Looduse lemmikud. Tere, loodusesõbrad kui nädala Eeesseiklesime Hiiumaa ümbruse väikesaartel, siis täna võtame suuna Parema lähiümbrusesse. Vilsandi, Abruka ja mõni teinegi sihtkoht on ju samuti põnevate taimede ja loomade pärusmaaks ja Uudo timmi järel me nüüd oma matka alustamegi. Mina olen Haldi Normet-Saarna. Saartega juhtuvad õel sellised naljakad lood kipuvad aja jooksul kuju muutma näiteks seitsmeteistkümnendal sajandil praeguse ühe Vilsandi asemel. Üks suur ja väike Vilsandi, aga põnevaid asju toimub mõistagi veel, nii et kust me alustame? Ära ei, kui me juba Vilsandi juurde läksime, ehk siis siis vaatame seda Vilsandit ja, ja tema ümbrust võib-olla natukene lähemalt kõigepealt. Ja Vilsandi, noh, nii nagu juba korduvalt oleme siin rääkinud, et meie maa pintsin, tõuseb ja, ja sellega seoses siis kerkib madalast merest välja uusi saarekesi, kui, siis olemasolevad saavad ajapikku üheks, nii on ka siis toimunud selle Vilsandi saarega, kus siis Vahemerekohas on paar sajandit tagasi olnud vesi ja neid on seal madalmaa. Aga sellesama ajaloomärgiks on ikkagi see, et kui väga tugevad tuuled on ja meri tõuseb, siis ka praegu veel jätkuvalt, et väga kõrge veeseisu korral selle Vahemerekohas vesi käib ikkagi veel üle maa. Nii et noh, kõik kõik sõltub siis veeseisust ja eriti ka siin Vilsandi ümbruses on siis hästi palju väikesi saarekesi mis siis on olenevalt kõrge või madala vee puhul kas liitunud suuremateks saateks või on eraldiseisvad saared või on hoopiski vee all ja ei paistagi välja. Nii et eriti siinkandis siis kui neid tavapäraselt tahetakse selliseid küsimusi esitada, mitu saart siis on või mitu laidu on Vilsandi ümbruses, siis selle kohta mõistlike vastata, et millist veeseisu kõigepealt arvestame ja siis alles hakkame kokku lugema, palju neid siis on. Järgmisel hetkel on, on sarv hoopis teine. Nii et mitte miski pole nii lihtne nagu vahel võhikuna võiks arvata. Kui me satume näiteks kuskile mere äärde ja näeme eemal, et no seal on saar, kus Saarses ikka kaduda saab, aga saab, ja kuidas, ja aga kui me Velsandist räägime, siis üks, mis on Vilsandi tunnuseks, on, on muidugi majakas, mis on juba pikka aega juhtinud laevu mööda ohtlikest madalikest karidest ja tegelikult palju kuulsamaks ongi Vilsandi piirkonna teinud just need karid, mis on siis kohe Vilsandi tuletorni all jäävad siis natuke lõuna või edela suunda ja neid väikesaari kutsutakse sealkandis siis paigast, eks. Ja vaika saared, ehk siis vaikad, neid on seal mitu väikest sellist koralltekkelist saart, kest, saart, mis on siis kuulsad just oma linnuelu poolest ja, ja kui me nüüd ajaloos tagasi vaatame, siis siin paar aastat tagasi peeti 100 aasta juubelit, et Eestimaa looduse kaitse korraldamisest, mis siis sai alguse just vaikadel lindude kaitsest, noh, üks selline akt, mis on kättesaadav ja, ja jälgitav elust ja on 1910. aastal tehtud rendileping, siis kus Riia loodusuurijate selts sai rendile paika saared ja selle eesmärgiga, et seal kaitsta lindude pesi. Tegelikult Artur Toom, kes Vilsandi tuletornivaht oli tema tegelikult juba aasta enne seda omal algatusel hakkas kaitsma vaika saartel lindude pesi ja noh, mis siis neid lindude pesi ohustas. Omal ajal oli täiesti tavaline, see rannarahvas korjas laidudelt lindude mune ja, ja neid söödeti näiteks sigadele, sest tegemist on ju väga energia väike ja, ja väärtusliku valk ainega loomulikult loomadel on samamoodi kasuks seda vaja ja see aitas siis näiteks kasvõi isegi kuhugi üles kasvatada. See toimus siis nii, et pesitsusajal sõideti laidu ja korjati kõik ettejuhtuvad munad sealt ära. Ja loomulikult tartlaste mune näiteks söödi käise ja tegelikult rannarahva kanaks on Kosklad, nende mune süüakse ka tänapäevani. Aga loomulikult, kui siis korjata kõik munad ära, siis linnuelu jaa, lendude järel, kas jääb väikseks? Noh, osad teevad järelkurna, sõid, aga, aga sellegipoolest ikkagi paljudel pesitsemine ebaõnnestub. Muretses nende pärast rohkem, siis siis tema võttis oma algatusel, et sellise aktsiooni, et ei lubanud kohalikke elanikke enam laidudele neid mune korjama ja siis aasta hiljem juba lausa ametlikult Riia loodusuurijate selts rentis need saarekesed ja keelustas siis selle munade korjamise. See niisugune on siis siis meie looduse kaitse esimesed sammud Eestimaa peal, mida siis loetakse meie tänapäevase looduskaitse sünnilooks. Päris huvitav lugu. Ilmselt siis keel toimis. Jah, võimeid, vesi siis tühjaks ei korjata, siis loomulikult ka koorus sealt linnupoeg ja Vaigaste ümber meres hakkas ringi ujuma palju rohkem, nii Bartlasi kui teisi. Võib-olla väiksemate lindude mune nii väga ei korjatud, eelkõige oli ikkagi suuremad munad, olgu nad siis ahad või Kosklad või, või siis hanede munad, nad nendest ikka saadi väärtuslikku tooret siis loomade toiduks näiteks. Nii et jah, see linnustik hakkas seal kiiresti mitmekesist oma ja arvukus tõusis, niiet kui algaastatel oli näiteks ahkade arvukus hästi madal, siis juba mõne aasta möödudes hakkas lindude arvukus tõusma. Looduse lemmikud. Ka muidugi, ega Vilsandi ümbrus ei ole ainult siis Vaigaste, vaid seal on ka terve rida teisi väikesaari, noh, kui põhja poole Vilsandist minna, siis, siis kõige suurem on mesilasaar, mille peale on võimalik jala minna, sest esilottena pik seal tuleb siis madalalt. Nii et saab täitsa peale minna põlvist saadik vees ja vaadata seal, aga no muidugi nii nagu juba ennegi on räägitud, siis kevadine ja varasuvine aeg enne juulikuud ikkagi on põhiliselt siis lindude pesitsusaeg ja kuna väike laidude lon, siis lindude pesad lausa vahest seal üksteise kõrval ja rohu sees ja mitte sugugi nii väga märgatavad või siis on ka klibu vallidel ja need munad on niivõrd Sclipuga ühte värvi, et et väga tähelepanelikult vaatama, kuhu astuda, et mitte tallata pesi ära. Nii et selles mõttes on mõistlikum oodata natukene ja kui tahta, Ta minna neid saari vaatama, siis vaadata neid suve teisel poolel. Ja noh, see käib kõikide väikesaarte kohta, sest väikesaarte puhul on see, et juhul kui sinna väikesaare peale ei ole jäänud kas kährik või rebane talvel talvel ei ole mingi probleem neil sinna üle jää minna. Aga kui on mõnel väikesaarel rebane või kährik peal, siis ei ole seal ka linnuelu, sest nad lihtsalt söövad. Nad tahavad ka süüa saada ja väiksel alal midagi erilist võtta ei ole. Ja kui, kui seal möldrid ka ei ole, siis, siis polegi midagi muud teha kui, kui ainult lindude pesade peale loota. Linnusaared on tühjad, aga kui rebast kährikud seal peal ei ole, siis teinekord vaid mõnikümmend meetrit või sadakond meetrit vahet suurema saarega. See on piisav, et sinna peale ei satuks kiskjad. Ja sel juhul on saared hästi linnurikkad. Aga lisaks linnu maailmale kee mõistagi Vilsandil ka muud elu ja läheme nüüd siis taime ja loomariiki edasi. Vilsandi rahvuspark praegusel hetkel on rahvuspark alguse, ta sai siis tegelikult sealtsamast nendest väikestest Vaike saartel alustatud linnukaitsest hiljem laienes see kaitstav territoorium tuletorni alusele alale, kus oli siis erinevaid kõrvitsa olisi siis veelgi hiljem laienes ja muudeti see vaika looduskaitseala Vilsandi looduskaitsealaks, missis hakkas hõlmama juba tervelt Vilsandi saart ja ka Kuusnõmme ja Vilsandi vahelist mereala väikesaari. Ja veelgi hiljem siis 93. aastal muudeti siis Vilsandi rahvuspargiks ja hõlmab ta siis nii Vilsandi ümbruse väikesaari kui ka siis Saaremaa kõige äärmist rannapiirkonda ja neid nende väikesaarte puhul on tõesti nii, et nii harilaiu lähistel olev laeva rahu on siis üks oluline hüljest lesila, kus siis hülged. No neid on, neid on harilaiu tipust võimalik binokliga vaadata ja, ja hea binokliga või toruga vaatlustoruga vaadates, siis võib neid merepinnast kivide peal lesimas näha, võib teine oluline hülge saar on siis hinnarahu, need mõlemad on tegelikult loodusreservaadid ja sinna minek on ainult seotud siis teaduslike uurimistöödega erilubade alusel. Aga hinna, rahvust on võimalik igalühel vaadata kaamerapilti, siis sinna on pandud üles hülgekaamera ja kui on jäävaba meri just hüljest poegimise ajal, siis hinnarahu on üks olulisi hallhülge poegimis Saarid ja seetõttu on siis ta ka põhjendatult niivõrd range režiimiga, et sinna peale inimesi ei peaks minema. Aga kui me neid vaatame teisi väikesaari ja, ja seda rannikupiirkonda, siis loomulikult, et peaaegu igal pool paljanduv jälle baas või öise huumusekiht on hästi õhuke, siis, siis sellega seoses loomulikult on siin kasvamas ka terve rida huvitavaid taimeliike, keda ei ole just eriti palju mujal kui ainult Lääne-Saaremaal või läänesaartel. Olgu nendeks siis näiteks valge tolmpea, mis just nüüd hakkab juba õitsemist lõpetama, eks orhideeliik, kes siis peamiselt ongi levinud ainult Lääne-Saaremaal või siis ka püramiidis koeraga jällegi üks orhideeliik või siis näiteks Rahu vastas olevas Aegilina panga peal kasvav luuderohi, kes siis on pehmemad, kliimat nõudev ja seal merel valudes hästi kaasvad ja need on kõik siis looduskaitse all niinimetatud nimetada, paljud liigid on mitte ainult looduskaitse all, vaid nad on ka reeglina just selle rangemate kaitsekategooriate all, mitte mitte just kõige tavalisemad ja, ja laiemalt levinud liigid võib paiguti levinud liigid. Siin kehtib ja see, et ainult vaadata, mitte puutuda. Nojah, sest ega jah, nende korjamine ja sageli on ka nii, et ta on ilus just ainult niikaua, kuni kuni ta veel kasvab ja kui me ta üles noppima, siis juba mõne tunni pärast on ta ära närtsinud ja ega ta enam üles ei tõuse ka vaasi pannes. Nii et üldiselt jah, on mõistlik neid rohkem nii-öelda mällu salvestada või siis mälukaardile fotole jäädvustada, sest niisugusel kujul säilivad nad nii looduses kui ka meie fototeekidest. Abruka saar. Paljudele seostub see kindlasti mõnede eesti kirjanike nimedega, aga pööraselt ilus loodus on sealgi lisaks veel. Abruka on kuulus oma salumetsa poolest ja selle salumetsa on siis kuulsaks teinud eelkäige botaanik Teodor Lippmaa, kes siis enne sõda uuris meie taimekooslusi ja Abruka saaresalumets aasta kirjeldas siis sellist laialehise metsa alustaimestiku kooslust, kus siis kasvavad ning vald nõges varjulil kui ka siis metspipar ja, ja üllatus oli küllalt suur, et täpselt samasugune alustaimestik on Kesk- ja Lõuna-Euroopa analoogilistes metsades küll, noh, ja praegu kui, kui siia satuvad näiteks saksa ei, mõned teised bioloogid ja näevad, et oi, see on täpselt samasugune taimekooslus, alustaimestik ja täpselt sama. Aga millegipärast teil puuduvad siin töögi. Sest seal piirkondades on sedasama taimekooslus alustada maastik just pöögimetsades, meie oludes aga Peeki ei kasva ja meil asendavad siis Peeki laialehise puuliigid nagu tamm, Pärn, Saar peamiselt ja siis seetõttu Abruka kussis Teodor Lippmaa selle taimekoosluse täpsemalt kirja pani, on siis kuulus botaanikute võlga üle Euroopa. Aga jah, kui me vaatame neid Abruka saart, siis Abruka saare südames või keskkoht on, on siis laialehine mets. Aga Abruka saar on ka oma arenguloos pidevalt suurenenud Nad ja liitnud enda külge aegade jooksul erinevaid väiksemaid laide, olgu ta siis näiteks põhjaosas hüljeste rahu, mis on nüüd siis Abruka koosseisus ja uhkete rannaniitudega ja kadakatega ala, noh need rannaniidud vahepeal olid küllaltki juba täis kasvamas, sest karjatamine ei olnud nii piisav. Ja noh, ega siis varem oli igast alusik lehm või kaks ja ja lambaid ka ja need köik käisid saare peal eelkõige siis rannaniitudel söömas ja seda kadastiku natukene maha närimas. Ma mäletan kaheksakümnendat aastat algu poolt, kui sealkandis sai ringi käidud, siis ma olin täiesti vaimustatud nendest kadakatest, mis oli närid lammaste poolt kujundatud, tead, niipalju kui lambanina ulatas nii palju ajalise ilusti ära pügatud ja siis keskelt kasvas üles nagu torn siis kadakas edasi, aga vahepeal jah, see karjatamise osa oli nagu väiksem, aga, aga noh, jällegi tänud siis looduskaitseliste toetuskeemidele. Praegusel hetkel ikkagi karjatamine täiesti toimib ja et vähemalt osa rannakarjamaid on juba päris heas seisundis ja uusi kujundatud okkaid tuleb üha juurde. Eks neid ikka tuleb. Jah, muidugi, see võtab ka aega, et aastatepikkune, kui ka lammas ka ei ole, noh, öeldakse küll loll kui lammas, aga aga ega lammas ka ikkagi sööb neid kõige värskemaid ja pehmemaid kadakavõrseid, nii et nii et kui ta on ikka väga juba vana ja juba see oli välja kujunenud okstega kadakesega, siis seda ka nii väga kärpida või kujundada enam ei taheta. Pigem tuleb natukene võib-olla oodata veel nende nooremate kadakate puhul millestki suured kunstiteosed sünnivad. Aga selge on see, et Abruka saar on ikkagi küllalt suur saada pindala on kaheksa, kaheksa pool või, või isegi hakkab üheksa ruutkilomeetri juurde lähenema, sest kogu aeg ikkagi rannaaladel väikesi maa lapikesi juurde dub siis sellise suure pinna peal ümberringi just rannaääred on need niidualad ja, ja väga kaugel ka loomi ikkagi külast, mis asub siis saare põhjaosas, siis lõunatipus on ka suured niidualad. Aga seal veel selle hooldamise jaoks ikka piisavalt loomi eietu. Looduse lemmikud. Aga eks Abruka saarel ole ka pisikesi kaaslasi ja lähemegi siis nüüd neid uudistama. Kui, kui me vaatame Abruka saart, sest ta nagu linnukuju ja ka legendides ansised kui vanatühi oli ennast linnuks maandanud, siis Suur Tõll võttis kiviviskest teda ja sai nagu pihta ka sellest, siis on Abruka saar oma Sarace tiibadega seal lennuna veres ja tast lääne poole jääb siis piiklik Vahase saar Vasase saare juures saare peal on kaks suurt kivi, mis siis ümboliseerivadki seda, seda Tõllu poolt visatud kivi, aga peale selle veel ka Abruka. Maasääre otsas on ka üks suur kivi, nii et võta sa kinni, Need, kes Tõll viskas siis mitu kivi esimese korraga ei saanud pihta või siis sai pihta ja see kivile, eks puruks või või mis iganes assin, on inimestel võimalik ise tõlgendada seda. Ja nad usuvad seda või mitte, see on ka nende teha. Aga neid, kui vastukaaluks siis ida poole jääb siis kasse laid mis on ka selline pikk edela-kirde suund, väljavenitatud saal, kõrgem küngas, aga enda külge juba liitnud siis eilaste laiu ja seetõttu on siis selle kassas laiu pindala juba päris suur ja, ja kolmas selline huvitava nimega saar on siis Abruka lõunatipu juures, see on siis linna sitama või linnusitasaar ja nahk juba nimi ütleb, et milles ta oma nime on saanud nimelt selline kitsas ainult mõnikümmend meetrit lai maasäär või kõige laiemas kohas vast sadakond meetrit lai kõrge säär, see on siis hea lindude pesitsusala ja ja noh, siin mõned aastad tagasi oli seal peal seen suur kormoranid on ja ja tõepoolest see saar oli praktiliselt ainult siis linn sitta täis, valge aga nii ta on ja see on looduse normaalne käik, et et kui linnud midagi või loomalt midagi sisse söövad, siis teisest otsast midagi peab välja tulema. Noh, loomulikult eks väetis annab võimuga kasvada taimedel, aga kuna see saar on ka suhteliselt madal ja suuremate tormidega suures osas üle ujutatav ja mahapestav, siis jah, nende kivide vahel muidugi ka on juba kasvanud. Võtke kadakaid ja mõned õrn puud ja dominant on ikkagi lindude saar ja, ja sellest siis siis ka nimi. No kui me vaatame teisi laide või siis Abruka rannaniite, sealt võime leida ka seda metsikut gladioolid, niidu-kuremõõk või siis ka samuti Vilsandi piirkonnas Saaremäe all natuke laiemalt levinud püramiid-koerakäpp teisigi käpalisid. Taimehuvilistel on Abrukal vaadata küll ja leida huvitavaid liike. Selline oli siis tänane saade Vilsandis, Tabrukast ja pisematest saartest sinna juurde. Nüüd siis heidame pilgu, mida on saatnud meie kuulajad eelmise saate teemadel. Jah, põnevad fotod, nagu ikka, saatis meile kaljulaine loo. Näeme pardi lapsi pardimamma järel maailma avastamas esimesi metsmaasikaid, kauneid lilli ja sammas õõvastavad vene sõjaväehooneid meie saartel. Kaljulainele fotod kõnetavad alati. Ja vahva juttu on saatnud virge õuema juttu, mis sündis pärast looduse lemmikute ekskursiooni. Loen. Võiks öelda, et inspireerituna just meie retkest läksin järgmisel päeval maale, mis asub Matsalu rahvuspargis ja otsustasin lähemalt tutvust teha käpalistega. Olgu öeldud, et Mu nõrgim lüli taimemaailmas puht mitteametlikus korras otsustasin seekord üle lugeda ja ära määrata liikide kaupa kõik käpalised, kes mulle teele ette satuvad. Ei, mitte karud, ilvesed ja hundid, nagu võiks loogiliselt järeldada, vaid ikka meie lilled, orhideed. Oma teekonnal konkreetsetesse paikadesse lugesin kokku 68 hall käpa 77 suurt käopõlle, 20 kahkes punast sõrmkäppa, 61 sõrmkäppa täpiliste lehtedega versiooni, 33 harilikku käoraamatut, vot 16 vööthuul sõrmkäpp, paja kaks ööviiulit. Õhtul kell 11, kui tundus, et kõik toimetused on tehtud, meenus, et kunagi aastate eest sai nähtud metsa, kusjuures ka kaunist kuldkinga. Pidin järgmisel päeval linna sõitma, ei saanud ma enne rahu, kui pidin igaks juhuks üle kontrollima. Metsa all oli juba piisavalt hämar ja ühtki kuldkinga mu vaatevälja visata juhtunud kuid selle eest märkasin ühtegi see, kes mind ainitiselt pilgul kui õhtust eksikülalist jupp aega tunnistas. Sellise toreda loo saatis meile siis virge õuemaa ja jääb üle ainult imetleda, kui palju orhidee Lysida siis sealt metsa alt leidis. Aga suur tänu teile kõigile teie saadetiste eest. Nüüd siis üleskutse kuulajatele saata pilte ja elamusi Vilsandi Abruka või teiste Saaremaa ümbruse väikesaar. Ta ei kohta ja meie aadress lemmiku tät ERE või Tallinn 10 124, Kreutzwaldi 14 vikerraadio looduse lemmikud ja kuhu läheme selle hooaja viimases saates viimases? Võiks pühendada siiski noh, Kihnu ümbruse saartele. Ruhnule stuudios olid Uudo Timm ja Haldi Normet-Saarna Kuulmiseni nädala pärast. Looduse lemmikud.
