Aasta esimene kuu hakkab kohe selja taha jääma. Hannesel on jäänud veel paar nädalat aega harjutada,  et siis edukalt läbida Tartu maraton. Mina lähen aga Tartu kodutute loomade varjupaika,  et seal vabatahtlikuna tööd tehes uusi teadmisi saada. Mida ma siis vabatahtlikuna töötades õppisin,  seda näeme saate lõpu poole. Praegu kutsume teid aga tutvuma Eestimaa maaülikooli avatud  ülikooli võimalustega. Maaülikoolis on parasjagu käimas täiendõppekursus,  kus loomapidajatele õpetatakse veiste kunstliku seemendamist. Osalejad saavad 40 tundi tundi teooriat ja sama palju praktikat. Saate siin on väga hästi ära näha, ära näha  siis tegelikult kus see kus see vaagna õõs meil meil lõpeb. Jah, kui ta mul hoida, no näete, ega vaagen meil suurem ei ole,  see vaagna õõs siin lõpeb põhimõtteliselt. Ja noh, kui nüüd see sugutark võtta, siis jah,  heal juhul ma lähen siis selle käega siit sisse,  ütleme, see pärased on meil siin all siis heal juhul me  selle emakakaela leiame siit kuskilt. Emakasarved jäävad reeglina sinna alla, ettepoole korduvalt  poeginud lehma kindlasti Eesti volsten, Priisitõugu lehmal kindlasti. Ja vot siit me siis, et ikkagi kuskil nii palju,  te peate arvestama, et te peaksite käega käega looma sees olema. Kas selle kursuse läbijad nüüd võite te nad nii-öelda  südamerahuga saata ellu neid asju tegema või,  või millise taseme nad siit kaasa saavad? Ma arvan, et nad saavad hea taseme, tähendab,  nad saavad astmelaua, kust saab järgmise astme võtta nii-öelda. Sest me peame silmas pidama seda, et need inimesed siit ei  lähe seemendust tegema kui kommertslikel eesmärkidel,  tähendab Nad teevad seda eelkõige oma farmis oma laudas ja,  ja selle jaoks annab see päris hea baasi  ja eelnevad kursused, noh, see on meil juba neljas  tegelikult kus on inimesed nullist alustanud  ja ja noh, enamikus neist on saanud päris head  sellendustehnikad oma lauda tasemel. Miks teie sellele kursusele, mis siin praegu käimas on,  tulid? Tegelikult oli see lihtsalt eluvajadus. Töötan mehe mehe talus ja, ja möödunud aastal ehitasime  siis PRIA toel uue robot lauda. Ja loomi tuleb järjest juurde, aga seemendajad,  et on väga raske leida, noh kui kutsub nii kaugelt nagu  naabervallast nüüd viimasel ajal peab. See maksab lihtsalt nii palju, et sellise piima hinna juures  oleks lihtsalt võimalik. Sirje on nüüd loomakasvatustalus tegutsenud üle 20 aasta  ja sellepärast ei peljanud ta ka nii spetsiifilisele  kursusele tulla, kuigi omal ajal tehnikumis sai omandatud  hoopis raamatupidaja elukutse. Ma olen alati, kui on võimalus midagi juurde õppida  igasuguseid perenaise ja traktoristi ja mis tahes kursused,  kõik kõik alati õpime. Mulle meeldib. Ma loodan, et selle robotlaut, kui see korralikult käima läheb,  et mul hakkab aega olema, et õppida ka midagi muud,  mis, mis mulle meeldiks omale mitte ainult talu jaoks. Aga mis see võiks olla? No näiteks olen ma tahtnud minna pendli ja siukese esoteerika,  mingi, kus see oleks midagi minu jaoks. Eesti maaülikooli avatud ülikooli juhataja Riin Kikas  kirjutab välja tunnistusi täiendõppe kursuste läbimise kohta. Möödunud aastal oli osalejate hulgas nii neid,  kes soovisid täiendada oma erialaoskusi aga  ka neid, kes õppisid midagi oma huvialaga seoses. Eelmisel siis 2009 aastal oli meil 2230 täiendõppijat käis  meil läbi. Kas neid saab ka kuidagi ealiselt määratleda,  et millises vanuses need inimesed on, kes teie juures õpivad? Ütleme nii, et, et need, kes õpivad Meie täiendkoolitustel  on oma erialal tegutsevad inimesed ja, ja oodatud on meil  vanusepiirangut ei sea, et oodatud õppima on,  on igas vanuses, näiteks on meil selle aasta alguses tulemas  koolitused mahetootjatele ja sinna on oodatud kõik kõik,  kes mahe valdkonnas tegutsevad ja võib öelda,  et, et sel alal on päris palju eakaid inimesi. Üks suur koolitusvaldkond põhineb Eesti maaülikooli  toiduhügieenilabori tööl, puudutab mõistagi toiduhügieeni  ja ohutust. Sellealaseid teadmisi vajavad nii toidukäitlejad kui järelevalveametnikud. Tootmishügieeni on vaja õppida oma eriala spetsialistidel. Siin tehakse ka näiteks sanitaar ja hügieenikoolitusi jahimeest. Kas need grupid on alati ka täis, mis välja on pakutud  ja meil on mainida, et siiamaani väga lühikese aja jooksul  tegelikult need grupid täituvad? Ja siin tuleb kindlasti ühelt poolt ära mainida PRIA t  sest PRIA kaudu teostatavad koolitused on koolitatavatele tasuta. Ja see tegelikult toob ka sellise sõbralikuma atmosfääri koolitamisel. Nii et enamasti ei ole minul kunagi tekkinud probleeme  kursuste täitumisega. Võibolla probleem. Tekivad sellest, et viimasel hetkel osad inimesed lihtsalt  ei jõua koolitusele ja siis need, kes oleks väga tahtnud koolitust,  kahjuks ei saa sellest piisaval õigel ajal teada. Kuidas inimene teada saab? Maaülikooli avatud ülikooli kohta? Eelkõige on. Info meil algavate koolituste kohta väljas meie koduleheküljel. Seal on kõige uuem informatsioon, kui me oleme kuupäevad  paika saanud, kui mõni koolitus toimub ja samamoodi me saadame,  otsime sihtgrupi üles ja üritame võimalikult palju meili  teel informatsiooni saata. Kuidas nende täiendkoolituskursustega või nende avatud  ülikooli kursustega on, kas nad lõpevad ka mingi eksamiga  või kas te kuidagi kontrollite siis neid,  mida, mida inimene kaasa sai sellest kursus? No ma usun, et iga professionaalne täiendkoolitaja on  suuteline ühte asja tegema, et hoiatama,  et kursus võib lõppeda testiga või eksamiga. Et see ühelt poolt väga hästi distsiplineerib koolitatavaid. Kuid teiselt poolt on meil pikemad koolitused,  kus on täiesti ametlikult ette nähtud lõpueksam  või test Nii et see sõltub koolitusest ja kui näiteks on meil mitmed koolitused,  mis on tellitud nüüd otse ettevõtetelt avatud ülikooli kaudu,  et siis me reeglina ei näe ette, kui ettevõte ei nõua meid,  lõputesti tegemist, siis me nagu teist ei tee. Et jah, sõltub olukorrast. Kui juba toiduteadusest ja hügieenist juttu,  siis ei saa mööda minna ka Eesti maaülikooli mikromeiereist,  mille võimalusi kasutatakse nii õppe ja täiendõppe kui  teadus ja arendustööks. Ja ta ei tule nii kergelt, ta on kuivaine sisaldus  nii kõrgel et sa pead käega aitama. Temperatuur arvatavasti peab olema kõrgem natukene. Sest ei pandi pulbrit juurde Petta selles on probleem. Sest siin on näha kohe, et on veeprobleem,  jah, aga need tulevad nüüd kõik ühesugused,  sest praegu, kui tööstuses oleks, siis ei oleks voolava,  tekib probleem kohe pakendamisel, võib-olla. Eelkõige me lähtume printsiibist, et õppimisvõimalused  peaksid olema inimesele taskukohased ja,  ja vastuvõetavad. Kuna palju meie tegevusi on rahastatud erinevatest  projektidest ja programmidest, siis on need osalejatele tasuta. Kas töötutele ka. Jah, sel sel kevadel alustame ka siis ühe koolitused,  mis on mõeldud pikaajalistele töödele. Selle projekti nimetus on ettevõtlusega alustamine  maapiirkonnas ja mõeldud on siis töötutele,  kes soovivad alustada ettevõtjana ja alustada oma äriga  ja ise ennast majandada. Põhimõtteliselt sulajuustukatel tööstus on täpselt  samasugune aluse seadus. Üks väga eluline õpivaldkond puudutab metsa,  selle kasvatamist, hooldamist ja majandamist. Pärast maade tagastamise tekkis palju metsaomanikke,  kel puuduvad teadmised ja oskused oma metsaga targalt ümber käia. Ma usun, et Eesti maaülikooli poolt metsanduse valdkonnas me  oleme valmis õpetama väga erinevaid metsasektorisse  kuuluvaid spetsialiste nii puidutöötajaid kui  riigimetsasüsteemi töötajaid, aga loomulikult  ka oleme valmis õpetama neid, kes pole seni üldse metsanduse  ku kõrgharidust saanud ja selles osas on meie poole  pöördunud mitmeid kordi sihtasutus erametsakeskus,  kes on meid Tellinud erametsaomanike koolitust kas otse ise  või oma piirkondlike nii-öelda algorganisatsioonide kaudu  ja siin me saame just ära kasutada seda ainulaadset võimalust,  mis maaülikooli metsanduse valdkonnas on  nii õppe kui teaduse poolelt see on meie järvselja. Õppekatsemetskond. Elu näitab, et huvi on tõusnud põllumaade metsastamise vastu  ja tõenäoliselt üsna pea saavad maaomanikud õppida,  kuidas oma maad kasulikumalt majandada, kuidas oma maad  ja metsa väärtuslikumaks muuta. Ma arvan seda, et, et ülikool ei pea sugugi häbenema  või ka professor, kui ta läheb õpetama antud valdkonnas  mitte kõrghariduse omavaid inimesi, vaid see on ühiskonna  tellimus ja meie ülesanne on seda täita. Ja kui veel rääkida erametsaomanikest, siis kaks keskmine  erametsa omanik on tugevalt muutunud, kui ta võib-olla  90.-te algul oli tõesti selline, kes ühiskonnas omandas imitsi,  et ta on üks metsa ja, ja puude maharaiuja,  siis praegune erametsaomanik on tõsiselt huvitatud,  kuidas oma metsi säästis majandada, kuidas järeltulevatele  põlvedele neid edasi pärandada. Heas korras ja, ja seal me saame seda kõike näidata. Nii et neid, neid inimesi on lust õpetada,  nad on siiralt huvitatud asjast ja tihti on nii,  et kui kellaaeg saab täis, justkui tunnid on täis,  mis ette nähtud on, siis inimesed seisavad  ja küsivad veel, ei hakka linna poole tõttama,  nii et ma usun, et nii mõnigi kord, ka õppejõud saab  meeldivama elamuse kui keskmist üliõpilaste õpetades. Eesti maaülikooli avatud ülikooli kaudu on õppima oodatud kõik,  kes soovivad osaleda täiendõppe kursustel,  täiendada erialaseid teadmisi ja oskusi,  jätkata katkenud õpinguid, arendada end oma huvialadel. Eesti maaülikooli avatud ülikool on valmis koostama  täiendõppekava vastavalt tellija vajadustele. Oma koolitussoovi saab saata e-posti aadressile avaülaEmu.e. Kui inimene on pikka aega tööl eemal olnud,  siis võib juhtuda, et tuleb õppida nii töö otsimist,  töö tegemist kui ka tööl käimist. Tartu tööharjutuskeskus on mõeldud nendele,  keda tagasilöögid on kõige rängemalt tabanud. Tegu on tööharjutuskeskusega, mis mõeldud mitte ainult tööta,  vaid ka koduta jäänud inimestele kõrvuti paiknevad siin  nii päevakeskus kui tööharjutuseks kohandatud ruum. Siin esimene ruum on meil siis selline ruum,  kus inimesed saavad ennast ette valmistada,  ehk siis nii-öelda selline päevase viibimise ruum  ehk päevakeskus siin on olemas siis selleks kõik vajalik,  et, et inimene ennast hästi tunneks ja, ja  siis ka sellised esmatarbeasjad, et saaks kas arvutis  töötada endale näiteks mõne internetikuulutus,  ajalehekuulutuse, mõne muu portaali kaudu leida töökohta,  koostada CV'd, saata võib-olla mingid tähtsad e-kirjad  või siis või siis lihtsalt niisama näiteks enda arvuti  kasutusoskus lihvida, mis iganes eesti keele oskus lugeda  internetist ajalehti, olla sellist nii-öelda  siis ühiskondlikult aktiivne. Edasi liikudes siis ma ei tea, et siin on meil köögiruuk,  et, et köök on. Tegelikult see on siis sellises korteris kohandatud,  et selles suhtes on siin kõik sellised tavalise tavalise kodutingimused,  et et siin saab siis siis inimene. Noh, teha endale süüa, valmistada ennast selles suhtes  ka ette, et tal oleks, et tal oleks kõht täis hea olla,  et, et saaks mingisugust tegevust teha ja samamoodi muidugi  see köök on selles suhtes meil hea, et siin me saame teha  palju sellist koristusõpet aasta siin seina peale,  mis üks koristaja meeles pea kohe, mis kõik  mis kõik teha tuleb. Et meelest ära ei läheks? Aga lähme edasi, siis meil on olemas loomulikult  pesemisvõimalused inimestele, et, et oleksid sellised,  kui me nõuame nendelt puhtust, eneseteenindusoskusi,  et nad siis saavad siin ka ennast puhtaks teha. Ja siin siis on meil kohe eraldi selline väikene ruumikene  just selle jaoks, kui on meil nüüd toimuvad need tööharjumusõpped,  et siia saavad siis ainult need inimesed,  kes sellel õppel osalevad ja, ja, ja kes  selle raames siis midagi teevad ja siin on juba konkreetne kohustus,  näiteks tehti selliseid kindaid, et väga paljud nüüd nendega  liiguvad ringi nende enda tehtud kindad,  ise nad vaatasid, mõtlesid ka selle lõike välja,  võtsid ühe töökinda, arutasid lahti, vaatasid,  kuidas lõige on, üritasid kokku panna, alguses olid kinnaste  kvaliteet kehvem, pärast läks paremaks. Et sedasi tublisti tehtud kindad neil. Et siin mitu paari, mis neil nüüd alles on jäänud,  et muidugi noh, tavaliselt ma ütlen, kuna nad ise need  endale tegid, et siis nad said need loomulikult  ka endale kohe võtta. Et mõned on nüüd jäänud siia seisma, siis nad tegid endale  selliseid susse, et Tekora andis meile, annetas meile vaiba jäägid,  mis neil jäid, et sellest nad said, siis said  siis teha erinevaid susse, et mida nad siis siin varjupaigas  saavad kasutada meie, mida meie siis saime enda teistesse  tugikeskustesse viia maakonnas laiali. Ja ja lisaks siis nad tegid selliseid meeneid,  et kuna meile nüüd jõuluajaga see kokku langes meie  tööharjutus aeg, et siis nad said teha igasuguseid erinevaid  selliseid asju. Hetkel ei saa töö tegemist õppida ja harjutada,  sest raha selleks on otsas ja tuleb oodata uue hanke tulemusi. Aga kestis see harjutamine muidu hommikul üheksast kuni kolmeni,  päeval osalejad said stipendiumi ja lõunat. Tööd tehti ka väljas, näiteks käidi kalmistul lehti riisumas  kuid tööharjumusõpe ei kujuta endast pelgalt mingi lihtsa  töö õppimist ja harjutamist. Tööharjumuse õpe on siis selline selline õpe,  kus inimesel hakatakse õpetama erinevaid oskusi,  mis on vajalikud tööle tööle minekuks. Eks seda muidugi tõlgendatakse väga mitmet moodi,  aga, aga siin meie juures tähendab ta seda,  et selleks on siis mingi, et teatud ise mina armastan neid  liigitada siis kolme sorti. Esiteks enesetunnetus oskused, mille alla kuuluvad sellised  märksõnad nagu hügieeni, välimus ja suhtlemisoskus. Teiseks veidi rohkem tööga seotud oskused nagu ajaplaneerimine,  meeskonnas osalemine, raha kasutamise planeerimine  ning kolmandaks praktilised oskused, mida inimene vajab tööprotsessis. Kui kaua peab olema töötu, mis used kaovad? See on väga individuaalne, see sõltub sellest,  et noh, väga palju inimesest endast, et kuidas ta üleüldse  tema enda selline kogusetunne on olnud varasemalt,  milline on olnud tema varasem töökogemus,  kas ta on üldse kunagi töötanud vahepeal on  ka selliseid inimesi Meil puudub üleüldse igasugune töökogemus,  et siis on selge, et tal noh, meil ei ole enam,  ei räägi enam tööoskustest taastamisest,  vaid uuesti õppimisest või esmakordsest õppimisest,  õigemini tavaliselt. Töötukassa vist ise loeb pikaajaliseks töötuks  ja selliseks inimeseks, kellele uuesti on vaja tööharjumusi õpetada,  seda inimest, kes on aasta olnud tööta ja ma arvan,  et mõnel puhul võib seal isegi olla natukene varem,  aga et reeglina ma arvan, et aasta ongi võib-olla selline  aeg kui, kui peaks, peaks kindlasti hakkama juba nendest  asjadest pihta. Et tõesti need kokkulepped, kohale jõudmine tööandjaga,  suhtlemine, meeskonnas töötamine, suutma kellegi nii-öelda  käskudele alluda. Et kõik sellised asjad, et ma arvan, et see võiks,  võiks umbes olla siis, kui inimene on aastane,  tööt. Muidugi on ka erandeid, näiteks kui inimene on töötuna  agaralt koolitustel käinud või töötanud vabatahtlikuna,  pole tema oskused ka aasta pärast kuhugi kadunud,  aga kodutud vajavad tööle, saades sageli tugiisikut,  kes neid hommikuti õigel ajal tööle saadaks  ja pärast palgapäeva hoiaks raha kasutusel silma peal. Kas selline teenus on meil praegu olemas? Selleks ajaks nüüd, kui saade juba eetrisse jõuab,  siis on see hange juba toimunud. Aga et praegu on töötukassa välja kuulutatud hanke tööle  rakendamise toetamise teenuse ostmiseks Tallinnas,  Tartus ja Jõhvis ja, ja tõenäoliselt siis keegi Tartu  asutustes seal ikkagi kandideerib ja see  ja see teenus võidetakse, et kas nüüd sellest saavad kasu  ka otseselt koduta inimesed või, või lihtsalt pikaajalised töötu,  et see on nüüd, iseasi aga, et selline teenus on iseenesest olemas. Ja Tartus on olemas ka selline keskus, nagu on Johannes  Mihkelsoni keskus kes siis toetab pakubki tugiisiku teenust  sõltuvusprobleemidega inimestele töölesaamisel. Ja kui inimene on selle töökoha saanud, siis  ka selle säilitamisel Tööharjutuskeskused ja töötute aktiveerimiskeskused võivad  olla erineva suunitlusega, näiteks pikaajalistele töötutele,  psüühiliste erivajadustega inimestele, kodututele infot  nende kohta saab kohalikust omavalitsusest. Me oleme tulnud Tartu kodutute loomade varjupaika  ja mina olen otsustanud siin vabatahtlikult,  kuna abiliseks hakata. Kohe näeme, mis tööd mulle antakse, mul on pakk ajalehti kaasas,  ma tean, et loomade varjupaikades ajalehti ikka vaja läheb. Kuhu need täpselt pannakse, seda saame ka kohe näha. Möödunud aastal said Tartu kodutute loomade  varjupaigakassidest uude kodusse umbes pooled loomad  ja koertest koguni 98 protsenti aga loomi on siin ikkagi  palju ja vabatahtlikud abilised on alati tööd leidnud. Äkki tulime liiga vara? Sisse pääseb helistades aa mobiilinumber ta ütlesin. Tere, mina olen Ave, oi hopsti. Väga kena, ma mõtlesin, et tuleks appi vabatahtlikuna. Kas on tööd anda? Mida vaja on kõige rohkem? Ei ole. Tore tore silt, et siia koerad minna ei,  või. Suvel, kui uksed olid. Aga jope võib see käest ära võtta. Siis kindlasti kummikindad kätte. Üks palja käega ma juba tegin pai ei tee lihtsalt  koristamiseks kummikindad. Sest. Et ühe kassi juurest teise juurde minemisel peab käed  vahepeal ära desotama, aga kui palja käte peale seda desot lasta,  siis see käenohk varsti ütleb üles kassile väike tutvustus enne. Niisiis, liivaga ei tõmba mu kinnast käia. Siin on liivakast, on praegu puhas, et ei ole teinud muidu  on kõik vahendid olemas, sööki üldiselt panevad töötajad. Aga kui ta täitsa tühi on, siis on siin olemas nõud. Selles tünnis on. Et kuhjaga ei pane. Et kuskil, nii nagu praegu ongi sellises seisus,  sellepärast et tihti nad ajavad sinna vett,  vajavad maha, et see on nagu toidu raiskamine. Veetops tuleb alati iga päev ära vahetada. Vana vesi välja, ära pesta, uus vesi sisse. Kui on pesad neil sassis siis neid tuleb sättida,  kui on väga karva ajanud kass, siis tuleb see rii ära  kloppida ja karjaga puhtaks teha. Siis kassi lasta, ennast hammustada, natuke mängida,  see on kõik lõbus talle. Koristamise osas kehtivad siin üsna karmid hügieeninõuded  enne järgmise puuri koristamist pead käed desinfitseerima. Isegi kassiliiva koristamise kühvel tuleb enne järgmisse  kasti pistmist desolahusest läbi lasta ning puuride  puhastamiseks on ette nähtud ühekordsed lapid. Kui kass aevastab või on tal kõht lahti,  siis tuleb sellest tööandjale teada anda. Ma loodan, et see jäi mul nüüd kõik meelde,  seda oli päris palju. Tegelikult on kõik väga loogiline, et see on üldiselt  nii nagu noh, loogika järgi käib kõik, et nagu koduski,  et pesta ja koristada ja pühkida ja nühkida nagu oma kassiga. Aga tööd on, palju, tuleb peale hakata ja põhiline on mitte  midagi sassi ajada, ma püüan teha nii, nagu õpetati. Et alustame ülevalt, siis. Tere milla. Oi, ma ei saa uski lahti. Niimoodi. Puiestee 73 juurest oled sina, jah. Tere päevast. Kõrva tagant sügeleb või? Peaks natukene paks nagu ammustada. Esimese kassiga saan hakkama, isegi käsi ei unusta desinfitseerida,  aga juba teise puuri juures juhtub väike äpardus. Kass volg saab välja. Pärast seda olen tublisti ettevaatlikum ja ei jäta lapi  või kühvli järele minnes puuriust irvakile. Ega kõik nii uudishimulikud loomad ei olegi. Mõnele meeldib lihtsalt oma voodist kiigata,  kuidas nii-öelda allkorrusel puhastustööd tehakse. Kokku, või on siin kolmas veel, see on kuidagi väga. Oi, sa kaevastasid Kõrvaltoas pidid kassike kaevastama. Aevastamise pean meelde jätma, võib-olla vajab see kiisu  natuke turgutust. Igal puuril on silt kassi nime ja leidmiskohaga  ja seal on kirjas ka see, millist rohtu ja vaktsiini kassile  on antud. Nii. Saame tuttavaks klassikuga. Kust sa siukse nime sai, klassik oled sulle vist ei meeldi,  meile ei meeldi vist need kummikindad ja see desinfitseerimisvahend? See on natuke paha lõhnaga või? Sa muidu tahtsid küll paiega? Nüüd enam väga ei taha. Kes kuidas elu on? Elul pole väga vigagi, tuba on soe ja sööki on. Tekid on sul sinnad soojad? Muidugi kodus oleks parem oi. See oli juba mu sabas kinni võtnud, kuule,  ära püüa. Ma ei tohtinud neid puutuda omavahel. Nonii, kuidas läks? Noh, ma saan aru, et see ülesanne, mis mulle määrati,  ei olnud väga keeruline vist, et suhteliselt puhtad olid  need puurid ju, et ainult siin sellel täpil on vist küll  kõht natukene lahti. Ahah, väga hea ja tee tähelepanek, see ei ole head kõht lahti,  aga hea tähelepanek tema aevastas ka. Ja siis ma ei tea, kumb neist nüüd, kumb on üks on ruu  ja teine on ruu, on see pikema? Pikema karva kaevastis ka kui tihti, nagu seda on,  et inimesed, kes tahavad endale kassi võtta,  tulevad siia nii-öelda vaatama, et mida kassi hooldamine  endast kujutab, sest siin saab ju tegelikult nagu väga-väga  hea pildi sellest, et kui sa tahad koju kassi võtta,  mida seda ka nagu tegema pead, et noh, et kas sa üldse oled  valmis selleks, et oma kassi hooldada, nagu tegelikult ei. Kõik. Nad teavad, me loodame, et nad teavad ka,  muidugi paar korda on küll olnud sellist juhtumit,  kus siis lapsevanemad tulevad oma lastega  ja on pannud küll ka lapsed niimoodi tööle,  et siis, kas lapsel kaob isu ära või ei. Et selles suhtes on küll nagu hea kogemus,  et mõned on olnud tublid ja ikkagi on loom võetud perre,  aga on ka olnud selliseid, kus siis poole töö pealt laps ütleb. Ei taha enam, mida siis esimese päeva kokkuvõtteks öelda tundub,  et mulle, kui algajale vabatahtlikule muidugi väga keerulist  teha ei antud. Väga mustad need puurid ei olnud, mida ma puhastama pidin  ja tegelikult endise kassiomanikuna ei olnud siin mulle  ka väga midagi sellist. Uut, aga, aga nendele inimestele, kes kellel kassi pole  olnud varem või kes tahaksid kassi võtta või,  või lastele näiteks tasuks küll siia vabatahtlikuks tulla,  siis saab põhimõtteliselt ju aimu sellest,  mida tuleb oma kassiga praktiliselt iga päev teha. Milliseid toiminguid, milliseid hoolitusi ta vajab,  et siin saab selle pildi nagu väga hästi ette,  et kas inimene on selleks valmis või ei ole. Nagu mina täna kogesin, õppida saab väga mitut moodi  ja väga erinevates paikades. Nädala pärast oleme kindlasti juba targemad. Nägemist.
