Mis on meri? Entsüklopeedia põhjal on meri suhteliselt suur maailmamere osa,  mis lõikub sügavalt maismaasse või mida eraldavad  avaookeanist saared või veealused kõrgendikud. Niisuguses tähenduses me ise merd ei koge,  see on raamatutarkus. Vahetu kogemuse põhjal on aga meri paljude jaoks meist  lihtsalt üks väga suur veelomp, milles on palaval suvepäeval  mõnus paljajalu solberdada. 114. Et pole just palav suvepäev ei käi ma siin palliajalu,  vaid pikkade säärikute kalaminskitega. See on hoopis teistsugune merekogemus, et samamoodi meeldiv  kui muidugi säärikud on terved. Millest ma räägin? Eks ikka sellest, et ma võin selle gigabaitide kaupa pähe  ajada kõiksugust, mereteadust ja mereseadust. Ent kui mul pole vahetut merekogemust, kõlbab kogu mu tarkus  vaid ristsõnade lahendamiseks või disartatsioonide kirjutamiseks. Just iha eheda vahetu kogemuse vastu viis  ka meie avaloo kangelase ministeeriumist ära maale ranna külla. Kuhu siis veel, kui sinu pere nimigi on randla? Võib-olla ei ole kõige olulisem, milline on su teekonna lõppsiht. Olulisem on teekond ise. Tiit Randla tee on juba poisikesest saadik viinud teda loodusesse. Looduskaitse, loodus, fotograafia, jahinduse,  ornitoloogia juurde. Aga alguse sai kõik liblikatest, sest üks Nõmme kooliõpetaja  suutis nakatada suure hulga pisikesi poisse suurde  liblikapüüdmise hasarti. Spordi kõrval põhiharrastuseks paljudele no niisugustele  alla 10 aastastele jõnglastele. Ja see pisike nakatas mind päris tõsiselt  ja ja mul oli korralik. Kollektsioon Eesti liblikatest. Väike liblikakogu on olemas praegugi. Ühe stendi peal on liblikad, mis seire käigus püütud  koduõuest teises karbis pärinevad tiivulised sumatra saarelt. Juba mõnda aega elab Tiit Randla maal. Kunagi noore mehena sattus ta mitut puhku nõva kanti  Merikotkaste pesi loendama. Üha enam kiskus siia tagasi, kuni ühel hetkel sai pera külla  endale peatuspaik muretsetud. Ühel hetkel jah, sai selgeks, et see tõeline elu käib ikkagi  loodusmehel maal ja aga sellele eelnes mul seitse tihedat  aastat Eesti riigi teenistuses, keskkonnaministeeriumis. Ja ausalt öeldes, need olid rasked aastad. 90 kuni 97. Ja väga palju tööd ja tegemist oli. Ja see rutiinne töö. Nagu väsitas mind parajalt, nii et oli vaja kuskil niisugust kohta,  kus ennast lõõgastada ja teistmoodi tunda. Tegelikku elu nuusutada. Kas mõned looduskaitse teemad paistavad siin maal elades  ka mõnevõrra teistmoodi kätte, kui linnas? Oi, kindlasti oi kindlasti ma arvan, et,  et kõik, kes koostavad Kaitse-eeskirju kõik, kes töötavad välja seaduseelnõusid,  nendel peab olema kindlasti praktilise elu kogemus. Ja kui praktilise elu kogemust ei ole, siis me peame  pidevalt oma seadusi ja eeskirju täiendama,  parandama, täiendama, parandama. Ornitoloogi jaoks on kant mõistagi ideaalne,  õige lähedale jääb üks kuulsamaid rändlindude läbirändekohti põõsaspianee. Ja üldse pakub maaelu ühele tõelisele loodusele ele tegemist kuhjaga. Ma pean ennast saunaäärseks elanikuks, mereni on kaks kilomeetrit. Ja kuidas sa elad maal ja ei saa siis võrgul käia  ja lesta püüda ja et sellepärast ma olen  ka ennast vormistanud kutseliseks kaluriks ja. Ja täitsa oma aia viinamarjad. No aga, ega see Eestis haruldane pole. Neid ikka siin kasvatatakse ja ja kasvuhoones saavad nad  hästi valmis. Väljas siiski mitte nii hästi. See on Läti sort silga. Tõeliselt magus, hästi magus. Hea mahl ja hea vein tuleb, seda ohtu ei ole,  et viinamarjad hapuks jäävad, Eestis ei ole,  vastupidi, siin on see häda, et kiiresti lähevad hallitama,  sest need kobarad on väga. Tihedad. Ka üks õige haruldane taim pakub siin aias ohtralt oma väga  kiivimoodi maitsevaid vilju. Lõite. Mis põnev taim, see on? Aktiinija. Selle sugulasest on aretatud kiivi. Õudselt vitamiini, rikas ja pärit Vene Kaug-Idast suurimat. Nii et see kasvab meie kliimas hästi. Me teeme lähikonnas väikese tiiru kõrgemalt,  linnuvaatlustornist kaedes nihkub silmapiir kaugemale. Te olete aastaid tegelenud looduskaitsega praegu,  viimasel ajal on ikka osta igasugust nurinat,  et kõik on nagu pahasti, et kala on meres vähe  ja metsa võetakse hästi palju maha ja mis teie  selle kohta ütlete? No eks virised on alati olnud Aga? Peab siis toonitama seda, seda negatiivset poolt,  loomulikult on negatiivset poolt. Sest et looduses on palju liike, kes kes kohastuvad  ja on samuti liike, kes ei kohastu inimtegevusega. Nii et kui rääkida optimistlikus toonis,  siis Eestis pole kunagi nii palju elanud merikotkad kui praegu. Eestis pole kunagi peitsenud nii palju sookurgi. Meie rannikutel ei ole võib-olla kunagi viimastel  aastakümnetel nii palju peatunud metshanesid eriti laglesid. Nii et, et loodus On alati kahe poolega. Mis see looduskaitse siis Eesti kontekstis just eeskätt tähendab,  mida ja mille eest me kaitseme? Ei, ta tähenda Eesti kontekstis midagi erilist,  ta on lihtsalt ühe üks maailma. Looduskaitse üks osa. Nüüdseks Euroopa looduskaitse üks osa ja see tähendab  tegelikult seda, et tänapäeva looduskaitse  ja laiemalt keskkonnaprobleemid on ikka niisugused  globaalsed probleemid. Kui palju meil peatub rannikutel Laglesi,  see oleneb ikkagi sellest, millised on pesitsustingimused  Nove semleal ja, ja Siberi Arktika saartel  ja ja kui venelased lõpetasid oma oma aatomikatsetused,  siis pärast seda hakkas arvukus tõusma. Et looduse niisugune teisenemine ja muutus,  suhtumine, see on pidev ja, ja, ja kahjuks on see põhifaktor  ikkagi inimene ja inimtegevus, nii et, et Läänemerel on  näiteks praegu ikkagi kõige suuremaks ohuks  ja seda näitas ka Matsalu hiljutise filmifestivali võidufilm  ikkagi õliprobleem, et kui ikka üks tank kärmeil laiali läheb,  siis pole põhjust enam suurt looduskaitsest rääkida. Üks olulisemaid eesmärke Eesti looduse kaitsmisel  ja ja üldse looduskaitse korraldamisel on ikkagi inimese kasvatamine. Koolist kodust ja hobideni ja huvideni välja,  et seda paremini tehes muutub ka ühiskond paremaks. Inimtegevusest rääkides siis jahindus on  ka inimtegevus jahindus ja looduskaitse. Kuidas need kokku sobivad? Noh, kui olla niisugune mürkrohelise ilmavaatega,  siis igasugune tapmine ja ja loomade aruks reguleerimine on kurjast,  aga aga, aga õnneks on siiski ülekaalus niisugune seisukoht,  et et jahindus on Euroopas. Eriti Põhja-Euroopas ikkagi üks oluline niisugune. Mineviku koriluse ja, ja, ja loodusega vahetu suhtlemis vorm,  nii et, et ta ei ole kuhugi kadunud ja ta on hädavajalik,  et te arvukuse arvukuse suhteid siiski reguleerida. No ma mõtlen siin kitse ja ja põtra ja hunti ja. Et sellest seisukohast on jaht ikkagi vajalik ja,  ja jahinduses nähakse noh, Euroopa kontekstis ikkagi noh,  niisugust tuge looduskaitsele, sest et jahindus on ju  ka huvitav sellest, et elupaigad säiliksid  ja et loodus oleks rikkam ja mitmekesisem. Tiit Randla elus on olnud väga mitmekesiseid kogemusi  keskkonnaministeeriumi kabinetivaikuses on ta sattunud  Arktika jääväljadele, et seista silmitsi jääkaruga. Jah, ma olen aga seisnud silmitsi ja minu vahetu ülesanne  oli sellel ekspeditsioonil julgestada seda uurijaid,  nii et, et mina seisin vintpüssiga sel ajal,  kui, kui teised mehed siis uinutipüssi, ga jääkaru. Liikumisvõimetuks tegid teda, märgistasid,  kaalusid, mõõtsid ja, ja kui ta uuesti toibus,  siis pidin ma jälgima, et midagi eluohtlikku ei sünni,  nii et mul oli väga vastutusrikas ülesanne tollal. Ilm on kaunikesti tormine, aga linde tugev tuul ei heiduta. Igasügisene suur lindude ränne on alanud. Te olete läbi ja lõhki looduse mees, aga,  aga ornitoloogia on nüüd siis see, mis on kõige tähtsam teie  jaoks kõige armsam ala. Nii ta on jah. Linnud on mind kõige rohkem köitnud ja lindude uurimine  nii meil kui, kui, kui Siberis olen ma käinud linde uurimas,  aga muidugi kõikidel oma reisidel olen ma pidanud nimekirju sellest,  mida ma olen näinud ja. Ma arvan, et nende liikide arv, ma ei ole küll hästi kataloogiseerinud,  aga ma arvan, nende liikide arv, keda ma elus olen kohanud,  on kaugelt üle 1000. Täna paistab olema ilus rändepäev ja ilus rindude ränne on  juba ja, ja paistab, et must lagle on praegu liikuma hakanud. See on niisugune uus uudis ja seda tuleb üsna palju. Mustlagle tuleb meile Siberist, jäämere äärest. Nad on valinud eriti tuulise ilma. Lindudele meeldib rännata tuulise ilmaga,  peaasi et tuul otse vastu ei ole, aga külgtuulega nad  oskavad väga hästi loovida. Ja see võimaldab neil paremini liikuda. Ja need distantsid, mida nad näiteks päevaga läbivad,  võivad olla kuskil 500 kilomeetrit. See ei ole üldse probleem. Aga see on kindlasti, ütleme viie tippkoha seas parima  tippkoha seas kindlasti, kus on, kus on nagu ornitoloogid ütlevad,  on pudelikaela efekt, sest kõik see ränne,  mis tuleb Soome lahte, pidi kõik see kontsentreerituemes. Osmussaare ja, ja põõsaspea Neeme vahel ja siin linnud  tegelikult otsustavad, et kus, kuidas rännet jätkata,  kas lennata läbi suure väina, jätta Vormsi paremat kätt  või panna otse Hiiumaa peale tahkunasse. Tiit Randla on uurinud ka nahkhiiri ja töötanud Kaug-Ida  ekspeditsioonil madude uurijana kuid suurim armastus on  röövlinnud kullid. Kakud. Linnurühm ta on niisugune maesteetik, linnurühm,  ta niisugune adelik, linnurühm, nende uurimine on nagu väga  romantiline olnud, sest et need on suured linnud. Ja, ja võib-olla, et Põhja-Euroopa ühed suuremad röövlinnud  on näiteks merikotkad ja. Siin on nüüd üks ka oluline koht. Teie jaoks? Jah, see on nüüd. Vist kolmas aasta, kui selle koha peal saab Meri kotkastele. Talvel lisasööta anda. Selleks, et lugeda värvirõngaid ja Ja turgutada neid, sest et talvel on tavaliselt Toidu esine ninaesine neil nagu nigel. See on siis see jah, selle peale pannakse  ja metsloomade. Et on põhiliselt mets ja neid tapajäätmeid  ja põhiline eesmärk selle tegevusega on ikkagi rõngaste lugemine. Siin on olnud kotkaid Koola poolsaarelt Venemaalt. Peterburi kandist. Siis on siin Soome kotkad olnud Rootsi kotkaid,  Läti kotkas. Nii et. Iga põnevus, väga põnev sealt siis saab jälgida. Sealt saab jälgida, pildistada, filmida. Kõige parem aeg neid majesteetlikke linde jälgida on talvel. Ühel toitumisplatsil võib korraga askeldada kümmekond kotkast. Muide, kaheksakümnendatel aastatel loodi Tiit Randla  eestvedamisel ka kotkaklubi. Täna meil paraku kotkast näha ei õnnestunud,  kuigi veel hommikul oli üks end tiidule näidanud. Küllap olid nad päeval ametis veelindude rände jälgimisega. 1008 ma üritan kogeda niisugust asja nagu Eestimaa rannajoon. Oma silmaga pole ma seda kunagi näinud, aga usun täiesti,  et on olemas 99 protsenti meie teadmistest ei tuginegi  isiklikul kogemusel, vaid hoopiski usul. Ja just võime uskuda võõrast kogemust on teinud inimsoost inimsoo. Ma pole isiklikult kunagi käinud siit umbes 200 kilomeetrit  lõunasse asuval Kreeta krundil. Aga siiski usun ma, et. Aga vaatame, kas see on ikka olemas. Siit Ruhnu sadamast nelja kilomeetri kaugusele jääb Eesti  uus merekaitseala Kretagrond aga paistab,  et meri kaitseb ennast ise iga ilmaga ja igaüks juba sinna  ligi ei pääse. Nii ka meie. Kui 100 aastat tagasi Vaika linnusaared kaitse alla võeti  ja sellega tõesti algas nii-öelda tänapäevase moodsa  looduskaitse lugu Eestis siis kaitse eesmärk oli tagada aita  linnusaarte pesitsejatele rahu haudeperioodiks poegade  kasvatamise perioodiks. Ja muidugi Vaika väikesed. Kaljusaared oli nende ümbrus, oli ka väga hea toitumisala  ja nüüd praktiliselt täpselt 100 aastat hiljem,  kahepäevase vahega. 12. augustil. Vabariigi valitsuse otsusega sündis Greeta krundi madala  hoiuala ja Getakrundi madal, kui me räägime,  mis 100 aastaga on muutunud? Me kaitseme taas seal linde, me kaitseme seal linde,  aga me kaitseme seal lindude elupaiku, mis on juba merepõhjas,  ehk me kaitseme merekooslus. Ja 100 aasta eest ei teatud tõesti merekooslustest midagi,  meri on, on ka täna suur saladus, veelgi suurem saladus oli  100 aastat tagasi. Viimase kümnendiga on merepõhjas toimuvaid uuringuid  lihtsustanud digitaalse tehnika tulek aga  mis siiski retagrondil õigupoolest peitub? Kreeta krundi madal Kujutabki endast tegelikult niisugust merepõhja kõvikut,  kõvemat merepõhja kõrgendiku morain, kõrgendiku libust,  rahnude, rohket. Madalamat ja kõvemat mereosa, mis on koondanud enda sisse  väga palju meie Läänemere elustikust. Seal on ohtralt pruun punavetikaid, nende,  mis juba iseenesest loovad veealuse metsa põõsastiku,  kuhu tulevad elama erinevad vähiliigid, karbid  ja nende järel tulevad kalad. See on koelmuala, see on kalade toitumisala  ja kuhu tulevad kalad, kuhu tulevad kirpvähid. Tulevad ka linnud. See on ka lindudele väga oluline peatuspaik rändel toitumisala. Taastumisala enne kas siis talvitusrännet  või siis veelgi olulisem kevadine kevadine pesitsusrändeaeg. Idee võtta madal kaitse alla tuli Eestimaa looduse fondilt. Seejärel viis Eesti mereinstituut pea 15000 hektari suurusel  alal läbi põhjalikud uuringud, kuna paiga kohta polnud varem  midagi teada. Midagi vapustavat just ei leitud, ent teadlaste sõnul on  tegemist väga omapärase kohaga. Kui nüüd detailidest hakata rääkima, siis  siis esiteks see avameretingimuste mõju selles kohas on nagu  väga hästi näha, et kogu see elustik seal merepõhjas on  selline suhteliselt noh, näha kohe, et on  siis selliste karmide karmide tingimuste nagu meele vallas,  siis see lainetuse mõju siis see Liivi lahe sellise Veidi teistsuguse veekeskkonna mõju on seal väga hästi näha. On teada, et Liivi laht on selline Läänemeres üks selline mereala,  mis on natuke omamoodi, ehk siis siin on teatud ainete  konsitutsioonid on suuremad, kuna on suhteliselt suletud  ja ja, ja, ja teatud sellise põhja morfoloogiaga  siis siin mõned asjad, et teistmoodi. Ehk siis noh, ütleme selline selle ala nagu omapära  võrreldes teiste tuntud Eesti merealadega oli päris kohe märgata. Tegelikult see liigiline koosseis oli päris suur,  neid erinevaid liike sellise suhteliselt alamerekoha kohta  oli üllatavalt palju, et oodati nagu tunduvalt väiksemat  liigilist mitmekesisust. Hoiuala eesmärgiks on merepõhja koosluste kaitse. Aga kuidas see kaitse toimub? Merepeal ja põhjas asuvat pole ju väga lihtne kaitsta. Ilmneb, et näiteks kalapüüki ja paadiga sõitmist hoiuala  otseselt ei mõjuta. Eesmärk on hoida kohta rahus just tuleviku jaoks. Kindlasti maavarade kaevandamine, pinnase teisaldamine,  kaadamine on sellistel aladel keelatud, samuti  ka ehitustegevus. Esmaselt me räägime siin tuuleparkidest,  eks ole, siin on kahtesugust mõju. Üks on loomulikult ehitusaegne mõju, mis lööb pinnase segamini,  tekitab hõljumit, muudab, vaesustab seda elupaika. Aga ka pärast on erinevad mõjud ja probleemid müra,  samuti ka elektronmagnet lained, mis võivad segada kalade. Kommunikatsiooni omavahelist ja, ja ka mõjud toitumisalale  lindude seisukohast on, on tegelikult veel üsnagi uurimata maa. Et kindlasti ei ole tark tark tagantjärele nentida,  et tegime vea, sest tihtipeale selliseid vigu,  eriti veega, eriti meres muidugi parandada on väga raske. Aga mida toob hoiuala kaasaja kohalikele elanikele,  kes sealkandis kala püüavad? Kohalikele elanikele Kreeta krundi madal tegelikult  täiendavaid piiranguid ei too. Kalapüük on täna juba reguleeritud, siin uusi kitsendusi ei tule. See on Ruhnu elanikud ja on Kreeka krundi kaitseala,  et pigem tagab see kaitseala ikkagi igapäevase eluviisi,  kaasa arvatud kalapüük. Ruhnu on nüüd ühe kaitseala võrra rikkam,  Kreeta krundi kaitseala on juures. Mida sellest arvata? Mina ei oska midagi arvata, et et põhimõtteliselt,  kui ta mingisugust mingisuguseid piiranguid kohalikele ei  tekita tõenäoliselt ei tekita kalateadlaste hinnangul  kalapüüki selle piiramatua. Siis kohalikel on Kas just ükskõik, aga noh, kohalike elu see ei mõjuta eriti. Kuidas nende kaitsealadega Ruhnus on, on neid piisavalt  palju praeguseks või peaks veel juurde tegema? Enamus saare pindalast ongi Natura ujuala. Et enamus saarest on nii või teisiti kaitse all. Aga hoitakse seda ka selliselt, nagu on mõeldud. Ma arvan, et hoitakse kõige rohkem hoiavad teda kohalikud inimesed,  kes ei luba näiteks. Saarel mootorsõidukeid tuua, millega saab loodusele haige  teha ja, ja kui turistid lähevad metsa alla telkima,  lõket tegema, siis aetakse need ära või kutsutakse piirivalve. Näiteks meresiia populatsioon, mis Greta krundi piirkonnas on,  on vähemalt meie kalauurijate arvates selline Eesti vete  mõttes täiesti unikaalne, et ta on nagu väga heas seisundis. Et tundub selline, et, et, et nagu inimese mõju  või või isegi nagu see kalanduse mõju just kala  populatsioonidele on selles piirkonnas väga väike,  et see on võib-olla üks selliseid ainukesi kohti,  kus meie ranniku meres, kus me saame leida selliseid noh,  ütleme suhteliselt puutumata olekus olevaid  siis looduslike populatsioone kooslusi, nii et iseenesest,  selles mõttes on see ala äärmiselt väärtuslik  ja huvitav. Siia kõrval on aul teine oluline liik, kellele Gretagrundi  madala säilimine on hädavajalik. Veel kümme-viisteist aastat tagasi ulatus auli populatsioon miljonitesse. Nüüd on see kahanenud kolmandikuni ja see tähendab,  et Läänemeres hajutatult talvituval linnul on hädasti tarvis  puhast vett. Läänemeres aga tuleb pidevalt tegemist teha õli sisaldava piltsiveega,  mis auli sulestikuga kokku puutudes mõistab linnu koheselt surma. Aul on lind, kes ei sukeldu väga sügavale,  20 meetrit on tema toitumissügavus loomtoiduline,  ta on väikesed, muud põhjaloomad, molluskid on tema toiduks  ja sellepärast on needsamad madalad nagu Kreeta Grund talle  väga olulised. Need ongi need toitumisalad, kus ta koondub  ja kui lisaks nendele muudele hädadele, mis seda lindu on  tabanud veel ka tema toitumisalad, piltlikult öeldes meie  vetes kaovad. See on meie vastutus ja, ja selleks on sellised alad väga olulised. Nii võibki rääkida, et juba nagu vaikade alguses kõigepealt  meie inimesed, märkame ikkagi seda, mis on lähemal,  me näeme linde ja me saame aru, et alad on lindudele tähtsad. Ja nüüd selle 100 aasta jooksul oleme õppinud  ka aru saama, miks need alad tegelikult lindude tähtsad on. Mis teeb selle mere neile nii eriliseks,  et nad seal peatuvad nad ilma selleta kuidagi ei saa,  et, et tegelikult me kaitseme ikka neid samu asju,  väärtusi, aga me lihtsalt oleme targemad. Georg Martin arvab, et Gretagrond väärib kindlasti edasist uurimist. Väga huvitav oleks jälgida, mismoodi see nii-öelda  suhteliselt puutumata suhteliselt selline heas seisundis  kooslus nüüd edasi areneb, seal siin on,  on teada ju igasuguseid protsesse on toimumas,  et et on igasugused kliimamuutused, muud protsessid,  mis mõjutavad kõiki kõiki asju meie ümber ja,  ja, ja see oleks nüüd selliseks väga heaks selliseks  puhtlooduslikuks merealaks, mille, mille,  mille põhjal siis saaks jälgida igasuguseid asju. Ja loomulikult noh, ütleme üldse sellise mere liigirikkuse  ja Ja üldse bioloogilise mitmekesisuse seisukoha pealt on see  hästi huvitav ala, et sealt kindlasti tasuks nii-öelda neid  nii põhjalikumalt neid inventuure korraldada kui  ka kui ka lihtsalt jälgida seda selle elustiku,  selle koosluse arengut. Miljon 241976 nii miljon 241900. Nüüd läks sassi, tuleb jälle otsast pihta hakata. Või siis uskuda, et Eestimaa rannajoone pikkus on tõepoolest  1242 kilomeetrit. Mina usun küll. Aga on seda palju või vähe. Ütelgem, et parasjagu. Sest kas teate, et, Kõik Eestimaa elanikud tuleksid korraga meie mandriosa randa. Mahuksime siia täpselt seisma, õlg õla kõrvale,  ruumi ei jääks üle ega oleks ka puudu. Mina olengi juba. Kohal. O kolm. Osoon.
