Veel hommikul hakkas Peedu seegilevast tõrkuma. Ei taha putuma. Mutro vana kooki. Ema ei teinud, kuulmagi mõtles, niimoodi läheb poisil jonn rutem üle. Aga ei läinud piidu, võtiska nuttu appi. Ema ei viinud nutustki välja. Siis hakkas piidu kisama. Kisa paisus ikka suuremaks ja suuremaks, ei mahtunud enam tuppa ja ronis aknast välja. Õuest hääles hakkas paisuma. Kas noriercas uinakuste kohkus koledasti? Nii suurt kisa polnud ta vil kuulnud ega näinud. See oli kohutav kisa, saba püsti, kihutas Norri lähedal seal oleva puu otsa ja peitis enda värisedes lehtede vahele. Isal oli meel, teda kardeti. Ta oli juba nii suur, et astus vaevata üle kõrge Rõngu Aia tänavale, nägi seal koera ruh viit ja hakkas teda taga ajama. Rufi põgenes jõutsudes mööda tänavat ja puges pisikesest keldriaknast sisse. Nüüd jooksiski Aia tänavalt saia tänavale ja saia tänavalt laia tänavale. Lapsed jooksid kabuhirmus tuppa ja kõik inimesed olid ärevuses. Kus hirmus kisa tuli, meie linna isaga paisus juba oli talle Aia tänava laiune ning bussidega autod ei pääsenud läbi. Tekkis tohutu liiklusummik ja segadus. Miilits jooksis kohale ja vilistas läbilõikavalt. Kui kisa miilitsat nägi, tõmbas ta pea õlgade vahele ning Khanis silma pilt tublisti. Miilits hakkaski 100-ga ajama. Miilitsale läksid appi kõik isad ja emad, autojuhid, korstnapühkijad, tuletõrjujad, isegi julgemad lapsed. Nad ei kartnud enam kisades, kisa muutus ikka väiksemaks ja väiksemaks. Ta jooksis tagasi laia tänavalt saia tänavale ja saia tänavalt Aia tänavale. Kui kisa Peedu maja juurde jõudis, olid need nii pisikene ja kõhnem mahtus läbi aiapulkade hoovi Rufinaksast teda valusasti kannast ja kas Norri küünistas teda? Suure vaevaga ronis kisa aknalauale, hüppas papp ja sattus jalgupidi pudrusse. Ta oli nii pisike piid või märganud Gide, ta võttis lusikatäie but truck ja neelas lipsti koos pudruga kisa alla.
