See taim on mastevallia, niisugune ilus,  uhke orhideeline, mida mina olen oma elus küll esimest korda  praegu vaatamas. Et täna võtame gi teemaks huvitavad ja uued toataimed. Ja oleme tulnud Tartu botaanikaaeda ja teana,  kust see taim pärit on? No selle suhteliselt uue orhidee kodumaa on Lõuna-Ameerikas  andide mäestikus ja see tema kodukoha maa teeb  selle taime üsna eksootiliseks ja üsna keeruliselt  ja raskesti kasvatavaks tegelikult nii et päris ime ei olegi,  et, et me ei ole neid palju näinud ja lillepoodides noh,  neid juba liigub, aga mitte väga tihti ja meil ei ole  ka nende taimede kodus kasvatamise kohta väga suuri kogemusi veel. Neid tuleb tundma õppida, aga nii palju selliste orhideede  kohta kindlasti peab teadma, et need ei ole mitte soojade  tubade orhideed. Need tahavad talvel väga jahedad või meie jaoks väga jahedad  ja valget kasvu kohta, nii et üle 20 kraadilist temperatuuri  nad väga. Ei tahaks, maailm on nii kättesaadavaks saanud,  et inimesed ostavad ise ja, ja teiegi siia,  oma botaanikaaeda, siis vahetevahel toote uusi taimi juurde. No mis nüüd praegu silma on jäänud, siis näiteks on Seni päris suhteliselt tavalisest toataimest,  mis meil on ammu levinud punahuulest on tehtud sellised väga  põnevad krousi keeratud sordid. See on nüüd väga moeka nimega taim rasta. Nii et võib-olla need need lehe võrsed nende krussis,  krussis lehtedega näevad välja nagu rastapatsid. Nii ja teine sort siin temast samast liigist sellest puna  huule stasion, antusest on nimega twister. Natukene kitsamad, need lehekesed. Need on Kesneerialiste sugukonnast, taimed võib kasutada,  kasutada neid amplitaimena kuhugi rippuma panna  või postamendi peale, aga ikka jälle meeles pidada. Et nad ka on suhteliselt nõudlikud taimed  ja tahavad üsna valget just nimelt valgust. Meie meie tänase praegusesse pimedasse päeva  ja väga hellad on ülekastmise suhtes. Nii et kastmise suhtes ka olla nendega hoolikad. Aga muidu sellised toredad ja mõnusad ja nendel pärast need  on juba ära õitsenud, need jäävad nad toredad õietuped siia alles. Ja, ja õitena on nad vahvad. Nii et noh, pikka aega, ilusad orhideelised  ehk eesti keeles öeldakse käpalised nende kohta. Maailma üks suuremaid taimesugukondi liike seal kuskil üle  3000 30000 peaaegu nii et see maailm on hästi kirev  ja ja neid noh, lisaks looduslikele liikidele on hakatud  siis väga palju sordiaretuses on väga, väga heal järjel  ja need orhideedega nüüd ka Tuleb jälle teada, et mis taimega on tegemist,  et kui te neid ostma hakkate, neid hästi palju praegu pakutakse,  lähete toidupoest, võite osta endale kilekotiga ta koju. Aiakeskusest noh, kust iganes. Ja oleme kuulnud, et väga hästi kasvavad  ka kodudes imehästi, eks ju, väga suurepärased toataimed  kodus kasvatamiseks ja algaorhidee kasvatajale on kuukingad ehk. Falenopsised, need on need, millel need pika kaardusvarre  küljes nagu liblikad lendaksid. Et nemad on sellised, kes saavad väga hästi hakkama  sellesama temperatuuri ga, mis meile meeldib,  sobib enam-vähem seesama õhuniiskus, mis meile sobib. Ja no mida siis siin silmas pidada, vaadata nende juurte seisu,  talvel tikuvad võib-olla need ära kuivama,  aga kui ta selliseid imelikke asju siia teeb,  need on nende eluks tähtsad. Õhujuured. Mis tuleb, mida priskemad ja rohelisemad nad on,  seda paremini taim ennast tunneb. Ja orhideedel kohta, mida peab ka teadma see substraat,  millest ta kasvab, noh, ei ole see see taim,  mis saab tavalisse turba mulda või aiamulda istutada. Ma arvan, et nüüdseks on neid juba nii palju kasvatatud  ja see taim liikunud, et inimesed enam seda viga ei tee,  aga varem oli küll, et leiti, et oh jumal,  mis taim see on, juured väljas, ripakil,  mulda potis pole, et agarusest istutati kohe niimoodi  korralikult taim ära ja see oli kohe üks kindel viis,  millega millega see taim ära hukutatud sai. See on nüüd üks Veenuse kingadest, näete jälle need terve  rida selliseid sussimoodi orhideesid, nad on meil meie  looduslikud kuldkingaga suhteliselt lähedased,  eks ju, õiekuju juba näitab seda. See taim õitseb möödunud kevadest saadik. Et, et see on nüüd selline paljuõitsev või mitmeõieline  veenuse king, et järjest siit pungad. Õitsevad ära, närtsivad ära ja tulevad uued pungad  ja niimoodi ta jätkab erinevalt nüüd. Vot nendest Veenuse kingadest, kes teevad ikkagi niimoodi  selle ühe õie või kaks õit siia otsa õitsevad ära  ja siis tuleb oodata järgmist aastat, kuni ta jälle uued  õied teeb. Nende veenusekingade kohta võib veel  nii palju ütelda, et et juhtida tähelepanu nende kirjudele lehtedele. Et osad liigid on hästi dekoratiivsete, kirjude liikide  lehtedega mitte liigid, vaid sordid, need on natukene  siis sooja lembesemad ja, ja õrnemad, kui,  siis sellised nagu see, mis, milles me siin alustasime  roheliste lehtedega taimed. Et poes vaadates, kui te neid taimi vaatate  nii ja teistsuguseid, siis te näete, et on erinevad ja,  ja, ja Nende lehtede värv on siis vihjeks  ka nende sooja taluvusele või eelistustele  siis lisaks nendele kingadele nüüd veenus  ja kuukingadele on üks käpa nimega orhidee selle. Lille nimi on sinikäpp, tsükopeetalum ladina keeles,  vot see on ka üks päris tore nüüd uuema uuem taimeperekond,  mille, mille sorte me võime poest osta ja  ja mis näeb selline tore välja, tal siin natukene õie sees  on seda sinist, mille järgi see nimi on pandud,  muidu ta on, ja rohkem sellise roheka lillakas,  punase värvusega, raskemini kasvatavate orhideede hulka  loetakse ka miltooniat, mis on nagu veidikene sõis,  meenutab võõrasema õit. Et tema tahab ka siis sellist Teadmisi ja tundma sellist kirjanduses uurimist ja,  ja tundmaõppimist, et kui teil selline sellise taime koju ostad,  et et aga jälle järgnevalt teil õitseb, lõhnab hästi. Ja siin on veel üks, üks naljakas asi, et kaugelt vaadates  te arvate, et see on juudi abe, eks ole,  jah, et mingit adeskantsia siia toodud. Aga see on ka orhidee ja see on üks üsna üsna tuntud  ja tähtis taim. See on vanil. Et seesama vanillist, mis looduses kasvab,  sellest aretatud, siis selline väikese, väiksema  ja triibulisema lehega sort. Vanilli maitseks, maitsetaimed on kasutatud,  aga võib-olla kõik ei teagi, et vanil on  siis orhidee. Ära õitsenud viljast või tähendab orhidee kuprast saadud maitseaine. Nii et kui räägitakse vanille kaunadest,  siis need on idee viljad ja siis neid keedetakse seal piima  sees õiget vanillimaitset, et vanillliini suhkruses,  see on see sünteesitud värk. Aga, aga noh, sellisest taimest seda me kasvatame ikka  sellise noh, põneva dekoratiivtaimena ja nüüd loota,  et me nüüd kodus hakkame vanilli kaunu noppima,  seda, seda vast ei, on liiga liiga uhke oodata  ja ta on selline, mida siis annab ülespidi ronima panna,  ta rohkem tahaks ikkagi ülespidi minna kui,  kui sedasi rippuma. Ja noh, ta on rohkem ja leht dekoratiivne õied on tal  sellised lühiealised ja ja vaevalt nad meie kodudes õitsema lähevad,  aga, aga on hea teada, et selline selline tore,  toreda vanilli võime endale ka kodudesse muretseda.
