Nädal tagasi kõnelesime talveks valmistumisest puuviljaaias. Täna oleme pollis tagasi ja vaatame ringi marjaaias. Sõstrakasvatajatele väga suurt peavalu valmistab punga lest. Pungad on juba sügisel praegu näha, nad on paisunud,  see tähendab seda, et lest pesitseb siin juba sees. Üks võimalus, kui neid pungi selliseid ümmarguselt pungi on  vähe siis need võib lihtsalt ära korjata,  kui on üksikute okste peal. Need oksad võib välja lõigata ja kindlasti kohe põletada. Aga kui neid pungi paisunud pungi on nii palju,  nagu siin näete, siis siin ei ole muud kui kirvest. Siiani suhteliselt lestale vastupidavad sordid on olnud. Vanadest sortidest. See janets Kolubki uuematest sortidest Paameti,  Vavilova ja Sakatka aga ülejäänud sortidel on ikkagi  nii ja naa, mõnel aastal rohkem, mõnel aastal vähem agagi  nad nad ikkagi mingil määral nakatuvad, nii et ütleme,  et absoluutselt pungalist või pahklesta kindlaid sorte meil  nagu nagu nagu päriselt ei ole, aga suhteliselt hästi ikkagi  peab vastu seeneSkolubki. Haigustest mustal sõstral enam levinud on sõstrarooste,  mida tänavuse kuuma ilmaga kummalisel kombel oli väga palju. Musta sõstra istandikud muutusid poolest suvest pruunikaks. Musta sõstart kahjustab veel ka jahukaste  ja olenevalt sordist mõnda rohkem, mõnda vähem punasel  sõstral on nuhtluseks lehe varisemise tõbi,  see ka valgel sõstra. Al on lehe varisemise tõbi. Mida siis teha, kui sõstral rooste koduaias ma mõtlen,  kuidas on, kui ta on kahjustanud. Põõsaid, mida siis teha, need haiged lehed varisevad. Need tuleks siis pärast sügisel sügistööde käigus kokku  riisuda ja kas siis mulda kaevata või lihtsalt aiast ära  viia ja põletada. Nii sõstrad pidasid korralikult talve üle. Sõstrad küll, aga ilma multsita vaarikad said ikka päris  hästi kahjustada. Heaks multsiks sellele vaarikale on turvas,  võib kasutada ka saepuru, võib kasutada kooretükke. No kilemultsiga on nii ja naa kilemults,  kui lund on vähe ja lumi siit üle libiseb,  siis nad jäävad katteta, nii et nad võivad kahjustada. Aga ei pruugi alati, sest juured on ikkagi kaetud,  seal on ikka mulda piisavalt all. Vaarikat võib istutada nii sügisel kui ka kevadel. Võib-olla isegi parem ongi istutada sügisel,  sellepärast et kevadel kipub neid töid kuhjuma  ja kõik on nii kiire ja kõik läheb nii ruttu lehte,  et võib-olla tõesti sügisel istutada. Ja siis tuleks varikad multsida. No siin novembrikuus muidugi värsket maasikat enam võtta ei ole,  aga ka maasikate hooldamise üle peab nüüd sügisel ikka. Seda küll sellepärast, et paljud inimesed küsivad,  et mis ma sügisel maasikaga teen, et kas ma harjun  selle peenra puhtaks, et võtan need vanad lehed ära? No vot seda küll teha ei tohiks, vanu lehti sügisel  kindlasti ei eemaldata, sellepärast et vanad lehed kaitsevad  noori lehti, mis on siin põõsa keskel ja  mis on seda südamiku. Põõsa südamiku kaitsevad ja, ja see on nagu kasukas,  et ta talve ilusti üle elab. Kui tuleb vähese lumega talv, siis need lehed ongi selleks kaitseks. Nii et vanad lehed, me harjame maha ja viime istandikust  välja kevadel esimeste, selliste kuivade ilmadega,  kui lehed juba piisavalt kuivad on, siis kas  siis traktor sõidab ja harjab või tehakse seda käsitsi koduaias,  võib seda riisuda või lõigata. Ükskõik kes siis kuidas? Aga seal kõrval on suhteliselt vähe nagu lehti,  noh, siin on niimoodi, et siin on see põõsas hakanud  tütartaimi on siia lihtsalt suunatud ja üritatakse seda ühte  tühikut täita tütartaimedega. Vot siin võib küll tulla niimoodi, et kui. Lehemassi paistab tal vähe ja kui tuleb siis vähese lumega  talv ja väga külm, siis sellised taimed võivad saada kahjustada. Kaitseks võib peale panna näiteks suuri vahtralehti. Kui nad on märjad sellepärast, et kuivad lehed lendavad  istandusest väga ruttu minema, siis kaitseks võib kasutada  ka põhjus, aga seda ka mitte väga palju,  aga paras kiht, selline seitse-kaheksa sentimeetrine kiht  sellepärast et ega selle no põhu all, kui teda on väga paksult,  ega see ka hea ei ole, kõike peaks olema nagu normaalses koguses. Ja kui vanu lehti eemaldada, siis see töö oleks tulnud teha  kohe pärast saagikoristust. Tähendab, maasikakorje lõpetame meie juuli keskel,  vot siis oleks tulnud kohe need haiged lehed eemaldada. Tähendab üks asi on haigused, on laiksused,  aga teine asi on, miks me lehed, istandust eemaldame,  on maasikalest. Ja see on selline kahju, mis, mis lihtsalt ei allu  ka hästi. Tõrjele, ja siis me oleme rakendanud sellist asja,  et lihtsalt niidame lehed, korjame kokku,  viime istandusest välja ja põletame ära. Lehed tuleb ruttu-ruttu tagasi kasvatada,  see tähendab seda, et, et pärast niitmist tuleb maasikat väetada,  kasutada sügisväetist, kas siis kemira väetist oli üks väga  hea väetis, kaks viis, 18 kus oli lämmastiku protsent,  oli ainult kaks protsenti, aga see ei ole jälle piisav,  et ruttu lehed tagasi kasvasid ja siis me oleme kasutanud  Kemira lehe väetisi, et kui hakkavad tulema juba esimesed  uued lehed, et siis me oleme teinud keemilist tõrjet  ja siis lesta vastu tõrjet ja ka haigustele ja,  ja siis me oleme kasutanud leheväetise kontsentratsiooniga ühe,  üks protsent üheprotsendilist mingit leheväetist,  noh, see on suvaline, kes siis mida kasutab. Ja sel viisil kasvab sügiseks tagasi ilus,  terve lehestik ja see on siis uuele saagile. Aluseks aluseks ja aga miks teil need näpu vahel on need lehed? No see on niimoodi, et maasikal ikkagi tekivad neid laiksusi ja,  ja kui neid, kui ta on sügisel juba, siis ei ole väga suur probleem,  aga kui nad on niimoodi pärast saagikoristust,  siis tuleks sellega nagu võidelda ja vot  siis just lehtede eemaldamisega me viime need haiged lehed  istandusest välja ja pärast saame siis terve ilusa  lehestikuga taimed.
