Kui oleme ostnud ühe veetaime siis me muidugi tõmbame  ka veetaime sellest potist välja, millega me ta oleme ostnud. Täidame siis veetaimele sobiliku või kohandatud nõu. Veetaimedele mõeldud mullaga, mida saab ka aiakeskusest osta. Istutame selle veetaime. Siia uude potti. Ja paneme poti pinnale kivikillustiku soovitan tatavalt  raudkivi killustik. Ja seda killustiku võiks siia panna üks kahe kolme  sentimeetri paksuselt. Killustiku eesmärk on selles, et asetades seda  veetaimepotiga nüüd veekogu sisse vesi ei tõsta mulda potist  ülesse ja nüüd tutvustame teile veel tiigitaimi. Ja veel tuleks rääkida ühest loast või lugast. Ladina keeles siis sirpus arna montani. Ja see on meie enda looduslik liik, mis kasvab igal pool  järve kallastes. Aga siin on tegemist sordiga sebrinus, millel on  siis lehed. Või noh, need varred on siis kirjud nagu seebra mustriliselt. Valge rohelise kirjud ääretult dekoratiivne,  täiesti külmakindel, kuna tegu on meie omaenda loodusliku liigiga. Siin on veel üks. Üks luga. Mis nüüd ei ole kohe kindlasti külmakindel,  aga on ääretult kauni lehestikuga. Talub madalaid miinuskraade, nii et varakevadest  hilissügiseni võib ta meil kasvada seal kaldavees  või tiigi kaldal. Aga talveks tuleb ta siiski ära keldrisse  või kuhugi garaaži, kus on nullilähedane toimetada,  sest suured talvekülmad lõpetavad ta elu meil siiski ära. Ja väga kaunid taimed on ka osjad. Siin minu käes on praegu üks Jaapani osi,  mis ei ole tegelikult külmakindel ja peaks talveks  ka oma korvikesega viima. Talvituspaika. Ta meenutab väga meie looduses kasvavad liivosja. No peaaegu et ära vahetamise nii sarnane. Ainult et vahe on selles, et meie liivasi ei kasva vees,  vaid vastupidi kuivadel liivadel. Ja siin on üks väga eksootilise väljanägemisega taim Pontaderia. Mis kasvab siis ka kaldataimena, aga ei,  talvitu mitte mingil juhul meil õues, vaid tuleb talveks  viia keldrisse. Kuidas kodutiikide veepuhtuse eest hoolitseda  ja mida enne talve tarvis teada? Kõigepealt enne kui juba aiatiigikest on tegema asutud oleks  tark teada, et see tiigike ei ta väga lageda päikselise koha peale. See on juba üks võimalustest, miks selles tiigikeses vesi  puhtam seisaks. Teine kindel asi on, et. Aiatiigike ei tohi olla liiga madala veega  ja selliseks optimaalseks vee sügavusel võiks olla 40  sentimeetrit vähemalt. Siis võib ka ütelda, et veel on oma puhastusvõime olemas ja,  ja see vesi vähemalt nii kiiresti vetikatest ei roisku. Ja kui ikkagi vaatamata kõigele Ja tõenäoliselt suvel kuumade päikesepaisteliste ilmadega Tiigivesi läheb roheliseks ehk siis vetikad on tohutult  vohama hakanud siis on võimalik kasutada  ka keemilisi vahendeid. Mida on siis tänapäeval aianduskeskustes saadaval. Või siis panna vesi kuidagi liikuma seal sees  ja vee liikuma panemiseks on väga mitmeid erinevaid võimalusi. Vesi võib pursata, vesi võib kukkuda, vesi võib voolata jõena. Võib lihtsalt nagu väike allikas pulbitseda. Nii või teisiti, peaasi kui et vesi liiguks  ja kui vesi juba liigub, siis on juba tagatud küllaltki  suurel määral. Et see vesi seisab ka puhtana, aitab ka võimalus vesi välja vahetada. Nii et kui teha sellist veevahetust regulaarselt Väga laias laastus ütleme üks kolmandik veest näiteks iga  nädal või üle kolme-nelja päeva ära võtta  ja asendada uue veega siis püsib ka seal lombikeses vesi värske. Ja läbipaistev, kui nüüd veesilm on ikka väga ropuks läinud,  siis peab ette midagi võtma, puhastama ja vett vahetama  või kasutama keemilisi aineid. Aga ma tahan siinjuures siiski inimestele. Südamele panna, et ärgu võtku oma aiatiigikest mitte nii. Nagu näiteks siseujulaid või, või ujumisbasseine,  kus vesi peab olema absoluutselt steriilne. Ja, ja, ja see tiigikese põhi peab olema täiesti lihvitud,  poleeritud ja vastu särama. Ei aiatiik ei ole ju mõeldud. Ujuma käimiseks ta on pigem siiski naturaalne. Veesilm, mis on küll kunstlikult inimese poolt loodud  nii või teisiti, mingisugune elustik seal ikkagi peaks olema  ja seda tuleb võtta kui väga normaalset nähtust. No kui me nüüd hakkame mõtlema, et talve peale  siis on ju ka erinevate sügavus, ega riigid,  et kuidas nende juures toimida. Talve peale mõeldes on kõige olulisem Teada seda, et inimesed, kes on nud oma veesilmad Betoonist ehk siis valanud nad betooni. Nad peavad need veesilmad veest puhtaks tühjaks pumpama  sest betoon ei talu jäätumist kindla peale,  praod tulevad sisse. Aga veesilmad, mis on siis ehitatud plastikutest kiledest,  seal ei ole mitte mingisugust vajadust tühjaks pumpamise järele. Sinna jäägu vesi täiesti endises hiilguses talveks jäätuma. Kevadel jää sulab ära. Tiik on täpselt alles, nagu ta peab olema. Sügisesel ajal võib-olla kui keegi paneb pahaks,  et, et langevad lehed rikuvad veepeeglid ja,  ja vajuvad sinna vee põhja ja tekitavad ilmaasjata  ebasobivat muda. Siis on väga. Otstarbekas kasutada. Ma mõtlen just väiksemat veesilmakeste puhul. Tiigi katteks veepinna katteks spetsiaalset võrku. Neid on täiesti ka aiakeskustes müügil. Täiesti lihtne ja loogiline võrk mis laotatakse  siis vee pinnale. Ja kui puud on oma lehed ära langetanud,  saab võtta võrgu koos lehtedega ja, ja tiigivesi  ja vee silmapõhi on sellega siis päästetud. Selleks korraks. Siis on üks võimalus. Mingisugust kahva see on näiteks spetsiaalne Vee pinna pealt prahtide lehtede ärarookimise kahv muidugi  neid kahvasid on igasuguse kujuga, neid suudab hea tahtmise  korral ka ise meisterdada.
