On saabunud tõesti laus, pime aeg ja kõikide meie pilgud on  ehk rohkem pööratud iseendasse ja, ja toasisemusse  ja muidugi otsime me ikka ka ilusaid taimi ju. Ja täna me olime, oleme tulnud siia botaanikaaeda teie jutule,  Urmas Laansoo. Et rääkida toataimedest ja võib-olla midagi  ka põnevamatest. No toataimi igal kuul tuuakse huvitavaid uusi liike  ja sorte sisse ja ka vanadel tuntud taimedel,  nagu on flamingolilled, neil neil ka pidevalt aretatakse  uusi huvitavaid sorte juurde. See siin see flamingolill pigem meenutab tõlvlehikut,  aga tegelikult päris tõlvlehik ta ei ole. Tõlge k on Kesk-Ameerika taimega, flamingolill on koguni 900 liiki,  nad kasvavad alates Mehhikost kuni siis Lõuna-Ameerika  keskosanik välja ja. Milline aeg on talv taimede elus, talv on kõige raskem  periood taimede elus, sest erinevalt nende troopikataimede kodumaast,  kus aasta läbi on piisavalt soojust, piisavalt niiskust  ja samuti valget aega, on seal palju rohkem. Päris ekvaatori lähistes vihmametsades on ju 12 tundi valget  aega 12 tundi pimedat aega, aga meil talv on,  tõepoolest, on, on väga pikk ja pime päev,  et sellised taimed, kes talvel õitsevad nagu paljud  troopilised orhideed nagu flamingolilled,  nagu kallad, nagu alpiganid või jõulutähed,  kes alustavad õitsemist. Et nende elu meie juures kodus siin Põhjamaal parem oleks,  et nad ennast paremini tunneksid, et nad stressi all ei  peaks kannatama, oleks kindlasti hea neid talvel,  kõige pimedamal ajal, see on novembrikuust kuni jaanuari  lõpuni lisavalgustada lisavalgustamise, millest tuleb meil  veel täpsemalt juttu. Aga millised on veel siis need hooldusvõtted,  mida õitsvate taimedega või ka lehtdekoratiivsete taimedega,  kes kodustes tingimustes arvu õitsevad nagu draakonipuud,  nagu tõllpuud? Noh, neid on ju väga palju, et kuidas talvel toimida,  nüüd kõige tüüpilisem viga, mida tehakse,  on see, et taim, kui koju tuuakse talvisel pimedal ajal  pannakse kusagile toanurka kapi peale või laua peale ta tõsi,  võib seal tõepoolest mõnda aega õitseda,  aga taime õitsemisperiood jääb lühikene ja taime enda ilus  aeg ei ole ka nii pikk kui, kui palju valgemas kohas. Nüüd suvisel ajal vastupidi, peab mõningaid taimi koguni varjutama. Suvel paljud troopikataimed, kes elavad vihmametsas puude  varjus puude okste peal on harjunud hajutama,  on harjunud hajutanud valgusega, ei talugi otsest päikesekiirgust,  aga alates oktoobrikuu seest, kui päike käib meil madalamalt,  kui päev on lühem ei ole ühegi taime puhul karta,  et päike neid põletaks. Ja kõige tüüpilisemad taimed, kes siis talvel tahaksid  kindlasti rohkem valget, kui meie loomulik päevapikkus seda  suudab pakkuda, on troopilised orhideed. Minu käes on siin üks huvitav Malaisiast Indoneesiast pärit  kuuking Falenopsis, keda on palju liike,  erinevaid sorte ja see on veel üks ekstra eriline taim  selle poolest, et tal üks õisik on normaalsete õitega  rataste õitega, aga teine siis teeb niisuguseid huvitavaid  beloorilisi õisi, et õie sisemised või keskmised  õiekattelehed on moodustanud niisuguse toru  ja organi nüüd kuuking. On muidu troopilistest orhideedest üks kõige vähenõudlikum,  aga ometigi inimesed sageli kaebavad, et ta varistab oma  nupud või lehed muutuvad kollaseks ja midagi ei meeldi,  et mis talle siis ei meeldi. Tema kui troopilisest vihmametsa vihmametsast pärit taim  vajaks ka kodus nii niiskemat, õhku, kõrgemat õhuniiskust,  seda me saame taimele pakkuda kas taime puhta sooja veega  piserdades või taime kõrvale, siis mõne laiema anuma panna,  sinna peale vett valada, et vesi aegamisi aurustub  ja loob taime ümber niiskema keskkonna. Ja muidugi, kuna looduses paljud troopilised,  orhideed ja kuuking loomulikult ka elab puu otsas epifüüdina,  siis ta juured kunagi liigniiskuse all ei kannata,  et vihm sajab ära, juured nõrguvad kuivaks,  kuivavad varsti ära, aga potis on loomulikult see oht,  et kui me taime kastame, siis vesi valgub potist läbi,  jääb poti alusele ja kui me vett ära ei vala  või ei taipa seda teha, siis juured riknevad,  juured lähevad mädanema ja kui taimel ei ole juuri,  siis taime elutegevus on loomulikult häiritud. Nüüd teised probleemid, mis võivad veel kuukingaga olla,  on see, et õienupud ei pruugi puhkeda. See kindlasti näitab, et Tal on kas liiga pime  ja samal ajal ka liiga kuiv või ka liiga jahe. Ja kindlasti ei maksa oma troopilisi taimi kasta külma  kraani veega. Vesi peaks olema vähemasti 12 tundi seisnud,  vesi peaks olema tuatemperatuuriga ja vesi peaks olema  ka puhas, puhtama taimele sobilikuma vee. Me saame nõndaviisi, et kas filtreerime vett läbi mõne  filter kannu või keedame vett keetmisel ka vesi muutub  pehmemaks või talvel kasutame siis lumesulamisvett,  mida muidugi peab eelnevalt soojendama, et mitte päris külma vett. Kui me seda troopiliste orhideed kuukinga kastaksime külma  kraani veega, siis mõne tunni pärast tema lehed varisevad,  õienupud ka kas vajuvad longu või kukuvad üldse taime  küljest ära, nii et igal juhul see talle ei meeldi. Nüüd natukene veelgi kapriissem on Lõuna-Ameerikast pärit orhidee,  kes elab ka puu otsas, aga näeb teistmoodi välja. Ei õitse päris nii pikalt, kui, kui kuukingad,  aga teda ometigi ka meil on saada, et kodus on võimalik  siis orhideesõpradel niisugust ilusat uhket katleia nimelist  orhideed kasvatada. Orhideelised üldse veel infoks. Vaatajale on taimemaailmas üldse üks kõige suurem kõige  liigirohkem taimesugukond, troopilisi orhideesid  ja ka parasööte orhideesid orhideelisi. Kokku on üles leitud 18500 liiki. Meil Eestimaal näiteks elab 37 liiki orhideesid looduses,  üks liikvel hiljuti. Eelmisel aastal avastati juurde Saaremaalt Saaremaa sõrmkäpp,  aga valdav osa orhideedest kasvab, kasvab troopikas  ja kõige rohkem on neid paapu Uuska neas 2300 liiki,  aga ka mujal troopilises Aasias, aga ka Aafrikas,  Lõuna-Ameerikas ja meil paras vöötmes nüüd. Katleia on eriti tundlik kindlasti suure õhutemperatuuri  kõikumise suhtes. Et öösel on palju jahedam ja igal päeval on isemoodi temperatuur,  et talle meeldiks stabiilne kõrge temperatuur üle 20 kraadi  tavaliselt noh, keskküttega ruumis on küll,  õhutemperatuur on kõrge, aga sageli jääb vajaka just õhuniiskusest. Et selles mõttes on hea, et troopilise vihmametsa orhideesid  ja ka teisi taimi, ka flamingolilled kasvavad niisketes  humiidsetes metsades, neid on aeg-ajalt hea piserdada  siis võib ka niiviisi teha, et kui on väiksem taim,  et me paneme taime suurema aluse peale, kus ümberringi on vesi,  aga teine pott on tõstetud põhja ga ülespoole,  nii et taimepott ei ulatu küll vette aga on seal vee kohal,  nii et vesi aurustub ja ja loob nõndaviisi ümber taime  niiskema keskkonna. Muidugi teine tähtis asi veel õitsvate taimede puhul talvel  on see, et me neid aeg-ajalt ka väetasime. Väetamisega võib muidugi ka taimele loomulikult kergesti  halba teha või viga teha. Et parem on väetada harvem ja lahjema nõrgema väetuse  lahusega kui sagedasti ja liiga kange väetise lahus ga eriti  siis liiga sagedasti väetamist ei taha, ei taha taimed talvel,  kui on meil pimedam, kui meil, on ka õhk kuivem toas  ja kui taimedel taimed ei ole nii kiire kasvuga võrreldes  suvise või kevadise ajaga. Nüüd see flamingolill on praegu küll väga uhke  ja õnnelik, et on näha, et tal lehed on terved,  ilusad läikivad, rohelised, aga kui hakkavad probleemid,  et lehed hakkavad kas servast või või tipust kuivama  pruunistuma või kõik õied ei taha puhkeda või,  või varisevad enneaegselt või õitsemini,  jääb lühikeseks flamingolile loomaomaselt see kõrgleht peaks  olema värviline ja, ja ilus, värske, vähemasti kaheksa nädalat. See on kaks, kaks kuud. Aga kui, kui nõndaviisi ei ole, siis midagi on tal häda,  et midagi talle ei sobi. Kas on liiga pime, liiga külm, üle kastetud  ka flamingo, lilled? Paljud liigid looduses, flamingolilli on 900 liike looduses  elavad sageli puu otsas, kus nende juured ei kannata  liigniiskuse käes. Et neid ei maksa kindlasti üle üle kasta. Ja siis veel üks uus taim, kes on pärit troopilisest Aafrikast,  täpsemalt öeldes Lääne-Aafrikast, keda meil on nüüd saada,  keda on võimalik ka kodus loomulikult kasvatada,  aga on soojalembene taim ja tahaks aeg-ajalt piserdamist  nii lehti kui õisi, võib piserdada. See on Tomsoni saatusepuu, kes kasvab Liaanina Lääne-Aafrika metsades,  et ta mitte ei jää nii väikeseks, nagu teda kauplustes pakutakse,  vaid ta kasvab palju kõrgemaks, hakkab vähendama,  et kodus peab talle siis tuge pakkuma kas  siis nööri, mõne bambuskepi või või muu sellise toe näol. Tomsoni saatuse puhul on huvitav taim selle poolest,  et ammu enne õitsemist tal moodustuvad valged tuplehed,  et tupled on tal valged, siis alles siit tupehe vahelt tuleb  punane päris õis, kroonlehed. Ja kui õis on, on varisenud, siis tuplehed muutuvad roosaks,  et ta on üsna pikka aega dekoratiivne. Muidugi ei maksa talvel väga palju häirida,  ei kasta ega ammugi mitte piserdada sukulente need taimed,  neid taimi, kes talvel puhkavad kõrbetaimi,  poolkõrbetaimi või ka savannitaimi, nagu on aaloed,  nagu on avisabad, nagu on kaktused ja loomulikult taimede  talvine kastmine, kastmise sagedus ei ole mitte nõndaviisi,  et ma teen esmaspäeva peale kalendri se risti,  et igal esmaspäeval kastan vaid, nii nagu meie ühel tekib  janu hommikul, teine joob mitu korda päevas,  nii ka taimedel kastmine kõige rohkem. Loomulikult sõltub ruumi temperatuurist,  aga ka sellest, kus taim pärit on, et kõrbetaimed tarvitavad  vett vähem võrreldes sellega, kui palju joovad  või tarvitavad vett vihmametsataimed. Nii et kastmine taimede puhul on väga individuaalne,  kõige lihtsam või kõige otstarbekam on taimede  kastmisvajadust määrata sõrmega potimulda katsudes. Kui potimuld on piisavalt niiske ja määrib sõrme ära,  et muld jääb, jääb, jääb sõrme külge, siis ei maksa kasta. Aga kui muld on kuiv, see on kohe tunda,  muld on tavaliselt tõmbunud ka pea pealt heledamaks  ja kui me potti katsume, on pott ka kergem,  siis võiks kasta. Et reegel on niisugune või sellisest reeglist võiks lähtuda,  et kahe kastmise vahel muld peaks ikkagi tahenema. Muidugi on ka taimi, kes looduses kasvavad soistel  või liigniisketel aladel aga neid toataimena kuigi sageli ei kasvatata. Üks tuntumaid sootaimi kalla kõrval on longus kõrkjas,  keda rahvapäraselt kutsutakse või tuntakse  ka naise juuste nime all. Jah, et see naise juukse nimeline taim või longus kõrgjas  looduses kasvab Lõuna-Aafrika soistel aladel  ja teda on võib-olla küll väga raske üle kasta,  et tal võib jääda ka vesi pidevalt poti alusele.
