Vaatan ja möönan Lumi lumi, lumi, lumi. Aga see nüüd ka mõni uudis. Lume all on jää, jää all on vesi. Vees on kalad. Kui me nüüd kaamera jääauku suuname, siis näeme,  et kalu me ei näe. Kalad tulevad jääauku siis, kui veekogu hakkab ummuksile jääma. Ootame natuke. Mina võin siia jääauku vahtida kasvõi pool tundi jutti,  aga televaatajatel läheb vist igavaks. Seepärast laseme nüüd ekraanile männileevikesed. Männileivikesi võib pidada omamoodi linnumaailma nomaadi rahvaks. Salkadena rändavad männileivikesed hulguvad talviti ringi  just nii palju, et külmunud marjadest jälle kõht täis süüa. Tänavu on männileevikesed meil liikvel küll,  tema on ju selline invasioonilind, kes iga aasta ei pruugigi  sattuda või noh, teinekord satub mõni üksik,  aga on mõned head invasiooniaastad, et kus,  kus nad teevad selliseid suuremaid rändeid ja,  ja noh, tänavu on üks selline suhteliselt hea aasta,  kus on, on nähtud ka ikka nii paarikümne pealisi parvi  ja muidugi meil, kui nad nüüd liiguvad, siis eelkõige marjapuudel,  et et seetõttu ta ka asulatesse satub, et. Et talle marjad talvel on nagu üks üks selline toidus,  mida te just meilt siit nüüd. Männi leevike pesitseb meist põhja ja ida pool. Kui talvist toidunakkust pesitsemisalal kätte ei tule,  veedab see lind oma talve Siberi või põhjal metsades. Mannilevik on selline tundra metsatundra ja,  ja taiga lind. Vaikselt ta seal pesitseb kuskil laantes okasmetsades  põhiliselt ka kasemetsades. Ja eks ta siis meile kuskilt sealt. Kas siis Soomest või Venemaalt satub? Käärima läinud marjad, mida männileevikesed pugivad,  hakkavad linnukestele pähe ja jom, mis peaga männileevikesi  on igal talvel liikvel. Peep veedla tõmbab männileevikeste pummeldamisega paralleeli inimmaailmast. Nad on apla isuga, et, et need pihlakamarju Ahmivad omale rohkem sisse ja, ja need lähevad käärima,  siis neil puhus, et, et see teeb kergelt peauimaseks. Sama on ka sidisabade kohta jutt, nii et et kui inimeste  maailma nüüd ümber mõelda, et teame, et sageli põhjanaabrid,  käivad meil pummeldamas, et et siis võib natuke  nii kerge huumoriga öelda, et ka männileevikesed  ja siidisabad käivad meil pummeldamas põhjanaabrid meile. Meile need linnud ülearu tihti ei satu. Aga kui keegi silma männileivikeste parve pihlakal võib  rahulikult foto kaarata ja neile ligi astuda. Seda, et männileivikesed inimest nähes lahkuvad,  reeglina ei juhtu. Vänni levik on jah huvitav liik selles suhtes,  et et ta on nagu lausa rumal, julged mitte lihtsalt julge,  vaid, vaid vaid rumal julge, sageli inimest tuleks karta,  rootslased on teda jah, rumal peaks nimetanud,  seetõttu, aga ta lihtsalt on selline hea  ja usaldav, et nagu põhjamaa ased sageli on. Rumalavõitu küsimus küll, aga mis on meile kõige tähtsam,  kas merimets või maa? Vastuse annab ehk tõsiasi, et sajandite vältel on eestlasi  nimetatud ja nad ka ise pidanud ennast nii meremaa kui  ka metsarahvaks. Linnarahvaks ei ole me ennast nimetanud,  ehk enamus meist elab nüüd just nimelt linnades. Nüüd aga kähku linnast ära metsa. On seal metsa vahel siis see lagendik või on see sitikespõrnikes? Hiiliv loom või ülelendav lind, et. Ka see pill, mis sealt teinekord midagi alla saadab,  et noh, see on kõik ühtne kooslus. Et metsa ei saa vaadata ainult kui puud ja põõsast,  vaid kõike seda, mis seal seal liigub ja,  ja hingab mina ja, ja, ja minu pere võib-olla ei kujuta  ettegi teistmoodi, et, et peaks elama mujal kui kuskil  metsade keskel, et et see oleks piinavalt valus. Nii kõneleb metsast orava talu peremees Tiit Linnamägi jahi  ja metsamees, kes kogu oma teadliku elu laante keskel  kasvanud ning metsa oluliseks pidanud. Tiit ütleb, et viimaste aastakümnete muutused metsas on  seoses omandireformiga olnud üsna suured. Ka tema enda kodukandis on mitmed metsad raieküpseks saanud  ning raiesmikke tekib üha juurde. Minus on olnud niisugune üldrahvuslik eriala niimoodi  koduperenaistele ja kaugsõiduautojuhtidele,  mis iganes kõikidele nendele, kes sinna vahele on jäänud. Et sellega on aktiivselt tegelenud kõik ja suurem jagu,  on need olnud inimesed, kes on väga metsavõõrad olnud  ja looduse võõrad veel pealekauba. Kui on metsas lõppasutus, siis see järgmine pilt,  ükskõik kuidas seda teha, kui hästi või kui halvasti on  alati nukker. Samas, ega teisiti neid palkhooneid, mis siinsamas kõrval on,  ju ei saaks. Ei saa jah, et ainult hoidmisega ei jõua kaugele. Mets on nagu porgandipeenar, et kui sa teda ei harvenda  ja ei hoolda, et ega siis, et ei tule seda mastimändi  ka pärast. Et tuleb üks pinupilpaid ja Pasapaberipuud vabandust, et eks ikka jah,  mets tahab ikka. Asjalikku teadvat majandamist ja suhtumist saada. Kui puidust tehtavad tooted on hinnatud ning armastatud,  siis metsa langetamisse kiputakse ikkagi suhtuma kui  kapitalistliku röövretke mis Eestimaa ühest põlisväärtusest  ilma jätab. Küll üks selline väär arusaam, et ei tea,  mida peaks tegema, et seda kummutada, tõesti on pikalt  kultiveeritud sellist. Arvamist, et kohe-kohe hakkab Toompealt munamäe torn paistma. Kaugel sellest, Me paraku tõesti raiume oluliselt vähem,  kui oleks optimaalne seda teha. Ja kui me metsa eest ei hoolitse, siis tema väärt tegelikult väheneb. Meil ei ole võimalik puid hoida väga kaua püsti,  ilma et nende. Ütleme siis kvaliteet oluliselt ei halveneks,  on üks selline majanduslikult. Oluline puulik, meie mänd, harilik mänd. Mis kannatab tegelikult tõesti võib-olla paarkümmend aastat  teatud tingimustel ka rohkem hoidmist, aga meie lehtpuud  tavalised lehtpuud haab kask no rääkimata valgest lepast  aasta mida meil on hästi palju, mida me suhteliselt vähe kasutame,  aga ka tegelikult meie harilik kuusk ei seisa väga kaua püsti,  kui on tema raiering või, või eluiga täis saanud,  et, et pärast seda ta tõesti hakkab ka siis. Mädanema juuremädanikud tekivad, tulevad putukad peale,  üraskid seenhaigused tüvedele ja, ja, ja ühel hetkel ta  siis murdub. Ma ütlen, et ega metsal sellest ei ole nagu midagi,  et see rikkus jääb metsa ja. Poolest metsal inimesest ei ole sooja külma,  aga aga vaevalt tõesti need inimesed, kes  selle metsa siis istutasid või selle metsa eest hoolt on  kandnud rõõmustas id, et meie põlvkond laseb sellel lihtsalt  raisku minna. Te ise olete öelnud, et metsa kasvatamine on natukene nagu koduloomapidamine,  et puud vajavad kiitmist ja, ja silitamist ühe pragmaatilise  metsamehe suust on see mõnevõrra selline harjumatu väide. Ja, ja ka tegelikult ikkagi niimoodi on,  et metsa kasvatamine on kunst. See on looming ja, ja loomingusse tuleb ka sisse minna  ja kui sa suhtud puusse personaalselt, siis see tulemus on  kindlasti oluliselt parem, kui sa võtad teda lihtsalt kui  mingit asja. Tänavune 2011. aasta on rahvusvaheliselt metsa aastaks kuulutatud. Mis selle kõlava nimetuse sisu on? ÜRO on tahtnud just näidata selle metsa aastaga inimese  positiivset tegutsemist metsas ehk inimese rolli metsas. Metsale ei ole inimest vaja, aga, aga inimesele on metsa  küll vaja. Meie metsa aasta tunnuslause on,  kohtume metsas. Ja, ja et siin tahamegi ütelda, et just eelkõige seda,  et lähme metsa, vaatame, kuidas see mets seestpoolt välja paistab. Õpime natukene tundma metsa majandamist või,  või täpselt, et kuidas seda metsa kasvatada,  kuidas puudega suhelda. Kuidas tekib puit? Millest me armastame mööblit teha või, või maju ehitada? Või kust me tuppa sooja saame, kui me ahi on? Kuhu me alguse paneme, et näidata inimestele? Ja seda natukene lähemalt ja ja rääkida sinna juurde. Ka natukene rohkem ja ja pöörata metsale kui Eestile  tegelikult väga olulisel ressursile tähelepanu. Ka Tiit Linnamägi usub, et metsas käimine on inimestele väga  vajalik ja kui sinna muidu tõesti ei jõuta,  on abi ka kampaania korras metsaminekust. Kui inimesel on raske või kuidagi on aku tühi,  et siis ikkagi lähed, istud kusagile maha  ja vaatad ja jälgida võib-olla seda, mida sa iga päev ei jälgi,  et noh ei, ei, ei näe sa, mis sul jalge vahelt läbi roomab  või jookseb võib-olla mõni satikas või putukas või. Või mõni lind, et võtad lihtsalt aja maha ja. Ja ja, ja siis sa lihtsalt märkad seda, et sa,  et sa märkadki kõike, mis su ümber on ja  siis märkad seda, et küll si ümber on palju asju. Ja ja, ja need on niisugused toredad asjad,  kõik see Russalu kant on olnud ka omal ja Tallinna linna  nagu seenemets. Ja siis, kui hommikul viie kuu ajal juba trepi peale minnes  vanasti kordonitrepi peale siis juba üks Roti villase rätikuga kahe ingkambriga. Mamma küsib, et testis krimeratud, noh, eks jah,  niisugune koriluse moodi käimine on vahepeal nagu väiksemaks jäänud,  aga see viimasel ajal kogub jälle jõudu,  et inimesed nagu leiavad taas rohkem ikka rohkem seda teed  metsa ja marjametsa seenemetsa ja. Ja need autod, mis seal põõsaste vahel pargitakse,  teinekord natuke natuke, võib-olla kentsakalt,  aga üha kallimad ja uhkemad teinekord veel,  et. Ei ei määragi see, see korilus, seda, et  mis autoga inimene sõidab, kui palju ta teenib. Et ta tahab ikka tulla, ju ta siis tunneb seda vajadust. Tiit usub, et inimese saab looduse juurde tuua kõige  paremini just lapseeas ning seda peaks ka hariduse andmisel  arvesse võtma. Kui viia ikkagi kooli nool näiteks kusagile põdrapõldu kui  hämardub ja tuleb udu põldu ja siis, kui hakkavad loomad  tulema põldu üks uhkem kui teine, vaatad,  kuidas rebane, kits hoiavad serva ja kuidas põdrad koonduvad  ja kella neljast ärgates näiteks minna linnulaulu õppima  ja ega põrsas jääb ka kängu, kui ta põrsaeas ikka ei saa. Ta küna on ikka lahja ja lobi ka, et ega  siis ei tule sealt korraliku siga ka, et ei kasva,  aga eks inimese laps oli samamoodi, et kui tal seda  vaimutarkust ja ja seda füüsilist Arengut ikka lapsepõlves ei ole, ega siis,  siis ei ole seda hiljem ka, et eks see puudujääk ainult kasvab,  võib-olla. Mis see siis ikkagi on, mida see metsaskäik annab? Et sealt saab kõik selle, mis, Mis nagu inimese ürgsele poolele vaja on? Et. Noh, mine kallista, kasvõi puud. Ja õpikuuga rääkima, et see on ka selline huvitav kogemus. Sa lähed, võtad puu ümbert kinni, paned kõrva surud vastu  ja siis kuulad. Kas see müha on seal puu võras. Ühel hetkel jääb ta nagu. Jääb vaikseks puu. Ja siis tuleb natuke teistmoodi puha. See ongi siis, kui puu sinuga räägib. Nii suur on minu hingerahu. Et hinge ära, see ei mahu, see tohutu ei mahutu. Seepärast olen rahutu. Põhjust rahutuseks ja muretsemiseks leiame ikka  ja tihti on need põhjused lausa vastakad. Ühtpidi teeb meile muret, et metsloomad kahjustavad põlde  ja metsanoorendikke. Teistpidi tunneme südamevalu, et talv kärbib  nii jõudsasti metskitsede, sigade ja teiste ulukite hulka. Sarnaselt mullusele ei saa ka tänavu lumepuuduse üle kurta. Metsloomadele toob säärane lume kogus kaasa  ka mitmeid raskusi. Nimelt ei saa metskitsed ja sead lume alt toitu kätte. Lisaks on keeruline liikuda ning kitsedele võib lumel  magamine kaasa tuua saatuslikke tagajärgi. Tänavune talv metsloomade seisukohalt vaadates tundub üldse,  et lund on üsna palju ja pikalt on olnud üsna külm ka. No kitse seisukohalt on ta vast sama karm kui eelmine aastagi,  aga sea seisukohalt ilmselt on natukene natukene kergem,  sellepärast et maapind ei ole nii külmanud,  hamba pole tegelikult üldse külmanud. Nii et nemad saavad ikkagi endale tuhnimise teel üht-teist  hamba alla panna, nii et seal ilmselt on ta natuke kergem. Reeglina, mis see loom reageerib, see lumepaksus suureneb sellega,  et ta vähendab oma päeva teekonda. Ja näiteks kui põtradel lumepaksus hästi suur,  siis ta kui Kõndida isegi 100 meetrit päevas alt. Praktiliselt võib magamiskohas toitumiskohani  ja tagasi. Ja, ja eks kitsed on samamoodi metsad samamoodi  nad vähendavad oma liikumist. Katsuvad võimalikult vähe liikuda, vähem energiat kulutada. See on nagu nende reageerimisviis sellele. Tartumaal Võnnu vallas, kus me söödaplatsi uudistame,  võib näha metskitsi viljaterade ning silorulli juures. Keskpäevalgi enamasti käivad kitsed kõhtu täitmas ju  hommikuti ja enne õhtu hämarust. Taoline lõunaaegne einestamine annab märku sellest,  et metsas nälg tõepoolest suur. Ma arvan küll jah, sellepärast et ega sööda kohal nad  tunnevad ennast küllaltki ebakindlalt, nagu me  ka nägime. Ja nad ei tunnevad ennast ohustatuna ja,  ja ilmselt kui kõht tühi ei ole, siis nad siia väga ei tuleks. Mis see peamine ohuallikas siin on praegu? No eks seda ringi vaatamine aitab kindlasti kiskjate vastu. Nälja ja parasiitide ja, ja kehva toidu vastu ringivaatamine  suurt ei aita, aga kiskjaid on siin kohapeal? Jah, hundid on, ilvesed on täiesti olemas. Tegelikult on see söödaplats ka veidi selline ohtlik koht,  et kui nüüd kitsed siia kokku kogunevad,  siis tegelikult liigub kiskjaid ka ümberringi. Jah, kiskjate suhtes on see küll ohtlik,  sest noh, siin on on ju lastud nendeid kitsesööda kohta Ilveseid,  mitu tükki meil siin ja ja, ja Ilves on eriti kindlasti käib  passima siia, kitse. No muidugi, teine oht veel, millest nüüd kirjandus nagu kirjutab,  on see, et on võimalik saada parasitaarnakkusi,  aga, aga kuna reeglina kitsed ju maast midagi väga võta,  no siin antud juhul küll võtavad võimalik saada parasiitide mune. Reeglina, kui nad võtavad heina ja söövad kõrgemad,  siis see nakkusoht väga suur ei ole. Nii et noh, see nakkuse edasikandumise oht on natukene  natukene vaielda, see on uurimata, ütleme praegu meie Eesti  oludes Et see oleks nagu teine oht, nakkuste edasikandumine  põhimõtteliselt miks kits sureb talvel üldse on,  on muidugi see, et kui tal see konditsioon on kehva,  siis hakkavad teda mõjutama need parasiidid,  kes tal kõhus on, parasiidi metslooma ju praktiliselt ei ole,  ei ole olemas. Iga igal kitsel on mingisugune kandam kaasas parasiitusside näol. Ja, ja kui ta see konditsioon läheb kehvaks,  siis need ussid hakkavad paras tahes-tahtmata tema tervist mõjutama. Ja teine põhjus, mis, mida, nagu on professor Tanilkin rõhutanud,  on see jah, et on veepuudus talvel talvine veepuudus,  et tal võib olla küll kõht täis teravilja näiteks,  aga kuna vett ei ole piisavalt, siis seesmiseprotsess ei saa  ikkagi normaalselt toimuda. Ja kitsad sisult ikkagi nälgivad, kuigi kõht on täis. Vee asemel tuleb kitsedel talviti leppida lumega,  selle muundamine veeks aga kulutab organismis päris palju energiat. Kui mulluse talve kohta räägiti, et kitsede arvukus kahanes märkimisväärselt,  siis ilmselt tuleb sama tõdeda ka tänavu kevadel. Mis puudutab kitse ja metssiga, siis, siis kindlasti me  peame ju ju meelde tuletama, et me oleme siin nende leviala põhjapiiril. Nii et sellised külmad, üksikud külmad talved võivad nende  nendele väga tõsised mõjud ja, ja nende arvukust tõsiselt kahandada. Kui tõsiselt numbrite t võib rääkida või protsentidest näiteks? No numbritest on raske üldse nende loomade puhul eriti kitse  puhul rääkida, aga noh, ei ole ime, kui näiteks poole võrra  arukus väheneb, pole sugugi ime ja metsa puhul isegi  võimalik veel rohkem väheneda, no pool sirka  ja ütleme, kui vaatame tagasi minevikku,  siis poole võrra võiks väheneda küll. Kui kiiresti see number võib jälle üles tõusta? No metsa puhul võiks hästi kiiresti üles tõusta,  kitse puhul läheb natukene rohkem aega, sest kits ei ole nii,  nii nii suure sigimise sigimisvõimega, tema juurdekasv on  seal kuskil 30 protsenti aastas, metsi olla isegi heal juhul  150 kuni 200 protsenti aastas. Nii et siga taastab ennast kindlasti kiiremini. Talvine söödaplats on koht, kus saavad kokku mitmed eri liigid,  nii linnud, sõralised kui ka kiskjad. Enamasti rajavadki jahimehed loomadele, platsid sinna,  kuhu hõlbus ligi pääseda. Ent mis kuuluks metskitsede menüüsse juhul kui lumevaipa poleks. Kitsel üldiselt aastaringselt on kokku võetud,  et kogu areaali ulatuses on kuskil 900 toidutaime tema tema menüüs,  no ütleme, meie piirkonnas kusagil 300 toidutaime oleks tema  menüüs talvel muidugi kahaneb see mõne üksiku taimeni. Ja põhiline, mida praegu ütleme, metsa, metsa,  elupaikades, kitsed peaksid sööma, on poolpõõsad. Mustika pohlavarred kaabiksid lume alt välja,  seda. Kärbivad kohati ka pajuoksi paju oks võivad süüa,  kus hästi peenikesi muidugi mitte nii jämedad nagu põder. Aga rohkem jah, poolpõõsaid ikkagi. Ja kui on muidugi näiteks rapsi või orasepõld kuskil,  siis siis hea meelega toituvad selle peal. Kuigi see võib tunduda erakordne, on valdmani sõnul kitsede  tungimine asulat. Siiski iga-aastane nähe, toidulaua nappus ajendab neid matti  võtma nii aedades kui kalmistutelt. Aedadest esiteks, nad armastavad väga igasuguste viljapuude  võrdseid kärpida, nagu ilmselt paljud aiapidajad on märganud juba. Teiseks, nad väldivad niiviisi ohte. Nad väldivad. Niiviisi ohte, tõsi, võivad sattuda küll koerte ohvriks,  aga, aga näiteks metsakisketest nad niimoodi pääsevad. Ja, ja kolmas on muidugi see, et noh, lumi on kohati ära aetud,  saab mööda teid kõndida rahulikult ja, ja saab  ka magada sellistel kohtadel, noh magama nad tavaliselt aeda  ei jää küll eriti, kui nad väga nõrgestanud on,  sel juhul võivad jääda, aga, aga saab ka viisakalt kõndida  mööda korralikku teed, nagu me kõik tahaksime. Eks kalmistutega ole tegelikult ju sama lugu,  mis teiste inimasustuse kohtadega ja, ja seal on isegi kuulda,  et on need lilled, mõningad lilled nahka. Hakka pandud, mis on toodud sinna autodele. Ja, ja kuna kalmis tihtipeale on, sisaldavad selliseid  eksootilisi puuliike. Nendest on kitsad ega toiduks, rääkimata sellest,  et seal muidugi reeglina puuduvad ka vaenlased. Valdmanni sõnul oleksid jahimeeste pandud söödata kaod  loomade arvukuses palju suuremad. Sama arvamust jagab Raivo Põder, kes on Ahja jõe ääres  asuvale söödaplatsile juba aastaid toitu viinud  ning erinevate loomade jälgi on soolaku ja viljakohila ümber  hästi palju. Kui tihti aga tuleb Raivol 50 kilost viljakotti sel talvel  sööda kohale vedada? Iga kahe-kolme päeva tagant, kuidas nüüd vajadus läheb  ja kui palju need loomad siin käivad. Et kui vajadus tuleb, siis tuleb kaks päeva  ja kolm päeva vahet ja ja kui palju vilja on,  siis viliga maksab, ega siis raha peale peab mõtlema,  sest me peame oma rahast peame vilja ostma. Ega meil ei ole riigi poolt raha võtta. Millised loomad siin üldse armastavad käia? No momendil siin ainult kitsed on siin, tead,  viimased päevad oli siin 16 tükki neid väljas. Aga eelmine aasta oli siin põhimõtteliselt sead olid siin,  elasid. No ta oli neli-viis kuud talvejagu aga tänavu aasta kuskil  nad mujale jäänud see surma tõttu ja ei ole Kuidas üldse paistab see talv loomade vaatevinklist,  no tänavu aasta väga raske. Talv, isegi põdrad käisid siin soolaku juures söömas  ja isegi vilja siin käisid võtmas ja ja eile arvatavasti oli  huntide karjast üks pääsenud, magas mul seal riide taga maja  taga maas, seal. Et. Noh ei ole kerge, sea käivad ka muidugi teised loomad,  kährikud, rebased käivad linnud ja kährik sööb  ka seda vilja, siin. Väga hea meelega et ei ole mingit üllatust sellest,  et kährike käsi ja linde on siin väga palju. Kui sa maad, siis nad on siin praegu siin peitus puu otsas. Kui nad siit tulevad. Raivo pikaaegne kogemus näitab, et toiduvaliku osas loomad  eriti ei pirtsuta. Vili kaer, silo ja isegi hein on platsi peal olemas. Aga mida veel pakkuda? Põhimõtteliselt läheb kõik leivad, koorikud  ja saiakoorikut ja ja noh, isegi me pakkusin hapukurki. Aga seda nad ei tahtnud. Aga kastani tõrusid, nad ei söö, kapsas ja peet  ja kartul. Kõik läheb loomade eest, peab hoolitsema. Nii lumised talved on meile millegi eest karistuseks  või millegi ette kuulutuseks. Muide, kas teate, et Peipsi järve on nimetatud  ka Moskva järveks? Fabrisiuse Liivimaa ajaloos kirjeldatakse üht erakordset  loodusilmingut ettekuulutusena sellele et Liivi sõja ajal  venelased vallutavad Tartu. On liik väikeseid kalu, mida kõige enam leidub Moskva järves  rahva suus nimetatakse neid tintideks. Neid oli Tartu juures nii suur hulk mitte ainult voolavais  vetes või ojakestes vaid neid olid isegi täis tiigid  ja sood, kust kunagi polnud mingeid kalu leitud. Isegi tänavail oli neid näha, justkui oleksid nad seal sigitatud. Mida nad ette kuulutasid, võib taiplik lugeja kergesti mõista. Mina julgen ette kuulutada vaid seda, et järgmine nädal  jälle kolm. Osoon.
