Tere tänases aegruumi filmis öeldakse, et kõigepealt  kujundame meie linnu ja siis hakkavad linnad meid kujundama. Kas või kuivõrd see nii on, hakkame kohe rääkima arhitekt. Seda filmi vaadates saad aru, kui erinevad on linnad,  mis kõik mahub selle sõna linn alla, need olid need hirmsad  mumbais lummid, siis oli see jalgratturid,  linn, Kopenhaagen, siis oli Brasiilia, mis oli tegelikult  nagu siis kunstiteos, aga jällegi inimeste jaoks olid need  vahemaad liiga suured. Näited või millised linnad oma arengut tõepoolest  selle immis sulle rohkem meeldisid? Ja see filmi selline. Kokkuvõtvalt võibki öelda seda, et see on üks üks väga kiire  ülevaade ühest tohutust teemaplokist. Et, et see film ei keskendu ühele kindlale teemale  ja see on tema selline nõrk Kopenhaagenis meeldib mulle jalakäijana ja jalgratturina ja. Ja kuskil Indias meeldib mulle jalakäijana rohkem,  Ameerikas tahaks rohkem autoga sõita ilmselt noh,  välja jättes muidugi võib-olla New York ja,  ja sellised jalakäijate linnad, aga nii,  et see iga linn on erinev ja noh, see see pigem ongi see küsimus,  et millist linna keegi tahab. Milline linn hetkel meeldib, kus sa tahad puhkamas käia,  kus sa tahad tööl käia? Need on, need on kõik nõuavad erikeskkonda,  aga, aga eriti kõrged sellised. Noh, nõudmised on ikka sellele, kus ise elad. No kui paljude asjadega siis tegelikult üks linnaplaneerija  või arhitekt peab arvestama Nagu siin filmis välja tulebki, et neid mõjutajaid on,  on väga palju, iga selline suurem linna otsus toob laua taha noh,  väga suure ringi, vastandlike arvamustega,  et isegi isegi nende positiivset Programmid on nii-öelda üksteisega sõja jalal,  nii et see ongi see. Linna proneerimise võlu ongi see, et kuidas nad nii-öelda  omavahel klappima saada või, või leida parim võimalik est. No aga kuivõrd siis võib see arhitekt, linnaplaneerija,  see linn Meie emotsioone mõjutada see keskkond teha meid kas rõõmsamaks,  heatujulisemaks? Üksikumaks üksildasemaks ja nii edasi ja  nii edasi. Mõjutab palju. Kindlasti on seda kõik tundnud, et see mõjutab palju. Üks selline üks selline näitaja, mis, mis tihti ära  unustatakse või mis on väga selline. Filosoofiline küsimus on see, et, et tihti inimesed elavad niimoodi,  et, et nad, nende eesmärk on olla kodus ja seal peab hea  olema ja siis on teine koht, kus on olla tööl,  kus peab hea olema. Ja unustatakse ära, et see liikumine sealt töölt koju,  et see on ka elu ja noh, inimesed teatavasti Ameerikas  elavad kaks-kolm või neli tundi sellelt teelt ühest kohast teise. Ja, ja ka see on elu ja, ja heas linnas on  ka see sinu elu osa ja sa naudid ka seda. Nii et. Selline mõtlemine, et teed peavad olema võimalikud kiire  ja võimalikult tunnelis see tegelikult vaesustab. Noh, inimeste sellist igapäevaelu Kui nüüd siin Eestis vaadata linnade arengut,  siis millised on need paigad, kus sa ütled arhitektina,  et see on üks tore linn, seal on tore keskkond või,  või kus vähemalt niisugused viimase aja suundumused on sulle  enam meeldinud. Mis on näiteks selline minu jaoks selline näidislinn ikkagi  Tallinnas on Rakvere võib-olla, mis mahub veel viimasena  selline linnade nimistusse üldse oma suuruse mõistes. Aga, aga noh, seal on viimase umbes 15 aasta jooksul on  toimunud väga selge. Noh, niisugune poliitiline ja professionaalne linna arendamine. Ja, ja see on tõesti näidis kõigile, kuidas,  kuidas saab noh, mõelda nii, nii poliitiliselt kui  ka professionaalselt, et püstitada eesmärke,  et, et meil on linnas need ja need asjad tähtsad. Ehk siis linnakeskkond on tähtis. Aitäh Ülar Mark, selle intervjuu eest. Aastaks 2050 elab 75 protsenti maailma rahvastikust linnades. Mõelgem siis selle üle, millises linnas me tahame elada.
