Tontara maasikapeenrasse, mine vaata toidunäe,  emme näitab sulle, et punase istu. Senistu toit on toidu, millised, millised maasikad kõlbavad. Punased maasikad on head maasikad. Rohelised maasikad rohelise abi tahad, jah? Noh, enda maasika, et maasikaid rohelised maasikad,  need ei kõlba veel süüa, tundu. Mahemaasikad, nad on saanud kompostiks, ainult muld on  saanud komposteeritud lamba ja hobusesõnniku segu siin  üksjagu muidugi oleneb ka maast, näiteks,  et kui siin öeldakse, et noh, et porgandit on hea kasvatada  turba maa peal et tulevad ilusad porgandid tõepoolest,  et et porgandit on lihtne kasvatada turba maa peal,  aga samas nende näiteks mineraalainete sisaldus  ja suhkrusisaldus jääb, jääb palju väiksemaks,  nii et, et selline õige õige muld peab ka olema. Paistab, et siit natukene vaja oodata, kui järgmised  punaseks saavad. Vaata praegu on see esimesed, suuremad on otsa saanud,  aga. Peale esimest maailmasõda algas siis kõva põllumajanduse  kemiseerimine aga enne seda olid ikkagi sellised tõlised  talumehetarkused ja tuleb asja uuesti paika panna,  sest et ega toidupuudust maailmas pole, et me peaks  meeletult massi taga ajama, et pigem kvaliteeti. Mahetootmine on Eestis praegu muidugi tõsiselt arenev,  sest kui 2000. aastal maksti esimesed mahetoetused  riiklikult välja, siis tuli tuli palju inimesi juurde. Ühest küljest, kas nad nüüd kõik on väga tõsist,  ma maheusku, aga igatahes nad nad sellega tegelevad  ja paistab, et nendel läheb hästi. 2013.-ks aastaks peab Eestis olema 10 protsenti. Põllumajandusmaad mahe, et praegu see protsent on,  ma ei julge nüüd väga täpselt ütelda, kas midagi kolm  või neli kusagil. Umbes selles tuuris. Noh, ega me nüüd ainult oma toodangu peal  ka ei ela ja me ikka ostame poest tava, tavatoodangut ka. Aga noh, võimalikult palju, mis vähegi võimalik  ja ütleme, juurikad ja, ja, ja marjad ja õunad  ja silgused asjad on ikka kõik mahedad. Maailmas on nii palju mõjutid, mis inimese tervist mõjutab,  geneetiline pagas, kogu see informatsioon,  mis talle kogu elu juures kaasa tuleb, aga aga selgelt on  näiteks arusaadavad need allergilised haigused,  kogu see süsteem mida näiteks mahetoidu juures on palju vähem,  samuti näiteks on palju inimesi, on selliseid,  kes näiteks ütlevad, et nad ei saa süüa paprikat ja,  aga kui annad talle mahepaprikat, saab süüa. Nii et küsimus ei ole puhtalt ainult selles tootes,  vaid küsimus on selle toote kasvatamises  ja selles, nagu taustas, milliseid agrokemikaalide jääke ta  näiteks sisaldab? Üldiselt arvatakse, et kõik, kõik, mis on mahe,  need on hästi väikesed, aga aga no nende maasikate järgi  küll seda ei saa ütelda ja, ja, ja, ja, ja  mis on kõigesti kasvatatud, mahe see on ikka sama suur  ja sama ilus, nii et ei saa arvata, et need peaksid mingid  väikesed punnid olema. Noh, väga hea, ega see pole, vikat tapab  ja siis tulevad muud kõik kribulad, mis siit edasi tulevad  kapsad ja ja siis seal katteloori all on nisukene paprikat  ja tomatit, oad ja herned ja kõige lõpus on salatid. Ja siit tuleb siis meie põhiasi, mis on siis see porgandi  Nad on praegu siin väga hea sellise avatud tuulega koha peal,  kus pole kärbsele hea elada, sest et eriti linnaaedades,  kus korralikud koduperenaised tahavad porgandit õunapude all kasvatada,  et kõikidel putukatel on väga hea tuulevaikne koht ja,  ja tekib erilised, erilised, Hävitusprobleemid paprika on õrnem kui. Noh, ja paprika võttis külm ära, aga näed omatud kinni. Nii korras? Siin pole üldse umbrohtu vaatamas, kui puhas see on. Tule siia tundu, tule siia. Tule tule. Tule tule, tule, tule, tule, tule. Tule vaatame, kas sigu ka kuskil on. Nii kus ma selle augu nüüd tegin, kodus auk ära,  majad me ostsime siis, kui ma olin 20. Kolme aastane, nii et ma ütlesin, et sel ajal,  kui vennad veel õppisid alles viina joomist,  poe aga sel ajal mina olin juba kõva talupidaja,  nii aktiveerib neil seda Kompostielu. Ja ja siis Liise sündis meil 82 ja siis ma olin 22 aastane,  500. Aga hästi komposteerub praegu täitsa suhe. Aga noh, meil on lapsed kõiki töid kogu aeg tegema  ja selles suhtes mul on ka hea meel, et noh,  Jaagup hakkas ka talupidaja ks, et tavaliselt öeldakse,  et talutööd tapavad kõik lapsed nii ära,  et keegi ei viitsi enam mingisugust tööd teha,  aga noh, kuna nüüd on elav näide sellest olemas,  et mõni mees ikkagi viitsib. Nii korras kui kui põllutööd tehtud, siis võib natuke õlut  ka juua ja ja pärast veel restorani töö ka ees,  nii et väike karastus vahepeal kulub ära. Pole viga vahune, aga maitse läheb iga päevaga paremaks. Sobib. No õlut me oleme siin teinud juba sellest ajast,  kui me tulime ja Saaremaal on just nagu kaks koolkonda,  et üks koolkond on selline, kes kasutab ainult õllepärmi  ja teised on need, kes kasutavad pagaripärmi. Ja need õlle pärmi mehed, oleme meie siin Lääne-Saaremaal  ja nii et see, see pärm käib aga tegijate vahel ringi. Aga paraku on häda selles, et jah, iga aastaga jääb tegijaid vähemaks,  nii et nii et nüüd praegu näiteks kihelkonna vallas vist  ainult kolm -neli meest veel teevad kui siin,  kui ma alustasin, siis oli paarkümmend neid,  nii et õlu on paraku poes liiga odav, keegi ei viitsi enam  ise teha. Aga te võiksite supikausid juba hakkama panna,  sest muidu sul aus on, kole, kole tühi, näeb välja. Tema on Karen ja Karen, on meie peakokk,  hariduselt muusik ja sotsiaalpedagoog, töötanud kehalise  kasvatuse õpetaja kinnisvaramaaklerina ja sündinud  tegelikult Kanadas. Aga, ja, ja Karen teab maailma mahetoitudest,  kõik ta teab toorainest kõik, ta teab toitudest kõik,  nii et oleks meil ainult toorainet võta,  me võiks teha ükskõik mida kogu maailmas on praktiliselt  kõik asjad mahedana olemas ja et kui me siis midagi teeme,  et siis me saame teha nii Itaalia toitu,  nii Hiina toitu, nii Vene toitu kui Eesti toitu  ja et inimesed kõiki asju saaksid, et muidu on kole igav,  kui ma kaerakilet ja tanguputru pakume, et noh,  palju sa seda ikka jõuad süüa. Täna meil on ahjus, praegu lambahautis ja potis on üks vasikalihast. Ja meil on ka kotletid täna ja spinati maasikasalat. Et siin on vasikalihatükid ja kartulitükid. Meil tuleb üks grupp sööma ja siis peame  selle soola ja pipra õigeks saama ja kuumusega. Aga köögitüdrukutel on üks suur häda, et nad ei taha kunagi  soola panna, aga soola peab olema, see toob maitsed välja. Laka hakkama. See on mu esivanemate saar. Mul olid väiksed lapsed ja ma leian, et turvalisus on väga tähtis,  et nad tunnevad, et nad kasvavad üles turvalises ühiskonnas  ja suur linn teispoolsus Kanadas ja New Yorgis. Sellised linnad, nad ei ole üldse turvaline tunne,  lapsele. Siin saad koolist lahti, lähed,  kõnnid koju, ema ise, ma, ma ei muretse üldse,  et nad ei jõua koju või kui, kui nad on pool tunni hiljaks jäänud,  siis nad on jäänud kuskile oma sõbraga mängima. Ma ei arva, et keegi on neid. Ära vägistanud, ei? Ära viinud. Midagi hirmsat ei ole juhtunud. Jah, Ma lähen vaatan. Mis siin toimub? Ma ei ole ettekandja, ma ei lähe oma mütsiga sinna,  ma nüüd piilun. Karen, Põlvamaa käsitöölistega on tegu, ma ütlesin,  et kus nende kastide kaupa toodangut on,  mida meie poodi müüki panna, täna ei ole kaasas järgmine  kord ja ma tahtsin ütelda, et kõik mehed,  kellele, kellel kurk kuivab, et võite omale õlle  ka tellida, nii et aga maa ja aga. Aga mees on rooli taga, paraku siis tulge edasi minu juurde. Mul on kell kolm suurt 200 liitrit ootama. Spetsiaalselt naistele tehtud kare. Ma panin klaveri hakkama. Sa pead tegema vähemalt ühe ühe soneti. Põlva naised spetsiaalselt tellisid. Igal juhul igal juhul. Ma see on Roheline salat maasikatega ja maasikad on minu enda põllul. Sel aastal on väga hea maasikasaak, nii et tule tee saab  kord teha. Üks saab kord. Praegu just õige aeg, siis pärast. Ja pärast läheb kiireks. Ma tean Et see klaver on hääles täna Meie peakokk teeb nüüd salati auto, eks ühe akordi ka,  aga meil on, meil on klaver häälest ära. Aga ma pean ütlema, et vist eelmine aasta me oleme ainult  ühe taldriku ära lõhkunud, mis saalis maha kukkus. Ja ma pean teile kohe ütlema, et ärge lootke,  et ma laulma hakkan. Siis teil läheb söögiisu ära. Nii et head isu Noorkondiitri diplomitöö. No teed kaapekaku ka või paned, paned viimased otsa? Kenasti täpselt. Väga hea, sul läheb hästi. Oleme saabunud. Jahtaehituskuuri Haapsalus 1930.-te lõpuni tehtud  ja kasutatud laevaehituse juurde. Ruhnul suuremaid ei tehtud kuna seal puudusid lihtsalt võimalused. Nende paadid ja laevad pidid alati talvekorteris nagu maa  peal veetma, et sadamat ei olnud ja tormid oleks muidu ta noh,  sügistormid, talvel oleks kõik laevad ära lõhkunud  ja siis niisugune neljateist-viieteist meetri pikkune. Laev oli nagu niisugune maksimaalsuuruses et seda jõudis  nagu veel käsitsi inimjõul kaldale tõmmata. Vanasti oli jahtade põhieesmärk ikka kaubavedu,  võeti kartuleid Saaremaalt mandrilt peale  ja neid siis turustati Helsingis, hiljem  ka Stockholmis. Salakaubanduse kohta nagu andmed puuduvad,  arvatavasti oli see võib-olla mingisugune üksikjuht,  aga, aga niisugust regulaarselt, kuna noh,  need, need niisugused laevad ei olnud nagu otstarbekad,  selleks ehitati väiksemaid mootoriga kiirkaatreid,  nii et, et ruhnlased, ma küll ei ole kuulnud,  et nüüd Erilise määral oleks seda teinud. Läänemaal on nende pikkade sirgete mändidega suhteliselt  kesised lood, kuna siin ranna ääres on noh,  kõverad sellised rannajändrikud, aga õnneks leidsime siit  Haapsalu lähedalt siiski kiilupuu. Paraja pika ja sihvaka, mis tuli. Siit on muidugi raske aru saada, aga me kaevasime ta nagu  koos juurtega välja, et ta see juure toime jääks. Et saaks nagu vöörtäävi kenasti kinnitada. Jahvata on siis ehitatud varsti. Aasta aega saab täis, mehi on siin käinud kümnekonna ringis  kätt külge panemas ja praegu on kõige Tihedam töö siin laeva tekkis. Kui nüüd kõik sujub. Mida ta tihtipeale ei taha hästi teha, aga. Aga kui siiski kõik sujus, siis umbes Noh, natukene üle kuu aja peaks veel minema siin töödega  kuni siis jah, ta saab vee äärde liigutada  ja siis vette tõsta. Aga jah, praegu on siis teki tegemine pooleli. Mootor masin tuleb installeerida kõik elektritööd. Kaabeldused aga siia tuleb siis sisse magamiskoid,  väike kambüüs, ega see palju rohkem suurt ei mahugi kajutit  me kahjuks ei saa valmis siin teha, sest  siis ta ei mahuks neil üldse kuurist välja. Siis me peame ta nagu niisuguse lego tegema,  et, et saab vähemalt. Kajuti lae saab siin kohapeal valmis, et  siis tõstame jälle kõik tükkideks lahti ja  ja siis ta peaks täpselt ilusti siit välja mahtuma. Eks laeva ehitus on mitmed kümned korrad proovimisi. Kuidas ta passib? Siis uuesti tuleb jälle lahti võtta. Veel viilida alati on midagi, mis kripeldab,  et päris rahul ollakse tavaliselt auas. Nii et. Et mis kogu aeg võiks midagi paremini olla Puu on niisugune enam-vähem elus organism,  nii et ta ikka mängib ja ka avaldab üle ja. Teed nii, aga ühel hetkel ta mõtleb, et ei. Et talle see asi meeldis, puu oleneb sellest,  mismoodi ta kasvanud, kus kohas kasvanud,  et tal on ka pinged sees, et puit on noh,  päris erinevate kohtade pealt see tekilaudis väidetavalt  Siberist ja Siberi lehis, kõik jämedamad kaarematerjalid on. Saaremaalt laudis kogu see kere laudis, see on Võrumaal  tänapäeval ja on ühe koha pealt. Materjali saamisega päris keeruline, kuigi jah,  vanasti tehti kõik jahtad Ruhnul kohalikust metsast pärit materjalist. Puulaevas on see elu natuke teistmoodi kui plastik  või raudlaevas. Ühel hetkel on ta parasjagu klaar, aga noh,  teda tuleb jälle kohe mõne koha pealt jälle vuntsima hakata. Puulaevas ikka töö ei lõpe kunagi. Miks üldse niisuguseid? Laevu teha, raha, raisata närvikulu ja pigem võiks ju osta,  tehakse neid küll Türgis, suured laevaehitusfirmad teevad  puust igasuguseid, millist ainult tahad. Põhieesmärk on ikkagi see, et et siin need traditsioonid ei kaoks. Et neid nagu alal hoida. See on niisugune piiri peal väike laev et suuri laevu pole  jupp aega enam Eestis tehtud, äärmine võimalus,  vanad mehed kokku koguda ja siht on küll see,  mis, mis nagu meele rõõmsaks teeb, kui laev ilusti tööle hakkab,  et näha, kuidas ta purjetab ja ja kuidas süsteemid töötavad. Et see on vast põhiline. Kui ta nüüd vette läheb, siis arvatavasti jääb ta siia  siis Läänemerele seinama. Kodusadamat veel paika pole pandud, eks seda  siis paistab. Võib-olla Ruhnu, võibolla Saaremaa umbes jämedalt kuu aja pärast,  siis on arvatavasti ees meil siis suur päev. Kui Jahta, siis kuurist. Välja läheb ja ilmavalgust näeb. Ja ka enam-vähem veeäärde transporditakse  ja vette pannakse. Tere, mehed, kus te abi saite? Seda saab nokitseda, aga. Eelmine aasta. Kui eelnevalt 100 aastat on Haapasa Natuke õlut ka. Oleme ees ees. Nii siin näete nüüd Habiat mis on üks vanimaid paaditüüpe,  mis Eestis kasutusel on. Ja põhiliselt seda on kasutatud siin lähedal üleujutus alal Soomaal. Kohe, mis ma tahaks sissejuhatuseks öelda,  et sellega on ikka hulka mõnusam sõita kui,  kui plastikust kanuuga, mida te näete siin ümberringi? Mina ise sõidan küll mõlematega ja sellepärast ma võin päris  hästi iseloomustada, mis vahe neil siis on. Noh, kõigepealt on see, et kui üldse sõitma minna,  siis tänapäeva plastikkanuul on ju oluline see,  et ohutuse mõttes tuleb vest panna selga  ja see peab kõvasti kinni olema. Abiaga nüüd ohutusnõue vanast ajast oli see,  et et ta ümber läheks, siis öeldi, et keel peab keset suud olema. See oli kõige tähtsam. Ja miks ta nagu mõnusam on see, et tal ei ole seda plastikukolinat,  kui sõita, siis ta on vee peal hästi vaikne. Ja oluline vahe on ju see ka, et kanuus istutakse,  aga Habias ikkagi peab seisma siin tagaotsas. Vanasti tehti sellega kõik tööd ära, käidi naabril külas,  suurveega sõideti aknast sisse, kasvõi. Plastikust kanuud tänapäeval on muidugi nagu tunduvalt  turvalisemad ja aga ikkagi selle vana paaditüübi sõidumõnu,  see on ikka midagi muud. Mõlast võtad kinni keskelt? Ja selle lamedama otsa selle paned vette. Ja siis hakkad liigutama alumist otsa, tõmbad ülemist,  lükkad. Maailma ees peaks olema. Umbes pool mula. Et kui väga pikalt on vees, siis läheb palju jõudu  ja kui väga vähe on vees, siis pritsid paadi kaaslast. Nagu kanu, järgmine arengumudel on tõesti see plastik kanu,  et. Et see liigub kiiremini edasi ja, ja võib öelda ka,  et läheb kiiremini ümber. Sest vanal ajal sa pidid arvestama sellega,  kui sa istusid hobuse selga, siis võis hobune perutama minna. Kui sa istusid kanuusse või võis kanu ümber minna. Aga täna proovime selle kärestiku ka ära,  nii et. Noh, kärestikus muidugi, vast plastikanõue on kindlam  vähemalt tänapäeva inimese jaoks. Et siin on üsna mugav, kui ma lähen Aga seda tehakse vee peal sest pisike kivikene paadi põhjal  see võib teile läbi põhja tulla. Läbi tud. Ei ole vajagi suurt sajakilost meest, pisike 40 kilone  naisterahvas astub kivipaadipõhjast läbi väga kenasti. Kuidas ma ikka tõmban õigelt poolt? Ott ees on kiie saar. Kus Saremale kaldale jääb iie A? Ja siia saare parema kalda suunas jääb jõkke hiiehaud  ja hiiehaud on see koht, kus siis allika veed tulevad  põhjast ülesse segavad jõevee oma kirmade vetevoogudega  ja seetõttu on kardetav ujujale. Huvitav koht selle poolest, et juba vanal ajal on siin  operdatud enne sõjakäiku ärg. Eesti malev tuli kokku ja tahtis teada oma sõjaedu,  kumba e küljele ärg kukkus, siis sellest loeti,  kuidas sõjakäik läheb. Ja Hiie Saar ise räägitakse läbi Läti Henriku kirjasõna,  et on veetud siia härgadega. Kuidas nüüd ühte saart saab härgadega vedada,  eks see jääb juba igaühe enda moel, aga sellised on lood  ja legendid. Vanal ajal on igast esimesest nii viljast kui kõikvõimalikust,  toidust ja saagist toodud siia siis ande. Aga nüüd ootavad meid ees uued katsumused  ja altperetõke. Altperetõke on olnud angerjapüü koht. Ja sealt tõkke silmas püüame meiegi läbi minna. Kui me käest läheme, siis tuleb mõlad hoida ikka vee vee  sees mitte nii enne kärestiku, ta. Mõnd paati teeb silmad suureks, siis silmad kinni ja. No meie kutsume teid kaldale ja, ja küllap lambaliha lõhna  tulevad minna. Aga nüüd vuksk on uust välja ja auts ootab. Tervist oletegi juba kohal, meie. Vanaõue lambakintsu on valmis ja ootab juba teid nädal aega  valmistatud tehtud ekstra teie jaoks. See lamba tegemise protsess on kuskil nädal aega. Kõigepealt on ta marinaadis ja siis kuskil kaks päeva on ta  meil küpsetusprotsess. Juba tükk aega suitsus olnud. On valmis vist saanud jah, värvus on päris ilus. Et võime hakata siit võtma, no kui on, tähendab tegelikult  ikkagi tehtud suitsusaunas, siis on selline korralik  suitsulõhn ka juures. Et kui poes müüakse, nad on ikkagi rohkem keede  ja siis suitsu natuke juure anud, aga ta ei ole seda sellist  mahedat suitsusauna lõhna juures, et seda peab ise maitsma ja,  ja siis, kui seda maitsta, siis ma arvan,  et väike erinevus ikkagi on olemas. Nii, siis peate ise mõtlema, kes ribiga tahab kõrvale. Sina sõidad? No järv juba paistab paarkümmend meetrit ja. Ja ongi selline müstiline lubi. Ei tea, mis selle selle mitmemeetrise muda all üldse peidus,  võib-olla? Hakkasime selle autotse tegema, siis me tegime niimoodi,  et panime selle ühe ühe põmmi alla ja, ja lauad peale  niimoodi nagu metsa vahelt ja siis me tegime  selle kuskile niimoodi sinna, nende puud oli ära. Ja siis ühel ja selle, see oli siis kuskil augustikuu sees,  kui me tulime vaatama, mis me juunis tegime,  siis oli see laudtee pool meetrit oli vett peal ja,  ja siis me tulime siis poistega ja pea 50 meetrit  siis rada, rada, tõstsime üles, panime veel ühed jupid alla,  sellist laudrada vist ei ole ka kuskil Eestis enam,  mis nii kõrgeks on ehitatud. Siin on juba märg. Kus tugevam mees hüppab, siis näeks, et kõik õõtsub  ja sinna alla on tegelikult ju vesi ja lubi. Sügav see järv ju ka eriti pole. Ei ole ja maksimaalselt pool meetrit vett. Põhi on väga ilusti näha, igal pool. Ja ilusad ahvenaparved ja kuna meie see väikene laudraja  jupp muutub nüüd kohe üheksa seks sillaks,  siis siin on näha seda ilusat. Järvepõhja. Järve lupja on üldse siin järves ja seda ümbritsete soodes  15 miljonit kuupi, et mujal on teda ka, aga,  aga siin teda pidevalt moodustab juurde,  et siin on nagu see põhjavee kiire kerkimine,  mis selle moodustumise tekitab, nii et sellepärast on ta  siin niisugune ainulaadne Eestis. Ehte sees on samuti seesama lubi. Selle klaasitöö on teinud meil siin naaber valla Padise  valla Toivo suure kuumuse käest läheb ta pulbriks. Et ma algul proovisin, rääkisin asi portselani,  meil on siin vallas üks, kes põletab savi,  tal on seal savikoda ja. Aga ta arvas, et sedasi ei anna teda töödelda. Aga niimoodi klaasi vahele teda andis panna. Kas see on see veise, on see? Üks niisugune mõnus asi meil oli, üks bioloog käis,  meil oli seenepäev. Et näiteks Ülemiste järves on ja niisugusel puhta veenäitaja on,  see on selline haruldane. Vot niisugused junnid on siin sees. Konnade juurde tagasi, nüüd kasvavad päris suureks selliseks. Aga vaata, sügisel on, sügisel on neid rohkem,  sügisel lapsed, need tekivad siis juurde,  sest praegu on nagu see siin ainukene, aga sügisel oli neid  päris palju, siin. Nüüd suundume ühe selle raba keskel oleva saarest üle,  see on täitsa pisikene saarekene siin järve keskel  ja siis lähme vaatame, mismoodi seda Valgerve lup  ja kasutati kunagi seal on üks väikene palkonn,  see onn sai tehtud siia ka selle jaoks, et oleks selline hea  koht poole raja peal istuda ja kui me siin lastega oleme  kevadel metsanädala ajal ja hiljemgi mõne matka teinud,  siis see on meie töölaud, siin on see lubi  siis seisnud juba 2005. aasta sügisest või suvest,  ütleme nüüd juba kolm aastat. Tegelikult teda jah, kasutati niimoodi, et rohkem ütleme,  laelu lemiseks ja ja laudaseinte ja soemüüride lupjamiseks,  et noh, tavalise seina peale pannes ta siiski ju määrib,  et ta on tegelikult niimoodi, et ta on, koosneb sellistest  pisikestest teokarpidest, kui nüüd hoolega seda vaadata,  näete. Aga see on kihiti erinev. Et kui siin seda järve lupi on uuritud, siis osades kohtades  on ta valge ja osades on ta hallim. Siis siis me nüüd võõrame kinni näiteks siin ühe kellegi  kellegi kriitselduse. Kui keegi pidi siin mõisate juures vaesed mehed pidid  kõigepealt lubjakivi lahti raiuma, lubja ahju viima,  seda põletama, siis siin lihtsalt mindi talvel  ja võeti siis labidaga, täideti oma tünnid ära  ja mindi jälle koju tagasi. Ja kui ta hakkab siis nüüd kuivama siis ta läheb täitsa valgeks. Tegelikult ta kaitseb ju puitu. See on selline nagu värvimaterjal oli. Aga seda ma Ma ausalt öeldes ei tea, et nüüd praegu keegi  kasutaks seda. Aga minul on selline plaan küll. Siin on meil siin hästi palju haruldasi taime porss. Kui sa Riia palsamit jood, siis tead, et see on see maitse. Vanasti pandi olles sisse seda ja siis oli Taaru kerge. Germani sõjamehe kõnnak tuli meestele juurde  ja järgmine päev oli väga paha olla olnud. Ja siin on üks teine taim veel ja siin on putukad peal,  kusjuures. Siin on kahte sorti putuktoidulisi taimi. Ilusate punaste närmekarvakestega tegelikult väga ilusad,  kui suures plaanis neid vaadata. Ja siis need putukad jäävad nende karvakeste külge kinni,  need on kleepuvad ja siis nad seedivad need putukad ära. No et üks putukas parasjagu kenasti kinni jäänud hoolin,  alustab hommikusööki. Täitsa kannatab käia, lirtsub küll natukene,  aga noh, vesi üle ääre ei tulegi. Aga kui ta nüüd veel kuivab, suvel ta nagu on täitsa kuiv  ja ta leb täitsa valge nagu valendavad nuku rabalaukad. Rabalaugas on tavaliselt must ja sünge, siin on ta selline  helge ja valge ja ta ei vaju, ütleme, et sa jääd ikkagi siia nagu. Jalge vahele jääb see asi sul kinni. Ei vaju sügavamale nagu ei ole selline nagu raba,  et ta imeb sind endasse. Et on probleeme meil, nende ATV ega samamoodi kui mujal,  et ikka peavad omad sõidurajad olema, aga kava pinnas  taastub aastaid. Ja need jäljed siin kauemgi. Selle laudtee mõte ju tegelikult see, et üldse seda pääseda  kaldale lähedale, no siin on tegelikult suhteliselt kõrge kallas,  aga teisel pool on ju niisugune õõtsik, ta oli minu arust  viis talgupäeva, kõigepealt oli kohalik turba lionsklubi  ja siin kohalikud džiibimehed jälle, kui sa oled ise teinud,  siis sa ei lõhu, et ma usun, et nemad vähemalt ei tule siia sõitma. Ja kohalike poiste hulgas oli ka neid niinimetatud rullnokkasid,  kes muidu armastavad kangesti i tümpsu põhja panna ja,  ja, ja, ja, ja selle autoga igale poole suruda  ja ja siin sai kõik poisid kaasa haaratud  ja nüüd on väga kena vaadata teinekord, et tuled siia raja peale,  siis on ilusasti auto jäetud sinna raja algusesse,  tükis tümpsuga ja tuldud jala edasi, kuigi on võimalik  autoga lähemale saada. Aga need on just need, kes on ise tegemas käinud,  siin u siis valmis, ma arvan, et ta on alla pooleteise  kilomeetri on natukene seda laudrada. Umbes sinnakanti ja siis teisel aastal ehitasime  siis vaatetorni ja sinna juurde läks ka üks lõik,  raud. Selle torniga sai ikka palju vaeva nähtud,  et seitsmemeetrised postid tassiti seljas otse siit metsast  läbi vaadati kõige sirgem siht, et ei oleks keeramist  ja et külas on ikka mehed nagu muiste, eks ole. Tornist paistab hästi ära see idakallas mis on valge. Et kui see muidu see valge värv jääb nägemata,  siis sealt on ilusti ja muidugi eriti hästi paistab ta veel  ülevalt kõige kõrgemalt. No ja kui nüüd sinna põhjasuunda vaadata,  siis sealt paistab allikas uubumise koht. Ja kena valge valge järvelubjane põhi. Siis lõuna poole algab üks oja mis läheb  siis poole kilomeetri pärast maa alla. Ja see läheb maa alla tänav otsa talu juures. Täna saad aru, s elas kunagi üks taluperemees ruudi. Ja sellel ruudil oli hobune, kes käis seda valge järve vett  siis seal ojast ikka joomas ja ja ilmselt sellel oja veel  oli selline targaks tegev toime, nii et kui ruudi kangesti  poe juures ära väsis, siis hobune tõi teda alati koju. Nii et kodutee leidis siis tema alati üles,  et nad siis arvasid, et see on sellest nii tark hobune,  et tema seda valge järve vett joob. Me oleme nüüd meie väikses muuseumis, mis on tegelikult  rekonstrueerilisest Vene majapidamisest siin on olemas nii ahi kui  ka magamistuba. Vene magamistoas oli kõige tähtsamaks elemendiks muidugi  ikooninurgakene voodi kõrval külge de peal olen kardinad,  ööseks aga tõmmati kardinad ette selleks,  et jumal ei näeks, mis abielu voodis toimub. Kui aga näiteks vallalise neiu toas olid hommikuks kardinad  kinni tõmmatud, siis oli teada, et midagi oli vahepeal  toimunud öösel. Vene voodi peal oli alati väga palju patju. Miks padjad tegelikult näitasid rikkust? Mida rohkem patju, seda rikkam pere ja nii üritas iga  perenaine oma voodi peale võimalikult palju ilusaid valgeid  patju seada. Tavaliselt me kipume arvama, et Eesti ja vene kultuur on  väga erinevad ja et ühtegi sarnasust ei ole. Tegelikult kui me vaatame neid põllutööriistu,  mida me leidsime siit Eesti talust ja uurisime  ka vene kirjandust siis selgub ju, et kõik samad riistad  olid kasutuses nii Eesti talus kui ka Vene talus. Üks väga huvitav eksponaat on meil, võimasin minu vanaema  rääkis tegelikult, kuidas ta pidi ise oma selja  või võit tegema käis ühest külast teise leiva järel  ja siis viis kilomeetrit, mis ta kõndis,  oli tal selja peal selline väike tünnikene,  kus siis see koor lõksus ja nõnda siis või valmis. Aga siin siis saab seda suuremates kogustes teha  ja saab kiiremini valmis. Siis meil on siin edasi Vene tarbekunst hohloma,  see on Venemaa üks vanimaid tarbekunsti liike umbes 300  aastat vana. Kuigi arvatakse, et see võib veelgi vanem olla,  kuna tegemist on puiduga, aga kõige vanemad eksemplarid,  mis on leitud, on siis üle 300 aasta vanad. Hohlamaad valmistatakse pärna puust, kuna pärn on hästi kerge,  seda on kerge voolida. Ja see on väga heade omadustega ja Hohlama. See on tegelikult üks külanimi kus hohloomad seda  tarbekunsti edasi müüma hakkab. Puust voolitakse siis soovitud ese välja,  siis kaetakse see saviga, et puupoorid kinni läheksid. Edasi kantakse peale linaseemneõli ja sellele  linaseemneõlile hõbepulbrit hõbepulbrit just seetõttu,  et see kaitseb puitu ja samuti on ta antibakteriaalsete omadustega. See antud eksemplar on nüüd. Üks 50 aastat vana ja sellega üks perekond käis iga suvi kalal,  uhhaad keetmas. Et sellepärast ta nii kole räsitud on, aga meie jaoks on ta  väga hinnaline. Nüüd me näitame siis teile, kuidas teed keeta,  see, mis siin on, on samovar. See on vanaaegne veekeetja. Võtame pealt lahti. Siin on veenõu. Kuhu me siis valame vett? Keskmine toru, mis siin näha on, see on küttekolle. Siia paneme veeosale kaane peale, et siia tahma sisse ei  satuks ja siis köetakse samovaari käbidega. Algul tuli, tehakse kasetohuga, teeme kasetohuga siia,  tule sisse. Siis on meil kasutada kaks erinevat korsten. Kui see tuli, hakkab siin niimoodi hästi mõnusalt põlema,  see siis kui hästi tasa olla, siis selle korstna kaudu on kuulda,  kuidas see samaver siis mühiseb, nagu, nagu vedur päris. Samovaril on sees väikesed augud, sellepärast et kui siin  sees muidu vesi keema läheb, siis juhtub selline lugu,  et hakkab siit kaane vahelt välja keema. Kui siin väiksed augud on, siis seda ei juhtu. Ja tegelikult vesi läheb suhteliselt kähku keema. Et arvestades seda vee hulka, mis siin sees on,  ei jää see teps mitte alla elektrivee keetjatele. Et see sama on tegelikult minu vanaema poolt tuulelinnas toodud,  et ta ekstra käis sealt seda ostmas. Ja ega tegelikult tänapäeval sama vara enam  nii kergelt üldse ei saa, kui, siis mõnest antiigipoest,  aga siis peab ka meeletu raha sellest välja käima,  ütleme üks heas korras samovar maksab kindlasti paar-kolm 1000. Sõltub muidugi kindlasti sellest ka, kuskohast see samovar  pärit on, sellepärast et ta võib olla niisama maatalust võib  olla tsaarilaua pealt, et sellest kindlasti see hind. Samovar tuleb natukene vahepeal segase, sellepärast,  et siia kipub põhja tuhta tekkima nagu küttekolletel ikka. Segame selle söe läbi ja paneme siia natukene kütet juurde. Suurepärased on kuivad käbid väga palju ka ei pane,  sellepärast see kolle saab serva. Aga muidugi samovaris keedetud vesi on tee tegemise jaoks  kõige parem. Et ja vesi peab ka muidugi hea olema, et mingisugust  kloorivett siia sisse panna ei saa. Meie võtame vett oma kaevust. See vesi on tõesti selline iseenesest väga hea,  pehme maitsega ja siis sellise naturaalsel keetmisel ütleme,  et see omandab sellise väga-väga mõnusa maitsenüansi  ja siis selle võrra see teetõmmis tuleb palju parem. Samovari traditsioon on umbes samamoodi nagu Hohlamagi 300  aastat vana ja tee joomine on siis samamoodi hästi hästi  vana traditsioon Venemaal. Räägitakse, et viinavõtmine algas umbes 1200. aastal Venemaal,  et et siis tee joomine võib-olla selle võrra varemgi veel. Et Vene taludes alati, kui keegi külla tuli,  peremehel oli samo varkeedetud veega juba laua peal  ja siis suured külalised said tulla mõnusat teed nautima  ja nüüd on meil vesi samovaris keema läinud  ja paneme samovari valmis serveerimiseks. Samal ajal teeme valmis ka tee tõmmise kaane alt on ilusti näha,  et vesi keeb. Samovaril võetakse korsten pealt ära. Nüüd on siia keskele jäänud natukene sütesid,  mis hõõguvad ja need hoiavad samovari kuumana. Samovar tuleb pealt ära sulgeda, siia käib selline tee  tõmmis hoidja. Ja keskele käib kaan peale, et need söed sealt ära ei kustuks,  vaid nad jääksid hõõguma. Siis paneme siit mõnuga kohe seda teepuru sisse niimoodi,  et see tõmmis tuleks hästi must ja rammus  ja nüüd otse siit samavarist valame keevat vett peale,  siin on selline mõnus kraanikene. Et väga palju, ei maksa ka seda vett peale valada,  et muidu läheb tõmmis liiga lahjaks, niimoodi parajalt,  et alati öeldakse nii palju, kui tee jooja,  nii palju peab olema ka tõmmisepurulusikaid. Tee kannus sees, aga paneme nüüd selle siia peale,  see on nii. Kuidas ta nüüd peaks meil olema, kui me ta jätaks siia õue,  aga me lähme teed tuppa jooma, seal, kus sääsed ei kiusa meid. No nii, vesi on meil keenud, tõmmis on ka ennast tõmmanud,  ütleme üks 15 minutit oleks hea, paras aeg. Hea tee valmistamiseks, vaatan, mis meil  siis tee kõrval süüa on kindlasti, mis Venemaal oli,  et oli, igal linnal oli oma präänik. Need olid väga erineva kujuga. Aga kõige enamlevinud oli selline nelinurkne  ja siin on pealkirju tulski tuulapräänik,  iga linn kirjutas oma oma nime siis prääniku peale,  siis kindlasti suskad ja parankad. Neid ei söödud kunagi pehmest peast, vaid lasti alguses ära kuivada,  et siis kauemaks ikka jätkuks. Siis tüki suhkurt, et ei, ikka magusam oleks  ja mis kindlasti vene teelaua peal alati oli,  on hea, värske vene pirukas. Pirukad tehakse. Igasuguse täidisega, nii soolase kui ka magusaga. Pannakse sisse moosi, värskeid õunu, näiteks. Aga kindlasti, olenevalt retseptist peab see pirukas olema  pealt kaetud ja sees on ta siis sellise mõnusa hea täidisega. Valame nüüd natukene teed siia peale, meesterahval on ikka  suurem tass. Nii selline mõnus, hea ilusat pruuni värvi tõmmis. Ja siis siit valame kuuma vett peale. See on väga hea variant, et tõmmist eraldi valatakse,  sellepärast et selle tõmmisega saab siis reguleerida  selle tee kangust. Kui mõni niiöelda natukene laiemalt juua,  siis pannakse sinna. Natukene vähem seda tõmmist ja rohkem vett peale saata. Tee sort, tegelikult ei mängigi nii suurt rolli,  peaasi et tõmmist oleks võimalikult palju. Aga omalt poolt soovime teile mõnusat õhtust teejoomist  või hommikust, kuidas kellelegi meeldib. Ja ilusat suve teile.
