Kes meist poleks kasvõi kordki elus kalamehi nähes kulme kergitanud,  mis haigus see küll on, mis neid inimesi veele  või jääle ajab? Vaevalt et nälg või kuri naine, ehk lihtsalt soov kodust  välja saada, et oleks koht, kus olla tundide viisi liikumatult. Muide, õige kala mees ei istugi tundide viisi ühel kohal. Kala kättesaamiseks tuleb vaeva näha, alles  siis selgub, et kes peale jääb, kas kala  või mees? Mitte saagi suurus pole oluline,  vaid võitluse ilu. Ja ega kala loll pole, miks muidu püügiriista muudkui  arenevad omaaegsete ajast ja arust õngekonksude peale  tänapäeva kalad ainult naervat mehi ja naisi,  kes kalapüügi üle ei naera, on Eestiski aukartust äratav  hulk umbes 60000 ja enamus neist ei lähe jõe  või järve äärde jahtima mitte ennenägematult suurt kala,  vaid tänases maailmas järjest haruldasemaks muutuvat kokkukuuluvus,  tunnet loodusega ja hingerahu mõnda tundi iseenda  ja oma mõtetega. Ja mitte ükski kilusuurune kala ei saa võtta kalamehelt seda õnnetunnet,  et jälle üks päev elus on läinud täie ette. Päev, mida linnakivide vahel kükitaja, see tähendab tähtsa  töö tegija juba samal õhtul ei mäleta. Kalamees aga mäletab ning sätib ennast uuele minekule  esimesel võimalusel. Tere, et inimene tõesti õpivad kogu elu,  näitab kasvõi fakt, et enne tänast saadet käisin mina elus  esimest korda kallal. Tõsi, mitte küll õngega, aga Eesti mitmekordse meistriga õngitsemises. Kas sa teadsid näiteks siia paunküla veehoidla juurde täna tulles,  et see koht on see, kus alati särg võtab? Et varsti ei, aga kuna praegu on veetase on,  on, ei ole siin väga madal ja ja noh, ikka arvasin küll,  et ma mõne mõne särje ikka siit kätte saan. Nii et millest see siis oleneb, kas õnnest  või sinu 20 või rohkem aastate kogemustest? Mis on põhiline asi, näiteks mida sa oled kalapüügis õppinud? Noh, kui me vaatame seda pilti, mis on tehtud 77. aastal,  kus sa oled oma esimestel võistlustel ja täna,  et mis mõttes sa oled targemaks saanud? Jah, iga võistlus annab jälle mingisuguse uue kogemuse ja. Ja sellist, just seda sellist võistluste käigus see taktika  pool on väga tähtis, et mitte, et sa ei tohi jääda istuma,  sa pead kogu aeg mõtlema. Ja kas siis minna üle väikse kala püügi peale,  kui seda suurt ei tule. Talvel peab rohkem ringi liikuma, puurima auke otsima kala,  kuna talvel kala ise passiivne on ja ja,  ja, ja niimoodi need kogemused tulevad ja. Ja omal ajal, kui ma algasin, ma olin vast paarikümneaastane  ja ja noh, mul olid juba sellised natukene paremat varustust  ja sealt Soome poolt saadud ja paremat peibutus sööta ja,  ja siis ma imestasin, et mis jaoks siis sellises vanuses  mehed nagu mina praegu olen. Et kuidas ma nendele vastu ei saa, et mul on ju kõik,  kõik on olemas see ja veel paremgi, mis neil aga ei saa  ja praegu ma olen sellest aru saanud, et et need kogemused Võistluskogemused kalapüügikogemused, et need olid need plussid,  mis olid nema nende poolt ja need kaalusid selle,  minu uljuse ja ja isegi need paremad riistad üle. Nii et praegu, kui vaadata maailma parimaid kalasportlasi,  siis, siis nad on sellised viiekümnesed mehed. On küll jah, on, on küll, jah. No täna tulid sa siia särge püüdma. Kas kalamees alati teab, mida ta tuleb püüdma  või tähendab, kas on tark teada, mida või  keda sa lähed, püüdma? No ikka, et saaks ikka korralikult ette valmistada,  et kasvõi neid peibutussööda. Vastava kala jaoks ikkagi teha ja ja, ja loomulikult ikkagi jah. No näiteks praegu pärast kümmet särge sa ütlesid,  et näed, et nüüd on seal otsas mingi suur elukas ja,  ja kuigi noh, päris veest välja ta ei tulnudki,  aga sa nägid ära, et see on latikas. No kuidas sa näed või kuidas sa tead, et see on latikas? No natukene ikkagi ta veepinda tõusis ja sealt oli näha,  et laiem kala ja siis kui ta ära otsast läks,  siis oli see tamiili esiosa seal konksu juures,  kõik oli limane, et see eeldab seda, et see latikas oli. Ja noh, siin võiks isegi kaalu hakata pakkuma,  et kuskil kahe kilo kahe kilone kala võis olla Kas maikuu kohta või mai esimeste päevade kohta on see  korralik kala? Noh, latikat siin on, selle koha peal on saadud küll,  aga nüüd kaugemalt rannast ja ma ausalt öeldes oleks küll uskunud,  et et praegu praegu võiks siin latikat olla,  aga, aga on. Mitu nädalavahetus sul aastas mööda läheb,  nii et sa õngitsema ei lähe. Ei. Mitte ühtegi. Et kui lõpeb suveperiood, hakkab talvine kalapüük  ja Ikka ma ikka enam-vähem küll, iga nädalavahetus. Mida su naine selle kohta ütleb? Ei, ta on harjunud. Ta on harjunud ja. Ta teadis, mille peale tema välja läks, kui sinu kinni püüti. Jah, eks ta teadis küll seda ja, ja sellest on  ka juttu olnud, et et selline ma juba kord olen,  et ega siin midagi parata ei ole. Sa ise töötad kalatarvete poes ja need riistad lähevad seal  järjest peenemaks ja tuleb välja, et kalad lähevad järjest targemaks. Et mida sa arvad, kas, kas see, et neid kalleid püügiriistu  mehed iga aastaga rohkem ostavad, kas see tuleb sellest,  et meie elu läheb järjest närvilisemaks? Ei, see tuleb ikka just sellest, et see elatustase tõuseb. Inimestel on oma ärid, on oma käima saadud,  omad kindlad töökohad on, et rutiinid on nagu paika paigas  ja on aega tegeleda muude muude hobidega,  et ja, ja et tulla välja sellest töökeskkonnast  ja miks mitte siis tulla kala püüdma loodusesse. No ma tunnistan, et mul ei olnud Markoga üldse kalapüügil  olla igav, sest Marko püüdis ühe kala iga minuti järel  ja see tähendas seda, et mina pidin tema juurest iga minut  ära jooksma, sest ma ei saanud vaadata, kuidas  selle kala seest hakatakse konksu välja tirima,  nii et mul oli väga huvitav, ma muudkui jooksin edasi-tagasi,  aga Ma ei usu, et teie, no peale minu on siin täna veel  seitse kalameest, selle erinevusega, et te olete  ka ise kala püüdnud, mina olen seda ainult vaadanud. Öelge, miks teie jaoks kalapüük ei ole igav  või võib-olla on õigem küsida, mis on teie jaoks kalapüügis  head kalju. Kui ma ütlen kalapüügist, siis, Kalapüük on inimestele geenidega paljudele geenidega kaasa antud,  kui ma olin selline poisikene, nii suur,  siis minu kadunud isa rääkis, et juba tema oli väikene  ja tema vanaisa ja olid kalamehed ja muidugi mitte elukutseliselt,  aga asjaarmastajad, nii et, et kui ma ei eksi,  siis enamus kalamehed on kuskilt kellegi geenidest on  kindlasti selle haiguse juurde saanud, aga vabandage,  see on hea haigus. See on sport. Kui mina kunagi abiellusin, siis naine ütles niiviisi teate,  et. Tegelikult ütlesin mina, et arvesta seda,  et sul tuleb kalamehega tegemist teha, kes ei püsi kodus,  aga naine ütles, et parem ikka tead, kui kõrtsis käia  või kuskil teiste naiste pool, et paremini kalale,  tead vot vot nii on ja see on tervislik hobi. Ja see on hea hobi. Selge gaidid. Ta ei ole mitte üksinda hobi, ta annab ka ütleme. Kala või, ja. No mõnikord annab kala ka, ma usun, Kalju,  aga kuulame, mida ütleb Kaidi, sest kas sa selliseid,  muide enne kui Kadi vastama hakkab, Kalju,  kas sa niisuguseid noori tüdrukuid kalamehi oled enne näinud? Ma olin minu tütar, oli 12 aastane ja kui läksime Peipsi  järve peale paadiga, siis mina ise ei saanud püüda. Tütar tõmbas suuri ahvenaid mehi koormaal paadis  ja mul minu rõõm oli ainult ussi otsa ajada. Nii et ma saan aru, et järgmine kord sa tütrega enam ei läinud. Ja niiviisi, et minu geenid läksid temale Nii Kaidi, kas sina oled selle ka geenidega saanud? No ma kahtlustan küll, kuna osa suguvõsa on kõik Saaremaalt  pärit Aga nüüd ma ei tahaks teada, et kuidas te olete saanud,  ütle mulle, Kaidi, mis on kala püüdmises huvitavad. No alustuseks juba see, kui sa lähed hommikul vara See loodus on hoopis midagi muud kui siis kui inimesed  tavaliselt päeval käivad. See, kui sinu vanuse tüdrukud mõnikord samal ajal tulevad  alles koju ja ka võib-olla. Ja kui sa käid ja otsid seda kala, kas ta on  või ei ole, kas ta tuleb või ei tule, proovid ühtemoodi,  proovid teistmoodi ja siis üks hetk tunned,  et on otsas. See on. Ma ei oska seda sõnul kirjeldamatu tunne,  mis tunne, et ta on seal. Tunne ta on seal otsas, sa võtad ta välja. See kala teeb ahastavat nägu, ta sureb. Ära ütle, mitu korda sa elus nutnud oled,  sellepärast. Kuule, nutan siiamaani, mõnikord viskab siis kala tagasi või? No ei viska mõnigi tuttav ja sõber, kellega koos kalal käinud,  naeravad kuidas sa saad niimoodi ikka saad  selle juba 20. 100. kala kätte. Vaatad teda, kuidas ta seal sipleb, pisara silmanurgas. Teised ütlevad, viska tagasi, mina ütlen,  ei, ei viska. Ja siis, kui ta on selle oma otsad andnud,  siis umbes viie minuti pärast on juba minul see jutt,  et nagu ladil, et see söögitegemine, mida ma kõik temast  teeks ja, ja on ääretult hoopis teine tunne,  süüa oma püütud värsket kala, kui see, et sa lähed osta  poest jumal teab kust tulnud. Kaidi, ma proovin, ma proovin sinust aru saada,  ma veel ei usu, võib-olla 40 minuti pärast,  ma mõtlen teisiti, Sven, mida sina näed kala püüdmises,  head? No kõik on kalapüügimise ja alates tõesti,  et sa lähed seal, otsid selle kala, nagu Kaidi ütles,  saate kätte ja peale seda ka tema kulinaarsed omadused. On ju väga hea teha värskest kalast süüa? Täpselt seesama jutt, mis. Kuule, Sven, millal sina hakkasid kala püüdmas käima? Ei mäleta täitsa poisike, olin. Tänu sellele, et sa poisikesest peast hakkasid kalal käima,  on sul midagi elus tegemata ka jäänud. Jah, võib-olla. Kui vanaema rääkis, et nüüd on vaja heinale minna,  siis mina ütlesin, et minge, minge, et ma läksin kalale. Nii. Aga aga poisid käivad ju pidudel, ajavad tüdrukuid,  aga sina lähed sellel ajal kalale, kas, kas sinu sõbrad,  sinu eakaaslased imelikult sinule vaadanud ei ole? Ei miks, miks nad peavad vaatama imelikult kõik teavad,  et ma olen kalamees ja see on niisugune haigus noh nagu juba öeldud,  et inimene käib kalal. Ega siis peod pidamata jää ju. Nii et ühesõnaga kalade tagaajamise kõrval sa oled ikka  tüdrukuid ka jahti. Ja samas tüdrukud jäävad ka kalamehi. Et. Nii, aga ütle, palun, kas on ka mõni selline tüdruk olnud,  noh näiteks, ma ei tea, kas sa oled nüüd naisemees või? Sven, kas mõni tüdruk tutvus temaga on jäänud  ka liiga lühikeseks, sellepärast et sa oled eelistanud  kalapüüki tüdrukule. Võib-olla küll ma pole nagu niimoodi küsinud otseselt et  tavaliselt on mingid teised põhjused, ütleme. Käid sa oma naisega koos kala? Ja oleme käinud küll. Ta peab päris hästi ahvenaid. Heino, miks sina käid kalapüügil? Minule meeldib. Ma arvan, et see, see viide geenidele on,  selles on mingi tõsine uba sees, et see on niisugune ürgne lugu,  mis on kui üldse seletatav, siis väga raskesti  ja tõenäoliselt mitte seletatav, et minul on need geenid  uinunu uinuvas olekus olnud, nii nagu tõenäoliselt paljudki  geenid on, jäävadki oma aega ootama, aga minu geenid ärkasid  kuskil 10 aastat, need geenid üles ja hakkasid aktiivselt tööle. Kas kalapüük tapab stressi? Ta ei tapa peale õnnetu kala, mitte kedagi. Või midagi, aga seda võib ka nii vaadelda väga vabalt. Sellepärast et mul esimese hooga ma just mõtlen,  et noh, mis see on samamoodi siin mul tuleb meelde üks hetk  jõe ääres. Neid on palju olnud, aga üks hetk tuleb meelde,  kus ma istun hommikul kella nelja, aeg soe suvehommik kell neli. Üksi üksi jõe ääres. Ma ei püüa. Asjad on kuskil siin ma istun ja ma ei pea mitte midagi tegema. Ja ühtäkki tuleb jalutades umbes paari meetri kauguselt minu juurde,  kobras vaatab mulle otsa, käib, ega ta ei märganud mind,  Tuul oli kuidagi niimoodi, ta ei näinud mind ennem,  ilmselt ma arvan. Jalutab mööda, siis näeb mind, vaatab mu poole  ja jätkab teed nii nagu poleks mitte midagi juhtunud. Vaatab mulle otsa, teretab mind. Omasugust täpselt ja vot see see ei olnud minu jaoks  ka mitte niisugune, oi mis nüüd juhtus, vaid ma olin. Ma olin selle looduse üks osa, normaalne osa,  vot niisugust tunnet ei, ei saa kuskil mujal. No tom, kui vana sina hakkasid käima jõe ääres? Hakkasin kuskil kaheksa aastat ei olnudki hiljem. Kas keegi viis sind sinna? Ja ema ja need hakkasid, mõlemad alustasid seda kala  püüdmist ja siis kõik koos läksime ja õigemini hiljem hakkas  ema püüdma, sest me saime alguses selle pisiku  ja siis tema sai hiljem. Sa said selle pisiku ja sa oled tänaseni haige. 16 aastane poiss, aga natukene haiget. Anneli, mis juhtus alguses sinuga, kui sinu elukaaslane  võttis su poisi käekõrvale ja, ja igal nädalavahetusel kadus  kalavetele ja sina jäid üksi talu kõpitsema. Oli hästi vihane. Hommikuvara mindi õhtul, hilja tuldi, kalad olid kõik  sellised rääbakad, midagi kassi, ainult. Siis ükskord läksin ise ka kaasa, siis olid meil paju rida veel. Rasked hommikul olid õlad nii haiged, selle koogutamisest,  aga kala tuli. Nurg ja särg ja mis seal olid, väiksed? Ja kala tuli nii palju, et sain ka selle pisiku. Et noh, hasart. Ja siis hakkasin ka käima. Ja siis olid juba ridvad, tulid juba, teised. Kalad olid suuremad. Ja nii ta, nii ta na Nii ta tuli, nii ta tuli, et praegu on sinu mees on kodus,  maja juures ja, ja teie käite pojaga aeg-ajalt kalal  kahekesi ja Tom, kuidas emaga koos kalal käia,  on väga hea. Vladislav, kas Sul on äkki midagi originaalset öelda,  miks kalapüük ei ole igav? Tegu on nii nagu mina asja näen väga ürgsete instinktidega,  millest me oma linnastunud ja meie tsivilisatsiooniturul me  püüame eitada seda, et meis on selline jahimehe kirge,  see, see tundub häbiväärne, kuidas me tapame  ja püüame selleks, et ära süüa kedagi ja. See on üks asi. Tegelik see nende instinktide tajumine, nende olemasolust  aimu saamine ja nendega seotud emotsioonid. Vot tõesti need nende emotsioonide ehedus kala tabamisel  või kui kala minema pääseb, on ülimalt ehtne. Me ei saa seda raamatuid lugedes, me ei saa seda muusikat kuulates. Ja üks asi, mis on veel väga oluline, on osalus,  see, mida Heinogi rääkis osaduse tunne. Olevaga kõige olemasolevaga? Esmane maailm on ju seal, mitte siin linnas,  mitte siin stuudiotes. Me jõuame selle suurema juurde läbi selle  ja see tunne täidab meid jõuga. See annab meile väge olla ja ajada ka oma argiasju. Kuule, kas sulle tundub, et mõni inimene siiski ei sobi kalameheks? Muidugi ei sobi näiteks. Kas sa kujutad ette, et mõni ärimees läheb kala püüdma? Oi kui palju äri mehi käib kala püüdmas nad tänu sellele  suudavad üldse äri ajadagi. No aga näiteks täna hommikul rääkisin ma ühe ärimehega,  no ma ütlen ära bastioni omanik, Indrek Staal,  ta palus teie käest küsida, et öelge kullainimesed,  kust te võtate selle aja, et tema näiteks läheks hea meelega kallale,  aga pole ju aega, kus teie saate pool päeva,  mis te olete töötud? Armas, Indrek Staal, pane asjad tähtsuse järjekorras,  õigesti säti, milleks sa elad, kas selleks,  et tööd teha, no jah, noh, eks ju, milleks seda raha teha? Minu meelest, eks ole, noh, ei ole mitte töö eesmärk  ja äri ja karjäär ei ole eesmärk, need kõik on vahendid selleks,  et saaks käia kalal, tegeleda oma hobiga  ja kõikide kasutute asjadega. Ärme võtame seda asja nii, et kalal käimine  ja hobidega tegelemine on vahend selleks,  et taastada tööjõudu ja siis seal kusagil müütada. Jama. Niimoodi läheb see elu meil sinnasamusesse. Tähendab vastupidi, tööl käimine, rahateenimine selleks,  et tegeleda asjadega, mis teevad meid õnnelikuks. Just nimelt just nimelt, kui Indrek Staal tunneb ennast  õnnelikuna tööd rabades ja karjääri ees on kõik korras. Äkki te keegi olete ise selline olnud, et ei ole aega? Ei ole aega, aga siis ma leian selle aja. Kaidi, kuidas sinuga on? Sa oled psühholoog. Just tahtsin öelda, et tänu oma tööle, selliseid inimesi,  mina näen nädalas üks-kaks-kolm tükki alati. Ja just väga palju on ärimehi, kes tulevad,  on omadega puntras, töö ei lähe, elu enam ei lähe. Mis teha, vaatame, ongi ainult prioriteet töö,  elamine selleks, et teha tööd ja siis nad mõtlevad oma elu ringi. Ja nii paljudki nendest jõuavad jahile, jõuavad kalale. Kas nad mõtlevad eluringi sellepärast, et sina ütled tere,  aga mina olen näiteks kalamees või kalanaine,  et miks te ei prooviks seda, et kuidas nad selleni jõuavad,  äkki seal sinu vastuvõtul olles, et okei,  ma lähen siis kalale, kui ta siiani pole iialgi kalal käinud. Ei, seda mina neile välja ei paku, et, et kuulge,  minge kallale, vaid pigem on see, et mis nad,  mida nad tunnevad, mis neil puudu on, mida nad tahaksid teha,  mida nad tegid näiteks siis, kui nad olid 10 12,  tavaliselt selles eas poisikesed on näiteks kallal käinud,  no palli mänginud ja parvetanud ja siis nad hakkavad mõtlema,  et oi ja ma tegin selliseid asju, miks ma nüüd ei tee,  et siis ongi see, et tuleb leida see aeg alguses kasvõi  mingi pool päeva, kolm tundi, et ma lähen linnast välja,  ma teen midagi muud. Ja siis see haigus süveneb ja süveneb ja järsku mõni nüüd on  näiteks poolteist aastat hiljem helistanud,  et tead Ma olen võtnud kolm päeva vabaks,  ma olen olnud kaks päeva mägedes ühe päeva püüdnud kala. Ma olen õnnelik ja mu äri õitseb kujutada ette,  mu äri läheb veel paremini. Ja see ja see, mida Vladi rääkis, ma kirjutan sinna kahe  käega alla, et see on jutt jumala õige. Kaidi, kuna me juba sinust kui psühholoogist praegu räägime,  siis ütle, kas sa neid abielupaare oled ka näinud,  kes tulevad sinu juurde, ütlevad. Meil on suhted täielikult lõppemas, nad on puntras  ja tuleb välja, et üks konflikti põhjus on see,  et mees käib nädalalõppudel tundmatus kohas nimega kalapüük. Olen, olen näinud. Ja naine süüdistab teda selles. Naine süüdistab selles, et käib kalal, see tähendab,  et minust ei hooli, perest, ei hooli. Mina pean kõike üksi tegema, mida ta seal käib nagunii  meestega ainult joovad, lähevad kaheks päevaks nagunii  lähevad naistest tegelikult kala ostetakse turul,  kui koju tullakse. Et olen näinud küll. Juhtub siis, kui sa ütled niimoodi, et kullaproua vot asi on  nüüd selline, et mina ei ole ainult psühholoog,  ma olen kala aine ka, mis siis juhtub? Tavaliselt on mingi selline nägu, et. Kas tõesti mitte nagu reeturid? Ma olen küsinud, mida nad on mõelnud, mida nad mõtlevad,  et esimene mõte on paljudel olnud, see, et oota,  kas te olete normaalne? Kuidas saab olla naisterahvas, käib kalal ja,  ja saab aru, et mehed käivad ja naudivad seda,  et sa ei saa ju olla normaalne. Aga kui neile seletada ja, ja õigemini arutada et  mis seal kalal käies toimub, mida mees võib sealt saada,  ja kui nad veel lähevad koju ja küsivadki mehe käest,  siis nad hakkavad tasapisi aru saama, leiavad,  et see võib-olla ei olegi hullus, see on selline hea haigus. Ja nii nagu kaljunaine ütles, et et parem,  käigu ta seal kala, kui ta käib teistes naistes,  kui ta käib kõrtsis, ma tean, kus ta on,  süüa tuleb koju ja, ja lõpuks nad leiavad,  et see ei olegi kõige hullem variant. Ja nii mõnigi on läinud kaasa ja hakanud kalal käima. Härra Koržetsist sai meie tänane saade alguse,  sest kui mina vaatan Eesti televisiooni televisiooni  neljapäeva hommikuti ja näen seda, kuidas moodi sina mitte  mind ei huvita, ausalt öeldes, mis kala,  sööki sa teed, sest nagunii ma hommikul unise peaga ei  viitsi neid retsepte meelde jätta ja ma kindlasti ei proovi  neid ka järgi, sest minu jaoks on üks retsept kala poest  fooliumisse ahju välja ja ta on valmis. Aga mulle väga meeldib see, mida sa kõike räägid  selle kala tegemise ümber, sellest, mis see kala oli enne,  kui tema praek sai. Et millest sulle tegelikult sa oled terve elu kalandusest  rääkinud ja sellega tegelenud, millest sul tegelikult endale  selle teemaga seoses meeldib kõige rohkem rääkida,  kas kalapüügist, kalade enda mõttemaailmast,  kalameeste mõttemaailmast või söögitegemisest? Kõik need teemad on huvitavad. Kõige vähem saan ja oskan ma rääkida kalade mõttemaailmast. Kas te tahate öelda, et kala, et ei tunnegi kalu,  kõik? Ei tunne, ei tunne. Loodus, Maire, ta on müstiline, temas on  nii palju asju. Me arvame, et me teame midagi või saladusi täiesti reaalselt  lahendamata probleeme kalastiku ja veega seoses on maa  ja ilm. Me ei tea sellest suurt mitte midagi,  see on müstika ja see osalus igatpidi ka läbi toidu  ka läbi toidu tegemise. Me jõuame. On on vaks vahet, kas teed anonüümsest, kalast. Kiirmoodusel mugavus, toitu, mida me reeglina teeme,  eks ole, või sa tead, kust on kala püüdu  või oled ise püüdnud paned sisse ka tehes oma hinge ja,  ja toit on hingestatud. Temas on selles toidus on sees midagi hoopis muud  ja nii tegijale kui sööjale. No kuule, Vladislav, sina oled kalju kõrval ikkagi alles  poisike kalandusalal, eks ju. Et Kalju, ma küsiks, sin sinu käest, ütle mulle,  kas tõesti see minu küsimus oli niivõrd loll kalade iseloomu kohta,  kas sina oskad öelda näiteks mõne kala iseloomu,  tunned sa, et missugune on üks kala, missugune on teine,  mida üks tahab, mida kolmas ei taha. Sa lähed ju hommikul välja niimoodi, et sa tead,  keda sa püüad. Seda olen ma 60 aastat juba õppinud, aga mulle paistab,  et enne suren ära, kui neid kõiki kalateadusi veel teada  saanud ja, aga, aga palju olen ma sinna jõudnud,  et et juba nende psühholoogiat juba tunnetan ka. Ja on isegi, et kui on juhuseid olnud, kui neid suuri haugi püüad,  krokotilli? No see on siin kümnekiloline, tead jah, oli. Siis haug või krokodill. No ma kutsun juba, mis on juba nii, et, et  millega tuleb juba seal 20 minutit ja võidelda  siis neid ma väiksetes krokodillides juba  ja see lant, mis seal kõrval on, vot see ongi see järgi  tehtud lusikas, seda kutsun ma risti patenti,  oma, mis neid krokotilli püüab, aga see kehtib ainult  kapsaaias ja milles see sõna kapsaai, see Võrtsjärve lõunaots,  kus vesiroosid ja need kupulehed õitsevad  ja suvel on neid lehti seal nii palju, et kui paadiga sõidad,  siis nagu kapsaaeda mööda kõss-kõss kös kõik need havi seal  ootli on nende lehtede vahel ja siis vot lusikas lant võtab  neid lusikaatlante juba. Noh, paljud sõbrad Tartus ja Tallinnas juba ja,  ja Lõuna-Eestis seal sellist lusikalanti juba teevad järgi. Palju see on Eesti kala. See on Eesti kala, see suur väikses tema eest püütud pikas  sillast sealt just sellest kapsaaiast Võrtsjärve lõuna. No aga ütle mulle nüüd üks kala, mis on kõige sitkema iseloomuga,  no selle oled sa kätte saanud, pärast pikka võitlust saan ma asjast. Ei, 20 minutit umbes läks selle kala, aga  mis ma tahan ütelda, paljud kalamehed on mulle helistanud,  et kuidas sellist pead palsameerida. Väga lihtsalt lõikab pea maha ja lõpused välja  ja paned ööpäevaks puhta kuiva soola sisse  ja kuiva soola seest võtad välja ja siis topid enne loputad  veega ära ja topib mingisuguseid närtsu või,  või neid täis, et ta võtaks sellise pea kuju  ja siis kuivab seal just nädal aega ja siis tõmbad välja  ja siis pesete uuesti ära ja pärast lakite ära  ja ei ükski mutikas ega putikas ega midagi aroomi  ka ei ole nagu kalalõhna. Vaevalt. Sa oled peaaegu terve elu kalamees olnud,  kui palju sinu neid palsameeritud päid kodus on? Seal kolm-neli tükki, aga ma olen ära ka sõpradele jaganud,  et noh, vaadake. Tähendab, et lihtsalt, et kalamehel on nii tähtis asi,  et ta saaks sõpradele öelda, et ma tõesti sellise asja püüdsin,  siis, siis ei ole vaja mitte rääkida, vaid lihtsalt. Nojah, täpselt, et mõned ei usu, et noh,  aga ma ei soovita viha vaenlasel ka. Paljud kalamehed on, ma olen kuulnud, et talvel jääaugus,  kui selline suur kala otsas ja käpp sisse,  oot-oot, ma võtan käega. Seda ma ei soovita teha, paljudel on lihasõrmede pealt maha tõmmatud,  sellepärast et havil tekib kramp. Selle inimese temperatuuri ja kala temperatuur ei ühti,  tead. Kalju, ega me nüüd kõiki kalapüügi, neid saad aru,  sa ei ole 60 aastaga neid selgeks saanud,  me ei saa selle 15 minutiga ka. Ma tahan küsida sinult hoopis teist teist asja,  kuna me vaatasime alguses siin seda Marko Marko kinusaarega  seda intervjuud. Vaat temal on sellised riistad ja olnud juba,  ma ei tea, 20 aastat tagasi olid tal juba head püügiriista,  nagu ta ütles. Tal on tool, mis maksab juba tuhandeid, tal on kõik,  ühesõnaga see see ritv, millega ta neid särgi seal  või mis kalad need olid. Ja, ja see maksab 25000 ja ütle mulle Kalju. Ega sinul ometi ei ole olnud sellist raha,  et osta nii kalleid kalapüügiriistu. Kui mina hakkasin kala püüdma, siis kõige esimene oli kahe  palja käega, kui kadunud ema ikka ütles,  et poja, kuidas sul küünet on alusu püüdmise all suure  kiviga kivi kukkus tagasi ja, ja, ja luts jäigi kivi alla  ja mul küüned olid jällegi maas, veritsesid  siis järgmine etapp oli kahvel kahvliga,  tead lutsu, siis ei läinud enam küüned, kolmas etapp oli  siis ema akna kardin, tead, siis piirasin akna kardinaga  ja siis kolmas edasi läks juba ahing ja suured mehed lõid  pärast sõda lahingutega ja ja, ja, ja siis juba võrk ja,  ja siis igat sellised püügiriist. Nagu on sul nüüd olnud kunagi nii palju raha,  et osta midagi kallist. No kui tehnika areneb, siis ega ma praegu olen pensionär,  ega ma maha ei taha sellest jääda, mul on  ka ikka spinningut ja, ja õnge ridvat on juba,  mis maksavad ka õige mitusada krooni üks  ja teine asi ja landit lantide peale läheb  ja eks täieneb, tehnika täieneb ja ega ma ei taha ka,  aga väga palju peab oma tarkust ka olema seal. Väga õige, Kalju, ma tahan praegu just näidata teile,  meil on videolindis üks intervjuu mehega,  kellel on oma tarkust palju ja siis ta veel raamatutest õpib  lisa ja, ja tema teeb, mitte ta, ta ei kuluta oma poolt elu  mitte selleks, ainult et kala püüda, vaid ta enne teeb  ka veel neid lante, millega, mille peale kala tuleb,  ta teeb neid tunde, võiks öelda aastaid selline eriline meistrimees,  vaatame. Minu kui naisterahva ilmale jätavad need niinimetatud  putukad rohkem kõrvarõngaste muljega, sa seletaksid ära,  mis asjad need on? Need on kapüügiks vajalikud peibutussöödad,  aga kui siin kõrvarõngastest, siis põhimõtteliselt jah,  ega abikaasaga on, on teinud ettepaneku,  äkki ma mõtleks midagi välja, et aga siiamaani pole  niisugust head ideed tulnud. Teiseks, minu jaoks on ta natuke sadistlik  või selline putukas, millega ma kala püüan,  peaks see naisterahval kõrvas olema? Niimoodi, no sa nimetab neid putukateks,  kas need putukad on kõik looduses olemas  või on osad välja, mõeldi? Ei ole nad nagu ongi põhiliselt siis nagu kahte liiki  ja laias mõttes, et, et ühed on siis nagu niisugused show putukad,  teised on imitatsioonid. See on selline show putukas jah. Jah, see on. Traditsiooniliselt peaks ta nagu lõheputukas olema,  et, et lõhele on vaja just selliseid. Show putukaid, siis ütleme nii. Et ühesõnaga lõhe näeb seda silmadega midagi kirevat Põhimõtteliselt, ega lõhe teda sööma otseselt ei tulegi,  sellepärast et tal nüüd nälg on või ta pigem nagu ründamise mõttes,  et. Lõhet püütakse rohkem nagu tema kuude rände ajal  ja siis siis ta otsib endale kramplikult seda pesa kohta  ja siis ta kaitseb enda noh, kõik kõikide teiste ees  siis oma enda valitud kohta nagu ja siis sellega seonduvalt  siis ongi vaja sellist hästi ärgitavat. Putukat, mis, mis teda siis nagu? Ajab ründama? Madis mulle tundub, et selle putuka tegemine võtab veel  rohkem aega kui ühe kala kättesaamine. Noh, võib nii ja naa olla jah, on putukaid,  mida saab teha siin viie minutiga on putukaid,  mida teen siin pool tundi. Et noh Keskmine forelli ütleme niisugune püüdmine väljavõtmine,  see võib olla ka kuskil 15 minuti. Aga eeldusel, et kala on seal olemas, kus ma püüan. Mille järgi te neid putukaid teete? See on Enamusel nagu oma fantaasia, samas ka nagu looduses ringi  käimine ja vaatamine nagu et, et millised putukad seal jõe  ääres lendavad ronivad, ujuvad ja nii edasi,  et, et väga palju selliseid eeskujusid nagu tulebki  loodusest jah, aga samas ka muidugi ajakirjadest,  mis siin, mis siin ikkagi neil juba natukene liigub  ja samas ka mõningad välissõidud ja niimoodi  siis ikka ikka kisub alati sellise kalapoe poole,  et, et kus saaks mingisugust nii palju võin rääkida,  et näiteks sellega on võimalik täitsa vabalt haugi ahvenat püüda. Väga hea, samas ka forellile sobib ta väga hästi. See täpselt samamoodi siis haugile sobivad  ka võib-olla midagi analoogset. Samas ahvenale ja särjele on sellised mustad siin väga head,  sellised nad on nagu kaani imitatsioonid,  nagu me siin lendama meeste seas. Oleme jäänud arvamusele, et nad heljuvad seal vees  ja siis tekitavad just niisugust kaani kaani liikumist. Nii et selle saadjärves olen särge korraliku särgi saanud  sellega ja olen ahvenat saanud, isegi latika sain eelmine aasta,  see on täitsa müstiline ja. No vähemalt minu jaoks Räägitakse, et need putukameistrid neil on isegi  maailmameistrivõistlused sellel samal alal. Nojah, tänapäeval ju tehakse iga igal alal juba võistlusi,  et ei, ma sinna veel ei ole nagu mõelnudki minna. No Madis, kui me nüüd paluks me teil ühe väikse vaese putuka  valmis meisterdada, kes ühel päeval kala kõhtu rändab,  siis missugused te meile siin praegu näitab,  et. Teeks hea meelega selguse ühe päeviku näiteks bilti ka. Et see on siis forelli lemmik, sööd tegelikult Ta tuleb,  tuleb kuskil mai lõpus, juuni alguses vastavalt  siis ilmade temperatuurile tuleb siis nagu välja  ja tema tema vahepeal lendab ja siis laskub veepiina peale  munedes sinna. Vot see aeg on siis nagu see moment, kui ta sinna veepinna  peale laskub, on ta siis forellile nagu lemmiktoiduks. Mis materjale te Kasutate sellise? Looma putukat putukatiibadega on üldse siin üle maailma,  mehed tegelikult mõtlevad kogu aeg välja,  et kuidas sinna kõik kõige paremini sinna ligilähedase,  selle naturaali poole nagu minna ja siis selleks praegu noh,  mina olen valinud oma. Ühe päeviku imitatsiooni juures pardi pardi sule siis. Siis ta koosneb muidugi mitmest materjalist,  samas on ka siis kuke kukekaela sul, millest siis. Saab teha pärast talle siis need nii-öelda jalad,  samas ka nad tekitavad paremini seda putuka ujumist. Oma. See pinevuse tõttu ongi igal putukate  ka nimi antud. Kuidas siis keegi ise mõtleb ja mõni paneb ainult tähed võib-olla,  ja siis taha, paneb siis kas mingisugune hall või,  või kuldne või mingi taevastäht või mida iganes,  et seal. Nimevalik on ka niisugune väga lai noh, mina ei ole veel  täitsa ütleme oma putukat, noh siiski võib-olla need on  küllaltki sellised, mis on nagu mu enda sihuke aretatud ja,  ja tõesti, nad siin Eesti tingimustes väga hästi püüavad. Sen huvitavad siukest tõuguimitatsioonid. Siin on kasutatud ka forentseeruvat lakki,  mis siis Teeb ta nagu selliseks pilgupüüdjaks. Ja siis on noh, need on põhiliselt küll rohkem nagu  niisuguse sügise ja talvise püügi jaoks Siis väikeste vähjaliste imitatsioonid, kalapikk on üldse  üks väga hea selline niisugune lõõgastumise variant  ja samas sa oled seal üksi, noh, seal võivad  ka sõbrad olla, miks mitte, aga sa oled vabas looduses,  sa hinga ad, sa vaatad seda loodust, naudid päikest,  kui on ilus päike. Et noh, mida siis veel tegelikult vaja on  ja sa oled tõesti nendest argi muredest ja asjadest saab  nagu olla eemal, samas ega keegi ei keela sul neid mõelda,  seal. Kuulge, ma tahaksin teada, kui palju selles,  et ma kala kätte saan, oleneb nendest kalapüügiriistadest  ja kui palju oleneb sellest, kui hästi ma loodust tunnen. Sven. Mina arvan seda, et kalapüügiriistad on kindlasti esikohal,  aga väga palju oleneb kogemustest. Et ei ole niimoodi, et sa lihtsalt lähed. Ja sa saad kala näiteks siin kalapüügiringkondades,  noh, paljudele tuntud mees nagu mets, Rein,  tema, kes on merd käinud ja jõge si mööda juba,  ma ei tea, mitu, mitukümmend aastat. Tema, tema ongi niisugune elav legend, tema läheb. Vaatab, ei, siin ei ole midagi teha. Istume, teeme suitsu. Ja siis mingi moment ütleb, vot nüüd on õige aeg. Ta läheb, ta teeb oma viske, ta saab selle lõhe  või meriforelli. Ja noh, mis sa nüüd ütled. Riisad on tal head. Aga intuitsioon, veel parem. Aga Rein tunneb, Rein teab, ta juba vaatab,  ahah, niuke ilm on. Et nüüd ma olen hoopis. Sinna kohta püüdma või tuulen sealtpoolt,  ma lähen hoopis sinna kohta püüdma. Ja tema saab kala tõesti. Küsi ükskõik kelle käest. No aga näiteks Heino, sina oled suurem osa elust olnud  näitleja ja ma kujutan ette, et see kalapüügiasjandus on  ikka number kaks kohal olnud su elus, et kuidas sulle tundub,  mida üldse kalapüügis õppida saab. No saate aru, miks ma seda küsin, ma küsin seda sellepärast,  et seda küsimust küsiksid praegu enamus Eesti rumalaid inimesi,  kelle hulka muidugi enamus naisi kuulub,  sest meie sõidame üle Pirita silla ja vaatame,  seisab 35 meest rivis niimoodi tagumikud siia autode poole  ja hoiavad ritva käes ja sa sõidad poole aasta pärast,  nad seisavad sealsamas kohas, saad aru, seal ei ole ju  midagi teha, viskad lihtsalt õnge konksu vette  ja ootad, mida sa seal õpid. Kahtlemata on see võib see pilt tagumikest pentsik paista,  ma olen sellega täitsa nõus. Aga üks minu hea sõber Ants nuut ükskord. Tal on ka niisugune kummaline hobi mänguasjad ja,  ja kui ta Küsisin ta käest kord, et noh, kas sind ei ole  ka tögatud, et noh, et mänguasjad sulle niimoodi meeldivad. Ta vaatas mulle väga tõsiselt otsa ja ütles,  mis võib-olla kehtib ka sama asja kohta,  et kui. 20 meest ajavad ühte niisugust litrit taga  ja terve maailm vaatab pealt, kas see ei ole pentsik? Et see on, kuidas kustpoolt vaadata. See on nii rikas maailm, et see see ehmatab ära,  kui, kui, kui mul on lubatud seda ust paotada natukene  ja ja tunda, mis tegelikult toimub meil looduses,  tegelikult toimub. Nii et mida sa siis tunned, kui sa sellest praost vaatad,  et mida sa veel ei oska? Tahaks ikka seda ust rohkem lahti teha ja,  ja, ja, ja, ja, ja, ja see siis läheb nii huvitavaks. Nii et mitte see ei huvita sind, et saaks aga rohkem kalu  koju tuua, vaid saaks neid kätte. Üks ei sega, kui on rohkem kala, pigem ta kasvatab ainult seda,  seda, seda, seda huvi, seda huvi, huvi. No Tom, sina oled nii noor mees, et ma kujutan ette,  et sul on kõik õppimised alles ees, mida sa tunned,  mida peaks nagu rohkem õppima kalapüügis. Peibutust ja niisugust. Varitsemist tuleb ja tuleb rohkem nagu. Tuleb jah, õppida erinevaid asju. Ütle, kas kannatlikkust ka saab õppida? No kindlasti saab, sa oled ju kogu aeg vaatamisel. Kui, kui pikalt sina näiteks oled ühe koha peal  või tähendab, et üks sinu kalapüügiretk kui kaua aega on kestnud,  et sa vastu pead? Kuskil täpselt ja, aga ma arvan, et mingi viis tundi järjest  lihtsalt istud. Ja siis nagu seisab jälle, siis jälle. Istud jälle sama palju ja. Annely sina oled naine, see, see maailm on sulle täiesti võõras,  ühel päeval lõi nagu puuhaluga pähe. Mis on sinu jaoks oluline, noh, sa oled nüüd ju  ka mitme aasta jooksul aru saanud, miks mõnikord kala tuleb  ja teinekord ei. Eks see vist oleneb jah ilmast ja kõigest. Oled sa midagi pidanud juurde õppima, oled sa kohe õppinud? Mitte niimoodi, et lähen täna, proovin, äkki näkkab. Või oled sa tõesti löönud lahti mõne õpiku  või küsinud vana kalamehe käest, et kuule,  kuidas see käib? Jah, ma tellisin omale kalastaja, see käib mul juba vist  kolmandat või neljandat aastat. Mida ma siis õhtuti loen ninapidi seal? Looduse märgid, siis vanavanemad, kalamehed,  kes on ikka juba aastaid aastaid nendelt kõrva taha panna. Kaidi, mida sina ütled? Kõik see, mida eelpool öeldi pluss õppimise koha pealt,  see, et mina olen järjest rohkem õppinud oma sisetunnet  õigeks pidama, seda järgima. Näiteks kui ma hakkasin esimest korda talvel kala püüdma. Vanad talipüüdjad kõik seletasid, näitasid,  et selle landiga tee niimoodi, sellega tuleb niimoodi mängida. Vaatasin, proovisin, ei tule kala, panin silmad kinni,  mõtlesin, mida nemad tegid. Aga ma teen nii, nagu mina tahan, kuidas minul oleks parem  ja kalad tulid, mehed tulid, vaatasid, no palju  siis tüdrukul kalu on, et ega midagi ei ole,  esimest korda jääl olid kalad suuremad, kui nendel vähem,  aga suuremad vaatasid siis näita, kuidas sa püüad,  näitasin, istuvad, vaatad, issand jumal,  niimoodi ei saa ju kala saada. Kuidas sa saad, kuidas sa saad? Proovisid Nendele ei tulnud. Aga just see oma sisetunnet, et üks see,  mida kõik teised räägivad, mida loed raamatust,  aga see, mis endas on see sinna juurde? No Vladislav, sina oled aastaid korraldanud olnud selles  komitees või, või inimeste hulgas, kes teeb seda kuldkala võistlust. Et me viriseme kogu aeg, et iga aastaga inimene kaugeneb loodusest,  kui need võistlused on käes ja, ja ma ei tea,  tuhanded inimesed on siis seal kala püüdmas,  kuidas sulle tundub, kas, kas inimesed kaugenevad  või lähenevad loodusele ja, ja kas see kala võistlussport,  kas, kas see nüüd on siis normaalne, et inimesed võistlevad  selle peale, et kes saab rohkem kalu ja kõik korraga? Ütle ütleme kohe nii ära, ega kuldkala, nüüd väga tõsine  võistlus ei ole, see on rohkem poolenisti show  ja poole neist inimeste looduse toonase üritus. Ja teine pool tahab autot saada. No keegi saab ka, eks alati alati keegi saab ka. Rosin peab olema, millega nagu inimesi kokku tuua  ja välja tuua, tähendab, tähtis on tähtsad on hoopis muud asjad. Sellel üritusel on tähtis see tunne, see feeling,  ütleme niimoodi väljamaise sõnaga. See õhk. See on ühe huviala inimeste manifestatsioon,  mingit pidi me paljud saame üle Eesti kokku sealsamas kuldkalal. Ja see äratundmine, et meil on selline hobi,  et me natuke see on võimalus natukene oma hobiga eputada,  natukene nalja teha seal. Kes tahab, võib seal kirglikult kalu püüda  ja näidata oma püügioskusi osad tegeleda sellega. Ja siin see õhuslik on oluline. Sest imelik oleks ju ka meid saaksid kokku  ja ei püüa, vaid lihtsalt räägivad oma lugu. Kus see, see on väga raske, see on väga raske. Mitmetel klubilistel üritustel, mida kalamehed on üritanud korraldada,  saab saatuslikuks, see veekogu on lähedal  ja meestel on riistad kaasas. Et klubielust, seltsielust ja juttude rääkimisest ei kipu  eriti välja tulema, sest kõik tormavad aga jälle vee äärde. See see on vahel probleemiks küll ja kui tagasi tulles  selle Kuldkala juurde siis. Sellel aastal võitis selle üks Otepää mees,  millest mul on väga hea meel. Minul ka jäi, jäi auto seekord nii-öelda koju. Noh, see auto minu jaoks on see teisejärguline,  mina muidugi, eks ole, vaatan seda teise poole pealt  ka korraldajate poole pealt hoopiski. Ja. Miks ma selle üritusega liitusin? Ma ei olnud alguses selles korraldustoimkonnas,  aga aga miks ma liitusin, ongi see, et mina pean äärmiselt  õigeks ja vajalikuks Eesti inimestele propageerida looduses  viibimist ka talvist, me peame talvi üheks kehvaks niruks  aasta ajaks viriseme oh mis kliimasse me oleme sündinud. Oh kui kole, oh kui pime, oh kui jäine. Oh kui lumine tundkem rõõmu sellest, et me siin elame,  et veekogud on jää all, me saame seal käia  ja kala püüda. Ainult annan ma sulle 30 sekundit kalju praegu kui praegu  pärast meie saadet üks noor poiss mõtleb. Ma lähen ja alustan kalapüügiga, millest ta peaks alustama. No kas ta peaks, kas ta peaks, kas ta peaks mõtlema välja,  et missuguse õnge ta läheb, ostab või missuguse kalamehe  käest ta saab nõu? Kui tal ei ole kirjandust, siis mingu otsige üks vana  kalamees üles ja vana kalamees näitab Ast pihta,  näitab, millega, mis riistaga, kus ja kõik õige kalamees  räägib ära, tead, aga Peipsi ääres on ka sellised staroveerid,  vanausulised kutsutakse tolle mehe juurde,  läheb, too vaatab kohe laseb jalga hoopis sinu juures,  kui saakad midagi kalapüügist, nendel on omad augud  ja omad kombed ja ja ega ta palju ei räägigi,  see, saad aru veel. Mina ma, mul on rõõm, kui noored, palju,  kui palju Eestis on mul, ma võin ütelda kohe. Eesti kõik noored kalamehed, kes on minu käest õppust saanud  igati ja ei ole, on juba meistrid, on palju noori meistrid. Et ei hoia sa oma saladusi. Ei hoia endale, mul on rõõm, kui ma saan õpetada noori teada,  näidata jah. Aitäh Sven, millest alustab, peaks alustama üks algav  kalamees oma kala kalaspordiarmastust. Mingu kõigepealt näiteks sõnnikuhunniku juurde  ja uss endale või kaevake kuskilt. No minu arvates see on kõige raskem töö,  see ongi niimoodi, et kes juba selle ussi konksu otsa saab  see saab, on juba võimalus kala saada. Kui sul seda ussi ei ole seda sööta siis võib väga raskeks  minna ja et tuleks kasutada siis tõesti neid kunstputukaid  juba siis, aga see on liiga pikk samm. Heino, millest alus? Ma olen ka täitsa nõus Kaljuga selle koha pealt,  et et klammerdu ühe teadja külge, kui on tõsine huvi,  et, et iga tõsine kalamees ei hoia enda jaoks seda,  mida ta teab, sest seda on tavaliselt palju,  kellel kui on eriti suure kogemusega Kaidi, millest üks tüdruk võiks alustada? Minna kaasa leida kala mees ja minna temaga kaasa  ja vaadata, mis ta teeb, kõik see, mida nad räägivad,  kõik see kõrva taha panna, meelde jätta. Vladislav viimane lause on sinu oma. Täpselt seesama. Otsige enesele mentor. Haakige kinni ja hoidke kõvasti sabas kinni,  ärge kaugele laske. Tüüdake teda. Ja kui olete juba kalal, ärge häbenege, kui ate mõnda tuntud,  no mitte mind, mitte mind, mina. Mulle see ei meeldi, Heinot, näete, kaljut näete kallal kohe  juurde kalju, millega püüab näita kalu, näitab teile kõik ära. Mina ei näita. Nii et see on vale, et kalapüügi ajal rääkida ei  või kalu see ei sega. Ei sega õiget meest, ei sega. Ma tänan teid väga ja ma tänan teid väga just  selle eest, et te tulite täna siia keset maikuud,  kus kõik normaalsed kalamehed on loomulikult kala püüdmas  ja nii ilusa ilmaga, nii et, et ühe päeva teie elus olen,  ma ära rikun, kuna aga ehk tänu teile keegi saab oma elu  rikkamaks teha, nii et naised ärge öelge oma mehele,  kui ta hakkab täna öösel juba närviliselt tõmblema,  et homme hommikul on vaja kalale minna, ärge öelge talle,  et jälle sa lähed. Öelge, mine muidugi, kallis mees, kivi kotti  ja veelgi parem, minge ise kaasa, nii et mulle tundub ka,  et kui te näete kalamehi, siis ei ole vaja mõelda niimoodi,  et näed, kus lollikesed Nad lihtsalt viskavad oma aja maha. Ma arvan, et vastupidi nad võtavad selle maha visatud aja  ülesse ja kulutavad selle enda peale. Ma tänan. Ja kui te ei lähe õngega, siis minge loodusesse. Igatahes suur tänu, me kohtume nädala pärast.
