Tere hommikust, sõida maale, kutsub teid seekord Tartumaale,  kus elab Eestimaa suurim hanekari. Saate lõpus valmistame ka klassikalise mardihane koos hapukapsastega. Siis, kui nad on aias, siis tahame põllu peale minna. Õika ainult lähme põllule. Õhtu ütled, lähme lauta, kõik saavad aru. Ei ole, aga teemasid on teisigi. Eesti maaveis on säästuaja lehm. Silmade pärast juba peab neid pidama ja need on  nii sõbralikud. Kunagi ei saa haiget nende käest. Sarvik, lehm lööb siis, tead, kui hea on kohe. Eesti hobumist ja mister on valitud. Minu jaoks oli hobune lihtsalt hobiloom ja ma olen nüüd  üritanud oma märabaasi viia natukene järjest kõrgemale  ja paremaks. Käisime külas Võrtsjärve ääres angerja talus. Palju sa ise angerjat sööd, palju kulub? Jah, angerjat kulub. Kui keegi ära suitsutab ja pakub, siis tükikese ikka söön,  sest ma ei viitsi ise sellega tegeleda. Uurime, kuidas vanasti kalupüüti, istuti siia võrguargi taha  ja võeti siis kätte ja otsiti see koht, kus,  kus ta siin katki on ja niimoodi siis hoidsid siin käe all  ja ning saate lõpuosas seame aiad talvekorda. Juhised ütlevad, et tuleb kõik suvel sügisel õitsenud õied  lilled ära lõigata. Meie oleme seda teed läinud, et, et lõikame minimaalselt  asju ära. Varavalla nurga talu peremees Ülo Enno kiidab oma karja nii. Haned on head ja targad linnud, kes saavad oma väe hästi hakkama. Kui on piisavalt rohtusöögiks ja õunu maiustamiseks,  siis ei häiri neid miski. Nurgatalu müüb aastas lihaks umbes 200 hane kuid kõik sai  alguse kahest hanest, kelle peremees kunagi ammu sünnipäeva  kingiks sai. Kas neist ongi kogu kari tulnud? Tule sunnikud ise nii väga midagi juurde,  kõige rohkem oli siis, kui, kui mul Oli juba rebane, murdis 16 tükki ära, kogemata jätsin aeda,  et kes ikka aias puutub, nüüd siis siis juba läks,  siis oli natuke kurb tunne, et ma enam ei tea. Kõik asjad lähevad üle ja kui suur see põhikari praegu on? Aga põhikari, tähendab noh, aitab kui on tänavuste,  jätame seitse ema ilmselt ja kolm isa. Ja no sellest esialgu jätkub. Ega ma ei taha, aga nüüd nüüd nii väga selle Hanekasvatuse pärast see on mina minu jaoks rentaabel  ja kes mul muidu nad ära sööks ja aia puhtaks hoiaks ja. Ei, ma ei ütle midagi halba. Aga noh, taga nika, omajagu on hoolt. Aga me kasvataks hea meelega poegi. See meile meeldib. Ja. Ilma talus olevate inkubaatoriteta jääks hanekari üsna  kiiresti täienduseta, sest hani suudab kevade jooksul välja  haududa vaid keskmiselt 10 tibu. Kui kiiresti üks tibu müügikõlbuliku. Nad on niivõrd õrnad. Alu tundub küll, et Anija läheb kohe vette  ja läheb muidugi. Ja kui ema nii ka välja tuleb, muidugi läheb,  on märg ja mitte midagi ei ole, tuleb kohe ema alla. Aga meie siin kastid kile peal ja paneme välja,  laseme sinna, aga välja laseme ka alles kuskil. Kuskil enne enne nädalat või nädalas enam auteejaamas saad  poja kätte ju järgmisel päeval kohe ja tood kodu oma asi,  mis sa taga teed. Aga meie jah ei anna enne nädalat kõige paremale tuttavale  ka meid. Aga müügikõlbulik selles mõttes, et võiks juba inimesele  nagu praena müüa. Kaua ta kiiresti tibust kasvab? Meil on siin niisugune poollooduslik. Ma võtsin tänavu aasta esimese alles maha  ja see on siis mai. Vaata, kurat, siin on rebane. Mai, juuni, juuli, august, september, noh,  nüüd ütleme viie kuu se võtsin siis nüüd maha. Ja, aga nüüd tuleb, ega nad kõlbavad, aga see rasva on  natuke praegu veel vähe. Nüüd nad alles hakkavad rasva korjama. Sa vihjasid, et rebane, naljas, see on Rebase töö. Nüüd kas täna öösse või eilse, see on täiesti rebase ühe  rebase töö siin. Aga kuidas need igasugused röövloomad, linnud,  karja niimoodi käivad puistamas ka? Aed on ümber ja päeval ei tule rebane, aga ööseks me ei jäta välja. Kadunud loomad. Ma ei kujuta ette, mitu rebas siin võib öösel olla käia  nuuskimas ja neid on kohe kindla. Oh üks õhtu, tulime kodu, Rebane tuleb vastu,  autole läheb rahulikult õues välja. Oma ma vaatan, need on maru dresseeritavad,  et tulevad perenaise kutsumise peale ilusti järgi. Vilepillimäng, mu mina. Ja aktsepteerivad absoluutselt absoluutselt karjal oma juht  peaks olema. Aga me oleme suuremad juhid. Me oleme ju suuremad ja, ja, ja siis, kui nad on aias,  siis tahame põllu peale minna, õikad ainult läheme põllule. Õhtu ütled, lähme lauta, kõik saavad aru,  mitte üks halb sõna ei ole inimkeele, räägivad täiesti  arusaad ja saavad aru, mitte üks halb ja hani on ju  ka selline matsakas ja, ja tiibadega, et ära ei lenda,  siit ei lenda. Ei lenda. Ani ei lenda mitte kuskile. Ani on karjaloom, sa lähed temaga nagu lammastega ta lendab,  ta teeb oma lennuharjutused ja ta ja üks päev,  kui see t marutorm oli, siis tõusid mul õhku  ja tuul kergitas neid ka nii viie meetri kõrgusel sattusid paanikasse. Aga muidu noh, kaks meetrit ja nad teevad oma  lennuharjutuste muud midagi. Ei lenda, ei lenda, kuskile ei lähe ja kui siit on lennutee üle,  nende metsades on kena, metsad lendavad üle,  nemad vaatavad alt, räägivad ka omavahel. Ja üks päev läks luigeparve üle luigeta. Ei saanud aru, haned olid põllu peal ja hakkasid juba maanduma,  omad poesid, aga siis said aru, et ei ole,  ei ole ka päris lisaks. Ja ei no natukene tegid luuku ja panid ikka oma teed  ja mis see nende menüüsse kuulub, mida nad põhiliselt söövad. Mida siin antakse lisaks ka juurde, hein on tema põhitoidus  ja kui tema kevadel pojad, siis on temale võililleleht. Lemmiktoit sügise poole on tema delikatess piimohakas. Orasein, näete, see on siin aas nurmikas siin  ja valge ristik ja ja noh, väga hästi lähevad kõik kohakad. Ma ei tea, miks kõik kohakad, kartulid tegid sul mul  nii puhtaks ja ja need rõikad ja vesihein  ja no puju ei võeta, takat ei võeta. Aga midagi väikest jahusegu na kuseelanike  ja jumala täna. Ma ütlen, mul naapuud lõikan küll teisi,  aga nad on ikka selle väetamise tõttu, näed,  muru on ju ka tumeroheline. Nii palju kannavad siis nad õunu söövad,  õuna on jälle jaama, kus liha ja muidugi nisu,  otra, kaera, põllu peal kõik, mis maha jäi,  kõik leiavad üles, söövad ära ja muidugi jahu  ja kartulid söövad meil väga hästi ja peeti ja. Aga kui perspektiivikas hane hanekasvatus on,  et kas see tasub ära, et võiks keegi veel sellega tegeleda? Ma ütleks selle peale nii, et. Kui ma veel 50 oleks et mul, ma ei kavatse muidugi surema hakata,  ei paista välja veel, et. Siis ma mõtlen praegu PRIA annab iga aiatoetusi asju,  no. Aiad, piirdeaiad ütleme nii, hanedel siis ma ajaks neid  toetusi täie rauaga välja ja, ja see kõik on siin,  minu maa sinna alleeni välja, et ma paneks siit parajasti lise. Sellise kahemeetrise peaks panema rebane üle,  hüppa, sest ega sa ei jõua lihtsalt neid niiviisi karta,  sa tahad kodust ära ka minna ja nii paneks aia. See on esimene asi, teine muidugi. Vaut ei mahuta nii palju, et siis peaks tegema siia parajaks ri. Ja. Saaks hakkama, aga kohe see kolmas asi oleks,  et vot siis peaks selle väikse tapamaa tegema,  seal ei ole mitte midagi keerulist. Oma tarbeks tuleb haned kodustes tingimustes tappa  ja saunas kuumaks aetud veega puhastada. See ei ole üldse lõbus töö, kinnitab peremees. Ometi ei lähe hanest kaotsi isegi mitte suled. Need viib Ülo Rakverre, kus suurtest tiivasulgedest  valmistatakse suveniire, kirjutusvahendeid,  hane tiib sobib aga hästi tolmu pühkimiseks. Kui hani on oma maise tee lõpetanud, saab temast peolaua ehe  sest gurmaanid hindavad haneliha väga. Et aga viiekilone hani pikutab ahjus neli-viis tundi,  jõuame vahepeal õige mitme asjaga tegeleda  ja saate lõpus ka hane mekkida. Eesti maatõugu veis on meiega seda maatükki jaganud  tõenäoliselt sellest ajast peale, kui eestlased üle pea  karja pidama hakkasid. See tähendab, et maatõuguveis on hästi kohanenud siinse  sööda kliima ja inimestega. Et kolhooside ajal satuti vaimustusse välismaistest suure  piimaanniga tõulehmadest, jäeti maatõugu veise aretamine soiku. Tõu piimakus vähenes ja nii sattus kogutõug väljasuremisohtu. Ometi on maaveiste tõuraamatut peetud juba aastast 1914. Praeguseks on tõuraamatusse kantud ligi 400 veist. Kõige suurem seitsmekümnepealine maaveise karila Pärnumaal. Perekond Vahenurme laudas. Et kas sa oled nüüd pahane, siis pea välja võtta? Võta võta pea välja. Ja edasi. Ja veidi. Oota, kus. On takja ja laseb laseb, laseb, natuke pelgab  ja natuke pegab, mis, mis ta nimi on iti. Kas ta siis nagu karja nüüd kõige parem,  kõige ilusam kõige parem on ju kõige ilusam  ka toodangut on ta kõige parem. Mis seda toodang on praegusega on ta ka üle 25 päevase tuli lüpsma. Aga miks te just? Maatõugu. Lehmi lehmakarja endale soetasite, miks just see,  kas, kas nii niiske nina ja niiske nina on  nii ilusad silmad? Silmade pärast juba peab neid pidama ja need on  nii sõbralikud. Kunagi ei saa haiget nende käest. Sarvik, lehm lööb siis, tead, kui hea on,  kohe. Alati saab. Ta mu käe üldse ära. Kul on lutsutaja. No millised need iseloomulikud tõujooned  siis nüüd maakarjal on, mille poolest ta teistest erineb? Maakarjal on kõige iseloomulikumad jooned,  on, ongi see geneetiline nudisus siis värv muidugi ilus hele  pees värv ja iseloom. Iseloom on tal nagu eestlastel. Visa ja niisugune intelligentsed, hästi intelligentsed loomad,  mis, mis mulle meeldib. Kes need põhilised maakarjakasvatajad on,  Eestis on, on neid palju? Magera seltsis on läbi aegade olnud umbes 200 liiget. Ja nad on niisugused hästi loomaarmastajad,  hästi, aatelised inimesed, kuna see piimatoodang ei ole  kõige parem siis, siis nad peavad noh, väga armastama loomi ja,  ja olema selles mõttes teistmoodi. Inimesed. Eesti Maakarja aretuses on hetkel seis problemaatiline,  kuna tõuarvukus on väga väike, kuid tõuomaduste  ja elujõu parandamiseks tuleb vältida sugulusaretust. Käte kalamees on maakarja asja arendanud juba 15 aastat,  olles oma isa, maakarja seltsi taasasutaja Ain Ilmar  Leesmenti töö jätkaja. Tõuraamatusse kantud lehmad on vaja hoolikalt mõõta,  et lehmanäitajate põhjal sobiv pull leida. Igal loomal mõõdetakse seitset mõõdet, turja  ja ristluu kõrgust, rinna, ümbermõõtu ja laudjat. Sellega mõõdame Laudja laiust, laudja laius üks. Mida laiem see on, seda kergem on ka poegimine. See on 56, panen siia. Selle koha pealt paluks hoida. Kerepikkus lindiga. Nii 173 maakarja kohta ka küllalt hea pikkus. Rinna ümbermõõt on 195 sentimeetrit ja lindi pealt saame  vaadata tema elus massi, see on 598, keskmine maakarja lehm  on tänapäeval kuskil 480 kilone, see on 598. Nii et näete, et see on küllalt suur lehm  ja ta on ka võimeline väga head toodangut andma. Et ta ongi võimeline lüpsma meile 30 kiloseid toodanguid 26  ja sõltub muidugi söötmisest, aga ma arvan,  see viimased 20 aastat, mis selts on saanud. Seda tööd teha, oleme me küllalt head tööd teinud,  sest meie paremad karjad juba lüpsavad üle kuue  ja poole 1000 kilogrammi ja, ja suund on ikka  selle poole, et, et, et see maakarja lehm oleks terve et  tema udar paraneks, sest see udara aretus varem,  noh, see oli nagu soiku jäänud. Et udarad oleks head, kui juba udar on hea,  siis siis ka muud asjad tulevad järgi. Selleks, et sugulusaretust vältida, peetaksegi tõuraamatut,  et sinna sattuda, peavad loomad olema jõudlus kontrollis. See aga tähendab ühtlasi, et Euroopa liidul saab taodelda  ohustatud tõutoetust. Kuna ta on alla 1000 looma, siis on ta ohustatud tõug  ja ta saab ohustatud tõutoetust alates siis 2000.-st aastast. Aga saavad ainult tõuloomad, see tähendab lehmad peavad  olema tõuraamatus ja neljakuuse või kuue kuused lehmikud  alates ka need peavad tõuraamatus olema ja  siis aretuspullid samamoodi tõuraamatus,  nii et toetust saab ikkagi selline loom keda saab kasutada aretuseks. Ta peab olema tõuraamatus. Peale selle, et vahenurmedel on suurim maakari,  kasvab nende laudas ka neli sugupulli, kellelt Eesti  tõuaretust koordineeriv tõuloomakasvatajate ühistu käib  võtmas spermat, et sellega maakarja pidajaid varustada. Võrreldes teiste tõugudega on maakari siin eelisolukorras. Siis tõuaretus on organiseeritud. Tõuaretus on Eestis organiseeritud tühistute tase tasandil,  et igal loomatõul ja loomaliigil on omad üüstud ja,  ja need siis korraldavad vastavalt haridusprogrammidele ja,  ja suundadele ka tõuaretusliku töö korraldamist. Aga seda materjali geneetilist materjali hoitakse ju ühes kohas,  et see ei ole ju ainult ühistute juurest,  vaid see on koondunud ühte kohta. Jah, veste sperma toodetakse tõepoolest Kehtna Eesti  tõulumaa kasvatajate üüstu juures ja erandina on  siis maakari, mida lubatakse vastavalt Euroopa reeglitele  ka kohapeal koguda, nii et ta on väike tõug. Kuhu see tõuaredus edasi läheb, kas Eestisse jõuab  ka kunagi geenitehnoloogia? No ma arvan, et selles suhtes juba on esimesed sammud astet  astutud ja ka Eesti teadlased ja aretajad uurivad  selle selle võimalikkuse ja Euroopas ja maailmas  selle geenitehnoloogiaga tõepoolest tegeletakse,  nii et täna võib juba üsna pea peale pullvasika sündi ära öelda,  millised on tema järglaste head omadused,  ei ole enam tähtis, ainult see, et piima palju toota,  et on vaja vaadata neid teisi tunnuseid,  kuidas loomad linestuvad kuidas jalgade tugevus on,  kuidas lüpsiaparaate ehk siis udarad on ja,  ja, ja see on ikkagi see, mis annab ka farmeritele  majandusliku tulemuse. Tõumaterjal võib küll hea olla, kuid lõpptulemus kas lehmad  ka väärt järglasi saavad, sõltub nii karja  pidamistingimustest kui seemendustehnikust. Raplamaal Lepiku talus on 70 musta valge,  kirjut Holsteini tõugu piimalehma ning karja on hoolikalt aretatud,  sest perenaine Piret Kauri on loomaarst ja Raplamaal  tunnustatud seemendustehnik. Mida see aretus siin talus tähendab kui piltlikult lahti seletada? Pullide valikut põhimõtteliselt. Millisele lehmale millise tõunäitajatega pulli? Kasutada milliseid omadusi sa pullidel vaatad  ja mis, mis teeb selle nagu kõlbulikuks? Pullide valikul põhiliseks kriteeriumiks on minul  nii jalad kui udar. Ma ei vali toodangu järgi, et see oleks ainukriteerium nagu  10 aastat tagasi oled ja hästi oluline faktor on tema noh,  karjas püsimine. Kas see lehm annab mulle kaks laktatsiooni  või annab kuus laktatsiooni, et see selle pullijärglaste eluvõime? See on musta valge kirju karja suur probleem,  et nad kipuvad hästi kiiresti karjast välja minema. Mille järgi sina siis vaatad? Ma arvan, et see on lehmaväli jalgade seis,  udara udara kinnitused udarakujud. Et see on hästi oluline selle asja juures. Palju inimesed üldse sellistele asjadele nagu tähelepanu,  nagu pööravad. Nagu sa just siin loetlesid, et mis tegelikult oleks nagu vajalik,  aga kas seda ka nagu jälgitakse ka? Enamus talupidajaid, kes praegu on talu pidama jäänud,  on väga teadlikud sellest. Aga, aga viimasel ajal nad ütlevad, et sa tead paremini,  vaata, tule vaata, lehm üle ja otsusta, miks mõnedel  õnnestub seemendamine ja, ja teistel mitte. Millest see tuleneb? Tegelikult suurel määral oleneb see loomast  ja karjast, kus see loom on ja, ja tema söötmis pidamise  tingimustest mitte mitte seemendustehnikas,  nii suurel määral. Sul oli väga hea näide ka oma talu näitel. Enne uue vabapidamislauda valmimist. Oli meil seemendusindeks, see on see esmane. Ne loomade esmasest seeme ne loomade arv oli 1,8 1,9. Uude lauta minekuga kukkus ühe koma neljaga,  kuigi mina ei hakanud midagi teistmoodi tegema. Eelkõige just oma väärikatele, vanematele  ja nutikatele aretajatele peavad tänulikud olema  ka Eesti parima ja lootustandvama noorhobuse  ehk hobumissi ja mistri tiitli pälvinud kolmeaastane mära  Pikatša ning kaheaastane täkk number seitse. Sport hobuse ilu avaldub just liikumises  ja kandidaatidel tuli joosta ja vaba hüppeid sooritada. Nagu sportlastele kohane, tuleb hakkama saada võistluspingega. Võistleja loomust peab number seitsme hooldaja  ka tema üheks tugevamaks küljeks. Sport hobusele head omadused, julgus, võitlus,  tahe. Austus nagu lati vastu ja hüppevõime, sealt sellest piisab. Oma tugev isiksus on ka hobumissil pikažal. No väike krutski on see, et kui hobused tulevad talli sisse  ja osa tuleb meil nagu Nii-öelda suurest uksest vabalt. Siis temale meeldib hirmsalt talli vahel ringi joosta enne  kui ta oma boksi läheb. Tegelikult on need tänased võistlejad alles lapse ohtu  ja väga karmi trenn neilt veel ei nõuta. Kahe aastane hobune on ikka rohkem nagu lapsekingades,  et et ta ei vajagi rohkem trenni kui lihtsalt nagu käsitlust. Et ta harjuks inimesega ja aktsepteerib inimest. Et muud ei olegi ja vahest harva siis natukene  ka hüpatada või, või midagi sellist, enamus on ikkagi mängumaades. Kui hobune on noor, ega ta. Pidama peab teda ikkagi nagu tavalist hobust. Et erinõudmised hakkavad siis, kui ta suurde sporti läheb Peremehel on number seitsme tuleviku suhtes kõrged ootused. Loodame, et olümpiale noorhobuste ülevaatus toimus kilgi tallis,  kus on head tingimused nii ülevaatuse korraldamiseks kui  ka kokku toodud hobuste majutamiseks. Noor pere on sport hobuste kasvatamise ja hobuste  hotellipidamisega tegelenud juba kaheksa aastat. Hobuse kasvatamine ja hobuse pidamine on üks suur töö  hommikust õhtuni. Alustades söötmisest, väljaviimisest, kokside tegemisest,  lõunasöögile juba jälle sissetoomine, et see on hommikust  õhtuni pikk-pikk, jada, sporthobuseid kui hobuseid peavad  nagu väga paljud inimesed. On kindlaid hobusekasvatajaid, kes nagu aretavad  ja on ka tegelikult täiesti. Erainimesi, kes ostavad endale kas Eestist  või kuskilt väljamaalt, ostavad endale sporthobuse  ja lihtsalt hakkavadki sporti tegema. Eestlaste jaoks on hobuste soetamiseks kõige populaarsemad  kohad Saksamaa ja Läti oksjonid. Seal on aretuse tase seni veel kõrgem, kuid hinnad üpris. Iga inimese jaoks on tema hobune piisavalt kallis aga ütleme  sellised üliülitipphobused, kes nüüd  maailmameistrivõistluste tasemel sõidavad  ja no on hobuseid müüdud siin Eestis nagu üks tänase parim mära,  kolme aastane, kui ma ei eksi, Pikatud muuseas  kes müüdi Hispaanias üle kahe miljoni krooni eest maha. Et. Hindasid on igasuguseid, ma alustasin kunagi aretust  väga-väga kaheksa aastat tagasi väga madalal tasemel,  selles mõttes, et minu jaoks oli hobune lihtsalt hobiloom  ja ma olen nüüd eitanud oma märabaasi, viia natukene järjest  kõrgemale ja paremaks, et saada neid paremaid järglasi. Et alguses, kui mul sündis seal viis varssa aastas,  siis praegu see aasta mul oli ainult üks heal tasemel mära,  kes mulle tõi ühe varst. Üritame neid paremaid märasid veel kuskilt sisse tuua  ja siis juba edasi paremaid hobuseid. Noorhobuste ülevaatuse korraldab Eesti sporthobuste  kasvatajate selts ja et aretus liigub õiges suunas,  näitab see, et kui varem võidutsesid imporditud hobused,  siis üks tänavune meister on sündinud juba Eestis. Maailma tippudega ikka võrrelda ei tasu,  ausalt öeldes. Aga siin on selline tendents ja me oleme kogu aeg seda  ka noh, järginud, et. On kujunemas üks sporthobune. Öeldakse eurohobune, sest tõugude noh, võib jälle kasutada  sellist sõna nagu integratsioon on üldine,  Euroopas on mõned spetsiaaltõud mida ei segata nii-öelda teistega. Aga enamus sporthobuseid kogu Euroopas on tõesti kujunemas  üheks tõuks. Neis lautades siin Ilusa Võrtsjärve kaldal ei peeta mitte leht,  et lambaid, vaid siin elab ja kasvab terve meretäis angerjaid. Angerjas on huvitav kala oma isevärki rändamiste  ja eluviiside poolest. Ülimalt keeruline on neid pidada ka kasvanduse tingimustes. Angerjale on vajalik kindlaksmääratud vee koostis  ja temperatuur ning nad on väga stressialtid. Ka meie oma kaameratega saime angerjafarmis toimetada  ülimalt ettevaatlikult. Valguses ähvatused, käe, pistmine, basseini  või basseini servale koputamine viinuks kalad stressi,  mille tõttu ei suuda kalad pikema aja jooksul toitu omastada. Angerjat pole siiamaani õnnestunud laboritingimustes paljundada,  seetõttu püütakse maimud loodusest. Angerja mari. Heidetakse Sargasso merre, sealt kooruvad vastsed. Golfihoobus toob nad. Rannikule selle ajaga nad kasvavad. Ja siit siis püütakse 0,2 0,3 grammi. Raskeid angerja maimusid. Ja tuuakse siia kasvandusse ja mis neist siin edasi saab,  kaua nad siin peavad olema, et nad sellised poolekilosed  pontšakat siis nagu saavad? No poole kiloseks, meie ei ürita kasvatada. Meie turg on Hollandis, üritame kasvatada 200 grammiseks. Esimesed kalad on. 200 grammised seitsme-kaheksa kuuga. Viimased kalad võib-olla kahe poole aastaga. Aga mida, mida ta sööb, et mis see tema lemmik on,  saab ta valida menüüd ka või on üks. Ei, me nüüd ei kasvatuse tingimustes valida ei saa,  et kunstliku toidu peal. Spetsiaalne angerja jõusööt granuleeritud kujul igale kalale  ainult suupärasema tera suurusega. Raivo Puuritsa firma Triton PR kasvatab aastas umbes 80 kuni  120 tonni kala ning see kõik müüakse ühele Hollandi kokkuostjale. Puuritsa sõnul eelistaks Eesti tarbija suuremat kuni 200  grammist kala kuid suuremaks pole meie kliimas seda eriti  rentaabel kasvatada. Aga sina tead kindlasti ka Euroopa kasvanduse  ja seda taset, et kuidas sina suhestud selle Euroopa ga,  millisel tasemel oleme, oleme me head keskmised  arenemisruumi veel on suuruselt? Oleme me selline keskmine Euroopa perefarm  sest meil on plaanis veel natukene laieneda  ja anname täitsa keskmise perefarmi mõõdud välja. Tehnoloogiliselt tasemelt, ma arvan, me oleme üle  kesk-Euroopa keskmise. Et kuna meid ei kammitsenud 10 aastat Tagasi vanad teadmised ja dogma täiesti nullist alustades  siis me ei saanud lihtsalt vanu vanu tehnoloogiaid rakendada,  kuna me ei teadnudki vanu tehnoloogiat mis rakendasime,  oli hetkel käed kättesaadavast parim. Aga kuna Euroopas ei ole uusi angerjakasvandusi viimase 10  aasta jooksul ühtegi loodud, siis siis paljudes nendes on  vähekese vanem tehnoloogia. Ega see vanem ei tähenda seda, et ta ei tööta,  ta oleks halb. Kuidas kalakasvanduses toetustega on, et palju seda makstakse? Eks siin ole oma omad, sellised head ja vead on  selle toetuste maksmise juures ka, et. See on üld üldtuntud tõde, et maapiirkonna ettevõtetele  investeeringutoetust reklaamitakse, et jagatakse  või makstakse kuni 50 protsenti. Siin ongi ilus asi. Et kuni 50 protsenti, et tingimused on üldjuhul kokku  kirjutatud tavaliselt nii niimoodi, et meie ei ole kunagi  seda Sihtekümmend protsenti saanud? Meil on ta piirdunud 17 25 protsendi peale. Raivo meelest pole päris mõttekas ka see,  et Euroopa Liit on seni helde käega rahastanud  kalatöötlevaid ettevõtteid samal ajal kui kalatööstuse  suurim mure on see, et pole enam kala, mida töödelda. Minu teada on maailma suundumus selline,  et. Paaniliselt otsitakse uusi kalaliike, mida annab kunstliku  kunstlikes tingimustes kasvatada. Võimalikult vähe ekspluateerida loodusressurssi. Ja nii edasi. Tänane Eesti kalatöötlemisettevõtete toot. Mis võimsus ületab? Kümnetes kümnetes kordades meie meie kalasaaki ja,  ja kasvatatak. Koguseid. Kui vaadata nagu tagasi kogu Euroopa Liidu  investeeringutoetuste jagamise perioodi siis a la selles stiilis,  et üks kroon töötlevasse töö, tööstuse investeeringud. Tähendab miinimum 10 krooni. Investeeringud tooraine tootmise, muidu lihtsalt ei ole  sellel töötleval tööstuses, mida töödelda. Aga kui me vaatame kalandust, siis jääb selline mulje,  et see on natuke nagu vastupidi olnud. Ja lõpetuseks siis küsimus, palju sa ise angerjat sööd,  palju kulub? Jah, angerjat kulub. Kui keegi ära suitsutab ja pakub, siis tükikese ikka söön,  sest ma ei viitsi ise sellega tegeleda. Siis, kui kalad veel mõnusalt meres, jõgedes  ja järvedes ujusid ja nende pidamisest lautades ei osatud  und ka veel näha, pidid kalamehed kõikvõimalikke nõksi  ja kavalaid püügiriistu välja mõtlema, et veeelukaid kuidagi  viisi kätte saada. Kui arvate, et võrk on ikka ja alati ühtemoodi,  siis eksite. Kui Viimse rannarahva muuseum neid vanu võrke kogus  ja näituseks seadis tundusid need nii omanäolised  ja kenad, et näitus sai nimeks võrguilu. Milles seisneb siis võrguilu? Võrguilu seisneb. Selles töös, mis siia on panustatud nendes värvides selles tehnikas. Üldse see protsess kui selline on äärmiselt peen detailide  rohke ja ma arvan, et see teebki ilusaks,  millest võrgu tegemine siis algas, kust ta pihta hakkas,  meil on siin nagu neid näiteid ka, et kõik räägid  selle põhimõtte ka lahti. No varasemalt, kui veel vabriku toodangut ei olnud müügil,  siis võeti lihtsalt üks selline pisike puutükikene see sinna  peale hakati siis põhimõtteliselt keerama niiti,  et tehti sõlmed, tekkisid sellised rombikujulised asjad,  mis tõmmati maha ja see siis oligi need võrguruudustik. Aga hiljem 19 sajandi lõpul oli juba vabriku võrgulinad,  tulid müügile ja, ja need olid siis juba masinaga kootud  ja noh, niisuguse puntslina nad osteti poest  ja põhimõtteliselt järgmine faas oli värvimine. Et algselt värvimine sai siis alguse sellest,  et oli vaja linale tugevust ja vastupidavust anda. Hiljem omandas ta juba teatud tehnoloogilised. Tähendused, et siin on niisugune, et lill lillat värvi võrk  see siis pandi selliste pruunvetika rikastesse vetesse,  et siis on niisugust adru või pruunvetika värvi,  see on niisugune sinakam võrk, mida siis päevasel ajal on  hea kasutada, et see on nagu sinist veevärvi. Ühesõnaga võrgu mõte on selles, et ära petta kala,  kala ja loomulikult, mille poolest need võrgud üksteisest erinevad,  vaatan küll, et kõik on ilus väike silm ja siin on kiluvõrgulina. See on siis rakendatud kiluvõrgulina, kui täpsemalt öelda,  see tähendab siis seda, et kui ta oli värvitud,  siis pandi sellise paelad külge alla ja ülesse. Ja järgmine protsess oli juba pullutamine  ja kivistamine, ehk pandi ujukid ja raskused,  et kui juba vaadata neid erinevaid rakendamisviise erinevaid pullutüüpe,  paelatamise, mis asi on pullutüüp, no pullud,  siin on näiteks vahtklass. Siin on kasetohu pull. Ja ma ei tea, kas siin on veel mingit tüüpi näha ei ole,  tegelikult olid veel käbad männikoorest siis sai veel  paplikoorest ujukeid teha ja erinevad, uju,  materjalid, kõik kasutati ära. Tegelikult oli nendega päris palju tööd,  ainuüksi sellise kasetahupullu valmistamine võttis mitu  nüanssi tuli toorelt puult selline tükike lõikuda,  siis see tuli patta keema panna, seal ta tõmbus torvu. Et siin on näha sellised ühekordsed, aga kui jäi räimevõrgule,  siis ta oli vaja, mitu kihti võtsid välja,  tagusid haamriga, väänasid tangidega servad ära,  pani pihtide vahele kuivama, oli esimene kiht valmis,  nii tehti teise, kolmanda, neljanda kihi  ja siis oli võrgule oli vaja neid 50 tükki  ja kuna kaluril oli võrke kusagil 10 12,  et püük ära tasuks. Sa pidid kusagil 500 sellist tohupullu tegema,  millist tohutut aega ja vaeva tegelikult see nõudis. Mis huvitav hark see siin meie ees on, see on võrguark  selle peal siis parandati võrku ja selle peal võib  ka võrgulina kududa, et siin on erinevat tüüpi arke,  aga lihtsalt istuti siia võrguargi taha ja võeti  siis kätte ja otsiti see koht, kus, kus ta siin katki on  ja niimoodi siis hoidsid siin käe all ja. Võtsid selle augu avali ja ja võtsid nõela  ja hakkasid parandama. Ma vaatan, et, et vana kalurid pidid ka maru maru rahulik  rahvas olema, sest tänapäeva inimene läheb sellise  nokitsemistöö peale kohe närvi ju, ta ei suuda seda ühtegi  auku ära ära lappida. Nojah, eks ta nii oli, et kogu aeg tuli tegeleda,  püügihooajal oli üldse nii, et kui olid suuremad augud sees,  siis võib-olla kiiresti paigati kinni, aga enamjaolt visati  võrgud kõrvale. Kui sügisel oli niisugune tormine aeg, nagu praegu on,  siis võeti need jälle sealt välja ja hakati parandama,  niimoodi nad tegid, saadi jälle seltskonnaga kokku,  üks võtsid oma argi ja võrgu kaasa ja läksid küla peale  teiste noortega näiteks juttu ajama, said viie-kuuekesi  kokku ja muudkui lasid ja ajasid juttu ja niimoodi nad  õhtuid veetsid. Kui teil tekkis selle näituse vastu huvi,  siis rannarahva muuseum ootab teid. Talv tuleb suure mürinaga meie aedadesse  ning võib-olla vajaksid nad inimese hoolt  ja abi. Riho, kas iluaed vajaks inimese abi praegu  või pigem saaks, saab ise hakkama. Nii ja naa. Paljud kirjandusallikad või, või juhised ütlevad,  et tuleb kõik suvel sügisel õitsenud õied lilled ära lõigata. Meie oleme seda teed läinud, et, et lõikame minimaalselt  asju ära. Mõttega, et ükski taim, mis looduses kasvab,  ega keegi nende eest ei hoolitse ja kõik need taimed on ju  ehedast loodusest pärit. Kas võtame hostad või siin maasikaranad mistahes taimed  ning tema enda lehed jäävad kaitseks järgmise aasta pungade peale,  tegelikult et meie meie sellist liigset katet ei kasuta,  kuid siin on üks aga jälle. No näiteks konkreetselt siin nende taimede,  mille nimi on liatris puhul, me lõikame ikkagi ära need Nuiakesed, või siis äraõitsenud õied ja sel põhjusel,  et nemad on väga produktiivsed taimed ja siin on tuhanded  seemned sees. Kui me jätame need nüüd siia alles siis järgmine aasta meil  siin ümber ümbruses on, on tuhandeid noori taimi  ning me peame hakkama lausa selliseid ilutaimi välja rohima  nagu võilille või midagi muud. Täpselt sama on siin üks, teine taim helmikpööris,  mis on väga viljakas. Ja, ja tuleks need ära õitsed õied ainult ära lõigata. Tema enda lehed jäävad siia. Siia katteks. Nii et sellised asjad selle tulek siis eemaldada,  no proovi ka. No aga siit täitsa lähedalt tuleb üks ära võtta. Jah, ja katsu nii, et sa lehte ära ei lõika,  las see leht jääb alles. Ja nii lihtsalt ongi. Iluaeda on hästi palju ka lehtpuid, mida nendega peaks ette võtma,  kuna ta on suve jooksul nii ilusti visanud üles,  nii nagu sul siin on. Siin ütleks, et isegi see Tatari vahtra vorm  või kinnas, vaher on natuke isegi liiga ilusasti  ja liiga palju kasvanud, et ta on oma kasvukuju juba,  mida me tahtsime talle anda, on, on selle aastaga minetanud,  kuna oli suve teine pool oli hästi, palju oli ühtlaselt  sademeid ja, ja, ja ka Päikest sooja oli palju ja ta kasvas siin meeter poolteist,  selle aastaga. Eesmärgiks on siis selline ilus tiheda puu tekitamine,  jah siis kas nüüd sügisel peale lehtede langemist  või siis varakevadel mina lõikas nad kuskilt  selle punga pealt siit nüüd lühemaks, et  siis hakkab paremini harunema ja kui tipp hakkab kasvama,  siis, siis omakorda ta ei ole nii kõrge,  sest sest need põõsad juba mul siin tõesti,  mis on, see oks on ka peaaegu poolteist meetrit meeter 20 on kasvanud,  selle mina lõikaks siis siit maalt ära, et tuua natukene  natukene alumise tsooni põõsa või puu alumise tsooni,  seda, seda värsket kasvu. No siin kõrval on kohe üks puu amuuri toomingas. Noh, tema on sel aastal küllaltki normaalselt kasvanud. Noh, seda võib-olla nii väga palju ei lõikaks. Aga teinekord tuleb ikkagi natukene aidata  ka neid analoogselt samadel põhimõtetel lõigata nagu  õunapuid või, või viljapuid, et et kui oksad ikka liiga  risti lähevad. Et siis mõne oksa võiksite ära võtta ja põhjus on siin  lihtsalt see, et kui oksad kasvavad risti,  nad hakkavad 11 hõõruma, hõõrub koore katki,  sealt lähevad väga kergesti jälle mitmesugused haigused,  siis et siis puu oleks jälle tervem. Aga muidugi nii massiliselt teda ei lõika  ja ilupuud lõigata, kui viljapuud. Ja nüüd siis tagasi saate algusesse, kui jäime ootama  haneprae valmimist. Nurga hane talus perenaine Riina Jaanus ka avabki parajasti  ahjust ja mõnusat lõhna täidavad toa. Ani on kõige lootuses, et ära ei kõrta. Ega endale ka üllatuseks ja mis nüüd sealt tuleb? Ei, ma ikka vaatasin vahepeal. Selline poiss. Teie taluretsept. On, kuidas seda kõige paremat hane saada,  et mahlane oleks. No tavaliselt teen suures ahjupotis kinnise potiga  ja ikka hapukapsa, aga et hanerasv läheks nagu kapsa sisse,  et oleks ikka niisugune õige maamehe toit. Ja. Maitsestamine noh, kuidas ikka soola ja natukene maitseained  ja ja enne õõrut sisse paar tundi varem on siia pandud. Puhas aps, hapukapsas ja natukene soola,  suhkrut. Ja noh, ei, ei ole kuupi ega midagi niisugust,  ainult puhas hapukapsas on praegu. Kas on enda tehtud, on niisugune nagu hapukam või? Ikka niisugune mahedam oleks nagu parem. Minule meeldib, kui nagu nagu on all ka,  siis ta võtab rasva külge, aga aga, aga muidugi ma topin  seest täis, siis läheb kilokene, aga muidu läheb nagu rohkem. Aga millega seda kõige parem oleks serveerida,  et kas, kas ainult ahjukartulid või veel midagi juurde mõelda. No meie oleme praktiseerinud ikka ahjukartul kapsas,  hani ja punast veini, natuke. Sellel kõledal ajal on hea jälle pere kokku koguda,  üksteise vastu hea mõistev olla ja teada,  et kõigil on siin maa peal koht olemas. Head saabuvat isadepäeva kõikidele isadele. Järgmise laupäevani Sõida maale.
