  ka austajatega, mõne võib-olla kirujaga. No üldiselt Ma usun, et minusse ei ole halvasti suhtutud,  nii et mul ei ole Põhjust kellegi kuri olla ega ka paha olla. Mõni, kes on ka teinud kurja siin platsi peal  või ka minule on ta teinud muidugi omast teadmatusest  või on selleks ka põhjust olnud. Seepärast me oleme kõik inimesed. Nii olen ka mina kutsunud esile kurja. Ja võib-olla ka teinekord valesti head teinud  ja saanud kurja ga tagasi. Aga niikord juba elu on. Ja millega ma siis tegelen, tegelikult tegelikult ma oma  põhitöö juures. Olen. Vanem teaduslik töötaja EPAs eri taimekaitse alal. Kus kohas ma kasvatan, siis ravi söödakultuure? Ja ravi söödakultuuride, st praegu on peamine objekt,  on. On muguljumikas, mis on tulevikus võib-olla,  et ka silokultuur, mis tõstab järsult iinust. Siis on muidugi šengeni. Kasvatuse agrotehnika veel väljatöötamine  siis tuleviku taim on Ansuur. Mille agregaatuleb veel välja töötada, samal ajal on  siis ka veel, jätkame Rodiola siis Aralia  ja leutere koki. Nüüd juba uue taime punase juure. Agrotehnika väljatöötamist, sest punane juur on umbes  kuldjuurega sarnane, kuid ta mõneti just vereloome juures  kasutatav paremini kui kuldjuur. Ja nende agrotehnikate väljatöötamisest. Siis nii, et ülikoolis olen ma praegult juhtiva  teadustöötaja kohal. Ja peamiselt ülikooli jaoks ma teen ökoloogilisi uurimisi,  mis on juba kestnud õige mitu aega. Siis kui ma juba siia tulin, viga last ära. Ja. Selle kohta tuleb siis eraldi töö. Kus kohas me näitame ära selle asukoha, kuskohas uurimine toimub,  see tähendab riigi poolsaarel terve poolsaare osas. Ja siis Moskvas raadio bioloogia instituudi juures  vanemkonsultandina töötan. Seal on siis peamiselt radiatsiooni. Kas vältivad või radiatsioonikiirgust saanud inimeste  tervist ist taastavate taimede no kasvatamine  ja uurimine nende jaoks. Need on siis kolm põhisuunda ja hobi nagu on näha juba,  kuskohast ma istun, ma istun praegu kultuse platsi peal,  mis on vanausukultuse plats või vähemalt püüab sinnapoole. Ja et anda siis oma sõpradele ja oma tuttavatele  ja noortele, kes seda soovivad seda teavet meie kunagise maa  usu kohta. See on nagu hobiks, samal ajal ma uurin ka  siis šamanismi ja teisi kultuseid. Et mul just oligi väga Huvitav võimalus saada nüüd alles mõni päev tagasi  originaalis Egiptuse surmaraamat jättis Tiibeti  surmaraamatud ja siis siin punanahkade surmaraamatud need,  ma siis hakkan nüüd kultuse juures just uurima seda surma  loitsusid ja surmakultuseid, sest kõiki rahvaid on  tegelikult huvitanud, mis asi see siiski surm on. Ja siis ma püüan. Siis ka endale ka selgeks midagi teha ja kui ma midagi saan  ka teaduslikult seletada ära, siis ma saan  ka seda muidugi edaspidi kirjutama. Kui loodus tervist annab. See plats, kus kohas me istume, oli tegelikult enne vanasti mets. Ja täis tihemets, et ega siit ikka rinde eest läbi ei läinud,  see oli meil niisugune seene ja marjamets,  kuna ta oli hästi tihe. Ja tihedas metsas on ikka niiviisi, et on. Noh, ütleme seeni rohkem ja alusmetsa vähem  ja kui ma nüüd selle eriti just kuuseta ära võtan,  on jätnud männid kasvama ja toonud päikese siia alla  siis ma mitte ainult ei võtnud nüüd ära seda. Seda puud üksinda vaid hakkasin. Uurime ka seda ökoloogilist muutust, mis nüüd,  inimene, kui ta satub äkki metsa, kus kohas inimesed kaua  aega pole käinud. Et mis siis siiski selle loodusega juhtub? Ja selle jaoks on siis tehtud siia sellesse. Parki 12 suurt ruutu. Neli korda neli neljased ruudud ja nende ruutude pealt,  siis me vaatame, mismoodi siis taastub ökoloogiline süsteem,  et mismoodi see muutub selles ajas, et me tegime niiviisi,  et algul panime metsa alla, kohe, kuskohast me puud maha võtsime,  et seal ei olnud ühtegi taime, mõni üksik sammal ainult. Ja siis nüüd on juba möödas kuus aastat,  et mis nüüd on seal juhtunud, suhtunud sellega. Ja üllatus on meil muidugi vägagi suur, sellepärast ma ei  ole ühtegi seemet kuskile külvanud. Kuid see Endine kooslus tasapisi on juba taastunud,  eriti need, kes on kuueaastased. Kastid on juba Ja on valgust nii piisavalt, sest praktiliselt on niiviisi,  et esialgu järsult tõusis koosluses olevate taimede arv. Kuid nüüd on natuke hakanud juba allapoole minema  ja hakkab stabiliseeruma. Seejuures me tea, me vaatasime seda ühte kontroll kasti,  mis on lagendiku peal tehtud, mis oli endine kooslus,  seal on nüüd 74 fikseeritud taime erinevat liiki. Ja siin vahepeal kultuse platsi vahepeal,  mis on taga õimu platsi peal just ka kus oli täiesti must maa. Me saime tänavu aasta koguni 112 erinevat taime  selle koha pealt ja mis kõige meeldivamalt oleme üllatunud,  on tulnud käpalised. Käpaliste osatähtsus on niivõrd järsult suurenenud. Ja kui võtame nüüd riigipoolselt tervikult,  mul on õnn olnud tuttav olla paljude bioloogidega  ja tänavu aasta on siin mitmed ja mitmed bioloogid käinud  ja aidanud siis seda. Riigi poolsaare taimekooslust nii-ütelda määrata,  sellepärast et kuigi ma nüüd väga palju taimi tean,  siis sa niiviisi, et silm ei haara alati  ja ei leia kõiki neid. Ja nüüd mitme ja mitme kuu jooksul on läbi käinud siin 18  bioloogi ja oleme leidnud nüüd selle koosluse juures  tähendab üldse siin liiki ja oleme leidnud umbes 700. Tähendab taimeliiki no ma räägi oma kollektsioonist,  kus kohas on juba ligi 600 puud ja põõsast. 247, no taksonid on okaspuid, pluss on veel 12,  on neid, mis me oleme määramata, kuid oleme saanud üle maailma. No botaanikaaia kaudu botaanikaaedade kaudu. Ja on, seal on nimed ära kadunud, aga noh,  küll me selle korda saame, ükskord, kui nad hakkavad,  siis käbisid kandma. Niiviisi. Ja veelgi suurem üllatus on see,  et kui enne peeti seda, et Viidumäel on robirohi Saaremaa robirohi,  siis nüüd me leidsime Triigi poolsaarel. Päris tähendab. No luhalt kõik need robirohu, väikese rou robirohu suure  ja Saaremaa robirohu ka. Meil on eraldi ka pilt tehtud sellest ja  siis nagu öeldakse sünnipäeva kingitus. Tänavu aasta sain ma seitse korda seitse aastat vanaks. See on suur püha vana eestlastele oli see 49 aastat. Siis on niiviisi, et me leidsime sellel ajal just niisuguse taime,  mis on haruldane selle poolest, et kes bioloogid on,  teavad, et jooksjarohi ei ole haruldus. Eriti nende asteltega, jooksjarohud. Ja ononis on perekonnanimi niiviisi, aga  siis roomavad jooksjarohtu on juba harvem saada. Ja kui me võtame niiviisi, et jooksjarohul on harilikult  ka astlad, siis aselteta jooksjarohud on päris haruldased. Roomavad on veelgi haruldasemad ja ma leidsin veel oma  territooriumi pealt sellesama Seromaa jooksja rohuvalge  õielise vormi. Ma nimetasid vormi. Seda ei ole praegu isegi selles meie suures raamatus  ka kirjeldatud. Eesti väli määrajas, et siis niisuguse taimega me võime  hakata juba päris uhkust tundma. Ja. Kui ta meil ka seemet annab, siis saab vaadata,  kas ta siis ka võib-olla juba liigina isegi kirja panna,  sellepärast et noh, vormid tihtipeale ei anna seemneid. Aga no loodame niiviisi, et ta seemne ikka annab. Ja pildi peal on ta sattunud juhuslikult kokku. No ütleme, looduse tahtel Saaremaa robirohuga. Nii et ühe pildi peal nad on nüüd kõrvuti. Ja siis on, mis on veel käpalised, mis meil on,  Eestis on üldiselt kaitse all on või käib käpalisi,  kõiki kaitse all ei ole, aga käpalisi, mis Eestis on leitud,  on umbes öeldes 29 30 no pluss miinus üks,  kaks, sest mõni on niisugune, et väga harva on leitud  ja pärast ei ole enam leitud. Siis on niiviisi, et riigi poolsaar, soarel me oleme  käpaliseerimmend kolm täielikult, nii et osa,  ütleme neli tükki on niisugust, mida ma ise ei ole leidnud,  on bioloogid leidnud ja siis, kui ma nüüd sellest  ökoloogilisest osast triigis, kirjeldas is,  ma panen need vastava küsimise. Kuna ma ise ei ole näinud, siis. Ma ei saa pead anda, aga ma usun, et bioloogid on  selle ala inimesed. Mina olen rohkem aednik, põllumees, et ma peaksin neid  siiski usaldama. Ja siis on niiviisi, et noh, nagu on ka Viidumäel on meil  olemas siis seda sorbusaariat, see tähendab seda  tuhkpihlakat ja siis ka siis kandensit, sorbus,  kandens, see on tähendab poopuud, mis on ainult Saaremaa  siis nagu looduslikult kasvab niiviisi, et mandri Eestis  nagu seda ei ole, sama on ka leitud jugapuud. Nii et seesama, et riigi poolsaar iseenesest koosluse järgi  eriti nende käpaliste hulga järgi selle peaks võtma täiesti  eraldi niisuguse piirkondliku kaitse alla ei pea panema  siis ranget looduskaitselist niisugust kaitset peale,  kus enam keegi liikuda ka ei tohi, vaid siin peaks olema  niisugune piirkondlik kaitseala, kus ehitada lihtsalt ei  peaks seepärast, et siia kui kohalikud inimesed on siin  kasutanud seda tiigi poolsaart praktiliselt kogu aeg  ja kooslus ei ole muutunud. Nüüd muidugi on üks niisugune paha asi, mis oli  ka meie pargis, hakkab ka seal igal pool vohama,  kuusk ja kuusk tuleb männimetsade alla ja nüüd on oht ühes  kohas patiaugu ligidal hävimaks üks väga suur areaal neid  punast tolmpead, mis on looduskaitse all täielikult kui haruldus. Ja neid on üksikuid eksemplar Saaremaal leitud niiviisi kui  selle koha peal, kus kohas ta praegu on ohu all,  seal oli isegi nii, et tähendab areaal, kus on üle mitmesaja  taime koos. Nii et selle koha pealt peaks siis selle noh Metskonna ja eriloaga võtma hakkama neid madalaid kuuski,  seal on kuused just kolme-nelja meetrise alles neid likvideerima,  et seda tolm, pead punast olmpead seal hoida  siis kui niisugust haruldast relikti. Niiviisi, nüüd kui. Rääkida sellest oma sellest kooslusest, mis siin on olnud  täpselt sellel omal triigipargis, et ta nüüd  nii hõredaks on läinud, siis ma usun, tänu sellele  hõredusele just hakkasidki nüüd tagasi tulema käpalised  ja siin on nüüd ka leidsime selle samase kauni käokinga. Õitsevana täna tänavu aasta esimest korda leidsime nii,  et ta on jälle taastunud, sellepärast vanad inimesed räägivad,  et kunagi Eesti aeg leidsid ka nad siid,  aga pärast enam ei ole leidnud enam ta lihtsalt on kadunud. Aga eks ta tuleb tagasi, kui antakse ilus korralik  ökoloogilise süsteem või tähendab kasvu. Võimalused, mis temale just vajalikud on? Muidugi tulevikus tuleb teine häda, sest meil on ju 247  erinevat okaspuu vormi. Need on ka ju tegelikult kuused ja madalad kuused. Ja siin meil tuleb niiviisi nuputada päriselt,  kuidas me saame selle ökoloogilise koosluse niiviisi viia,  et ta siiski ka tervislik on. Ja siia on üle 5000 okaspuu taime istutatud  selle 16 hektari maa peale, see on küllaltki hulga. Nii et siis peame selle probleemi ka tulevikus ära. Lahendama samal ajal siin ökoloogilises küljest me peame  vaatama just kastid kastides, on näha, mismoodi algul musta  maal ed, missugused taimed tulevad pärast,  mis välja vahetavad need taimed ja kust lõpuks niisugune  siis täis kooslus jääb. Ja siis, kui me paneme sinna nüüd ütleme,  idamaalt tulnud, ütleme Siberist tulnud või Ameerikast,  Lõuna-Ameerikast või Põhja-Ameerikast. Tulnud okaspuid, et mismoodi nad omavahel jälle saada,  aga hakkama. Selle jaoks on meil muidugi tehtud eraldi  ka biopotentsiaalide mõõtmine. Taimede biopotentsiaalid on ära registreeritud siin kahe  aasta vältel praktiliselt ööpäeva e viisi tähendab seitse  mõõtmist ööpäevas ja nüüd on nii, et meil on hea võrrelda,  kuidas nende kooslustel ses muutuvad taimed. Biopotentsiaalidega võrreldes ja huvitav on esialgsetel  katsete juures esialgsed need näidud oleks  siis niiviisi, et et maakiirgus ja siis see sama taimede  kiirgus on korrelatsioonis, kui me hakkasime vaatama nüüd niiviisi,  et kui on anomaaliad, maasisesed, anomaaliad on ökoloogia mõttes. Kui nüüd räägivad, et vitsaga käivad, et  siis on siin veesooned ja ei ole veesooni  ja see on nüüd inimesele kahjulik ja see ei ole kahju,  see on kahjulik, see ei ole kahjulik, siis me oleme nüüd  natuke saanud seda teaduslikku sirmi või seda niisugust  saladusliku sirmi tõsta ka selles osas. Sellepärast et nüüd on niiviisi, et meil on olemas mitmes  kohas niisugused anomaaliad, kus kruus läheb üle läheb  raviks või on kivid all, siis nende kohtade peal on taimed  ja need on ka mõõdetud taimed. Ja siis on niiviisi, et tuleb ikka välja,  et nende kohtade peal, mis on üle minek,  seal on järsult maa all, on, mitte ei ole veeanomaalia  energeetilise anomaalia küll, aga see on,  sellepärast on erinevad kihistused. Seal savi ja kruus läheb üle või on mõni suurem kivi seal  all ja siis peal ka taimestik kohe muutub. Nii et nad on sattunud muidugi sellesse anomaalia  energeetikas anomaaliasse, siis on niiviisi,  et taimestik muutub mitte nii palju, kui. Sellest liigilisest ei muutu, vaid nende kasvu suurus  siis ütleme seal isegi võiliidedel on lehtede variatsioon. Siis Nende kõrgus ja siis õitsemise algus  ja lõpp on erinev nende kohtade peal, et see on muidugi nagu  tõestus ka, et on olemas niisugune. Energeetilise anomaalia, et kui nad ei ole muidugi ruudustikus,  nagu arvatakse, läheb nii selle ja selle koha pealt ruudud. Ei ole, see on ikka maa tähendab sellest kihistusest  või geoloogilisest struktuurist, selle järgi käib enamjagu  seda enam kuna on isegi Tartus üks kooperatiiv,  kes vitsadega käivad mööda kortereid ja siis räägivad,  et inimesel on veesoon selle koha peal ja teise koha peal  nüüd on rinna all, et varsti on vähk sul olemas  ja et magamine ei ole õige ja siis hirmutavad  ja ehmatavad neid inimesi siis muidugi sellel on nüüd  tõestus väikene olemas, et tõepoolest anumaajad on olemas  ja isegi taimed näitavad seda, kui teises kohas on niiviisi,  et need. Biopotentsiaalid on niivõrd väikesed, et nad ei ulata  kõrgele ja samal ajal on muidugi naeruväärne,  kui inimestele näiteks öeldakse seal neljandal  ja viiendal ja isegi 10. korrusel. Et siit läheb see samane veesoon läbi, et nüüd oled sa  siis haige koht, sest isegi veesoone turbulentne tähendab anomaalia,  mis tuleb tekib biopotentsiaalidest see ei ulata,  tähendab sellesama se. Voolu se kui ütleme ka otsemaa sisse läheb vool,  kus kohas need kõige tugevam on, see turbulents üleval on  bio bioloogiline üle kahe. See tähendab. Korra selle. Sügise või kuskohta see vesi maa sisse läheb  selle pikkusest niiviisi ja kui on üleval on mingisugune betoonarmatuur,  siis see on kohe nagu varjestus. Ja nii et praktiliselt on nii, et kui juba keller on tehtud Selles samas betoonist siis enam kuskil seda samast minna ei saa. Sellepärast et muidu ei oleks saanud me ka mõõta oma taimede biopotentsiaale,  kuna meil on nii, et need keller on ümberringi varjestatud,  et väljaspoolt ei tekiks mingisugust segamisi. Nii et selle koha pealt siis inimesed võiksid natuke  rahulikumalt magada ja mitte alati võtta südamesse,  see, mis alati räägitakse, räägivad tihtipeale need,  kes ei ole seda selle asjaga kursis päris niiviisi kui samal  ajal muidugi, kui me ütleme nii, et mitte midagi inimesele  ei anna, miks see annab küll, kui ikka inimene on niisuguse  koha peal, kus on tekkinud anomaaliad, siis on niiviisi,  et anomaaliad on tegelikult taimesisesed,  pinged ka ja inimene on üks bioloogiline objekt,  nagu taimgi on bioloogiline objekt siis on niiviisi,  et need Kohad, kus kohas on anomaaliad, nii järsku anomaaliad  mõjutavad inimest kindlasti niisuguse diskonforti tundena ta  tunneb ennast rahutuna, ta on natuke nagu närviline,  võib-olla siis ka nii ekstsentriline rohkem. Ja siis on niiviisi, et selle ökoloogilisele Noh. Katsete tulemusena me tahame nüüd siis tulevikus võib-olla,  et isegi pakkuda välja Ja ma usun, et see vist isegi saakski õige olema,  et ütleme, et, Ma olen ise siin. Suvel on mul põllud katsepõllud olemas, aga kuna ma olen  juba väga kodus koduses saanud selle Saaremaa Selle. Taimestikuga siis me tahaksime isegi välja pakkuda nüüd,  et seal tuleks niisugune väikene katsebaasi,  na tuleks siia meie enda männisalu koht ja see  dendroloogiline park, et oleks nagu katsebaasi  ja keskus kuskil, kus kohas me hakkaksime  siis suvel, kui ülikool annab meile bioloogid,  siis ma iseenda juhtimis noh, et mõtlesin,  et ise võtaksin selle peale, ei hakkaks käima siin  ümbruskonnas ütleme seal soele poolsaare läbi,  siis vaatame siis teisel pool, kus kohas on seal radarite  taga on radarite ümbrust. Nende noh, poolsaared läbi käima ja siis määrame ära seal  täielikud kooslused, missugused kooslused on,  kui palju neid taimi on, kui palju nende  ka sõltuvus on kõik niiviisi, et sellest isikust täpseid  uurimisi on Eestis küllaltki vähe tehtud omal ajal  ja praegu ei ole siin nii palju biolooge  ka Saaremaal, kus kohas, et üldist Saaremaad oleks saanud  vaadata pärast seda, kui nüüd Eesti ajal oli see suured uurimised,  nüüd enam tehtud ei ole, õieti käiakse küll kontrollimas  neid ühte kui teist midagi, aga see on nii,  et läbijooksmine siin kaks aastat tagasi oli üks bioloogide grupp,  nad jooksid lihtsalt läbi siit. Nad ei näe ju kõike seda, mis kevadel lõitse,  mis sellel on, suvel õitseb ja siis on muidugi see koht  oleks niisugune teretulnud, ma usun, katsebaasis  ka ülikooli botaanikaaiale ja siis ülikooli  bioloogiaosakonnale üldse õppimaks, nii looduses taimi. Tundma ja me saaksime siis teada, aga rohkem ma usun,  siin Saaremaal peaks olema veelgi niisuguseid haruldase taim,  mida ei ole olnud, et saame võtta ära, niiet  siis ökoloogilises. Laadis need katsed siis, mis me oleme teinud,  et siis see peaks andma niisuguse küllaltki huvitava  ülevaate inimese toimest siis sellele loodusele Ja siis, kuidas seda siis ka niiviisi tagasi viia,  metsast nii niisugune metsa kasvanud? Või võssa kasvanud metsast viia tagasi siis nüüd puisniidu peale. Et kuidas see siiski toimub, nii teaduslikult vaadata järgi  täielikult ja siis anda ka soovitused. Kuna meil siin Saaremaal tulevikus on bioloogiline kaitseala niikuinii,  kõik saared on bioloogilise kaitse all siis on niiviisi,  et aga meil ei ole tegelikult ju niisuguseid uurimisi tehtud,  et kuidas nüüd taastada niisuguse tähendab koosluseid. Niiviisi õieti. Ja siis see oleks nüüd üks niisugune näide sellel nüüd siin  Saaremaal hooldamise jaoks, siis meil on ju päris palju kohti,  kus kohas tehakse suvilad, tehakse kämpingud  ja kämpingud ümber on juba kui praktiliselt kõik metsa kasvanud,  kuna loomad on kõik ära läinud, loomad enam ei hoolda seda alust. Ja et siis, mis seal nüüd siis edasi teha,  nii et sellest Nendes katsetes, mis ma siin teen,  on ka kasu siis tervele Saaremaale. Muidugi. Ja ma arvan ka Hiiumaale, sest meil on need  kooslused enam-vähem ühesugused. Kultuste. Uurimise käigus on selgunud väga palju niisugust üllatavat asja,  et metsausud peaaegu kattuvad. On see siis usk seal, ütleme, polüneesia metsades  või on siin Siberi metsades või ütelda meil maausk  või siis on seal vanade inkade juures, siis on väga palju niisugust. Isegi rituaalidest, kus kohas need tükivad,  kata ja et nüüd täpsemalt muidugi leida oma usku  ja näha oma usu eripära, selle jaoks on nüüd väga palju vaja  olnud uurida neid ürgseid uskusid ja õnneks on nüüd viimasel  ajal kättesaadavalt ka meil Nõukogude liidus raamatud,  mis on siis ka surmaga seotud, nagu ma enne juba rääkisin,  mis on surmaraamatud, siin on näiteks ka seesama kuulus,  mida aetakse ülemaailma taga surnute raamat Egiptuse surnuteraamat,  see Bucof deet on nagu see. Ja siis on, tähendab Tiibeti surnud raamat. Ja tegelikult nad on surnute kultuse raamat,  kuskohast siis oli see surmakultust läbi viidi  ja sellesamas Egiptuse surnute raamat on arvatavasti see  esimene niisugune raamat, mis on ka oraakel olnud. Kuskohas siis on ka ennustamise omad, siin on võtted,  kus kohas maailma saaks nagu ka siis mõjutada need omal ajal  omad võtted, mis vanasti oli preestritel,  see on siis siin sees. Et kui neid nüüd läbi töötada ja vaadata,  mismoodi meie metsa või siis tähendab, maausul oli,  siis ma usun nii et me saame jälle väikese sammukese edasi  ka arusaamaks meie esiisade maailmatunnetusest. Nii et ei saa kunagi olla niiviisi, et üks kultuur on  täiesti isoleeritud teisest olnud, sellepärast et meil on niiviisi,  et kultuste juures on tekkinud ikka niisuguseid kattuvusi  ja see sellepärast, et loodus on ju üks tegelikult  ja inimene üks vastuvõtt on tihtipeale inimestel ikka ühesugune,  seepärast kui silm on, siis ta ikka näeb. Silm ei saa kuulda, ta ju näeb ja kõrvakuulmise jaoks,  nii on ka uskude juures. Et paljud usud, on küll nii, et erinevates kohtades isegi on  ookeani taga, kuid. Tähendab, aastatuhandete vältel, kus kohas see empiiriliste  katsetena on leitud teatud niisugune. Ühine lähenemine loodusele. Ja see plats, kus kohas me nüüd oleme, see plats on  siis nüüd nagu meie maausu üks niisugustest platsidest,  kus kohas me katsetame neid teadmisi ja ka oskusi,  mida on kunagi siis amanid proovinud või on punanahad proovinud,  või on siis Aafrikas midagi on, kui ma kuskilt midagi välja loen,  siis mina katsun siin seda ära ära proovida. Sest et. Noh, kuna minu üles kasvamine on olnud riigi kätes,  siis minul ei ole olnud ei jumalat ega kuradit,  et ma olen niisugune külm teaduses on ja ma ei karda kumbagi. Ja siis on niiviisi, et siis ma saan neutraalselt sedasamast  usku ja neid kuldusid kõrvalt läbi viia,  kui ma vaatan külmalt sinna noh, kõrvalt pealt,  aga selle jaoks, et külmalt kõrvalt pealt vaadata,  peab olema tegelikult tükimaad ka harjutatud. Ja kuna ma olen vanasti jogaga tegelenud  ja kõik need samased võimed, mis minule rahvas on pähe määrinud,  tegelikult ütleme paljudes asjades, mida ma siiski ikka  natukene oman siis on niiviisi, need on tegelikult  harjutamise teel saadud ja sellepärast on mul julgus  ka natuke sügavamale nendesse kuldusesse tungida. Ja meie maa usk oli tegelikult oli niiviisi,  et tema oli looduse lähedane ökoloogilise mõtlemislaad,  tegelikult temal ei olnudki, niisiis tähendab,  et kurja seal ei tuntud praktiliselt kui oligi,  siis mõni vana pagan või see tähendab, maa-alused olid. Siis on niiviisi, et kui me räägime just siin surma kultusest,  nagu ma ütlen, ma uurin just surma, nüüd  siis meil oli nii, et kui inimene ikka ära läks,  siis tema läks maa alla või maa aluseks ja,  või öelda, et ta läks tollesse ilma ja tolles  tolle ilma elamine oli siis niiviisi, et päikene läks,  täna tuli siit üle, meie pea läks sinna maa taha  ja läksin allmaa riigi sinna meie nende kadunud inimeste  juurde ja kui me siis mingisuguseid toite panime,  siis tihtipeale panime ka oma isadele vanaisa,  keda me mäletasime, nendele ka toidud lauale mitmesuguste  kuldust ja seal kevadpühade aeg ja siis jaanipäeval veel  tuletati meelde või pekopühade aeg, ütleme,  siin on Võrul on praegu veel kasutusel siis on niiviisi,  et tähendab, et seda niisugust hirmu kuldne jutust surma ees. Ja siis seda võimukultust niisugust nagu ei olnud,  olid perekonnad ja see siis ka eeldas muidugi olenevalt sellest,  missugune oli ka struktuur, algul oli meie kalamehe jahimehe  struktuur meie esiisadel, siis oli natukene teistsugune tunnetus,  siis oli, ütleme seal vetevaimudel võib-olla isegi suurem tähtsus,  kui oli mingil kivivaimul, aga nii kui tuli see kultuur,  kus kohas hakkas vilja tulema, hakkasid juba kivid Meie  kivide kultus ja see ongi meie, eestlaste maausu  ja üldse eestlaste usu, üks suuremaid omapärasid. Sest ega kuskil teises maailmas ei olegi leitud niivõrd  palju kultusekivisid kui on Eestimaal veel järgi,  praegu on järgi jäänud üle 1000 kõvasti kultuse kivi,  aga kui palju ta siis oli, kui ta veel enne  selle sajandi alguses kristlased selle pogrommi tegid nende  kividele ja hiitele? Just see tähendab, et ära hoida tähendab neid,  seda vanausu, taasteket, et kui palju neid  siis veelgi oli, see näitab seda, et praktiliselt igal perel  ja igal talul oli oma kivi. Ja siis kui taheti midagi paluda, siis paluti otsekohe  jumalalt või otse kohe kivi juures pandi sinna,  kas kivile anti mingisugune and ja see and oli ikka  nii siis kas maaisale või siis muruheidele,  maaemale või vetevanale või ütleme, et vete emandale  olenevalt siis, kus kohas oli suuremates kogudes olid  vetevanad väiksemad seteema või nägid ka veel juures sinna juurde. Niiviisi, kusjuures näkile natukene anti niisugust  ka kurjemat iseloomu juurde tihtipeale see nagu võis  ka sisse tõmmata, siis vete vana alati ei tõmmanud,  tema oli, siis võis karistada siin, kui said süüdi,  aga näkk võis ka teinekord niisama tõmmata,  siis et tema oli nagu kellegi uppunud hing seal  või metsas oli ja metsa need ko kollid olid. Metsahaldjad, et olid häid haldjaid ja olid halba haldjad,  noh, hea haldjas oli see metsaisa taevataat,  see oli see peamine haldjas ja need, need,  kes olid seal kurjamad, et nemad olid jälle täpselt  niisugused inimesed, kes siis sattusid sinna metsa  ja siis Olid seal ära surnud ja siis rahvas arvas,  et nende hinged seal koliti ja siis tahavad saada  ka verd, veel inimese verd juurde, kõike niiviisi,  et ärge sinna minge niiviisi, kuid samal ajal meie kulduses  oli niiviisi, et toodi ühest soodu, kui metsa isale  taevataadil toot toodi ohver, siis samal ajal pandi sinna  sama ohver ka samasugune ohver pandi ka teistele halja haldjatele,  tähendab, et see halvem, kes seal oli, ka tema ei saanud vähem. Niiviisi tähendab ohvreid, siis on muidugi olemas  ka tuleks, Kol oli täpselt samuti niiviisi need ütleme  Lauritsa päev oli ju tegelikult ka ju õuepäev. Et Lauritsa päeval oli nii, et tule tegemine oli keelatud  ja kui siis Lauritsa peal õue tuli, siis seda hakati ikka  kartma päris sellepärast, et see oli ju nii,  et kui tuld ei tohtinud teha ja tuli tuli  siis on niiviisi, et tihtipeale siis kardeti,  et see tuli, lööb nüüd lõõmama ja võib teha veel päris  haiget sellele. Ümbruskonnale. Nii et siis need usud, mis meil olid eellastele usud,  olid siis nii hästi rahuarmastavad, usud  ja mis on elda meie maausu ja üldse meie eestlaste niisugune  elu laadis üks väga omapärane asi oli. Me ei saa muidugi seda otse tänapäeva üles viia,  seepärast et kristlus on meid nii palju juba ümber kasvatanud. Et meil oli siis niiviisi, et naised valisid mehed  ja kui mees mees ei meeldinud, siis läks teise juurde. Ja kasvatamine ikka siis oli rohkem niiviisi,  et onude ja tädide kasvatamine oli siis laste laste kasvatamine? No muidugi teises kohas oli hea ka sellepärast,  et et siis nemad olid niiviisi, et külma kõhuga kasvatasid  oma sugulase lapsi ikka nagu meheks. Ja kui isa või ema kasvatab, siis nendel on ikka oma ema  tunded ja kardavad ja ka siis võib-olla hellitavad rohkem ära,  aga tädi tonud ei hellitanud ja kasvatasid väga ilusasti  üles kõik need ära ja see omapära üks omapära oligi,  see tähendab meie. Vanad rahvas, eesti rahvas ja kasutasid,  kõik, naistel olid noad. Ja mina tahaksin küll tõesti näha niiviisi,  et praegu, kui on ikka mingisugused meie suured rahvuslikud üritused,  laulupeod, rahvatantsupeod, kus kohas on,  tähendab, inimestel rahvarõivad seljas, siis peaks naistel  kõigil noad olema. Ja meestel ka muidugi, aga meestel oli siis suuremad,  olid jahinoad. Aga naistel olid kõikidel oma nuga, see oli tema enda kaitse,  oli tema enda nuga. Ja siis on nii, et kui tähendab, et ta läks,  abiellus, Sa võid selle noa ära anda, see näitas seda,  tähendab ja ta võttis selle mehe endale,  et mees pidi nüüd ena kaitsma hakkama teda. Aga üldiselt oli niiviisi, et kui me nüüd siin Põhja-Eestis  on neid Arheoloogilise välja kaevamised, siis ei ole sugugi üllatus,  isegi enamjagu naiste autodest on noatuped näha. Meeste haudades on seal jahitoa noatupe,  kuid naistel on kindlasti ja mida noorem naine seal on,  seda ilusam on noatup Polnud. Vanematel naistel võib ka see mitte olla,  see on üks niisugune aeg on. Niiviisi tähendab, et meie naisterahvas oli väga võrdne meesterahvaga,  tema valis seda. Ja muidugi, eks ta muidugi see siin ei saa nüüd tahaplaanile  lükata mitte seda ka seda sotsiaalset osa,  kuskohast juba ka see maaviljaelus, et siis naisterahvastel  nagu tuli ka niisugune suurem osatähtsus  ka põlluviljeluse juures ka. Ja siis karja kasvatamise juures küll oli mehel  ka olemas, aga siis jahipidamine läks natuke kaugemale  selle võrra, siis saigi naisterahvas nagu suurema õiguse ka,  et päris vana aega veel ei oska veel keegi ütelda,  kuna meil ei ole säilinud kõik, sest sel ajal oli see  põletamine veel komme, et tähendab, et tuli puhastab,  et siis on niiviisi, et, et ei tuleks siia tagasi kollitama,  siis tähendab tule tule ta põletada lihtsalt ära. Niiviisi. Ja nüüd see samane kultuseplats ongi kokku meil tehtud  kolmest osast, see esimene osa siis nagu oleks  jaanituleplats koos selle kiigega, mis meil seal kõrval on,  et saab kiige loitse teha ja siis siin istume  ja ajame juttu, kui inimesed tulevad, me räägime lihtsalt  ökoloogilise elulaadist niiviisi ja siis on muidugi  ka kivid olemas, igal kivil on oma ülesanne. Siis on niiviisi, et on ülesanne ka, ütleme nii,  nendel samadel närtsudel, mis siia pandud. Mõni ütleb, et närts, noh, mina ütleksin nii,  et see on ohver. See on platsile toodud ohver, mis on siin üles pandud,  siin on päris palju ja palju juba näha neid riideribalaid  ja mitte ainult riideribal, siin on trakse  ja siin on siis ehteid ja siis on paelakesi,  kõik on siin olemas, ümbruskonnas. Ja siis on niiviisi, et see on siis selle jaoks,  et vanasti, kui toodi ohvreid, toodi. Metsa toodi ohvreid, siis on niiviisi, et see ohver anti  lihtsalt selle jaoks pandi sinna ära, et no et sul oleks soe. Algul anti riideid, no aga kuna riie oli kallis  ja seesama ne ta oli rohkem mood kui selle moe taga oli  väikene tõetera ka, sest see oli niiviisi,  et kui ma läksin metsa kultuse platsi peale  või sinna jaanitule peale kulduse platsi peale nad meie  esiisad tahtsid sellesama kivi juures olla kogu aeg seotud  ja seotud sai inimene siis olla, kui ta viis midagi sinna  kulduse platsi peale ja siis sidus sinna,  kas puu külge, no enamjagu oli pärnad. Ja siis olid tammed meil aru harvaga pihlakad,  kuid pihlakad seal olid juba siis oli juba teine kultus,  seal oli juba sama kultusega tegemist niiviisi  ja siis on niiviisi, et nüüd inimesed siin täpselt samuti  siis on, need soovivad siis kui mina teen siin neid  raviloitsusid või teen mingit muud loits,  me teeme harilikult armastusloitsu, sellepärast et me teeme  seda trummiga, siis ma ei ole enam mitte teadmamees sel momendil,  vaid siis ma olen šamaan. Sest meie eestlastele ürg usuna ei olnud enam juba mitmed  tuhanded aastad praktiliselt ei olnud šamaani niisama. Meil oli ikka väga omapära, sellepärast et meil šamaani kui  niisugust ei olnud, oli teadma mehed, kes õpetasid inimesi elama,  omavahel rahus elama ja kui siis käidigi ikka naaber  suguharu juures või ütleme, naaber pere juures  või hõimu hõimu juures ei saa ütelda naaber perekond seal  perekondade kaupa nagu elasid, kusjuures  siis onu, vanem onu või siis keegi niisugune oli pealik. Ja siis, kui oli vaja siis uut verd, siis lepiti te naaber  perega kokku, et me tuleme, siis röövime su noori tütreid,  no lasime siis vastupidi ka seda teha, nii et  ega väga päris kaklemist ei olnud. Ja vereohver on, ainult, on teada olnud. Meie rahvaluule selle järgi on olnud ainult niiviisi. Kus olid pegapeod, see on, tähendab viljakuse peod  või viljakusriituse peod on olemas. Ja siis seal oli niiviisi, et siis ei tehtud  ka nii, et löödi nuga teisele neeru või kuskile sinna kõhtu  ja siis lasti veri välja, et me saime nüüd selle. Või kana tehti niiviisi, tähendab, helistati ära  ja anti see ära, kui seal on siiski väga harva olnud  ja see oli natuke vanem aeg ja rohkem siis sinna setumaale  taha setumaale Petserimaale kuni sinna Venemaale  slaavlasteni välja, et seal on siis niiviisi on. Aga muidu oli niiviisi see, kas nüüd suured mängud  või peod olid niisugused viljakuse peod,  kus kohas siis rabeleti mängiti ja siis,  kui mõnel mõni koht katki läks, siis see oli see vereohver ütleme,  siin pekopidudel oli väga kenasti just Setumaal on niiviisi,  et isegi selle sajandi algul veel käisid mehed tasakesi seda  pidu pidamas, siis rabelesid ja kui mõni  siis sai nina verises kogemata seal oli kogemata see nimelt  tehtud niiviisi, et seal pidid ikka pusima kõik niiviisi. Siis see oli siis õnnelik mees, kes järgmise aasta pidas  siis sellesama sepa peo siis nagu pealik oli,  kui samal ajal, eks ta oli ka maha tehtud,  ta lasi endale nina väriseks lüüa ja kui me nüüd räägime  maausust ja ütleb, et maausk peab minema olema nüüd kõrgem  kui teised need kristlused ja pudism või  siis muhameedlased, siis seda ei tohi enam ütelda,  sest meie eestlaste usk on tegelikult ju mitmekihiliseks läinud. Siin on siis vikingid üle käinud siin ütleme,  et Rootsist on tulnud oma usuga, ütleme see Kalevipoeg ongi  just sealtpoolt tulnud, need suured tõllud  ja need ei ole, tähendab meil nii, eestlastel päris  niisugune omane. Ja siis on niiviisi, et kristlus Kristus omakorda on need mitmesugused,  ütleme siin maipühadel on olemas neli pühad on viidud krist  kristluse alla, siis see tähendab need pööripäevade pühad,  mitmesugused on kõik kristlaste pühad ka nüüd juba. Aga sellegagi ongi, need on nüüd assimileerunud nagu ütelda  kohalikuga ära ja siis niiviisi, et samal ajal meie inimesed  hakkasid paremini vastu võtma. Ja nüüd, kui hakkasime võtma ainult maausku,  et kuulge, see on Kristuses, oleme, me seda ei võta,  siis on niiviisi, et noh, sellega tehakse lihtsalt käärid  iseenda sees käärid ja kas sellel üldse mõtet on? Et nüüd ütelda, see on Kristuse, see on halb. Et maausk, et see nüüd on hea, tegelikult ei ole,  see on lihtsalt mõttelaad, on niiviisi. Ja meil maausul oli ka tegelikult nii, et kui me läksime metsa,  siis metsas olid kõik sõbrad. See taimel oli oma ing, Kivil oli oma ing,  puul oli omaing. Kühmakas nagu siin on üks ilus kühmakas,  see on jälle oma. Siis tervel metsas, kus kohas ma olen, on oma vaim,  kes seda kõike neid samas väikeseid vaimu  ka käsutab. Samal ajal ka hoiab sind ja hoiatab sind,  kui sa oled selle tähendab metsaga koos,  kui sa metsaga koos ei ole, sa ei tunnegi teinekord niisugust,  tähendab, et seda hoiatust. No ma toon ühe pisikese näite, näiteks mina käin kogu aeg paljajalu,  täna külma ei käi muidugi praegu paljajalu. Aga tulen siitsamast mööda seda. Samas rada oma maja juures siiapoole ja siis sel päeval oli  madude päev, nägime selle kahesajameetrise lõige,  lõiku peal nägime 17 madu. Suurem osa oli rästikuid ja suured mustad. Ja siis on niiviisi, et nad läksid muidugi eest ära,  noh ega ma neid selga otse ei roni, see päris natukene  aukartus ka nende eest, aga nemad muidugi lasid  ka nii, ütleme, et läksid kõrvale, ära jäid vahtima,  üks pool meetrit laseb mööda ja jääb vahtima,  ta ei läinud eest ära päris. No siis ma läksin ära ja ajasin juttu just ühe teise mehega,  ma ütlesin, et tule vaata, madusid täna madude päev. Ja aastas on ikka tähendab kuskil kaks, üks kaks päeva madudepäeva,  meil oli ka see just parasjagu niisugune ilus madude päev  kus kohas saaks siis tegelikult madudega niisugust väga head  lihtsat kontakti, eks seal vanasti oli ka,  sel ajal oli niisugune suvel kuskohas madudele anti  siis see piirkond kätte, kus sa võisid käia,  kus sa ei võinud käia. Et sa oled selle madude öelda, madude loits on ringi sisse,  et jätame su ringi sisse, et kui sa inimestele haiget teed,  ma panen su ringi sisse ja siia sa jäädki. No nii juhtumeid on olnud, kus kohas on madu sinna sisse ära surnudki,  kui inimene on teinud selle loitsu ära ja jätab sinna sisse. Ja lähme siis sinna alla, sinna veekulduse platsi juurde ja,  ja äkki nagu naelutatud maa sisse, kuulsin mingisugust  niisugust tugevat sirinat ka niisugust kohe need kõrvus käis  läbi ja siis küsisin, et kuule, mis vile see oli? Teise mehe käest tema seda kuulis ka siis tegi uuesti sirina,  siis vaatasime maha, umbes nii palju jala juures tema  peesitab ja et nad ei viitsinud eest ära minna,  aga no hoiad seda pealast. No mis seal siis oli seal suurel maal, nüüd võta mul siin  paljas säärest kinni. No ja siis on nii, et siis ma tähendab noh,  kükitas, et vaadata, mis ta siin tegelikult on,  sellepärast et siin on praegu on arutlusi palju,  et kas meil on nüüd neli madu või on kolm madu  või ainult kaks madu, siis minu arvates peaks olema päris  neli madu. Kaks rassiku tüüpi ja kaks nassikut. Niiviisi tähendab nii, et nii palju ma olen väga palju neid  madusid korjanud kunagi mürgi jaoks ja nüüd on  ka nii, et ikka on vaja mürgi jaoks korjata,  on, siis on saanud. Ja kas ta nüüd õigus on või ei ole õigus,  aga tundub küll, et üks suured mustad on ühed  ja siis teised on tal väikest kirju, mõni ütleb,  et see suur must on emane ja väikene kirju on isane,  kuid ma olen saanud selle suure musta ikka niiviisi kätte,  et olen katsunud ja olen näinud, et ta isane  ka on. Eriti kevadine mängudeaeg, on see näha? Nii et siis arvatavasti võib-olla ka nii,  et noh, võtame siis alamliigina või midagi niisugust,  meil siin on, et kaks erinevat on ja nastikud ka. Niiviisi, et see näitab ka seda, tähendab,  et sa nagu loodusega ühes nüüd antud momendil see loodus  lihtsalt hoiatus. Ma olin ju nende poole, alati olen olnud ju näoga niiviisi,  tähendab ja võib-olla ta on ka teistel samuti juhtunud niiviisi. Vot see ongi seesama, kus metsavaim või seesama taat  või keegi hoiatab ja ega vanasti inimesed panid  ka seda tähele. Kui sa olid ikka rahumeeles selle metsaga  või selle maakesega ja, või mingisuguse orukesega,  sellepärast et ei olnud ju meil ainult metsad  ja metsakingud ja puud ja põõsad, vaid meil olid ju väljad  igal väljal oli oma nimi igal lahe sopil oli ju oma nimi  igal suuremal kivil oma nimi. Et see oligi seesama meie kultuur, see, see kultuur pandi  kõike tähele. Kõik oli hingestatud, sest ei olnud kivi lihtsalt,  et see kivi oli seal. Kivi oli oma vaimukene sees, kellega sai juttu ajada,  kui sa olid natukene hädas ja kes aitas siis kui sa hädas olid,  niiviisi arvati ka. Ja kui inimene tõesti usub praegu ka, et jumal aitama,  küll ta aitab. Sel ajal usuti, et kivi aitab ja kivi aitas. Nii et siin ei ole tähtsust, kes aitab, peaasi,  et usuti seda ja selle uskumise juures on niiviisi,  et noh, saadi kontakt või saadi vähemalt rahu. Ja see rahu ise parandas juba inimeste ütleme tervist  ja kõike seda. Nüüd me oleme siis kultuse platsi peal, kus kohas  siis on niiviisi, et see on eelkultuse plats,  väikene põhiplatsi juures, kus siin on õimuplats,  on taga nende suured loklauad. Need lokulauad on mõeldud selle jaoks, et me koputame,  tuleme siia sisse. Siin on siis murueit. Ei, vabandust, see on pikk ni oma. Siin on teistsugune järjekord, siin on siis vee vetevaim. See järgmine on siis on maavaim ehk muruheit. Kõikidel on omad värvid ja siin on siis tähendab looduse oma. Niiviisi näete roheline ja see on siis nüüd õhumärk  ehk taevaisa metsataat ise. Ja nüüd, kuidas see kultus siis toimub, pannakse kõik need  tuled pannakse põlema igal pool sealpool me teisi tulesid  põlema pannud ei ole, oleme ainult sissekäigutuled  demonstratsiooniks pannud põlema. Ja siis on niiviisi, et kui inimesel on mingisugune organ haige,  siis organ neile vastab igasugune no ütleme,  element. Vastavalt siin on, ütleme nüüd veemärk, siin on  siis põie ja neeruelement ja nüüd on niiviisi,  et vastava rütmiga inimene tuleb siia. No võõras inimene ei tule, mina ise tulen oma trummiga  ja hakkan sedasama rütmi mängima ja sellesama,  see veerütmivärk värv on tegelikult niiviisi,  et tähendab, et, Kodu aI aI humm, mis see kodu tähendab kodu tähendab,  kus me elame, ai, tähendab, isa tagurpidi a on ema tagurpidi,  see maaema humm on siis nagu kongilöök, et noh,  aita mind ütleme niisugune nagu igal sellel on oma loits,  et see on nagu näidisloits, niisugune. Ja siis selle mõtled selle inimese peale,  siis on nagu öeldakse, mentaalne ravi, ta on kodus,  aga ma siis püüan selle sama trummiga teda  siis aidata. Kui ta teab ka, siis ta aitab psühholoogiliselt iseennast kaasa. Ja sellega siis kergendab, nii täpselt samuti saame teha  ka maa omaga või tule omaga siis maa ja. Siis siin on siis ütleme, maksa maksa ja  siis Sellesamase. Sapipõie oma on see seal kollane ja siin on  siis kopsud ja jäme soolikas ja siis on nii,  et tundub küll, et nagu ma räägin kopsud  ja jämesoonik, see õhu märk, aga tegelikult idamaa on samasugused,  need asjad olemas. Nii et siin on siis idamaad nagu sees juba. Ja igal sellel peal on need viis nurka, aga viisnurgal on  värvid erinevates kohtades. Kui see on, tähendab valge on siis õhumärk,  tähendab, siin on valge ja suur, siis tähendab,  see on siis nüüd loits, kus kohas on siis tegemist  vaimsusega sellega logo laua peal me saame sealtpoolt  siiapoole koputada, saame siis ära võtta,  aidata neid haiguseid, mis on siis vegetatiivse närvisüsteemiga,  aga siitpoolt sinnapoole saame koputada siis see,  mis on tehtud psüühikaga, ehk siis para ja tähendab närvis,  mis peaaju ka tulnud niiviisi, et siis on niisugune kulduse koht,  kus kohas saab, ei peagi sinna põhiplatsi sisse minema,  vaid siin saab mängida selle mängu ära, et abistada inimesi  seal edasi, nüüd on siis meil on põhikulduse platsi suur  kivi ja siis vanasti oli nii, et on kivide ümber käidi vastu  päeva käidi kolm korda, nii umbes. Ja siis sa niiviisi võid ka rohkem käia siis kivi ees  loetakse siis oma sõnad maha. Nüüd me läheme sinna sisse, koputame ennast sisse,  sinna. Nüüd me oleme suure kultuse kivi ääres kus kohas Toimuvad peamiselt kultused ja meil on armastuskultus,  siin on ümberringi seitse risti. Ja lokulauad on vahepeal. Ja selle risti poole seljaga pöörata ei tohi. Siis öeldakse nii, et kui sa selja pöörad,  siis on nii nagu seesamane vaenlane, siis tuleb sul selja  tagant ja siis noh, ütleme, et kõik see paha,  mis siin on kultuses toimunud, see siis on nii,  et tuleb sul nagu selga. Aga kui te hästi tunnetate lähete kaugemale,  tulete ligemale, siis selle koha peal on kuskil niisugune piir,  kus kohas noh, ütleme, hakkab mõjuma ka ristid,  tekib niisugune sooja kodu või sooja tunne kohe. Et seda oleks enne võinud just proovida ka. Ja nüüd on niiviisi, tähendab, et see kultus käib kogu aeg  ümber sellesama se kivi ja siis niiviisi,  et vastavalt ristidele tuleb siis ka vastav rütm teha. Ja kuna meil käivad ka siin noored, need maausulised,  kes tahtsid suurt võimu saada, õppisid siin nädal aega mul filosoofiat,  seda maausu filosoofiat ja siis ütlesid,  nemad tahavad, tahaks nagu ka võimu saada,  nemad tahaks ka ravida. Nemad tahaksid siis maailmast nagu võimu saada,  noh kuna nad olid mul head tuttavad ja noh,  minu niisugune kreeto on see, et inimene peab saama selle,  mis ta tahab, kui minul on see võim olemas. Ja kui samal ajal ma tean ka nii, et kui nemad eksivad,  siis on mina karistamise väärt, seepärast mina saan karistada,  kui nad midagi halvasti teevad. No ja siis ma muidugi andsin nendele võimu. Kuid see on niisugune raske filosoofiline võim,  nad olid noored mehed, kõik siin 20 aastaselt natuke üle 20 aasta,  mõni oli natuke vanem ka ja siis on nüüd niiviisi,  et kui nad seda mõtlevad järgi, siis ma ei oska seda ütelda,  kas nad peavad vastu nüüd elu võitluses nüüd meie siin  ka sotsialismuse või isegi kapitalismuse,  mis meil võib tulla siia vahepealne vastu kõigile sellele katsumustele,  et nad nüüd selle võimu tõesti saavad. Kuid see näitab ka tegelikult meie maausu filosoofilist tagapõhja,  mismoodi meie õpetame neid samas maausu,  inimesi, kes meie juurde tulevad, mitte me ei anna tehnikat  loitsutehnikat kätte, kus kohas me saame vägistada,  inimesi allutada, see see minu poolt on,  mina ütlen, see minule ei meeldi siis mina olen jõudnud  sinna väga suurte raskustega kõigiga, kuid samal ajal ma  olen arendanud ennast ka filosoofiliselt. Nüüd on niiviisi, et kui ma äkki annan nendele kätte  selle võimu, kus kohas nad saavad allutada inimesi ise  arenemata vot siis see oleks minu poolt kuritegu  ja mina saaksin karistada selle pärast. Niiviisi. Ja siit edasi nüüd. Allpool, siis ongi need samased peegelduse ristid  ja siis läheb edasi järgi mööda sinna alla,  kuni läheb sinna vee silma juurde. Sinna muidugi, seda võib näidata ka siin kõrval on need,  kes meid siis valvavad, näete, seal on olemas üks metsamees. Ja siis siin on üks metsamees, kes neid mehi  siis nagu valvavad ja meie platside peal siin kuskil ei korjata,  maasikaid ei korjata vaarikaid ühtegi rohttaimed siit ei puuduta. Kultusel platsil kasvab nii nagu ja ütleme,  loodus nendele on antud, sellepärast on näha muidugi siin on  olemas aktiad ja ohakad ja kõike niiviisi. Las nad kasvavad, kui me oleme midagi, võtame ära,  mis me enne me palume nendelt luba ilusti  ja siis niiviisi me kasutame neid ainult raviotstarbeteks. Siis nad on ka kulduseplatsi peal, on nendel,  nagu võimud rohkem. Niiviisi. Ja siis on niiviisi, et ma usul ongi just selles mõttes  niiviisi ja see samane plats on ka nii, et alati,  kui me siia tuleme, siis ainukene kultus,  mis siin on, on ainult armastus. Ja nendel samadel need maausu mehed, kes nüüd hakkavad seda viljelema,  on niiviisi, et peamine kõige rohkem, mis me oleme nendele  ikka rõhku pannud, peab inimene armastama teisi,  on ta siis juut, on ta siis muhameedlane  või kristlane või venelane või, või on mingisugune punanahk? Tähtis on, et ta on inimene. Ei ole, ei tohi olla kuldusel ja midagi vahel,  tema peab olema inimene. Kui meie tähendab need noored mehed, maausu,  mehed, hakkame sedasamast viljelema, siis lõppude lõpuks  tuleb meile ka toetajaid. Sest see on niivõrd inimlik, see on humaanne,  ökoloogilise mõtlemislaad. See ei ole niiviisi, et need kultused, me mõtleme  sellepärast välja, et me tahame mitte ei mõtle välja,  vaid uurime välja ja püüame kätte saada neid,  et me saame, saame teada, mis seal taga oli,  vanasti, mis võim seal taga oli, kus kohta see võim ulatus,  nii palju tahame seda teada saada. Ja muidugi see raamat, kus on kultusest kirjutatud,  mismoodi siin käitutakse, on vana ruuni keeles runis riftis  ja kui nüüd tahate näha, kus need runis rift on,  siis näete seal üleval näha, on need runis riftid on sinna  peale kirjutatud meie sellesama se armastuse loits Iga risti peal on need üks silp. Nii nagu siin on näha niiviisi iga risti peal on üks silp. Ja see on siis meie armastuskultuse omad,  nüüd kui nüüd näete, seal peal on ka üks. Idamaalt. Toodud inimesi, kes tulevad, tahad siia annetada midagi,  siis on nii, et ma ei, palun väga, võib annetada samal ajal siia. Üks ameeriklane tõi hirmus kalli meene. Tõi, mis oleks võinud välismaal suure maja saada,  osta ta oli nii, et kuskil kolme tunni pärast oli juba kadunud. Need ei tea, kas meid jälgiti, siis, kui me ära läksime,  tagasi tulin, oli juba kadunud. Et keegi ta selle pihta ikka pani, seal oli muidugi väga  väärtuslik meene, oli. Nii et noh, eks loodus siis selle karistab  või ei oska ütelda või tähendab mitte loodus ei karistada,  inimene karistab tulevikus iseennast, seepärast,  kui ta ei oska käituda maailmas, siis ta saab igal juhul oma  matsu kätte. Niiviisi, jah. Ja siis nüüd on niiviisi, et need samased,  piirded kuskohast pannakse sinna peale, see on lihtsalt  hoiatuseks ka sellepärast et inimesed külje pealt enam sisse  ei tuleks ja siis ümberringi nagu näete,  on siis kõik need samased nöörid pandud ja on pandud veel võrkaed,  et inimesed kõrvalt kogemata sisse ei tuleks. Selle, selle jaoks ongi see koputa, ma koputan siia,  tähendab, et ma tulen siia sisse, et see on nagu loitsitud  laud ja siis on nii, et see on armastus,  kultus, se plats, kui ma tulen kuskil teise koha pealt ära,  siis ma võtan selle vihkamise kohe enda peale. Meil on, on küll nii, et tulevad ära siis,  no mis sa teed? Mina küll pahanda, anna enne, ära pahanda,  närvitse ta võtab sellesama selle sandi osa enda peale,  ma saan seda küll, aga ta on ikka inimene. Noh, et ei taha ju, nii et puhtalt, et ta tuleb lihtsalt  enda peale, me ei tea, kui ma, kui nagu mina,  kui ütleme parteimees ma ei tohiks seda uskuda. Kuid samal ajal ma olen kuldustega niivõrd palju huvitavaid  asju avastanud, kuskohast ma enam ei saa ütelda,  et ma ei usu seda. Ma usun nüüd väga palju neid, neid samasid kultuse,  neid võtted, mis me oleme teinud. Nii et siis see muide ga see ei sega ka maailma tundma õppimist,  et kuna ma ikka olen rohkem teadusemees kui. Ütleme niisugune kultuse tegija, siis seesama kultuse  läbiviimise ja kultuste tegemine, uurimine on minule kui üks  teaduslik niisugune ka no ütleme, ma ei ütle ülesanne,  vaid minu enda niisugune salasoov saada teada,  just mis asi seal tegelikult on, kas ma kunagi teada saan,  no kösitav tegelikult täiesti seepärast,  et maailmas on kõik niiviisi pandud, et kui sa oled juba  liiga tark, siis lükatakse ka minema. Ja sellepärast on niiviisi, et lollide päralt on maailm,  nad on sellepärast ju endised nagu kirikurahvas  ka ütleb või kiriku, need ütlevad need. Kui ma ikka tahaksin hästi elada, siis ma ei tohiks liiga  tark olla, nii et eks. Aga samal ajal see on jälle igav elada. Et ainult sellepärast, et mitte igavust tunda,  ma siis tegelen selle suurte asjandustega,  muide, nende kiri nende ristide kohta peab  nii palju veel ütlema. Need ristid on toodud haigete poolt. Inimesed on tahtnud minu jutule saada. Siis on niiviisi, tähendab ka need kõik need kivid,  suured kivid on ka veetud siiani sellepärast et ütlete,  et nad tahavad minuga jutule saada, ma valasin,  ma ei võta muidu, kui midagi teha. Ja kuna ma kulduse platsi tegin, siis on niiviisi,  et tulevad siia, toovad mulle selle risti  siis selle eest sa said 50 rubla või siis ütleme nii,  et nii palju ravimtaimi, et selle korvasid sellesama töö,  mis nad tegid selle. Ja siis sellega siis nagu me oleme tasa olnud,  need tegelikult selle kultuse platsi ei ole mina loonud,  vaid rahvas on loonud uurimaks sedasamast kultust,  mis meil on. Loodus, meie isa, meie, sinu lapsed hõimu vaimu nimel kaitsemeid. Nüüd me oleme kultuse platsist välja tulnud. Ja. Ma usun, et kui aeg edasi läheb ja mul tervist  ka veel on ja alumine kultuseplats kus on see musta maagia  plats täielikult valmis saanud, on ja me olen  ka mingisuguseid tulemusi saanud. Tehnilises osas, kas saame välja kutsuda  või mitte välja kutsuda, siis ma usun, et me veel kohtume  jutu ajamaks just selle järgmise kultuse platsi peal,  mis on just kõige huvitavam inimestel on see see musta maaga plats,  kus kohas saab siis kutsuda välja neid vaimusid kuradid  ja võib-olla et ka suuri ingleid ja kõike niiviisi,  et praegu me ei tea midagi täpselt ütelda  selle kohta. Et ma usun, et mõni aasta pärast peaks see  või aasta pärast võivad juba järgmiseks aastaks võib-olla,  et juba saame teha, sellepärast et jõulude aeg  ja uus aasta öö, kus kohas need kõige suuremad kultused just on,  nende vaimude väljakutsumise jaoks on aga sees  ja selleks ajaks me saame need platsid valmis. Nii et kohtumiseni siis.
