Looduse lemmikud. Tere, loodusesõbrad tänagi jätkame oma teekonda mööda Eestimaa saari, ent suurte see on, meil on meie sihtkohtadeks need väikesed teisisõnu laiud. Hiiumaa laiud on kindlasti need, mis Uudo timmi matkanimekirjas alati tähtsal kohal asuvad ja näis siis, kuhu ta meid veel viib. Mina olen Haldi Normet-Saarna. No kuidas peab siis inimene laiul astuma ja istuma, et seal aitad, aga järgmisel korral rõõmsalt tervitaks? Tere võime looduses, liigume maa üldiselt ei ole suurt vahet, oled sa laiu peal või, või kuskil mujal põhireegel peaks olema ikkagi see, mida me oleme loodusesse kaasa võtnud otseselt näiteks söögipauside või joogipauside ajal ära ei ole endasse imenud või söönud siis kõik see jääk tuleks ka ära viia ja panna siis prügikonteineritesse, mis on siis juba inimasulate juures? Noh, see puudutab eriti muidugi selliseid üksildasi paiku, sest väikesaar peal võime sinna satume. Kahjuks me peame tunnistama ikka ja jälle seda, et et seal on keegi käinud ja jätnud enda jäljed maha, olgu nad siis hooletu lõkkeplatsi või siis mõne prügikoti või, või veel hullem lihtsalt laiali pillutatud prügi näol. Aga noh, väikesaarte puhul on veel üks oluline prügiallikast siis noh, ikka ikka meie enda inimeste tegevuse tagajärjel merre sattunud prügi, missis. Lainete ja tuule ja teinekord jääga randa tuuakse ja ja teinekord seal põõsaste vahele pidama on jäänud. Aga kui me nüüd räägime konkreetsemalt näiteks Hiiumaa laidude mõningatest teistestki laidudest, mis on kaitsealad, siis tuleb muidugi tutvuda enne saartele minekut ka sellega, millised on seal käitumise reeglid, sest nii mõnigi väikesaar on oluline. Näiteks lindude pesitsuspaik ja selle pesitsemise rahu tagamise eesmärgil on siis kehtestatud liikumise keelud, ajalised piirangud. No nii on ka näiteks Hiiumaa laidudel, et kaugemad laiud, olgu nad siis ahelaid ja kõverlaid Nende saarte peale mineku puhul tuleb väga jälgida, et millal on see külastamine üldse võimalik. Aga teiste saarte puhul on siis vaja ikkagi vaadata ja ka seda, et Meie jäljed nii väga sügavalt sinna loodusesse nähtavaks ei jääks. Kui me niimoodi käitume, siis me järgmine kord jälle, külastades neid samu paiku või uusi paiku, leiame eest toreda looduse. Räägimegi siis sellest loodusest, mis Hiiumaa laide iseloomustab Noh, see on terve terve rida laide siis Väinameres ja kõige suurem laid on siis saarnakilaid, on siis 148 hektarit suur ja järgmine suurusel, et on siis Ani kaitsilaid, mis on 85 hektarit, suur teised laiud varre slaid, Kõrgelaid ahelaid, kõverlaid ja veel terve rida päris pisikesi laiukesi, mis seal sealkandis on langekardinaid, eks, ja need on siis väiksemad veel ja noh, kui me vaatame jälle tagasi, millal ja kuidas on nende saartel elu kulgenud, siis saarnaki laiul ja, ja Hanikatsi laiul on olnud ka püsielanikkond varem. Praeguseks hetkeks kahjuks seda enam ei ole ja noh, loomulikult kui saarel on püsielanikud, siis, siis saare loodus on ka mõjutatud sellest inimtegevusest rohkem. Seega seal selliseid poollooduslikke kooslusi tunduvalt, et enam saarnaki laiu peal juba nõukogude ajal. Selleks et hoida rannaniit ja poollooduslikke kooslusi seal teisigi, on pidevalt looduskaitseliste suvides karjatavad lambaid ja need lambad on siis suutnud hoida seda saart päris kinni kasvamast muidu kui inimtegevus seal päris katkeks, sel juhul ka kasvaks suhteliselt kiiresti kadakas ja teised puuliigid ka ja saar, mets astuks. Nende saarte külastamise puhul on igal juhul vajalik ka ühendust võtta siis antud kaitseala valitsejaga, et oleks teada, kes kus liigub ja, ja teinekord võib nende väikesaartel ka noh, kuna seal seal liikumine on siis väike ujuvvahenditega ka noh, viimasel ajal küll korraldatakse seal ka ka meresüstamatka üsna tihti, siis siis juba sellepärast on vajalik teada, et kas seal piirkonnas, kui palju kedagi liigub, et juhul, kui on abi vaja, et siis oleks abi kohale jõudmine ka kiirem. No loomastik on väidetavalt rikas, mis rikas. No eelkõige jah, nende väikesaarte puhul on see, et kui on väikesed planeeritud maalapid merega ümbritsetud ja kui nad on üsna pisikesed, siis isegi ei ole seal peal kiskjaid rebase kähriku näol suurematel saartel ikkagi nad on aga väiksematel siis suuri kiskjaid ei ole siis mere ja rannikulinnud meelsasti pesitsevad nendel saartel. Aga jällegi seesama saarestik, siin on ka oluline rändepeatuspaik nii nii kevadel kui sügisel. Aga kui me räägime siin Hiiumaa laidudest või Väinamerest natukene laiemalt, siis siinsetes vetes elavad ja, ja täiesti sageli võib kohata siis hülgeid meie mõlemat hülgeliik hallhüljes ja viigerhüljest ja noh, ahelaid ja kõverlaid, nende ümbrus on siis ka üks oluline viigerhüljest selline puhkeLäsila paik. Nii et need toredad mereloomad neid võib siis siin Hiiumaa laidude ümbruses näha, inimest näeb, pelgavad, ei pelga. Noh, eks nad pelgavad ikka, aga kui vaikselt ujuvvahendiga näiteks merre süstlad ja liikudes või ka vaikse sõiduga paadiga sõites, siis nad on küllalt uudishimulikud ja Nad vaatavad, jälgivad, kes neile külla on tulnud või noh, teinekord on tõesti nii, et kui meresüstaga sõita, siis vaikselt vee peal olles nad võivad tulla lähedale mõne meetri lähedusest pea välja korra pista ja vaadata, mis toimub. Looduse lemmikud. No nende väikesaarte peal muidugi see on siis huvitav taimestik, näiteks Hanikatsi laiu pealt on selline salumets tähendab laialehine mets, mis on täiesti omaette huvitava elustikuga ja väikesaarte taimestik, noh see on omaette, omaette vaatamisväärsuse ja seal on avastamisrõõmu üsna palju. Ja loomulikult üks, mis alati väikesaarte juures on see pidev vee ja maismaapiir, noh see meelitab ju igat, et inimest. Nii et need vaated küll avatumad, küll maismaa poole või, või siis saare poole tuule poolt mõjutatud võradega lipiate võradega, puud ja põõsad, noh, need igaüks on nagu omaette kunstiteos. No kesse laid õnneks selline laiukene, mis jääb põhja, kui sõita praamiga Saaremaale, aga miks te just selle, kesse laiu valisite välja täna nende saarekeste hulka, millest te kindlasti rääkida tahate, mis teeb, kesse laiu eriliseks? Just üheks põhjuseks, miks ma valisin välja Kessel ajju ja ka viirelaiu ongi see, et enamus meie kuulajaid on sõitnud Saaremaale, õigemini siis Virtsu ja Kuivastu vahel praamiga ja kui nad jätavad merele põhja poole, siis Virtsu lähedal on väiksed saarekesed ja eemal veidi suurem saar, mis ongi siis kes Elaid ja teine või lõuna poole jälle vaadata, siis paistab viirelaid ja noh, ega nende laidude peal naljalt ju ei satuta, sest see põgus vaade praami pealt see ongi paljudele ainukeseks informatsiooniks nende saarte kohta, aga, aga noh, tahaks ikka teada natukene rohkem kui ainult ühte väikest metsaviiru või, või maariba. Mida me siis praami pealt näeme. Noh, kui me vaatame seda kese laida, siis, siis keselaid on siis suures väinas üks üsna ümmargune saar, mille pindala on siis ligikaudu 1,7 ruutkilomeetrit ja kunagi oli ta täiesti asustatud saar, seal oli isegi paar küla peal, noh, vahepeal nõukogude ajal oli see asi nii nagu ikka väiksemates kohtades elanikkond lahkus ja püsielanike ja järjest vähemaks siiski oluliste saarte peal, mis just meresõidukoha pealt olulised on, jäi alles majakavahid ja majakavahi perre oligi pikka aega ainukene, kes siis kes laidu püsival tasustas. Noh, praeguseks on olukord siis natukene jälle muutunud ja kuna endiste omanike järglased on siis maid tagasi saanud ja osa siis on alustanud ka suvekodude rajamist, siis selle saarele. Nii et noh, kui me vaatame elu nendel väikesaartel ja eriti kese peal talvel ja suvel, siis suvel on praegu juba seal inimeste liikumist üsna palju, sest ja loodushuvilisi või rännuhuvilisi meelitab see saar, noh nii nagu nagu meid enamusi ilmselt praami pealt vaadates, et oi, aga päris põnev oleks ikka sinna saare peale sattuda ja vaadata, mis seal siis No ja kui on siis kellelgi õnnestunud sinna, kesse laiule pääseda, siis missugune pilt sealt avaneb? No kõigepealt ega sellele kese laiule niisama lihtne ligi pääseda ei olegi, on paar kohta, kust kohast siis Saarele lähedale jõuab või saab suuremate ujuvvahenditega, sellepärast et see meri seal ümber on, on üsna ohtlik ja nii nii kivide kui, kui madalike. Ja üks sadama kohta on siis saare loodeosas ja kui nüid sealtkaudu maale minna või saarele minna, siis kindlasti juba enne saarele jõudmist avaneb kese laiu loodeosas, rin, kõrge pankrannik ja noh, peale selle, et lihtsalt kõrge pankrannik on siis seal loodus ambur sõlminud seda ühte pangana, nii nagu oleks välja tahutud üks inimese nägu ja noh, naljahambad ansada ütelnud, et noh, sääne indiaanlase nägu seal profiilis ja tõepoolest, kui siis teatud nurga alt, et seda panka vaadata, siis täpselt joonistub välja nina ja suu ja ja selline näo profiil ja teda on ka saarevalvuriks või vahiks peetud, nii et kui te seal käite, siis võiks aupaklikult tänada, et saare tõeline omanik on teid sinna lubanud. See on, võib öelda üks nendest kõige jõulisematesse looduse vägitegudest seal saarel, aga kindlasti on seal põnevat veelgi. Jah, kuna seal ei ole nii väga tugevat inimtegevust pikka aega olnud, siis siis suur osa saarest on ka metsa kasvanud ja just nende pangapealset servade peal siis on Panga metsad, ehk siis jällegi loopealsed metsad, nii kuuse kui Männiga ja kuna seal on siis pidevalt tugevate tuulte mõju, siis võime seal kohata eriskummalisi kuuski, mis kasvavad ligi maad ja tüvi tõuseb ainult natukene meetri või pooleteise jagu maksimaalselt maapinnast. Muidugi mitte köik kuused ei ole sellised, aga selliseid ligi maad surutud võradega puid võib seal leida üsna palju. No saare keskemale poole minnes seal oli siis kunagi küla ja seal loomulikult on siis ka natukene tüsedamad mullad. Mulla tüsedus on ka tekkinud suure vaeva abil, et iga-aastaselt, nõnda väikesaarte puhul, kuna kuna ikkagi pinnas on suhteliselt klibune ja huumusevaene, siis saareelanikud oma põlluväetiseks kasutasid ka Adrut ja, ja neid siis need viljakamad alad, need on siis seal endiste taluasemete ümbruses. Praegu siis jällegi looduskaitselistel eesmärkidel karjatatakse laiul ka loomi ja eelkõige veiseid, aga ka kitsi ja need siis hoiavad neid poollooduslikke kooslusi ja endisi talu heina ja põllumaid natukene avatumalt ja noh, sellega tuleb siis arvestada, et kui, kui me seal saarel ringi liigume, siis me võime ka nende loomadega kokku sattuda ja kuna seal on ka siis karjaaiad, siis jällegi palve nendele, kes sealt aedadest läbi käivad taia väravad siis enda järel jälle suletaks, muidu võivad loomad lihtsalt sinna minna, kuhu neid ei taheta sugugi, et nad läheks ka, selge see, et selline lubjarikas pinnas, see on hea koht väga paljudele erinevatele taimeliikidele. Seda liigirikkust võib seal Tegelikult kui paljud on kuulnud sellistest laiukestest, mis kannavad kõbaja nime ja jäävad Virtsu lähedale Kui palju on kuulnud kõba ja laidude nime, on raske öelda, aga kindlasti kõik, kes on sõitnud siis praamiga virtsust, kuivastusse või tagasi, need enamus on tähele pannud, et Virtsu lähedal üks rühm pisikesi laiukesi ja nende laiukeste nimedeks ongi siis koondnimetusega krõbajad, noh, kõige suurem laid ehk suurlaid või kõva jalaid on siis 7,8 hektarit ainult suur ja, ja tema peal on ikkagi ka väike puudesalu ja siis enamasti kadakad teised laiud, mis siis seal tema juures on, on siis Maielaid näiteks ja Kingissepalaid ja pihla laid ja lammas Lidia, paljas, Lidia blokilaid ja mõned pisikesed on lausa veel ilma nimeta, aga Kingissepa see on suuruselt teine lai ja, ja tal on ka peal nii mõni puu kui, kui, siis kadakad. Teised laiud on enamasti ilma puudeta või vaid ühe vihlakkega ja noh, pihlakas ongi üks selliseid esimesi puid, mis laidudele kasvama hakkab ja, ja põhjus on ka hästi proosaline. Sest sest neid väikseid laide külastavad linnud ja eks siis pihlakamarjade söömise tagajärjel, kui see on kerest läbi käinud, siis on, et see on, et sinna sinna sattunud ja oma hea kasvupinnas seal leidnud neid. Kui nendest Kübajate laidudest veel rääkida, siis need on väga tüüpilised väikesaared ehk laiukesed, mis on siis linnusaared ja noh, nende külastamise puhul on siis jälle üks reegel. Ja kuna nad on ka puhtu Laelatu looduskaitseala koosseisu kuuluvad saared, siis seal lindude pesitsusajal on nende külastamine keelatud. Noh, see on ka täiesti selge, et juhul kui lindude pesitsemise ajal minna väikesaarele, siis enamus linde tõusevad lendu kohe ja loomulikult röövkajakad, olgu nad siis märgia, ajakad või, või hõbekajakad, emad ei jäta seda momenti kasutamata ja nad lihtsalt söövad nii mune kui väikseid poegi ja sellega võime kogu selle pesitsusedukuse nullida. Väikelaidude külastamine, kui ikka rohkem augusti kanti, sest siis on enamus pesitsus lõppenud ja noh, siis me ei häiri kohalikku elu seal linnuelu, eelkõige. Viirelaid seal laid Muhu kagurannikul ja mis seal leida võib? Kui me praami pealt vaatame, siis Viirelaid paistab üsna pisikese saarena väikse maa ribana, mille idaotsas siis on majakas ja mõned suuremad puud ja siis umbes keset laidu ka veel üks, üks suurem puu ja muidu paistab, et ta on üsna pisikene saareke, aga kui me ja kui me neid linnulennult vaatame, siis viirelaid on päris suur saada on tervelt 81 hektarit suur, aga mis tema siis niimoodi silma petena väikseks teeb, on just see. Ta on hästi madal, talle ei ole selliseid kõrgeid kaldaid, vaid madal, kohati vesine rannaniit on vaid sellel saarel. Aga seal ire laid on ka jällegi väga oluline meremärk sest vanaemad, kaartidel võime leida ka viirelaiu koha peal nime hoopiski paaternaster. Mis viitab siis Meie isa palvele ja kuna see viire kurk on siis selline suhteliselt kitsas väin, kust kohast siis saab laevaga läbi, siis vähemalt legendid räägivad seda, et meresõitjad, kes seda viire kurku läbisid, siis lugesid meie isa palvet, et nad ikka õnnelikult sealt kurgust läbi pääsevad, et mitte sattuda karide ja suuremate kivide otsa. Iseenesest viirelaiu ja muhu vahelinealas on ka päris pikk kui maa, aga see ala on hästi madala merega, nii et sealt vahelt suuremad paadid isegi ei saa läbi sõita. Tõttu muidugi on juba vanast ajast viirelaiu peal majakas ja tegelikult eks selle saare ainus püsiasukas oligi majakavaht väga pikka aega. Et 90.-te aastate algusest või isegi juba 80.-te lõpust, et ma nüüd täpselt enam ei mäleta, aga kuskil sealkandis siis majakavaht lahkus saarelt ja majakas pandi automaatselt tööle ja noh, sellest ajast siis ei ole sisuliselt ka viirelaidu kasutatud varem siis majakavaht pidas seal loomi ja need ulatuslikud rannaniidualad need siis olid vähemal või rohkemal määral pügatud siis nende kariloomade poolt. Aga praegu On ta siis inimtühi saar vaid majakas plingib seal automaatselt ja näitab, näitab tuld siis ohtlikest kohtadest mööda minemiseks parasjagu salapärane ka. No ta on jah, selline salapärane koht ja selle viirelaiu ümber näiteks selles madalas meres jälle võime kohata hülgeid, kes siis seal väga rahulikult praegu elavad. Noh, muidugi peab siin mainima ka seda, et viigerhülged, kes siis nii Liivi lahes kui Väinameres elab, vabanevad üsna sageli siis ujuvad siit suurest väinast läbi ja, ja noh, kui me räägime neid Saaremaa püsiühenduse loomise ideedest, siis sillaehitus võib oluliselt mõjutada näiteks viigerhüljeste tavapärast rännet ja kuna ta on meil ikkagi üks väga ohustatud liik, siis me peame väga tugevalt kaaluma, kas ja kuidas selle sillaga üldse edasi minna ja Guineid silla tõttu peaks meil viigerhüljeste olukord veel halvemaks minema, siis tuleb arvestada ilmselt ka vastavate loodusdirektiivist tulenevate trahvidega. Minu isiklik seisukoht on see, et juhul, kui see sild tuleb, siis kaotab nii Muhumaa kui Saaremaa oma saarelisuse ja oma suure võlu ja, ja ma arvan, et selle tagajärjel hoopiski turistide külastatavus seal väheneb. Jah, siis kui püsiühendusest hakati rääkima, siis oli praamiühendusega teatud probleeme, praegusel hetkel küll ei ole neid inimesi kuigi palju, kes nuriseks, et neid tundide või, või poolte päevade kaupa ootama, et üle saada. Selle teema, nagu ka tänase saate võime lõpetada kolme punktiga ehk teisisõnu mõtlemisainet jätkub. Aga niisugune oli siis tõepoolest tänane saade Hiiumaa laidudest ja lisaks viirelaiust ja kes Elaiust jaga väikestest kõbajalaidudest. Nüüd siis heidame pilgu, mida on kuulajad saatnud meile eelmise saate kohta. Jah, aga kõigepealt juhin tähelepanu Kerli Marley, Janek Laanemäe, Jüri Kristjani ja Eero Piirisalu fotodele Mei väiksest preemiaekskursioon-ist mis kulges mööda pankrannik, kuid Pakrineemele nii eelmainitud kui mõned inimesed veel. Valisime välja eriti raadiopäraste jutukest omapäraste fotode põhjal. Aga samas on olnud äärmiselt toredad ja ilusad absoluutselt teie kõigi kaastööd, nii nagu kõigi fotod on ka looduse lemmikute kodulehel näha. Nii et suur tänu ja oma fotosid ning lookesi võite saate kindlasti juunikuu jooksul. Veel. Juuli on puhkuste korduste kuuning, augustis läheme uute matkadega edasi. Nüüd aga loen ette Marna krabi, võtke see tema retkest Väike-Pakri saarele. Esimene käit, väike Pakrile oli aastal 1999. Rannal on äraviimist ootamas vanarauavirnad hoiatav ja ohtlik mälestussaarerahva teisest katkust. Ja sealsamas kõrval klibus õitsesid päevalilled. Nagu mälestuseks Karl Eduard Söödi luuletuses katk ainsale ellu jäänud eidekesele. Üle vee tagasi sõites märkasin neid õisi nukrat närtsinud täna reisikaaslase süles. Kurb ja piinlik oli. 2009. aastal külastasin saart uuesti. Igatahes inimesed, kes seal tihemini olid käinud, polnud seal iial päevalilli näinud. Metallikoorem oli kergemaks muutunud ja matkajaid üllatas punane puitmajake selge kirjaga kuningakoda. Väike-Pakril ringi kõndides astuksid nagu mööda väikest eestimaa mudelit pinnavormid soost pae murdudeni ja see taimestik kaitsealuseid ja laialt levinud eri kõrguse ja kasvukujuga harmoonilise värvikooslusega sekka maasikamarju ja mustikaid noppimiseks. Kooslooduse kujundatud suures peenras. 10 aastase vahega reisid olid nii inspireerivad, et õmblesin muljetpildiks lisa oled vaevatud Väike-Pakri, samasugused on need inimesed, kes julgesid oma kodu jälle sinna rajada. Suur tänu Marnograbini loo kui ka ilusa foto eest, millel on tõepoolest kri teemaline töö meile kõigile imetlemiseks kodulehel väljas. Aga meiega on liitunud ka uustulnukas Urmas Lauri, kelle toredaid loodusvaateid võib samuti looduse lemmikute kodulehel näha. Ja Kaljulainele täname ka uute suvefotode eest. Järgmiseks nädalaks Alexis ülesanne saata pilte ja lugusid Väinamerre. Saate kohta ja meie aadress on lemmiku tät TRE või Tallinn 10 124, Kreutzwaldi 14, vikerraadio ja looduse lemmikud ja millest tuleb juttu nädala pärast? Nädala pärast võiksime vaadata siis Saaremaa ümbruse laide ja saari, noh eelkõige siis Vilsandi, Abruka, aga. Stuudios olid Uudo Timm ja Haldi Normet-Saarna kuulmiseni. Järgmisel pühapäeval. Looduse lemmikud.
