Juulikuu on lõppemas, sellel nädalal tuletame teile talve meelde. Diana Pärn tutvustab uusi huvitavaid toataimi. Neljapäeval vaatleme Tartu puukoolis Kuuski. Reedel anname nõuandeid, kuidas valmistada looduslikke jõulukaunistusi. Valgus ja soojus ja vesi on, on taimede jaoks ilmselt need  kõige tähtsamad asjad. Ja muidugi sügisel siis need rasked muutused meie toataimede  jaoks toimuvad, sellepärast et päevad jäävad lühemaks. Pimedamaks läheb kõik see aeg aga tuge me hakkame kütma  ja meie eluruumid muutuvad soojemaks ja kuivemaks. Ja siis see nüüd kõik sõltub taimedest, et kuskohast need  taimed meil pärit on ja mis nõudlustega nad on,  et kuidas nad hakkama saavad. Kuna meil jääb nii pimedaks, see meie ise veel näeme,  eks ju seal toas midagi vaadata, teha ja toimetada,  aga taimede jaoks juba juba see päevane novembriks valgus,  mis sealt aknast paistab, see praktiliselt polegi enam mitte  midagi ja, ja taimed ka füsioloogiliselt taimedele tuleb  puhkeperiood paljudel taimedel. Talvine aeg sobib puhkuseks. Et siis peaks kõigiti kaasa aitama, et need taimed  selle puhkusega toime tulevad, et mitte siis forsseerida  neid kasvama selle kasvamise ga ja õitsemisega jälle sõltub  taimest muidugi, et ei pruugi kõik hakkama saada. Mõlemat pidi on halb, eks ju, kuiva jätta  ja ülekastmine. Ja vahel me seda taime vaadates ka ei saa aru,  milles see viga siis on, leheotsad lähevad pruuniks,  taim näeb õnnetu välja ja, ja siis muudkui kindlasti tikume  teda kastma ja kastma, eks ju, ja heal juhul me paneme  väetise ka otsa, et äkki äkki ikka siis läheb ilusaks. Ja, ja siis jah, et ongi, et siis vaadata,  et lasta sel taimel. Jälgimine aitabki, eks ju, et kui te seda taime vaatate,  noh, öeldakse, et taimede tuleb rääkida,  eks ju, natukene rääkimise moodi siis ka on,  et, et sa lihtsalt püüad nagu aimata, et kas ta nüüd kasutab,  võtab selle vee ära jälgida, kas see pott kuivab,  kui kiiresti kuivab ja, ja lasta enam-vähem ikkagi  suhteliselt kuivaks ja siis kasta uuesti  ja korralikult kasta. Et ka selle näpuga katsudes iga kord ei saa aru,  kas see pott on kuiv või ei ole, võiks tõsta  selle järgi ikka tunneb ära, kui on ikka kerge  ja pealt on noh, see mingi niiskuse kirme juba peale jäänud,  et siis see kerge pott on kuivaks jäänud,  need hädad ja mured tulevad nende meie uut tüüpi muldadega. Kui need taimed on väga kerge selles turba substraadis,  siis see noh, petab ära teistmoodi kui see vanasti,  nagu inimesed on harjunud, eks ju, selle põllumullaga  või ise teevad, eks ju. Vanasti oli ikka, et kompostimuld ja põllumuld  ja liiva ja kruusa ja mida iganes. No tänapäeval enam vist väga ei tee selliseid muld,  eks ole. Aga need praegused mullad käituvad sellepärast  ka erinevalt aknalaval, meil on ju kõigil alused all,  meil on nad ilupottides ja, ja siis me mõnikord võib-olla ei  saa arugi, muudkui kastame, me ei tõsta seda sealt üles,  tegelikult meil on see hüdropoonika vesikultuur  ja tõstab üle kõik kõik, eks ju, vesi nõrgub alla,  et selliseid asju on ka päris sageli asutus,  vahel tuleb käia vaatamas taimi siis nad on kõik ära uputatud. Siis lähevad mullad mädanema, juured lähevad mädanema,  õhk seal enam ei liigu. Loomulikult, ja siis tulevad need juureussid sinna iga  satikad ja läheb hallitama ja kõik kõik see õudne asi  ja taim sureb ära, siis ta sureb ära, siis ei aita midagi. Siis jah, kui juured on läinud, siis saab päästa selliseid taimi,  kellest noh, näiteks saab pistikuid teha  või uuesti juurutada või noh, midagi sellist,  et kui see varreosa on, see jälle sõltub kõik taimest,  aga noh, näiteks ka kaktused või sellised asjad on võimalik  täiesti ära mädandada. Orhideed on võimalik täiesti niimoodi ära,  hästi ruttu ära madaldada ja, ja nii edasi. Aga jah, et mis aitab, et noh, aitabki, seesama kastmise kontrollimine. Kas mingi niisugune vana nipp näiteks, et poti sisse mulla  sisse väikesi kivikesi panna sinna põhja,  et kas see natuke aitab? Ikka aitab ja, ja nendel samadel ilu jah ka,  eks ju, et tõsta kõrgemale vähemalt eks ju,  et et see ja see, muidugi kui on natukene liiga kastetud,  siis see liigvesi läheb sinna alla ja eriti hea see jälle on,  sobib sellistele taimedele see meetod, et sinna alla vett jättagi,  mis on jälle niiskuselembesemad, mis tegelikult jälle tahaks,  et, et kes on pärit sealt vihmametsadest,  troopilised taimed, mõned sõna, jalad jälle orhideed? Ma ei tea, mul praegu ei tule siin selagi nellid näiteks  või see taimevalik on ju poodides nii üüratult suur  ja järjest enam järjest selliseid põnevamaid  ja uuemaid asju tuuakse ja just need tuleb nagu välja uurida  taime kohta, et mis ikka see tema nõudlus on,  kus ta pärit on, mida ta tahab ja, ja vastavalt sellele käituda. Üks asi oli see, et igasugused putukad ja ussid tulevad sinna,  aga peale võib tekkida ka täitsa hallitus,  mis siis teha? Et noh, see, see tuleks lihtsalt sealt ära kraapida  ja korjata ja võib-olla siis kuivemat ma kujutan,  ma arvan, et kas või liiva või kasvõi puusee puru sinna raputada,  et natukene siis desinfitseerida ja nende ussikeste kohta ka,  et kui need sinna tulevad, noh. Ma ise ei ole seda noh, meetodit kasutanud,  aga igalt poolt, kui lugeda ikka öeldakse,  et need väiksed mullaussid on võimalik püüda nende poolikute  kartulite ja porganditega sealt kätte, eks ju,  et et lõikate pooleks panete ööseks peale väike õõnsus  ka sisse, et nad tulevad sinna maiustama  ja saab nad ära korjata, et mitu korda seda teha ja,  ja võib -olla proovida ka selle vana hea kaalium perma  ganaadi lahusega läbi kasta, niisugune lilla lahus teha  ja ja see ka võib olla noh, korduvalt proovitud,  et, et, et võiks aidata, et kunagi ma niimoodi tõrjusin neid  juure täis kaktustel ikka tegin seda permakanaadi lahus vanni. Aga läheme nüüd valguse juurde ja soojuse juurde natuke tagasi,  et detsember no jumalast pime aeg on kõik see aeg,  et, et kas seal akna laual piisab või peab kuidagi toetama,  mida veel peaks tegema? No tegelikult ju tõesti tänapäeval neid võimalusi  nii palju ja inimeste elamised on nii erinevad ja,  ja, ja, ja suured ja uhked ja keegi ei taha,  võib-olla ei tahagi, et see taimse tel just seal aknalaua  peal on, ta võiks olla ka kuskil ruumis sees  või kus iganes, eks ju. Aga, aga siis peaks kindlasti nende taimelampidega toetama  ja need võimalused on küll täiesti olemas,  et on võimalik osta väga spetsiifilisi, mitmetuhande  krooniseid taimelampe, aga, aga on öeldud ka,  et piisab ka säästupirnidest, kellel ei ole  nii suuri rahasid välja käia, et, et lihtsalt see lamp,  mis ei anna nii palju seda soojust, eks ole,  et säästupirni põhimõte on ka see, et talle tulevad need  teised lainepikkused seal ja need taimedele sobivad. No seda teemat soovitame me oma vaatajale lähemalt uurida,  kui minna meie koduleheküljele meie möödunud aastal oleme  sellel teemal rääkinud. Tõnu Ploom. Andis oma soovitused, nii et minge julgelt internetti  ja meie koduleheküljele aga, ja küsida nõu  ka igasuguste selliste asjade kohta. Jah, aga Diana, teie käest ma tahaks küsida edasi,  et kas see toataimel on ka see probleem,  kui, kui me tõstame ta näiteks ühe koha pealt teise peale,  et noh, et viime teise akna peale akna laua peale,  kus on rohkem valgust, et kas see on. Talvel kindlasti võiks seda teha, et osadega ikkagi võiks  valgemasse kohta siis kevadel, kui need märtsipäikesed tulevad,  et sealt lõunapäikese lõuna koha pealt jälle ära ära tõsta,  eks ole, et kevadel jälle vaadata seda, et,  et nad jälle liiga ei saa, et kogu aeg on selline selline mängimine,  et, et võib, võib ikka liigutada jah, noh,  kindlalt muidugi, mille kohta öeldakse, et noh,  need jõulukaktes, eks see, mis praegu meil siin pungi teevad ja,  ja ootame, et õitsema lähevad. No nende kohta küll eriti nende vana vanade liikide kohta jah,  mis juba siin sadakond aastat kodudes kasvatatud on,  et et nemad ei talu seda pungade moodustamise ajal  ümbertõstmist ja nendel ei ole see valguse selline hulk  ka nii oluline, nendel on, seal kohapeal on,  kui seal on õitsenud, las nemad olla seal edasi. Väetamine on ju ka see asi, eks ju, mida küsitakse? Et reeglina küll lõpetatakse ka taimede väetamine,  eriti nendel, kes siis nagu puhkama peavad jääma ära kuskil novembriks. Ja siis võiks olla see detsember, jaanuar,  veebruar eks ju, võiks olla niimoodi, et  selle piiratud kastmisega ja siis, kui hakkab taimele  kasvamise märke kevadel ilmutama, et et siis alustada  ka väetamist jälle ja siis vaadata, et kuidas  ümberistutamisega lood on ja tagasi lõikamise  ja kõige sellega. Aga kui õitseb taim, õitsevad taime ikka toetada,  toitmisega ka. Aga tänapäeval ka sageli kasutatakse noh,  mullasegusse on võimalik panna neid nii-öelda pikaajalisi väetisi,  osmokoodseid, väetisi, need on sellised terakesed,  mis annavad neid toitaineid välja kuskil seal kuue kuu  jooksul ja üheksa kuu jooksul. Ja, ja kui te näiteks nüüd kevadel on taim sellisesse  üheksakuulisesse väetiseseguga potti istutatud,  siis tegelikult ta ei vajaks seda, ta jõuab  selle kenasti enam-vähem ära kasutada ja siis,  kui tuleb see uus istutamine, siis. Siis panete jälle uue segu ja jah, aga kui,  et seda nagu peab ka teadma toas sageli nendel rohtliiliatel  ja palmidel ja tõllpuudel ja nendel lähevad  ka need leheotsakesed tikuvad kollaseks minema  ja pruunikaks see jälle ei ole selline fataalne häda,  et lõikab ilusasti ära, et taim ilus välja näeb ja,  ja. Nad saab hakkama sellega sellega ei juhtu,  jah, midagi.
