Maahommiku aiaelu rubriigi korduste viimasel nädalal oleme  juba sügistoimetuste juures. Täna ja homme kohtume Alvar Petersoniga Tartu puukoolis. Kolmapäeval ja neljapäeval räägib Arnold Hannust kodutiikide  teemal ja suviste nõuannetega lõpetame Viive Rosenbergi  juures kartulipõllul ning räägime suurest nuhtlusest kartulimardikast. Tavaliselt on ju nii, et ega meil maikuu sees suurt aega ei ole,  kõik tahab teha ja tööd on hästi palju. Selle tõttu võib paljud asjad sügisel ära teha. Mida oskaks soovitada, on, on tõesti see,  et ei maksaks istutada ilma. Mullapallita või juurepallita hariliku tamme  ja ka punast tamme Need on nüüd kaks silgust asja,  mis ei, ei kannata hästi seda loksutamist nad on meie oludes  on küllaltki põhja leviku põhjapiiril ja,  ja nende liigutamine sügisel ei ole olnud hea,  tähendab, ta on nagu kannatavad, väga, just juured  kannatavad külmaga es, mitte puu ise. Aga ülejäänud asjadega ei oskagi nagu väga kommenteerida,  väga hea hoolduse ja, ja korrektse istutuse korral ei ole  erilisi tagasilükke olnud. Muidugi siin peab ütlema ka seda, et, et ei ole seda võimalust,  et absoluutselt kõik õnnestuks, mingi protsent võib ikka  natukene nahka minna. Aga väga hea istutamis aeg on, hakkame siis natuke meile  võõralt alal pihta, see on siis marjapõõsad. Must sõstar, valge sõstar, punane sõstar,  karusmarjad. Neid on isegi kaval praegu istutada, sellepärast et aega on. Ja nemad jõuavad alati kevadel varem lehte minna,  kui teie üldse liigutama jõuate hakata, sellepärast et kevad  tuleb tahes-tahtmata alati ootamatult. Ja, ja parem on, kui nad on juba siis seal olemas  ja eks võib ainult siis korrigeerida seda võra,  tähendab, või noh, kui on talve jooksul mingisugune,  kas lumi on ära vaalunud või et panna nad ilusti jälle  tugede vahele või ära toestada. Et ma usun, et nii on kõige parem. Ja teine asi, mida väga siis soovitaks, on On erinevate  ekkide rajamine sügisel see jälle sama põhjus,  et meil on aega. Ja ekipõõsad on väga hästi istutatavad, ütleme hakkame  klassikalises harilikust tuhka, kust peale viirpuud  siis kontpuud ja noh, neid on hästi palju,  võib-olla natukene ettevaatlikum peaks olema okaspuu eki istutamisega. Ma mõtlen siin noh, meie põhilisi kahte okaspuud,  millest tekke tehakse, need on siis harilik kuusk  ja harilik elupuu aga kui nad on konteineris,  siis ei ole sellega ka olulisi probleeme,  tähendab kevadel tuleb lihtsalt asi üle vaadata. Võib juhtuda sedamoodi, et külm võib nad välja tõsta natukene. Aga muud probleeme ei tohiks olla. Ja mis puudutab nüüd siis lehtpuuhekkide istutamist,  siis et ega siin mingisugust muud suurt avalust ei ole. Kui me võtame siit nüüd ühe konpuu, põõsa näeme,  milline ta on, siis tuleks ta siit koti seest välja tirida. Ainuke asi, mida muidugi tuleb jälgida, et kui me koti,  sest ükskõik millist millist põõsast välja võtame,  et peame vaatama, et kuidasmoodi, need juured siin  selle koti sees on. Sest. Kui on põõsas pisut vanem, siis näete, tähendab,  kuna toit tulevad ülevalt, siis hakkavad juureotsad keerama  siia tagasi, et natukene peaks selle koti  siis lahti tõmbama. Või selle mullapalli tähendab, et need juured saaksid tõesti  laiali minema. Enamus ekipõõsaid on kavalam istutada õige natukene mates  tähendab sügavamale, sest kindlasti talve jooksul see istub. See muld alla poole ja mis on, ei ole üldsegi mitte vähe,  tähtis tuleks tagasi lõigata, ütleme kontpuude puhul tuleb jälgida,  et paar-kolm. Seda lehesõrmevahet jääks alles ja üsna jõhkralt tagasi lõigata. Mida rohkem te seda teete, tähendab seda parem saab see  pärast see teil võib-olla ta kevadel on natuke jube,  näeb välja, aga peale seda, kui ta lehte läheb  ja kui ta hakkab siit uinupungadest välja ajama seda parema  asja saate. Ja ega siin suuremat tarkust muud olegi,  tuleb ritta panna ja ilusti. Juure ümber kraavi võib panna ka paremat mulda,  juhul kui te olete näiteks Tallinn nõmmel,  kus on ainult liiv ja jälgida tuleks siis see,  et see k peaks olema siis niivõrd siis ümber ümber taimede täidetud,  et ei tekiks sellist asja, et siia koguneb vesi. Sulavesi tähendab, et kui see nüüd on selliselt siia peale tekib,  et ta teinekord mõnda liiki või sorti võib hakata häirima,  et ta hakkab edasi-tagasi tirima ja võib tekitada siin  juurekaela peal koorekahjustusi. Ja ega muud kavalust olegi. Aga kui tihedasti siis taimi võib istutada,  kui, kui heki peale mõelda. Kõik oleneb sellest kuidasmoodi või millist tekki tahetakse saada,  sest tekid on ju ka erinevad, nad võivad olla suursed,  see tähendab, et sealt vahelt läbi näha. Kui nad on vaja vabakujulised, siis näiteks kontpuude puhul,  mis on suutelised läbimõõdus kasvama neli-viis meetrit,  võite jätta terve selle vahe, nii et, et nad olekski sedamoodi,  aga klassikaline tupu kki istutamine on ikka kolm tükki  meetri peale. Kiirpueki puhul võib minna ka selle variandi peale,  et viis tükki kahe meetri peale ja, ja selliselt  siis vastavalt vajadustele osade osade okaspuueki muidugi  istutatakse ka selliselt, noh näiteks mägimänni eki võib  istutada selliselt, et ta on vabakujuline. Ja siis piisab seda ka, et on üksainukene eksemplar meetri  peal muidugi kaugemale vaadates on, on, ta täidab  ka rohkem, sest meil on siin puukooli peal üks eksemplar olemas,  mille läbimõõt on kusagil seitse-kaheksa meetrit. Ühel Mägi männi taimel, siis ütleme niimoodi küll 45 aastaga. Aga, aga tähendab, puud on võimelised kasvama küllaltki  suure läbimõõduga ja, ja selle tõttu nad täidavad rohkem. Paraku on meie inimestel väga vähe aega,  kõik ütlevad, et ma ei elagi nii kaua. Ma arvan, et 99 protsenti neist ikkagi elab kauem,  tähendab kui nad oma eki kasvamise kasvamise tõttu nägemata. Aga hoolimata sügisest ja vihmadest kastma ikka peaks ka. Peab jälgima seda, et see niiskus oleks mõõdukas,  esimene kastmine peale heki istutamist ei ole mitte niivõrd oluline,  sellepärast et tuleks niiskust või oluline on see,  et see viib mulla osakesed taime juurtele lähedale. Et tekiks see kontakt, ühesõnaga, et taim saaks oma niiskuse  sealt mullast kätte, sest kui me selle jätame tegemata  ja näiteks see muld on kuiv, nagu sellel aastal kohati on  siis tekib niimoodi, et see mullapall või ütleme  siis see potitaime, see kaasa pandud muld iseenesest on märg,  aga ümberringi on kõik kuiv. Ja siis juhtub selline kummaline asi, et see niiskus hakkab  hoopiski minema sellest mullapallist välja. Et selles suhtes noh, suvel suveti me alati soovitame,  et kui on istutamine, et kõigepealt kastke istutusauku laske  korra või kaks tõsiselt, pange auk täis ja  ka laske ära tõmmata ja siis alles minge  selle istikuga sinna. Aga nüüd, kui me kastmise kastmisest üldse räägime pikemalt,  meil on olnud siin küllaltki palju probleeme sellega,  et inimesed tulevad sügisel tagasi ja ütled,  et näete ää kuivas. Ja mis siis nüüd oli, tähendab, on põhjus on väga lihtne,  tähendab, kui tekivad sellised hästi-hästi Niisugused pikaajalised kuivaperioodi, nagu meil nüüd on olnud,  mõnel suvel siis see turbapall, eriti kui neid juuri sealt  laiali ei võeta. See turbapall on suuteline praktiliselt nädala  ka läbi kuivama. Ja kui need juured nüüd ei ole sinna mineraaliosasse jõudnud  ja kui seal ka vett ei ole, siis see taim võib tõesti hukkuda. Ja see muide kehtib ka väga suurte või nende hästi suurte  mullapalliga puude kohta, sest et neid paraku nagu nad linna istutatakse,  kipuvad sinnapaika jääma. Ja kastmine läheb lahti siis, kui lehed hakkavad kukkuma. Ja siis on juba hilja, ei tarvitse olla sellepärast,  et lehtpuud kaitsevad ennast just nimelt sellega,  et nad langetavad lehed kui üks lehtpuu,  mis on istitud, et linna kuivab ära, nii et lehed jäävad  küll külge, välja arvatud harilik tamm siis tegelikult on  asi halb, kui moodustub viht, siis on asi nahas. Kui ta jõuab lehed maha ajada, siis on lootust. Aga kas väetama peaks ka mingisugusel moel sellisel? Ei, no võib panna sügis väetist sinna auku,  aga tähendab, ega see nüüd nii väga oluline ei ole,  pigem on hea mängida kõdu muldadega viljakate muldadega,  sest päris otseselt, kui noh, nii nagu tugevatoimelist  väetist ei ole mõtet anda sügisel, muidu hakkab veel nagu  elu ajama. Noh, me oleme neid viimaseid talvine nud jah,  võib kõike juhtuda, et parem olla tagasihoidlik,  pigem siis juba kevadel. Aga tuleb tähelepanelik olla. Ja just nimelt tähelepanelik tuleb olla ka siis,  kui oma puu on ära istutatud aeda, nagu te juba enne ütlesite,  et tuleb vaadata. Jah, ja ka kõik see vaatamine hakkab tegelikult ju valikust kohavalikust,  see hakkab pihta sellest, et me peame teadma,  kas all ei ole midagi, ma mõtlen, võrkusid,  kas üleval ei ole traate? Me peame teadma seda, kas see puu seal nendes oludes kasvab,  milline muld on ja, ja soovitav oleks, et me peame ise  ka teadma seda, et mis me sellest tahame,  kas ta peab olema viljapuu, kas ta peab olema okaspuu,  kuna ta peab ilus olema, kas me tahame talvel küünlad talle  külge panna ja nii edasi, eks see on inimese valik. Paraku tuleb valikuid teha. Kui ei taha palgata spetsialist.
