Tere kõigile kommetelerituaalidele ja uskumustele pühendatud sarja tänane saade viib meid taas budistliku maailma, ainult sedapuhku saame teada, kuidas ta toimib mitte oma sünnimaal Indias või teistes budistlikes riikides, vaid hoopis jänes. Ehk teisisõnu, kas tegemist on sõbraliku ja teineteist toetava dialoogiga või mitte. Stuudios orientalist Martti Kalda ja saatejuht Haldi Normet-Saarna. Marti kui pessimistlikumad noodid alustada, siis paljuski on budism tarbimisharjumisega lääne inimesele ka lihtsalt moe kaupjad. Ta ei süvene põhjalikumalt õpetustes virgumisest ja puhastumisest, näiteks seega lootused, budism võiks päästa maailma, ei täitu vist iial. Ma ütleksin niimoodi buda ise ka rääkis sellest, et erinevat sorti inimestele tuleb budismist rääkida erinevat moodi ja budismi, kui me vaatame seda budismi juba kahe ja poole 1000 aastast ajalugu on tegelikult olnud haruldane võime erinevates riikides täiesti erinevates kultuuriruumides kohaneda. Et noh, kui me nagu räägime enda seest, siis budism, olles küll Indiast lähtunud, siis näiteks Hiinas või Tiibetis manis on saanud temast noh, peaaegu et uus religioon. Ta on nii palju seda kohalikku tsivilisatsiooni ja kohalikku tausta arvesse võtnud. Ma arvan, et läänes on kas siis juhtumas või juba juhtunud pea, kus seesama, ehk siis näiteks budism USA-s, kindlasti me saame rääkida juurtest, koolkondadest võib-olla kunagi me saame rääkida ka täiesti budismi uuest voolust, millel on selle algse budismiga küll olulisi ühisjooni, aga, aga ka väga palju erinevat. Nii et ma ei muretseks liiga palju budismi saatuse pärast tänapäeva maailmas või teistes kultuuriruumides. Nii et võib öelda, et budism on jõudnud läände, aga lääs on jõudnud ka budismini. Jah, seda muidugi ka, et, et sinna budismi sisse tuleb noh, mõnes mõttes nagu kasvada inimestele, et küllap siis läänemaailm oli jõudnud sellisesse faasi, et nad olid valmis selle budismi vastuvõtuks. Aga lähme siis selles mõttes aegade algusesse tagasi, et kuidas budism üle pea hakkas läände jõudma ja kuidas need esimesed sammud välja nägid? Tavaliselt arvatakse, et budism tuleb koos kolonialismi iga ja koos sellega, kui lääne inimene hakkab Aasiat avastama. Tegelikkuses on meil olemas väga vanu märke, kes sellest, et budism on, on läände jõudnud. Noh, meenutame seda, et juba neljandal sajandil enne Kristust Aleksander Suud jõudis Indiasse välja ja sellel hetkel juba budism Indias olemas. Me ei saa öelda, et ta oli valitsev religioon, aga juba sellest ajast alates sealt aegadest enne Kristust hakkas toimuma väga aktiivne kultuurivahetus tsivilisatsioonide vahetus Aasia ja Vahemeremaade vahel. Ja hilisemal ajal selle näiteks oli näiteks siiditee, kus sai vahetatud mitte ainult kaupu, vaid vahetati ka kultuurilisi religioosseid ideid, sest noh, ega me ei saa kuidagi teistmoodi rääkida sellest, kuidas kristlus jõudis näiteks Hiina või juudi usk jõudis Hiina ja Indiasse. Ja teistpidi me ei saa rääkida, kuidas meie saime need numbrid, mida me nimetame araabia numbriteks, aga mis tegelikult pärinevad Indiast või mingisugused kaubad, mingisugused ideed, olgu siis püssirohi või paber mõlemat, siis Hiinast. Nii et budism liikus täpselt nendelsamadel kaubateedel koos teiste kultuurikaubanähtustega. Meil on mõningaid suhteliselt korrektseid suhteliselt selgeid näiteid ka sellest, et budismi on teadlikult läände toodud. Üks selline huvitav koht on India keiser Ashoca, kes siis kolmandal sajandil enne Kristust valitses tema oma. Kaljudele raiutud Ediktides nimetab lausa viit erinevat Vahemerekuningat. Ja kuivõrd Ashoga on teada-tuntud budistliku misjoni edendaja siis noh, me võime siit tõmmata joone, et tõenäoliselt saadikutega koos infot budismi kohta läände. Et diplomaatilised sidemed olid olemas ka näiteks Egiptuse või Makedoonia või tänapäevases Türgis asunud Kreeka valitsejatega, siis, siis kindlasti jõudsid ka India targad sinna kohale või vähemalt jõudsid ideed, rääkimata sellest, et et Rooma riigis näiteks on konkreetselt teada budist varakristlikud kirjamehed kirjutavad esimesel teisel sajandil näiteks sellistest meestest nagu skit, Jaanus ja tere, pindsus õpetaja ja õpilane, kes olevat siis väidetavasti tänapäevase Palestiina-Iisraeli aladel propageerinudki budismi ja üks neist olevat lausa kuulutanud ennast Budaks või öelnud, et tema on tema Budaks saanud. Nii et budism kindlasti oli, oli selles valikus Rooma riigis oli väga palju erinevaid religioone maailmast koos selles valikus olemas. Palju raskem on hinnata seda, et milline on siis budismi mõju näiteks euroop või lääne kultuurile, et siin on teadlaste uurijate vahel hästi palju vaidlust selles osas, et kas näiteks budism on kuidagi mõjutanud legendi Jeesus Kristusest, seda lugu, kas ta on üldse mõjutanud või, või ta ei ole. Kahtlemata on, on nii-öelda ühisjooni teised ütlevad, et ei, et siin on täiesti kuristik, on vahel, et noh, ideed on on hoopis teistsugused. Et ma isegi laskuks hetkel siin sellesse vaidlusesse, me lihtsalt peame endale teadvustama. Budism ei ole mingisugune selline uus moodne nähtus lääne jaoks, vaid ta on varemgi üritanud läände tulla, noh, rääkimata sellest, et keskkond Ajal, kui araabiamaailm ja, ja mõned eurooplased ka puutusid kokku mongolitega, siis paljud mongolid olid sellel hetkel juba budistid, nii et võimalik, et ka seal on siis selliseid märke, et ja noh, kindlasti budistlikud esemed artefaktid jõudsid läänemaailma, et on leitud ka näiteks viikingite aladelt Rootsist ja Norrast näiteks kullatud buda kujusid, mis küll tõenäoliselt saabusid sinna kaubana ja, ja lihtsalt sellepärast, et tegu oli väärismetalliga, aga aga võimalik, et mõningate inimeste jaoks tähendasid ka midagi enamat. Muidugi me ei saa öelda, et ükski tolleaegne budistlik kogudus oleks siis Euroopas tekkinud või oleks Euroopas kanda kinnitanud. Nii et igal juhul on huvi olnud vastastikune nii budismi, Lääne ostu kui läänel budismi vastu ja seal aja pikkunud, kui süvenenud ja süvenenud. Põhiline. Euroopa huvi budismi vastu tekib ikkagi seal 19. sajandil seoses sellega, et hakatakse uurima noh, eelkõige inglaste poolt, aga ka teiste eurooplaste poolt, kes siis seoses inglaste vallutustega Indiasse ja ka mujal Aasias puutusid kokku Aasia religioonide ja budism. Millegipärast on lääneuurijaid mõtlejaid väga tõmmanud ja, ja nad on, ütleme siis niimoodi, et mõned on isegi budismist leidnud midagi sellist, mille nad on siis poetanud kas oma õpetusse või oma filosoofiasse üritanud seda edasi anda, et noh, kaks kõige kuulsamat, et ilmselt on siis saksa filosoofid Schopenhowereniche kes on budismiga nagu tõelises aus hoidnud Schopenhower võib-olla rohkem sellises noh, inimliku nii-öelda tark, kuse mõttes, aga kui me mõtleme Nietzsche filosoofiale, siis budism oli ikkagi tema jaoks õpetus sellest, kuidas saada üliinimeseks. Et kogu see üübermenš teooria, mis Nietzsche kaudu Saksa filosoofiasse saksa kultuuriruumis noh, kuni kuni sinna teise maailmasõja võiks isegi öelda käivitavate ideedeni välja natsi-Saksamaal on suuresti ka lähtub sellest, et budismi kõneleb sellest, et ka tavalised inimesed võiksid nii-öelda kirgastuda neist võiks saada nii-öelda noh, jumala taoline olend ja, ja noh, seeder, too mõlemad need filosoofid ikkagi tõsiselt budismi ja, ja nii-öelda ka teisi Aasia religioone propageerisid. Noh, see on võib-olla ainult üks moment, aga see on, see on selline huvitav moment rääkimata sellest, et paljude jaoks palli, budism, võimalus lääneliku kristliku tava ja, ja siis nii-öelda aasia mõtet. No niimoodi nagu kokku segada ja luua sealt mingisuguseid kuusi ka religioosseid liikumisi, et noh, meenutame, et teosofid ja antroposoofid tegelikult väga palju populariseerisid just nimelt ida mõtteviisi, et siin võib nimetada Henri stiilolka või, või Helena Plavatskajad, aga miks mitte ka näiteks sellist meest nagu Henry David through? No mina peaksin ikkagi pigem kristlikuks mõtlejaks, aga, aga temas on väga tugevalt mõjud ka näiteks budismi hinduismi stama tema kirjutistes sees, nii et 19. sajandil ütleme siis niimoodi, et nii Euroopas kui Ameerikas kui ka paljude eurooplaste seas, kes olid Aasiasse kolinud, budism sai noh, nii nagu ta alguses siin ütlesite, tõepoolest ühelt poolt moekaubaks. See oli selline tore, huvitav nii-öelda välimuselt need mungad, need kloostrid. Aga mida kaugemale mindi ka selle õpetusega siis paljud lääne inimesed ikkagi siiralt uskusid, et see võiks päästa ka ka läänemaailma sellise noh, ütleme siis mõttetühjuse või aitaks sinna sinna midagi juurde lisada. Budism on teinud läänes oma võidukäiku ja suure tõenäosusega muudkui jätkab seda, aga tuleks siis huvitavate arvude juurde, et palju siis neid budist võiks Läänes olla ja kui seda võrrelda näiteks budistide arvuga Aasias, siis mis me saame ja mis me sellest välja loeme? Budistide arvuga on tegelikult sellised huvitavad lood, et ega keegi täpselt ei tea, palju neid on maailmas. Et see arv, mis siis üldiselt antakse, kõigub seal umbes ühe miljardi inimese piires, miks ta kõigub ja miks tihti pakutakse ka väiksemaid arve, on see, et kõrt budism ei ole paljude inimeste jaoks gaasias mitte tingimata religioon, vaid tihti ka maailmavaade, elustiil, elustiil, siis noh, näiteks on riiki või on piirkondi, kus inimene saab öelda samaaegselt, et ta on mingisuguse ühe religiooni pooldaja ja samal ajal budist. Ehk siis need numbrid toovad ja seetõttu on väga raske määratleda, et on ta siis budist või ei ole, et keda me nüüd siis määratleme, kes me määratleme budistina isikut, kes lihtsalt jagab budismi ideid või seda, kes on noh, nii-öelda praktiseeriv budist, kes käibki templis ja, ja tõepoolest siis ka rituaale läbi viib ja seetõttu on, on ka Aasias endas, mitte ainult läänes need numbrid äärmiselt huvitavad. Ühe näitena võib tuua näiteks Jaapani, kus suur hulk inimesi väidab, et nad on budistid. See protsent ulatub sinna 80, isegi võib-olla 90 protsendi kanti. Ja täpselt sama suur arv või isegi natukene rohkem väidab, et nad on shinto pooldajad. Et tegu on siis nii-öelda samade samade inimestega. Arusaam muidugi enamus maailma budistidest elab, elab Aasias, aga teatavasti gaasias budism ei ole kuidagi enamus religioon, et umbes 40 protsenti kõikidest aasia elanikest leiab, et nad on budistid. Noh, muidugi on Aasias valdavalt budistlikke maid, enamus puhas ja maid, mida me teame Tai, Kambodža, Laos, Birma on siis üle 90 protsendi elanikkonnast, on budistid ja siis noh näiteks Sri Lanka Butaania, Mongoolia on ka selles samas seltskonnas. Aga ma kohe kummutaks vale arusaama, mida tihti esineb isegi pean tunnistama, näiteks tudengite seas India ei ole valdavalt budistlik maa, Nepaal ei ole valdavalt budistlik maa, tegelikult budistide arv Indias on alla ühe protsendi elanikkonnast. See kõlab tõesti uskunud, see kõlab täiesti uskumatult, jah, ja, ja lisaks sellele ma tahaks öelda, et enamus nendest ju ei ole nii-öelda india algse budismi pooldaja, et sinna alles jäänud vaid budism on ikka kindlasti ühel hetkel välja surnud ja siis need on need budistid, kes on tagasi tulnud, paljud neist on näiteks Tiibeti põgenikud. Samamoodi paljudele üllatusena näiteks, et, et Hiina ja Vietnam, mis just nagu selle vana kultuuriruumi poolest peaksid olema noh kui nüüd mitte valdavalt budistlikud, aga siis poolenisti budistlikud maad, et tegelikult sealt need protsendid jäävad, et sinna 10 protsendi kanti elanikkonnast, noh siin on küsimus jällegi pigem selles moodsas ajaloos, et sotsialistlikud kommunistlikud režiimid on, on siis teinud oma töö. Nii et jah, siin on huvitavaid momente. Räägime budismist Läänes stuudioson orientalist, Martti Kalda. Läänes budistide arvu ka väga raske määratleda, et rahvaküsitlused tihti küsivad seda, aga mitte alati. Hinnanguliselt leitaks, et Euroopas on umbes kolm protsenti elanikest budistid, Ameerikas jääb see arv sinna ühe protsendi piiresse. Vaatasin ka, mis rahvusvaheline statistika ütleb Eesti kohta just nimelt rahvusvaheline statistika, see, mille me oleme Eestis siis nii-öelda välja maailma andnud. Ja see siis aastast 2011 väidab, et meil on 5000, et 264 budisti meie riigis, mis mis teeb siis 0,4 protsenti elanikkonnast. Aga seda ei olegi nii vähe. Seda ei olegi jah üldsegi üldsegi nii vähe, et see on täiesti arvestatav arv Eesti kohta vähemalt. Eestis on siis budistide arv seega üle 5000. Kuidas siis näeb välja budism Eestis, millise varjundi annab talle siis meie karge põhjamaa? Ja ma tahan kohe öelda seda, et ma ei ole mingisugune nii-öelda eesti budismi asjatundja, et ma olen serva pidi mõningate nende inimestega kokku puutunud ja pigem jälginud seda üldist arengut niimoodi taustalt. Samas tuleb öelda, et kui me võime arvata, et budism on Eestis mingisugune selline noh, suhteliselt nagu hilinenud nähtus ja ja et see on viimase 20 aasta jooksul tekkinud, siis tegelikult tuleb öelda, et et noh, huvi Eestis budismi vastu on pikem kui sadakond aastat isegi. Kõigepealt meenutame seda, et Eestis on hulgaliselt teadlasi olnud ja on ka tänapäeval, kes tunnevad budismi vastu mitte lihtsalt huvi, vaid, vaid tegelevad selle selle põhjaliku uurimisega. Vana ja teadlast, keda või uurijad, keda keda kindlasti alati mainitakse Aleksander stel Holstein ja Hermann Kaisa Ling kelle paljud budismi-alased kirjutised on ka eesti keeles tehtud kättesaadavaks, kuigi nad algselt kirjutasid saksa keeles, et nemad on sellised 19. sajandi lõppu 20. sajandi alguse mehed, kes siis kas siis Eestist pärit on või, või Eestis tegutsesid. Kurioosumina võib sinna juurde mainida, et esimese Eesti vabariigi ajal käis meil ringi siin üks selline mees, keda kutsuti nii paljasjalgse Tõnissoni yks poolenisti eestlane, poolenisti lätlane ja paljud tunnevad teda vend Vahindra nime all, tal oli oma oma jõnger ka siis eesti-saksa päritolu mees. Et Eestil on oma sellised noh, kuidas ma ütleksin, marginaalsed muissa ja budistlikud mungad ka olemas, kes, kes tõepoolest läksid enne teist maailmasõda itta jõudsid lõpuks välja Birmasse ja olid seal täiesti tõsiselt arvestatavalt arvestatava aja kloostris ka ka mungad, et vend Vahindra suri ära 1962. aastal ja Friedrich lustik 1982. aastal, et on meil olnud ka nii-öelda pühendunud inimesi, kui palju inimesi näiteks moodsal ajal või ka pärast teist maailmasõda on läinud kuskile Aasiasse kloostrites tegelikult sellist uurimust ei olegi tehtud, et siin on, siin on selline puudujääk, ma tegelikult ootaks, et et võib-olla keegi eesti budismi uurijatest või ka miks mitte minu tudengitest hakkaks sellega tegelema ja noh, loomulikult nõukogude ajal ei saa jätta mainimata sellist meest nagu Linnart Melges ikkagi terve koolkonna budismi uurijaid välja koolitus või neile aluse pani. Mis on küll tõsi selle viimase 20 aasta jooksul olnud on see, et budismilion lastud nii-öelda vabalt tegutseda, et kui, kui nõukogude ajal see oli kuidagi kontrolli all, see oli selline religioosne tegevus ja seal oli teatud selline vastupanumaik, mis ühelt poolt inimesi selle juurde, aga teiselt poolt sellise võimude surve tõttu tõenäoliselt hoidis neile arvu ikkagi suhteliselt väikse siis viimase 20 aasta jooksul on, on on väga palju sündinud ütleme siis budistlikke seltse, et mõist nimetaksin seltsidega ühendust, eks neid, sest paljusid neid ei olegi võimalik määratleda religioossete liikumistega ma ütleks, et viis-kuus tõsiseltvõetavat noh, ütleme siis religioosset ühendust budismi mõttes. Kõige huvitavam minu meelest selle üld pildi juures on see, et Eestis on äärmiselt populaarne Tiibeti budism. Ja enamus nendest seltsidest ongi siis valinud endale teatud kas aspekti või isegi konkreetse koolkonna tiibeti budismi juures noh, näiteks teemant, tee, budism Eestis küll tulnud nii-öelda Rootsi kaudu. On väga konkreetse Tiibeti budistliku karma kartši koolkonna esindaja, samamoodi Eesti budistlik Trigungratnaši keskus, Trigon kartši, Tiibeti koolkond on olemas ka Eesti ning maa. Samamoodi on olemas eesti traditsioonilise tiibeti meditsiinikeskus Riikkpa Eesti need on, kõik viitavad siis ühele või teisele kas siis praktika suunale või lausa konkreetsele koolkonnad tee budismis, et päris selline lääneliku, ütleme siis niimoodi, et läänekastmest või lääne sellisest filtrist läbi lastud budismi Eestis edendab, et noh, nii-öelda suurematest ainult budakoda. Sest see on siis selle Lääne budismi sõprade ühingu või siis tänapäeval nimetataks seda tri Ratna budislikuks ühenduseks selle esindus Eestis, et tulnud Inglismaa kaudu nii, et teised on vähemal või rohkemal määral pigem loonud kontaktid otse Aasiaga ja ei ole siis noh, nii-öelda lääne uuendusliikumistest mõjutatud. Nõnda elavad siis budismi, budismi kummardajad Eestis, aga läheme korraks laia maailma tagasi. Et oli siin mõni aeg tagasi meil tuntud budistliku ja võrdleva filosoofiaprofessor David Loi Eestimaal käimas ja mõistagi teda küsitleti ja uuriti, mida huvitavat siis tema arvab budismi kohta läänes. Ja üks küsimus on nüüd vabas vormis, edastan, kõlas umbes nii, et mida tegelikult iga inimene ise saaks teha lääne inimene, selles keskkonna-majandus- ja sotsiaalset, et probleemide käes vaevlevas maailmas janu mis ta vastas esimese asjana, et võib elada lihtsamat elu, vähendada oma ökoloogilist jalajälge, aga kui seda nüüd rohkem lahti mõtestada, siis, No siin ongi selline hea näide sellest. David Loi on, on hea näide sellest noh, nii-öelda budistlikus modernismist, et sellest, kuidas budism otsib läänes noh, oma teed või otsib, otsib neid momente, mida lääne inimesele rõhutada, et see on viimase võib-olla 65 10 aasta tendents just nimelt olnud. Et kui me vaatame seda, millega Läänes tegutsevad budistid tegelevad, ühelt poolt on see heategevus, eks ole, millel on oma väga tugevad juured ka ka lääne kultuuris ja mis budismi jaoks võib-olla Aasias ei olegi nii oluline. Et ei saa öelda, et budistid näiteks budistlikud kloostrid, meeletu heategevusega tegeleksid vennad oleksid sotsiaalhoolekande asutused Aasias, aga kuivõrd see Läänes läheb peale ja see on seotud siis budistliku ühe kõige olulisema mõttega ehk siis kaastundega siis loomulikult leitakse teine, mis on läänes äärmiselt oluline on selline enesemuutmine ütleme siis enese individuaalne paremaks muutumine, kui soovite, siis see eneseabi budism kindlasti tegeleb väga palju lääne inimesele nii-öelda eneseabi andmisega meditatsiooni õpetamisega hingamiskontrolliga psühholoogiline abi, siin on tehtud tohutul hulgal uurimusi, kuidas, kuidas tõepoolest budism suudab mõjutada inimest noh, nii-öelda personaalsel tasandil. Minu meelest siin on väga huvitavaid programme näit näiteks Kagu-Aasia päritolu Vippassana liikumine, mis läänemaailmas Ameerikas ja, ja Lääne-Euroopa riikides näiteks vangla mõttes õpetab vangidele mediteerima ja siis vähendab sellega nende nii-öelda agressiivseid tunge, et see on selline noh, nii-öelda ümberkoolitus või rehabiliteerus, inflatsioon mõnes mõttes sellest vägivallalainest välja, mis on äärmiselt tervitatav ja on, on näha selline suund, kuhu liigutakse, mis on pigem jõudnud nagu läänega ringiga tagasi Aasiasse. Et seda ei ole ka nii-öelda aasia budismis välja mõeldud, vaid see on jõudnud sinna. Ja kindlasti ka budism on siis noh, nii-öelda jõudnud sellisele nii-öelda rohujuure tasandile paljudes kohtades noh näiteks Californias USA-s, asendamas mõningates kohtades ka haridussüsteemi, et on olemas budistlikud, algkoolid, on olemas budistlikud keskkoolidel olemas budistlikud ülikoolid, nii nagu on teiste religioonide omad olemas, et need on need põhilised momendid, mida ma näen siis nagu selles budistlikus moderniseerumises, mis on kas siis tekkinud ühelt poolt kokkupuutes läänega või siis spetsiaalselt Lääne jaoks. Et kindlasti on neid neid veel, aga, aga need on need ilmselt need kõige põhilisemad. Ja. Kui me tuleme veel kord üksikinimese juurde tagasi, siis jääb üle loota, et budism ei jää talle ainult moekaubaks sellele tarbimisharjumustega lääne inimesele, vaid äkki tekib järjest rohkem neid, kes ühel hetkel saavad aru, et on võimalik elada lihtsamalt ja tarbida vähem ja mõelda põhjalikumalt selle maailma olemuse peale ja iseenda peale seal sees. Ma tegelikult jõuaksin ringiga tagasi meie meie algse mõtte juurde, et kui buda mõte oli ikkagi selles, et igale inimesele budismi just nagu eraldi õpetus siis piisab isegi sellest, kui, kui nagu üks moment selle juures inimest haarab ja ja ükskõik kui väikene asi see seega ei ole, et kahtlemata budistlik filosoofia ei ole kõikide jaoks samamoodi, inimesed ei suuda võib-olla kõike haarata. Kui ta sealt ühte aspekti tajuvad ja selle läbi, kas siis ennast või maailma muudavad, siis jah, on juba asi liikumas paremuse poole. Selline oli tänane saade budismis Läänes, stuudios olid Martti Kalda Haldi Normet-Saarna ja helirežissöör maris Tomba. Kuulmiseni.
