Tere hommikust. Päikese jõudu saame loodetavasti veel terve märtsikuu imetleda,  kuid selle nädala saate lood on endiselt talvised. Alustuseks sünnipäeva lugu. Ansambel seeliku kütid tähistasid juba 20 kolmandat tegevusalastat. See on viis inimest, et ikka leidub keegi noh,  võru keele olnud molo, kes ütleb, et kuulge,  ärme ikka lõpetame, teeme veel, et noh, näe,  kutsutakse veel sinna ja sinna ja ja. Kuna me ei pea nagu endale ise tööd otsima,  et meid otsitakse, siis ma arvan, et see ongi,  et kuidas, kuidas sa ütled ära sellel raskel ajal. Keegi pakub sulle, et, Uurime, miks Põhjaka mõisa kolm kokka muutusid ajutiselt ehitusmeesteks. Märt on. Põhiliselt ehituse peal, kuna ta jagab sellest kõige rohkem,  et tema on siis nagu siin, kes koordineerib seda  ja meie Joeliga, siis kordamööda teeme nädal seal süüa nädal aega,  siin ehitame niimoodi kordamööda käib. Käime kaluritega Peipsil proovimas, kuidas ahven võtab. Ja me oleme siin sündinud juba no see on nagu veere sees juba. Väikse saadikud, oleme kogu aeg õngega siin kala püüdnud  ja nii, nii, nii. Kuidas valmistada kohupiima värvi ja millistel pindadel seda kasutada? Kõige parem oleks niisugune rasvavaba kohupiim  või noh, vähese rasvasisaldusega, et ta võib olla seal kuni  üks protsent näiteks rasva või 0,1 meil parem. Saate teada, kuidas orhideed õnnelikeks teha  ning neid õitsema meelitada. Ma arvan, kuu kinga puhul piisab, kui nädalavahetusel natuke juttu,  aga puhuda. Tere, tere. Ilusat sünnipäeva. Tõesti kuulge, 23, kuupäev ja 23 aastat numbri ma täiesti. Siis me lugesime neid tee peal neid ei, neid,  mis sünnipäevaks sai tehtud ja vollile need nõndanimetatud  relv vaid, ja võrukeelsed võtsime meelde,  päris naljakas oli, ja mis ta nüüd päris nalja  siis seda Tiiu Silves pulma, seda, neid memuaare ma  kirjutasin ja. Ma võtsin tänase tähtpäeva puhul terve tee albumeid kaasa,  et vaadata ja Siis seda ajalugu ja ja kõiki selliseid värke. Mis kaamerat meil on, kaamera bussis kuskil või? Issand jumal? Tõenäoliselt ei torka see üsna tavaline bussiseltskond  linnapildis eriti silma ja vähesed ehk märkavad,  et selles punases bussis sõidab oma järjekordset kontserti  andma Põlva naistest koosnev menukas ansambel seelikukütid. Õudne näidata, missugust transat me kogu aeg teeme. Täna lõbustatakse rahvast ühel juubelisünnipäeval,  kuid seeliku küttidele endalegi on päev tähelepanuväärne. Esimest korda astuti lavale just täna 23 aastat tagasi. Suli palli. Sinna veri vedas Roberti. Kas, olgu see siis kõrts või paar? Lõbus õlle sa. Kus lauldi ja tralliti? Sinna veri vedas roi. Kas olgu see siis kõrts või ka või lõbus,  õlles? 23 aastat, mis selle seelikuküttide fenomen on? Sellepärast nähtavasti, et et, et see on viis inimest  ja et ikka leidub keegi nagu võru keele nüüd molo,  kes ütleb, et kuulge, ärme ikka lõpetame,  teeme veel, et noh, näe, kutsutakse veel sinna  ja sinna ja ja. Kuna me ei pea nagu endale ise tööd otsima,  et meid otsitakse, siis ma arvan, et see ongi,  et kuidas, kuidas sa ütled ära sellel raskel ajal. Keegi pakub sulle, et, Tule tule, tee nalja ja ja sa lähedki teed tõsist tööd. Palju siis tööd on ikka palju, palju ma ütleks normaalselt niimoodi,  et, et saab rõõmus olla mitte vihane, mis muusiku kohta  normaalne on, see kas sa olid nädalalõpud  või üks nädalalõpud niimoodi, noh, vahepeal  ka nädala sees. Väga hea, kui on üks nädal, üks mäng nädalas nädala lõpus  ja siis noh, teeme ju muud tööd ka. Ja, ja siis, kui üks mäng on, siis me saame võtta kogu kogu  kogu hinge ja südamega niimoodi, et. Et ei pea midagi tagavaraks homseks hoidma? Aga kuidas see algus ikkagi oli, mis need esimesed  mälestuspildid on? Esimesed mälestuspildid on hallitanud viiulkapi peal. Minu isiklikud esimesed mälestused. See lugu oli niimoodi, et. Ele Elmar töötas kooperatiivis, oli ametiühingu esimees  siis meie eri oli siis kajakas, kuulus müüja,  Põlvas ei ole inimest, kes teda ei tea. Siis Maiken oli sekretär kooperatiivis ja Ester. Jah, Ester oli lasteaias ja mina olin tegelikult Elmari pinginaaberkoolis,  nii et noh, lauldud sai juba siis kõvasti  ja pulli tehtud ja ja siis juhtus niimoodi,  et tuli siis see meestepäev peale. Aga Ele kui ametiühing pidi vastutama selle  kultuuriprogrammi eest, ütleb, et kuule,  et me paneme siin punti kokku, et Sven, tule ka,  noh siis ma olin Sveta. Et ole hea, et sa kunagi mängisid viiulit,  et äkki võtad välja, et äkki tuled ka, laulad  ja mängid viiulit ja mõtlesin, et mis seal ikka,  proovime, et kui välja kui välja ei tule,  et mis seal ikka, et noh ei juhtu midagi,  sellest. Võtsime kokku, tegime mõned proovid  ja ja päris hästi tuli välja kaks lugu, las mul tulla,  sinuga oli esimene ja teine oli ma ammu tean üht neidu kahe looga,  me alustasime. Ja siis tuligi varsti naistepäev ja nii ta läks ja. Kuna kuna meestepäeval naised maru kõvasti naersid ei no  ja maru hästi läks ja siis mõtlesime, et no et  mis mõnu naistel on vaadata nüüd mingeid rahvariidest,  näitsikuid seal ja veel need lukud ei lähe tagant eest kinni,  eks, ja ja siis käiski. Eri elas meil seal linakombinaat oli siis suures hoos,  käis sealt läbi, võttis mõned takukoonlad  ja siis saime endale habemed. Ja siis läksimegi meesteriietes. Ja noh, seksi taku koonal näiteks jäi kogu aeg akordioni  vahele ja noh Ja ma, ma ütlen, et teistele nähtavasti oli ikka hästi nalja. Mis naistel kõik? Oh, igasuguseid, mõned peksavad lapsi lasteaias,  eks see võta seda metsameest nüüd seal ta on nüüd täisvormis  enne bussi peal ütlesin, et eelmine kord oli müts koju jäänud,  nagu luru oli. Tema on meil ikka pikki aastaid olnud müüja  ja praegu Seelikukütlus on tal lubanud kodu või noh,  perele pühendada nii, et tal on terve rida lapsi ja,  ja lapselapsi ja ja siis ta teeb hästi süüa  ja ja mida kõike tahab veel oma rahvakunstniku käekesi sinna  mulda panna ja mina ise. Olen eluaegne raamatupidaja. Vahepeal. Vahepeal pean natuke administraatori ametit. Ja siis, kus see Mikael Mihhail nii 180 kraadi pööret tema,  tema siis elu eluteed on viinud meid Tallinnasse käib sealt  tublilt bussiga siia bussiga, sinna jätame ta näiteks jõhvi  või Kohtla-Järvele südamerahus bussijaama maha öösel kella  nelja ajal, sest pool viis läheb buss. Ja ta elab siiani, nii et noh, see vaata,  selles suhtes on ka meil hea, et natuke naise hinge on  ka nagu sees ja naised pidid olema nagu,  nagu kassid, et vingerdavad igalt poolt välja. Ajad on sellised, et iga päev kuuleme räägitavat masust  ja tööpuudusest ja sellest, et niipea veel asjad ei parane. Aga et meie rahvas on kehvade aegadega üsnagi harjunud  ja võib-olla just nende kiuste osatakse ja tahetakse vahet  ja kahel ka pidutseda ja oskus lõbus olla,  on kindlasti üks põhjusi, miks rahvas seelikukütte  nii armastab. Aga need üritused on nagu siis ütleme erapeod  või mingid asutuse Igasugust seinast seina, jah. Maa, kultuurimaja pidusid jääb vähemaks,  seal ilmselt mängib rolli juba raha ja piletihinda ei saa  kalliks panna ja siis ongi. Inimesed ei tule kodust välja enam. Aga milline on Eesti peoseltskond, et noh,  räägitakse, ütleme võrdluses näiteks eestlane,  venelane, venelane kohe nagu käima ja tuleb kaasa. Ongi temperamendi vahe on kohe tuntav, aga meil on väga  palju nendele ka lugusid ja siis me lähme ise  ka käima. Repertuaar jah, hästi, ja vaatad rahvaste  ja siis tead, mis lugu tuleb. Elmar on eriti tark selle koha pealt, et et ei saa üldse  kirja panna. Nüüd täna me esitame need lood, vaatad rahvasse  ja tead, mis lugu tuleb. Aga lugusid on palju, nii et ütleme ikka,  et meil tuleb täna 150 lugu ära. Mis on huvitav või naljakas lugu teil nagu siin karjääri  jooksul juhtunud meelde jäänud või tulemas? Läksime Saksamaale ja, ja Svetal hommikul tehtud Põlva,  Põlva bussijaamast, sõidame ja Sveta tehtud sarve saiakesed  vorstilips vahel noh, et Saksamaal sööme,  noh paste kuustes olid kõik ära söödud. 15 kilomeetrit põlvest väljas olid kõik söödud,  kuna minul on viis last, siis kaks viimast last on sündinud  bändi ajal. Ja kõige suurem elamus oli minu jaoks see kõigi nende viie  sünnituse juures kui viimane lapsuke, kes on suvel sündinud. Kuidas oli mul esmaabi pakike kaasas sõpradele ära räägitud,  tervishoiu käsiraamat kaasas, kuidas nabanööri läbi lõigata,  sest sünnitused on alati olnud kiired ja kujutasin ette,  kui oleme öös ikkagi metsa vahel ja tuleb minna pehmele samblale. Palju, te ütleme omavahel nagu sõbranna olete  ja niisama ütleme helistada, lobiseda, kuidas sul läheb,  mis sa teed? 23 aasta jooksul ma täna mõtlesin selle peale,  et, et kuidas see suhe meil on ja oleme olnud väga hästi,  st läbi saanud, aga me ei ole üksteisele eludesse sisse sõitnud. Et kui midagi on, me küll oleme kõrval ja aitame,  aga ei ole sellist nagu väga suurt torkimist  ja väga suurt punnimist ja ja noh, ütleme nii,  et meil on see kooselu olemas, aga on ka kõigil see oma elu Aga mis sa arvad, kas seda tahtmist ja jõudu jätkub veel  järgnevaks 23.? Aga selle kohta ma ütlen nii, et meil ilmselt jätkub,  aga kui jätkub inimestel tahtmist ja soovi meid kuulda et  siis me rajalt kõrvale veel ei lähe. Kuigi praegu on Tartu maantee ääres asuv põhjaka mõis lumme  uppunud ja ka mõisahoones hõljub veel rohkem ehitustolmu kui hõrk. Toidulõhnu loodavad põhjaka kolm kokka, Märt Ott  ja Joel. Et suve algul töötab siin õdusa Eesti toitu pakkuv restoran. Selle nimel on mehed tööd teinud juba kolm aastat. Tuli idee ja mõte selline, ütleme, mõisarestoran  siis teha. No see mõte tuli sellest, et Ma tulin vodjale  siiasamma lähedale Vodja kooli kokaks ja tulin Tallinnasse  restoranist ära, sündis perre meil tütar  ja tahtsime natukene natuke vaheldust ja natukene sellest  linna linna melust eemale võib-olla natukeseks ajaks. Ja siis siis tuli välja, kuna et sellesama mõisa omanik oli  ka vadjamõisa omanik, et siis ükskord sattusin siia umbes  samasuguse ilmaga veebruari kuu sees vaatama seda lihtsalt  huvi pärast, et mis mõis siis selline on ja. Siis hakkas mõte nagu vaikselt liikuma, aga  siis ükskord rääkisin sõbrale Joelile seda,  et kuule, et see on niisugune huvitav mõis,  et äkki tuled vaatama ja ja siis juba tulid nad hoopis otiga  koos juba kevadel vaatama. Mõtlesime, siis hakkasid kõigil nagu mõtted kohe liikuma,  et vot see on selline koht, kus me tahaksime kõik võib-olla  koos töötada ja oma asja nagu teha. Juba maikuu sees vist oli nii, et ott ja Joel tulid oma  eelmistest töökohtadest ära ja asusid siia elama. Sellest on juba kolm aastat nüüd möödas. Aga ikka see esimene nüüd aasta alles ju aktiivselt eks ehitanud. Aga millises seisukorras mõis alguses oli,  kui sa, kui seda vaatama tulid? Noh, kui, Kui praegu vaadata, et siis ega ta väga palju Ju ei erinenud, ainuke asi oli see, et et aknad olid kinni löödud,  aknaid polnud, põrandad olid osad üles võetud. Osad muldvallid siin-seal selline ikka üsna trööstitu oli,  see nägi välja ja külm ja kõle ja pime. No mis ruumi nüüd siis me sattusime. Suur söögisaal esimene söögisaal, kus siis hakkavad  tulevikus kliendid istuma ja see selle mõisa kõige kõige  suurem ruum põhimõtteliselt ja. Siis teie unistuste jaoks on sellest nagu nagu,  nagu piisav, et olete kõik ära kaardistanud,  mis, kuhu läheb? Oi, see on täpselt ideaalne, et me ise ka imestasime,  et kui me siia tulime, et see, et see mõis on täpselt  plaanile ja liikumisteedelt selline sobilik ühele  söögikohale Palju seda ehitustööd juba tehtud on, sest kui ma vaatan,  et, et ehitustanner on ikka pooleli siin nagu ütleme,  tööd jätkub ikka uhkelt ikka pikaks ajaks. Kui meil abis olid, paar poissi siin vahepeal ütlesid,  et kahele mehele 40-ks aastaks tööd. Aga tegelikult noh, mis me saab kohe aasta,  kui me oleme nagu aktiivselt siin nagu iga päev tööd teinud  ja ehitanud, et selles mõttes Väga palju aega on läinud selle peale, mis on see maja  kommunikatsioonid ja selline osa, et, et ei olnud siin ennem elektrit,  vett. Kõik selle selline osa ventilatsioon, kõik see on nagu  majale nüüd pandud, et nüüd ongi tegelikult põhimõtteliselt  jäänud ainult viimistlustööd ja, ja selline juba nokitsemine väiksem,  et, et hakkab järjest maja puhtamaks minema,  et niisugused suuremad krohviparandused ja kõik selline on  tehtud ja, ja vajalikud lageda krohvimised. Mitu ööd te siis veetsite, et oma sellise toidukoha Sellise toidu ideestiku paika panite. Ideid me kogume siiamaani ja, ja neid öid veel läheb palju  nagu enne, kui see asi nüüd päris paika loksub  ja see asi seal alguses üldse, kui see restoran nagu majana  valmis saab, et siis hakkab see ka veel paika loksuma. Aga noh, meil on nagu üldiselt olnud põhiline niisugune  suund millele me rõhutame, see on see, et  ega me nagu väga nagu ei piiragi ennast,  vaid me paneme lihtsalt rõhku sellele, et me kasutame ainult  Eesti toorainet. Kes siis need põhilised kliendid peaks siin olema,  kes, kes hakkaks käima, et ta natuke täiesti ikkagi nõksa  nõksa nagu eemal ja nagu metsatuka sees siin kuskil. Klientide poolest jälle sama moodi, et, et tahaks,  et see koht oleks selline, mis on nagu kõigile avatud,  et et kindlasti ei maksa arvata, et see on nüüd mõis,  et mõnda võib-olla hirmutabki ära, et tavaliselt kui on mõis,  siis see tähendab hirmsat luksust ja hirmsat sellist peenust  ja kindlasti kallist restorani ja sellist,  aga me tahaksime just teha. Kuna me oleme ikkagi piisavalt teeäärne koht,  siis, siis me tahaksime teha sellise koha,  kus pakutakse väga ausat ja kvaliteetset toitu  ja see oleks ka enam-vähem kõigile hinnakohane,  et see ei tähenda muidugi, et me oleme mingi mingisugune  burgeriputka hinna hindadega, päriselt, aga,  aga samas nagu, et selle toidu eest, mis me teeme,  me küsime ka nagu õiglase hinda. Mitte liiga palju. Kuulge, kui te siin vaikselt nokitsete ehitada,  teete oma asja, kuidas te otsusele jõuda jõuate,  kes süüa peab tegema? No eks me neid otsuseid siin ikka teeme kogu aeg  ja noh, põhiliselt on ka nii, et me teeme tegelikult  siinsamas kõrval kuus kilomeetrit läbi metsa on podjakool ja,  ja me toitlustame iseenesest ka seda, et  siis on meil nii, et oleme praegu jaotanud  nii et Märt on põhiliselt ehituse peal, kuna ta jagab  sellest kõige rohkem, et tema on siis nagu siin,  kes koordineerib seda ja meie Joeliga siis kordamööda teeme  nädal seal süüa nädal aega, siin ehitame niimoodi kordamööda  käib kogu aeg. Et põhimõtteliselt et söögi me saame enamasti lõunasöögi,  toob see, kes parasjagu süüa seal teeb, toob meile siia  kohale või siis teeme siin, soojendame siin eelmise päeva  seda sööki või siis teeme siin mingi kiire pasta endale  või midagi niisugust, et see ei ole ka üldse harva. Nagu aga, kas te oma selliste oskustega olete seal koolis  natuke laste sellist söömisharjumusi ka muutnud,  ma ei tea, kas tervislikumaks või, või, või,  või mahedamaks kuidagi või, või neil on ikkagi vaja saaks  ikkagi purksi kätte siis friikartulid, siis on hea olla. Oleme burksi ka neile teinud isegi selles mõttes,  et nagu auhinnaks eelmise aasta kooli lõpupidu oli,  siis me tegime neile, aga noh, me tegime jällegi seda mets  ja hakklihast, kotletid ise ja küpsetasime saiad ja,  ja nii edasi, et see burger ei ole ju tegelikult halb asi,  kui teda normaalselt teha, et igat asja võib halvasti teha  ja hästi teha, aga aga natuke ikka selles mõttes,  et, et kas või mingi näide selline, et, et siiamaani oli ju alguses,  kui me läksime sinna tööle, siis olid kõik asjad olid kogu aeg,  et kui sa tegid neile pastat, siis see oli makaron. Et nüüd noh, kahe aastaga on enam-vähem selleni jõudnud juba,  et kõik küsivad pastat nagu ja ketšupit ka enam keegi ei küsi,  sest nad teavad, et me ei anna nagunii. Aga kus selle ahju ahju idee pärit on, et see päris selline  klassikaline Siin kõrval on, ei ole ju? No seda me mõtlesime ka natukene siin, mismoodi seda teha,  et kas teha vana leivaahju või teha või teha. Mis iganes süsteem on ju, et alt köetakse  ja ahi läheb lihtsalt soojaks ja nii edasi,  aga aga siis mõtlesime ikka nagu, et kui juba teha nagu,  et puuküttega ahi, eks ju, et siis peaks need puud ikka seal  koldes olema, et siis see annab seal suitsumaitset natukene ja. Ja niisugust, et põhimõtteliselt Youtube 'i video järgi  tehtud Öeldakse, et laevas peab olema üks kapten. Te olete kõik kolmekesti, kes askeldajate kokad,  kas nagu kuidas te selle rolli ära jaotate,  kelle sõna nagu peale jääb? Eks me siin vaikselt jaotame, eks me siin muidugi see veel  selgub täpsemalt ka, kuidas need asjad kõik saavad olema,  aga noh, me üldiselt ikka katsume nagu arvestada üksteisega  võimalikult palju ja, ja eks me natuke oleme ikkagi ära  jaganud need rollid ka, et nagu kellel siin ajapikku on näha,  et mis paremini välja tuleb, et siis, siis jääb see rohkem  nagu tema vastutada ja kuule, aga kirjelda  millest siis sina hea oled ja millest te teised head on? No praeguse seisuga võiks vist öelda nii,  et noh, see on jälle ka, kuidagi kujuneb välja,  nii et vaata, iseenda headuse sa ju ei näe nagu pigem teised  kaks ütlevad, et mida sina võiksid teha ja vastupidi nagu,  et nii palju, kui meil on nagu asjad välja kujunenud praegu noh,  mis muidugi ei pruugi jälle kunagi nii jääda,  siis, siis peaksin mina nagu just tegelema  selle köögi organiseerimise ja söögi tegemise kontrollimise  ja selle asjaga nagu ja, ja, ja Märdi puhul on praegu see,  et tema on nagu see meie majandus, aju ja kõik niisugune,  et ta, ta nagu suudab igasuguseid raamatupidamise asju nagu  hallata ja vaadata ja ja, ja samas nagu just niisugust nagu  maja hoidmise asju, et ja Joeli puhul on see,  et Joel saab jube hästi kohalike tädide ja nendega läbi,  et tema on nagu spetsialiseerunud natuke sellele tooraine  hankimisele või noh, et ühesõnaga, talle meeldib hirmsat  moodi nendega käia, teed joomas ja rääkida,  kuidas võiks olla ja, ja, ja tuua neid. Tooraineid hankida just igalt poolt. Ja see ongi umbes mingisugune tegelikult kahe minuti pidu,  aga ma panen ta siia äärde, siin on jahedam,  et siin ta saab valmis küll. Ma arvan, et võime rahulikult ära rääkida. Firma retsept või see sai? Absoluutselt mitte. See on täiesti juhuse tahtel lihtsalt täna niimoodi välja kukkunud. Aga kuidas te kõik nagu kolm kokku saite,  kas, kas ühes ühes koolis? Noh, mina, minu ja Märdi tutvus algas nagu noh,  tükk aega varem, enne kui ma otti sain tundma noh,  saime kokku tänu abikaasade omavahelisele kokkusaamisele,  ehk siis minu naine ja Märdi naine olid nagu tuttavad. Sain kokku Märdiga. Ja ja siis paar aastat hiljem Trehvasime otiga, aga seda siis juba restorani töös. Nii Märt kui mina saime tiga tuttavaks restoranis just koos töötades,  kokkadena. Aga ma kuulsin siin, et, Partnerid räägivad siin, et käid külatädikestega,  saad kõige paremini läbi. No natukene sama ikka jah, et siin on ikka mõned head vanadaamid,  kes, kellel on 10 kana ja nii edasi, aga aga. Noh, kuna me teeme toidukohta, mis siis Eesti toorainel  tahab baseeruda, eks ole, et see on ikkagi küllalt raske. Et et olgugi, et, et, et võib-olla see vanatädi annab mulle  see nädal 50 muna, aga järgmine nädalavahetus ta peab oma  juubelit ja siis ta ei taha kuuldagi midagi sellest,  et ta, et ta ütleme, loovutaks meile muna. Et noh, pigem nagu pikemas perspektiivis me näeme seda,  et, et meil siblivad endal siin õue peal kanad ringi. Et meil on mingisugune seaaedik, on lambad  ja nii edasi, et, et noh, tasapisi ka seda tahame,  et kuna meil on selline vana karjamõis, siis miks mitte? No kui te siin omavahel ka ideid genereerite,  olete selle nagu paika pannud, mis see kohalik selline  spetsialiteet spesial peaks olema, mis seda ma ei tea,  kas seda kohta siis iseloomustab või, või,  või teie mõisa või sellist, et on see, on see mingi kindel  toit või või, või mingi küpsetis või? Ma julgeks oletada, et, et see meie puhul võib-olla on metssiga,  eks ole üldse ulukiliha, aga kitseliha, et  mida võib-olla Meilt võib üsna tihti nagu söögiks saada aga,  aga päris kindlat ei ole. Nüüd katsume ikkagi kasutada ka siis noh,  kõiki. Neid kogemusi, mis me oleme varasemate kokaaastate  jooksul nagu saanud, et ja jah, eks järjest tuleb juurde  ka ja natuke ikka õpime ja tahame edasipüüdlikud  ka olla, et. Kui elada Peipsi järvele nii lähedal, on ülimalt loomulik,  et kalapüük nii suvel kui talvel on siinsete meeste elu sisuks. Paks jää ja lumi teevad sel talvel kalapüügi tunduvalt keerulisemaks. Aga kala õnneks järves ikka nii palju liigub,  et ümberkaudseid kalurid toita. Kutselised kalurid lähevad järvel ju varavalges  ja suunduvad järve keskele nii lähedale piirile kui võimalik. Asjaarmastajad aga katsuvad õnne kalda lähemal. Kui mootoriga sõiduriista ta ei ole, ei suuda  ka paksus lume kuigi kaugele minna. Pensionipõlve pidav paavel august b järve jääd harilikult  päris kalda läheta. Palju see jääpaksus on? 60, nii see on 60. Ja siin on 60, seal on rohkem noh. Mõnes kohas on ka 30 aga kus on vanajää,  oli, siis on meeter? Mis kala praegu kõige paremini näkkab? Me niisama. Meil ainult lubatakse sellega seguskiga püüda. Aga tellige. Aga palju see saagikus ka, mis, mis, mida praegu kõige  rohkem tuleb ka peale ahvena muud ei jäägi või,  aga mida, mida, nagu külamehed räägivad,  mis neil võrku jääb? Aga võrku jääb latikad, kohad, auk. Nemad seda ahvenat ei püüa, nendel on silm on suured 65,  siis ainult seal latikad. Aga palju neid on, et on ikka veel Peipsil ikka kala jätkub. No praegu ikka on vist, püüavad. Nad päev panevad võrgud sisse, siis kaks,  kolm päeva seisab, siis lähevad lähevad tema võrgud välja,  teised panevad asemel ja. Kui ta, kui ta leiad niisugune koht, siis võib se pool tonni  saada ja. Aga milliseid tingimusi kalameestel oleks vaja,  et noh, et minna kala püüdma või siin vahet ei ole,  kas sajab vihma või paistab päike või pussnuge,  tuleb. Jah, jah, see ei tähenda midagi. Kui elada tahad, siis raha ka tahad, siis näed ükskõik  mis mis ilm on. Kui terve päev istud seal järvel, siis. Mul võib 30 kilo püüda ja, ja kui trehva niisugune koht,  aga kui trehva, siis kaks, kolm ja tuled kodu ilma  ka mõnikord. Ka lund nagu maha tulnud, kas see ka natuke segab? Segab kõvasti segab ja. Siis, kui vaata, lund on palju kala ei liigu. Ta kuskil seisab ühes kohas nagu parve parve teeb  ja siis seisab trehva seda, kus parve on,  siis saad ilusti seal püüda. Aga kui leia, siis võib, võib terve päev käia kaks,  kolm tükki saada. Aga mis nüüd ikkagi seda järvele siia nagu tõmbab,  et nagu kala kala püüdma, et mis see on nagu teada,  me oleme siin sündinud juba nagu see on nagu veere sees juba. No. Väikse saadikud, oleme kogu aeg õnge siin kala püüdnud  ja nii, nii kui kasvasime suuremaks, muidugi. Läksime linna, siin ei olnud midagi teha. No vot, läksin pensione nüüd pensioni ja tulen tagasi. Mis ma ulgun seal täna ringi, aga siin on värske õhk  ja nii lähen paar tundi, istun järvel, siis on mul isu,  tulen, söön nagu võimlemine, natukene kõndida. Siin on parem nagu linnas. Samal ajal kui Paavel ja ta sõber oma maise vara kelgule on pannud,  vuravad mõned mehed järvelt tagasi kohaliku sõiduriista karakaatitsaga. See on asendamatu riistapuu järvel sõitmiseks kõikvõimalikes ilmastikutingimustes. Tähelepanuväärne on see, et karkaaitsa meisterdab iga mees  endale ise ja sõltuvalt igaühe soovidest,  võimalustest ja vajadustest tuleb see ka igaühel ise. Voodi. Kuidas sai? See mootorratta raames tehtud see siis keevitatud ümber  ja pandud see tagasild, see moskvitši oma  siis ümber ehitatud ki tid ümber pandud ja hambarattad  teised ja kõik. Aga kui vastupidavad need ütleme siis sisekummid  või rehvid, on need siin äkki mingi terav jäätükk  ja on plaksti. Ei siin kaks sissemis kummi ja veel peale pandud veel teine  kumm ja siis veel paksu kummid ümber pandud. Ei tea, kuidas, Midagi ühtegi korda ei olnud midagi terava sisse läinud see ja. Aga kaugel selle masinaga olete kala püüdmas käinud üldse? Kuskil 10 üldse rohkem piirini. See läheb tee, on tehtud ainult see ta tras trass,  üks trass tehtud ja kõik ta. Selle. Lumile ei saa sõita, see puksi kinni, võtame ja. Aga käiturkudega püüdmas ka? See tavaliselt niisama. No kuidas ütled? Noh, sikuska jah, püüame ainult. Aga kas see, nagu on üle üle küla selline masin  või on siin külas veel niisuguseid ägedamaid  või uhkemaid? On ühkemad ja tehtud neljaga rattaga selles,  et suur mootor seal seisavad ja. Sellest saad paremini lähevad, kui see kolme garaataga. Kaks silda ja vedavad. Kes oskab paremini teha, seda teevad tihti üldse kala püüdmas,  käite käima ikka. No kuidas üle päeva, iga päev, no praegu jah,  kui vaba aeg on, siis käime. Kaks nädalat tagasi alustasime liimivärvide tutvustamist,  toona tegime kriidivärvi. Täna aga teeme kohupiima liimivärvi Juhan,  mis neil kahel midagi nagu olulist ka vahet on  või on see komponent kriit ja kohupiima on vaja ära vahetada. Kriit ja kohupiima ära ei vaheta, kriit jääb isegi alles,  aga liimi asemel nüüd tuleb jah, saame kohupiimast,  saame selle liimi. Aga milline kohupiim üldse sobib, et kas ta tänapäeval on  väga palju erinevaid variante, kas ta peab olema rasvavaba rasva,  ne võib ta olla tilgastanud ehk halvaks läinud,  kõik sobib. Võib-olla kõik ikka ei sobi, et kõige parem oleks niisugune  rasvavaba kohupiim või noh, vähese rasvasisaldusega,  et ta võib olla seal kuni üks protsent näiteks rasva  või 0,1 meil parem. Aga miks nii? Sellepärast et need, millel on rasvad, et Nendega ei tule  see liim nagunii hea, et need rasva piimarasvad seal ei ole  nagu boonus sellele värvide, vaid see on pigem kahjulik,  et, et siis värv võib jääda haisema ja sisuke vastik. Mis me siis selle jaoks nüüd vaja täpselt on? Kõigepealt, siis räägime liimist, et liimi jaoks on meil  vaja siukest kasvatud ohupiima. Liitri kohta läheb nii umbes 250 grammi. Siis selleks, et sellest saada liim on kaks varianti. Võime seda teha. Lahustades teda siin natukene booraksit,  et 250 grammi peale läheb nii 10 grammi booraksit 10 grammi  boraksit tehakse kuuma vee sees lahustatakse ära,  sest külmas vees ta ei lahustu ja siis segatakse sellele  kohupiimale hulka ja tuleb liin. Ja teine variant on kasutada otse lubjapastat,  et see on Saaremaal tehtud lubjapasta, kvaliteetne lubjapasta. Väga hea on värve teha, aga samas see teeb  ka selle kaseiini. Siis liimi valmis meil kohupiimast. Et siin selle 250 grammise pakkija jaoks on,  võib-olla läheb nii kaks kolm supilusikatäit lubjapastat  ja kuna see on niisugune lihtsam viis, siis ma arvan,  et seda varianti me kasutamegi praegu. Nii aga siis täita nüüd ehk see, mis annab  selle värvile siis keha ja, ja ka võib-olla värvuse,  et siis on kõige jälle peamine komponent on kriit. Ja võib-olla ka lisada juurde valget savi kaoliini. Ja see vahekord võibki olla nii üks, viiele,  nagu siin praegu näidatud on, siis alustamegi sellest,  et teeme selle kohupiimast liimi valmis. Aga võtame praegu me ei tea, liitri võtame natuke vähem,  jätame siit 200-st grammist näiteks kolmandiku seni. Ja nüüd võiks vaadata siis lubjavastat Söödame selle lubja vastase siia, koo lükka,  siin on põhimõtteliselt see liin nüüd valmis. Alati on loomulikult retsepti järgi on vaja siin oodata,  nii. Poolteist tundi, et siis liimi konstants on kõige parem. Ja siis pärast seda pooleteist tunni ootamist  ja kokkusegamist saab ka kohe värvima hakata. Siin panen lihtsalt mõned lusika, leiad selle valget savi hulka. Aga millised oleks kohupiima värvi kõige sellised  põhilisemad pinnad, mida, mida võiks katta? No kogumivärviga saab põhimõtteliselt katta peaaegu kõiki pindu,  et mis ei ole liiga tugevad ja liiga läikivad,  mis vähem vähegi nakkuvad. Et kõik krohvipinnad, savi, lubikrohv, samuti pabertapeet,  puidu peale sobib. Ja kui maalida puidu peale, et siis siis oleks hea veel  lisada siia natukene törts linaali sisse,  et näiteks selle sisulise liitri värvi kohta 20 milliliitrit linaõli et siis muudab värvi laskmaks  ja ta liigub puiduga kaasa ja ei teki pragusid  ega midagi, siis tuleks need kaks asja kokku segada,  ehk siis see liim ja, ja värv. Värvi täiteained arvan, et võib teha sellise proovi  värvimise ära. Me proovime jälle. Kaasa. Veel. Teeme siia allapoole, siis näiteks selle kohupinäriga,  praegu on näha, et on jäänud vist natuke veel tükke sisse,  et ei ole korralikult läbi segatud neid täitaineid. Ja põhimõtteliselt on siit segust läinud  siis puudu meil veel. Kui nüüd tahta ja värvilist värvi, siis on vaja pigmenti panna. Palju seda pigmenti peaks panema, et hea hea värv tuleks? Noh, võib lisada mingi 10 protsenti mahuprotsenti niimoodi  selle värvihulka pigmenti, aga, aga loomulikult see on ülemmäär,  et alati võib seda muuta, et vastavalt sellele tooni tahta. Ja praegu antud hetkel lisame siin võib-olla paar lusikatäit  ja võib ka kolm panna näiteks. Ja siis panen vett hulka. Segame ta nikseks ühtlaseks, pastaks. Kui on ka rohkem aega, siis võib samamoodi panna ta noh,  üleöö niimoodi likku, et segada selle tee peale  ja ja siis segada ülejärgmine, hommik. Meil käis see tegemine siin nüüd nagu, nagu päris kähku noh,  spetsiaalselt just, et, et inimestele pilt ette anda,  kuidas, kuidas see protsess tervikuna käib,  aga kui, kui kellelgi on nagu rohkem huvi  ja tahaks nagu sügavamalt selle teemaga tutvuda,  kas on kuskil mingi koht ka, kus saaks nagu rohkem informatsiooni? On küll, et on Eesti muinsuskaitseameti kodulehekülje peal,  muinas.ee on seal restaureerimisnõuanded  ja seal on allalaaditavad pdfid, kus on räägitud  liinärvidest kui ka siis kolmeridest. Täna jätkame juttu orhidee teemadel, mida alustasime kaks  nädalat tagasi. Kas vastavad legendid tõele, et orhideede pidamine  hooldamine on väga raske? See ei vasta küll tõele, pigem vastupidi,  see on üsna lihtne, kui järgida mõnda sellist. Nõuet. No aga konkreetselt nüüd räägime nendest nõuetest,  mis need on? Tähendab, kui orhideesid on väga palju, väga erinevaid,  kõige lihtsam hakkama saada on kuukingaga. Ehk ladina keeles falenopsis on sinna poti peale kirjutatud  ja sageli on ka poti taga etikett, kus on kirjas,  mida see taim tahab ja mida ta tahab. Keskmiselt lepib toatemperatuuriga, see tähendab 15 kuni 25 kraadi. Ta tahab kastmist umbes kord nädalas. Ja kas ta kuna need taimed on sellises sodi sees kasvavad,  kui te poest võtate, vaatate see ei olegi õige muld  siis hõlpsam on teda kasta vannitades. Sest kui kallata vesi peale, siis see vesi voolab kohe välja. Ja kolmas asi, mida taim tahab, on valge kasvu koht. Mis tähendab valged, tähendab seda, et ta peaks olema ikkagi  üsna akna peal või akna ääres sügisest kevadeni,  aga siis, kui see erepäike välja tuleb ja juhtumisi teil on  kesklõunane päike, siis tuleb ta kindlasti tõsta natuke kaugemale,  sest see erepäike võib taime isegi ära tappa. Kui ma poest ostan, kas see pott, millest ta seal poes on,  see ei sobi talle enam? Kui vähegi võimalik, las taim kasvab selles potis edasi. Need on üldiselt on seal arvestatud, et Tal on natuke  parajalt toitaineid, tal on parajalt natuke ruumi seal  kasvamiseks ja pole mõtet hakata teda kohe väntsutama sellega,  et istuta teda ümber. Ja inimesed on väga mures, et kust nüüd saada,  ta ei mahu enam mul sinna potti ära, kust ma saan  selle läbipaistva poti orhideepoti? No ta ei pea olema ilmtingimata plastpotis  ja läbipaistvas ta võib-olla ka savipotis. Muidugi need juured fotosünteesivad, aga taimel on  hulgaliselt lehti, nii et lehed ikkagi annavad põhitoidu. Aga läbipaistev pott on hea selles mõttes,  et no kohe, kui te vaatate seda läbipaistvat potti,  on täpselt näha, mis siin potis toimub. Juured on praegu märjad, rohelised ja kõik on peaaegu elus. Siin ei ole mingeid satikaid, sitikaid, pahalasi. Et selles mõttes on läbipaistev pott kahtlemata väga kuuking,  võib kasvada nii. Plastpotis savipotis kui ka korvis tunnevad nad ennast väga mõnusalt. Aga selle tõin ma hoopis sellepärast, et  selle taimega juhtus nii, et tema lehtede vahele jäi  jahedaks ajaks ööseks niiskus. Ja siis üldjuhul need taimed lähevad keskelt lehtede keskelt  mädanema ja siin on näha, tal ei ole enam ühtki lehte. Aga kui selline peaaegu surnud taim hoida natuke kuivemalt,  siis mõnikord võib ta siit kõrvalt ajada siiski uue lehe  roseti välja ja hakkab kasvama. Tavalist mustmulda ma vaatan, siin kasutatud ei ole,  et mis sobib kõige paremini. Orhideede jaoks on spetsiaalne orhideede,  muld on müügil. No see oma olemuselt võib olla millest iganes segatud. Et kasvatajad kasutavad erinevaid Koostisosi seal võivad olla kas kookosetükid  või männikooretükid, köögi või männilehed seal võib-olla turbasammalt,  seal võib olla ka täiesti kunstmaterjalidest segatud. Selline substraat öeldakse selle kohta, mis oma tähtis oleks,  et, et ta ei peaks pikalt vett kinni. Aga samas oleks niiske siiski vahe, et natuke võtaks nagu  vett sisse. Et juured saaksid õhku, see on selline hästi,  kore peab olema ja kui on juba märgata eriti läbipaistvas potis,  et see Endine tükiline asi on nüüd kõik ühesugune nagu muld  siis on aeg taim ümber istuda. Aga kuidas on kastmise ja niisutamisega peab sellist  troopilist õhuniiskust kohe? Tekitama neil ümber. Kuu king saab hakkama. Suhteliselt vähese niiskusega, aga muidugi see niiskuse  tekitamine mingi. Kas siis pulverisaatoriga pritsides või siis kuidagi õhu  niisutajat tuppa tuues? See ei ole sugugi halb, see on päris hea. Kuidas selle. Taimega rääkimine on, et kas see aitab kaasa,  kas, kas taimega peab? Rääkima, ja ma ei tea teda ähvardama näiteks,  et kui ta ilusti kasvama ei hakka, näed seda väljas talve  viinsu välja. Inimesed väga muretsevad oma taimede pärast  ja rääkimine on väga hea, sest siis sa pöördub näoga taime  poole ja kui tal on mingi mure, tähendab,  on tal siis paha olla või on ta üle kastetud,  kuivaks jäänud on satikad kallal, siis seda on kohe märgata. Nii et ma arvan, kuukinga puhul piisab, kui nädalavahetusel  natuke juttu, aga puhuda. Parajalt päikest, mõõdukalt niiskust ja õrna kohtlemist  vajame me igaüks, et õnnelik olla. Päikest teile ja järgmise laupäevani Sõida maale.
